Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-1705
Tsiviilasi
Ivan Zaboronoki hagi Emili OÜ vastu omandiõiguse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4333,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Emili OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Emili OÜ (rk: 12802288), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): Ivan Zaboronok (ik: XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude asendada jõustunud kohtulahendiga kostja tahteavaldused sõiduki maanteeameti liiklusregistris taastamiseks ja muutmiskande tegemiseks, millega registrist kustutatakse sõiduki omanikuna kostja ja selle omanikuna kantakse hageja. Menetluskuludest jättis maakohus 80% kostja ja 20% hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on liisingulepingu p 4.7 järgi tegemist kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga, mille järgi läheb liisinguperioodi lõppedes liisingueseme omandiõigus liisinguvõtjale üle või tekib liisinguvõtjal kohustus liisinguese omandada, tasudes kokkulepitud jääkväärtuse. Liisinguleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 2 järgi ühtlasi ka krediidileping (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-40-14, p 23). Kapitalirendi tüüpi liisinguleping on seega krediidileping, mille alusel liisinguandja krediteerib liisinguvõtjat liisingueseme omandamisel. Kostja kui äriühingu puhul tuleb eeldada, et ta sõlmis liisingulepingu oma majandustegevuses. Hageja kui füüsilise isiku puhul saab eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana. Seega kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu erisätted, s.o VÕS § 402 jj. Kohus nõustus kostjaga selles, et kapitalirenti maksustatakse kauba võõrandamisena. Käibemaksu tasumise kohustus tekib vara üleandmisel või raha laekumisel, olenevalt kumb toimub enne. Kostjal tekkis seega juba sõiduki üleandmise hetkel käibemaksu tasumise kohustus ja isegi olukorras, kus liisinguese omandatakse maksekohustuslaseks mitteolevalt isikult, tuleb kauba edasivõõrandamisel arve summale lisada käibemaks. VÕS § 405 lg 1 p 21; § 404 lg 2 p 2, lg 21 ja § 4031 lg 1 p 7 põhjal pidi liisinguandja liisingulepingu sõlmimisel välja tooma kõik liisingumaksete kui krediidi tagasimaksmiseks tehtavate maksete koosseisu kuuluvad summad, s.o lisaks väljaostumaksele ja intressile ka tasumisele kuuluva käibemaksu (või vastaval kokkuleppel periodiseeritud käibemaksu). Ainuüksi kostjal käibemaksu arvestamise kohustuse olemasolu ei anna alust hagejalt lisaks lepingust ja maksegraafikust nähtuvatele maksetele tagantjärele täiendavalt käibemaksusumma tasumist nõuda. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis, et tal tuleb lisaks maksegraafikus märgitud summadele sõiduki omandiõiguse saamiseks tasuda käibemaks. Tarbijast liisinguvõtjalt ei saa oodata, et ta oleks kursis käibemaksu arvestamise regulatsiooniga ning pidi lepingu p-s 2.2 märgitud summa (4248 eurot) põhjal aru saama, et see ei sisalda käibemaksu. Pooled ei leppinud kokku sõiduki jääkväärtuses. Lepingu p 4.7 põhjal sai hageja sõiduki omanikuks kõikide lepingus kokkulepitud liisingumaksete tegemisel (s.o rahaliste kohustuste täitmisel). Lepingust ja maksegraafikust ei tulene, et rahaliseks kohustuseks on ka lepingu p-s 2.2 nimetatud summalt käibemaksu tasumine. Kostja esitas 28.03.2020 vastusega hagile 27.03.2020 viivisearve ajavahemiku 26.04.2018– 15.01.2020 eest viivise 144,63 eurot tasumiseks. Esitades viivisenõude alles peale hageja poolt sõiduki omandiõiguse üleandmise hagi esitamist ning arvestades, et eelviimase osamakse tasus hageja 20.01.2019 (st eelviimase ja viimase osamakse vahe on ca aasta), on kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Võimaldades hagejal tasuda osamakseid ka pärast lepingus ettenähtud viimase makse tähtaega ja jättes viivisenõude esitamata sedavõrd pika ajal vältel võis kostja luua hagejas mulje, et nõuet ei ole või ta ei kavatse seda maksma panna. Eeltoodust tulenevalt on kostja kaotanud praeguses menetluses viivisenõudele tuginemise õiguse VÕS § 6 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunud liisingulepingust tulenevad liisingumaksed täies ulatuses ja kohus luges tuvastatuks, et hagejal on omandiõigus sõidukile alates viimase osamakse tegemise kuupäevast, s.o alates 15.01.2020.
Hageja nõude liiklusregistris kannete tegemiseks kostja tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks jättis kohus rahuldamata. Hageja saab ise esitada maanteeametile taotluse sõiduki omanikuvahetuse tõttu registriandmete muutmiseks ja sõiduki registreerimiseks.
Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse kostja ning seda osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas hageja omandiõiguse sõiduauto Honda Civic reg nr XXX suhtes alates 15.01.2020. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.