lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-3522/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-3522/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3522

Tsiviilasi

XX hagi Gencs Valters Law Firm SIA vastu töötasu, hüvitiste ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gencs Valters Law Firm SIA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad ringkonnakohtus Kostja Gencs Valters Law Firm SIA (Läti Vabariigi registrikood 40103503828), seaduslik esindaja Valters Gencs Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsuse peale esitatud Gencs Valters Law Firm SIA apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Gencs Valters Law Firm SIA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.XX (hageja) esitas 5. märtsil 2020 Harju Maakohtule Gencs Valters Law Firm SIA (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud õppepuhkuse tasu 38,25 eurot (bruto), töötasu 104,30 eurot (bruto), puhkusehüvitise 1052,28 eurot (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivise 19,86 eurot. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt alustas hageja 1. aprillil 2019 töötamist kostjaga kokkulepitud töötasu ja ajagraafiku alusel aadressil Harju 6, Tallinn asuvas kontoris. Töösuhe lõppes 19. detsembril 2019 hageja avalduse alusel. Pooled leppisid kokku, et töötasu suurus on

1200 eurot, millelt on eelnevalt maksud makstud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis võis hageja eeldada, et töötasu brutosumma on 1556,02 eurot. Hageja viibis 4. detsembrist 2019 kuni 19. detsembrini 2019 õppepuhkusel, mille eest pidi kostja hagejale tasuma 629,50 eurot, aga on tasunud 600 eurot. Samuti ei ole hageja saanud töötasu 3. detsembril 2019 ja 4. detsembril 2019 töötatud aja eest. Hagejal on ka nõue kasutamata jäänud puhkuse 20,18 päeva rahas hüvitamisele. Eesti kohus on pädev asja menetlema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses nr 1215/2012 töölepingute kohtualluvust reguleerivate sätete kohaselt. Samuti kohaldub asjas Eesti õigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. a määrusele nr 593/2008. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles vastu hagi menetlusse võtmisele. Vastavalt hageja ja kostja 19. märtsil 2019 sõlmitud lepingu p-le 13 on lepingupooled kokku leppinud, et lepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kuulub kohaldamisele Läti õigus, mida kohaldab Läti kohus. Seega ei allu hagi Eesti kohtule. Kostja vaidles hagile ka sisuliselt vastu. Kuivõrd kostja tuvastas 2019. a detsembris, et hageja oli süstemaatiliselt töölt puudunud ega olnud tegelikult täitnud oma tööülesandeid, siis otsustas kostja töötasu alandada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30. novembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud õppepuhkuse tasu 38,25 eurot (bruto), töötasu 104,30 eurot (bruto), puhkusehüvitise 1052,28 eurot (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivise 19,86 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja tõlkekulud 522 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei võinud Eesti kohus asja lahendada. Samuti oleks kohus pidanud kohaldama Läti õigust. Kostja ei pea hagejale maksma töötasu, sest aja jälgimise programmi järgi puudus hageja mitmel korral töölt, ei järginud tööaega ja töö ei olnud produktiivne. Samuti jättis hageja tööarvestuse tarkvara järgi tööülesanded täitmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuivõrd see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
6.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6).
7.TsMS § 319 lg 1 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. TsMS § 3111 lg-d 1–3 annavad kohtule võimaluse toimetada menetlusdokumendid kätte avaliku e-toimiku kaudu. Kohtute 2 (3)

infosüsteemist nähtuvalt sai kättetoimetamise hetkel kostja lepinguliseks esindajaks olnud A.K vaidlustatud otsuse kätte 2. detsembril 2020. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 3. detsembril 2020 ja 30 päeva möödus 1. jaanuaril 2021. Kuivõrd 1. jaanuar 2021 oli riigipüha, saabus tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 järgi esmaspäeval, s.o 4. jaanuaril 2021. Ringkonnakohus selgitab, et kostja on 11. novembril 2020 volitanud end praeguses asjas esindama A.K. TsMS § 225 lg 1 kohaselt lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Seega lõppes A.K esindusõigus kohtu suhtes 15. detsembril 2020, mil A.K teatas enda esindusõiguse lõppemisest. Ringkonnakohus märgib, et esindusõiguse lõppemine ei muuda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Vaidlustatud otsus toimetati A.Kale kätte ajal, mil tal oli kehtiv kostja esindusõigus ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kättetoimetamisest esindajale.

8.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei esinenud alust otsuse täiendamiseks, mistõttu ei mõjutanud ka see apellatsioonitähtaja kulgemist vastavalt TsMS § 632 lg-le 3. Maakohus on vaidlustatud otsuses selgitanud, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata otsust, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kuivõrd kättetoimetamise hetkel kostja lepinguliseks esindajaks olnud A.K sai vaidlustatud otsuse kätte 2. detsembril 2020, siis lähtudes TsÜS §-s 135 ning § 136 lg-tes 6 ja 8 sätestatust tuli hiljemalt 14. detsembril 2020 teatada soovist esitada apellatsioonkaebus. E.V, kellele hageja oli 29. detsembril 2020 andnud volikirja, teatas
8.jaanuaril 2021, seega hilinenult, kostja soovist esitada apellatsioonkaebus.
9.Kostja apellatsioonkaebus saabus kohtusse 14. jaanuaril 2021, seega TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja