K L (L) hagi BAUHAUS Eesti UÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja K L (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kostja BAUHAUS Eesti UÜ (registrikood 11866180), lepinguline esindaja Kudres Lääts Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K L hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud K L kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15. jaanuar 2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.K L (hageja) esitas 22. märtsil 2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse BAUHAS Eesti UÜ (kostja) vastu. Hageja palus TVK-l tuvastada töölepingu lõppemise töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel alates 7. veebruarist 2020, teha töötamise registrisse vastava kandemuudatuse, välja mõista kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 3000 eurot, hüvitise ebavõrdse kohtlemise ja töökiusu eest 3000 eurot ja ületunnitöötasu 150 eurot. TVK jättis 18. mai 2020 otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 14. juunil 2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 18. juunil 2020), kus palus välja mõista kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 3000 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 24. aprillist 2018. Kostja kutsus hageja
5.veebruaril 2020 ootamatult enda juurde ning tutvustas omaalgatuslikult koosatud dokumenti, mille alusel lõpetatakse töösuhe kokkuleppel alates 6. märtsist 2020. Kostja nõudis dokumendi allkirjastamist, kuid hageja ei nõustunud sellega. Kostja võttis hagejalt samal päeval ära võimaluse kontorile ligi pääseda, takistades töö tegemist. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga tööd jätkata, kuid tal ei lubatud seda. Kuna kostja ei lasknud hagejat tööle, ütles hageja töölepingu 7. veebruari 2020. a avaldusega erakorraliselt üles. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ja hagejal on õigust nõuda kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitist.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt lõpetasid pooled töölepingu kokkuleppel. Hageja nõustus töölepingu lõpetamisega kokkuleppel, kinnitades seda oma allkirjaga. Pooled leppisid kokku, et hageja ei pea enam tööle tulema kokkuleppe sõlmimisele järgnevast päevast alates, kuid kostja maksab töötajale töötasu 30 päeva eest täies ulatuses. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja olid töösuhtes alates 24. aprillist 2018; - hageja ja kostja sõlmisid 5. veebruaril 2020 kokkuleppe, millega nad lõpetasid töölepingu TLS § 79 alusel ja hageja viimaseks tööpäevaks oli 6. märts 2020 (lk 5); - hageja saatis 7. veebruaril 2020 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (lk 14); - kostja maksis 10. veebruaril 2020 hagejale palka veebruari 2020 eest ja puhkuse kompensatsiooni kokku 1175,15 eurot (lk 6, 28);
6.TLS § 79 kohaselt võivad nii tööandja kui ka töötaja töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee töölepinguseadus täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Nii ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sh olema jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes.
6.1.5. veebruari 2020 kokkuleppes märgitakse, et poolte kokkuleppel loetakse 24. aprillil 2018 sõlmitud tööleping lõppenuks ja hageja viimaseks tööpäevaks on 6. märts 2020. Kokkuleppes märgitakse, et hageja on dokumendiga tutvunud ning talle on antud sellest koopia. Hageja kinnitas,
et tööandjaga on saavutatud kokkulepe (lk 23). Kohus leiab, et pooled sõlmisid
5.veebruaril 2020. a kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta ja leppisid kokku, et hageja viimaseks tööpäevaks on 6. märts 2020. 5. veebruari 2020. a dokument sisaldab kummagi poole tahteavaldust lõpetada tööleping kokkuleppel ja hageja on kinnitanud dokumendiga tutvumist ning kostjaga kokkuleppe saavutamist töösuhte lõpetamiseks. Hageja allkirjale eelnevas tekstis märgitakse selgelt, et töötaja on dokumendiga tutvunud ning talle anti sellest koopia. Sellele järgneb kinnitus, et tööandjaga on saavutatud kokkulepe. Teksti all asub hageja allkiri. Märgitud tekstist järeldub, et allkirjaga dokumendil ei kinnitanud töötaja üksnes dokumendi kättesaamist, vaid ta kinnitas ka tööandjaga töösuhte lõpetamise kokkuleppe sõlmimist. Seetõttu ei saa hageja allkirja kokkuleppel käsitleda ainult kinnitusena dokumendi kättesaamise kohta. Hageja väide, et ta ei nõustunud kokkuleppe sõlmimisega, ei ole usutav. Kui hageja ei olnud nõus kokkuleppega, siis jääb ebaselgeks, miks ta selle allkirjastas. Hageja ei ole väitnud, et kostja on teda survestanud kokkulepet allkirjastama ja sellepärast ei saanud hageja kokkuleppe allkirjastamisest keelduda. TVK 4. mai 2020. a istungil väitis hageja, et ta oli teadlik, et ta peab töötama kuni 6. märtsini 2020, kuid temalt võeti ära ligipääs kontorile (dtl 116–119). TVK istungi protokollist nähtub, et hageja peamine etteheide kostjale oli see, et teda ei lubatud enam tööle, mitte aga see, et hageja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega kokkuleppel.
6.2.Kohus leiab, et kui pooled on lõpetanud töölepingu kokkuleppel, ei saa töötaja töölepingut enam erakorraliselt üles öelda. Selleks, et lõpetada tööleping muul alusel, näiteks erakorraliselt, tuleb kõrvaldada töölepingu kokkuleppel lõpetamise tehingu mõju. Selleks tuleb vaidlustada vastav tehing ja kuna töölepingu seadus ei reguleeri töölepingu lõppemise vaidlustamist juhul, kui pooled otsustavad lõpetada töösuhted kokkuleppel, tuleb lähtuda üldistest alustest. Selleks võib kokkuleppe pool tugineda kokkuleppe tühisusele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel ja paluda kohtul tuvastada kokkuleppe tühisus. Lisaks on poolel õigus tühistada töölepingu lõpetamine kokkuleppel TsÜS-s toodud alustel. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et 5. veebruari 2020. a kokkuleppe oleks tühine või et hageja oleks kokkuleppe tühistanud.
6.3.Kohus leiab, et 5. veebruari 2020. a kokkulepe ei ole tühine, sest see on sõlmitud hageja jaoks soodsatel tingimustel. Kohtupraktikas märgitakse, et töölepingu lõpetamise korral poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi, ei ole tööandjal kohustust järgida TLS §-s 97 sätestatud etteteatamistähtaegu ega maksta TLS § 100 lg-te 1 ja 5 alusel hüvitist (Riigikohtu 13. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-13, p 14). Seega võisid pooled praegusel juhul leppida kokku töösuhte lõppemisel kokkuleppe sõlmimisele järgnevast päevast alates ja ilma hagejale hüvitist maksmata. Pooled sõlmisid aga hageja jaoks soodsama kokkuleppe, mille järgi pidi tööleping lõppema 6. märtsil 2020 ning kostja pidi maksma hagejale töötasu alates kokkuleppe sõlmimisest kuni töölepingu lõppemise kuupäevani. Töötasu maksmist kinnitas hageja TVK 4. mai 2020. a istungil (dtl 116–119) ja selle kohta on esitatud tõendid ka kohtumenetluses (tl 6, 24, 28). Usutav on ka kostja väide, et kokkuleppe osaks oli see, et hageja ei pidanud alates 6. veebruarist 2020 tööle tulema. Sellist kokkulepet kinnitavad kostja järjekindlad seisukohad TVK-s, kus vastuses töötaja avaldusele (dtl 83–85) ja istungil (dtl 116–119) on kostja viidanud vastavale kokkuleppele. Poolte kokkulepet, et hageja ei pidanud alates 6. veebruarist 2020 tööd tegema, kinnitab ka hageja
6.veebruari 2020 kiri kostjale, kus märgitakse järgmist: „Küsisite minult tagasi töökohale ligipääsemiseks vajalikud vahendid öeldes, et ma ei pea enam tööle tulema 06.02.2020 – 06.03.2020“ (tl 4). Kirjast nähtub, et hagejale oli teada, et ta ei pea pärast kokkuleppe sõlmimist tööd tegema. Seda kinnitab ka see, et töötaja andis tööandjale üle tööle pääsemiseks vajalikud vahendid. Olukorras, kus pooled sõlmisid 5. veebruaril 2020 töölepingu lõpetamise kokkuleppe tingimusel, et tööleping lõpeb 30 päeva möödumisel, et töötaja ei pea tööd tegema ja et tööandja maksab palka alates kokkuleppe sõlmimisest kuni töölepingu lõppemiseni, on
5.veebruari 2020. a kokkulepe hageja jaoks soodne ja ei ole tühine (TLS § 2, TsÜS § 87). Kohus ei ole tuvastanud ka muid tehingu tühisuse aluseid.
6.4.Kohtu ette toodud asjaolude järgi ei ole hageja 5. veebruari 2020. a kokkulepet tühistanud.
6.5.Kohus leiab, et lisaks sellele, et 5. veebruari 2020. a kokkulepe oli kehtiv, mis välistas hageja õiguse töölepingut erakorraliselt üles öelda, ei saanud hageja töölepingu erakorraliselt üles öelda ka sellepärast, et pooled leppisid kokku, et hageja ei pea alates 6. veebruarist 2020 tööd tegema. Seetõttu ei pidanud kostja hagejat tööga kindlustama. Kuna pooled sõlmisid kokkuleppe, et töötaja ei pidanud tööd tegema, ei saanud hageja heita kostjale ette tööga kindlustamise kohustuse rikkumist ja tugineda sellele töölepingu erakorralisel ülesütlemisel.
7.Kohus leiab, et 5. veebruari 2020. a kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta on kehtiv. Hagejal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda ja seetõttu on tagajärjetu hageja
7.veebruari 2020. a avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kuna hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
8.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Kohus määrab, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.