AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali avaldus Kersti Tillingu ja Anti Tillingu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anti Tillingu ja Kersti Tillingu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Anti Tilling (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Kersti Tilling (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo Kiisk Vastustaja (avaldaja): AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
RESOLUTSIOON
1.Jätta Anti Tillingu ja Kersti Tillingu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.novembri 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud solidaarselt Anti Tillingu ja Kersti Tillingu kanda.
3.Määrata kindlaks AB „Lietuvos Draudimas“ määruskaebemenetluses summas 150 eurot.
4.Mõista Anti Tillingult ja Kersti Tillingult solidaarselt AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 150 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 6. aprillil 2020 Tartu Maakohtule avalduse Kersti Tillingu (puudutatud isik I) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult I välja avaldaja kasuks kahju 1366 eurot 88 senti (põhinõue) ja viivise põhinõudelt seisuga 6. aprill 2020 summas 628 eurot 95 senti ning alates 7. aprillist 2020 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri asukohaga X. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr X. Avaldaja sai 23. mail 2014 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Avaldaja esindaja Kahjuhaldus OÜ vaatas 27. mail 2014 korteri üle ja koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte, mille kohaselt on korterile nr X tekkinud järgmised kahjustused: vahekoridoris on kahjustunud lagi, dekoratiivvärviga kaetud sein ja pundunud on parkett, esikus on vaja vahetada aluspõrand, elutoas on kahjustunud lagi. Rehe Ehitus OÜ parandas korteri nr X veekahjustused ja avaldaja on hüvitanud korteri remondimaksumuse summas 1366 eurot 88 senti. Omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik I on X korteriomandi omanik. Avaldaja õiguseellane esitas
26.juunil 2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 13. juuliks 2014. Puudutatud isik I ei ole kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku I korteris toimus kahjujuhtum korteri sisendkraani purunemise tõttu, siis on puudutatud isik I rikkunud oma kohustust, mille kohaselt puudutatud isik I peab oma kaasomandi eset (korteri sisendkraani) kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isiku I rikkumine ei ole vabandatav.
28.oktoobri 2020 kohtuistungil selgus, et korter kuulub ühisomandina puudutatud isikule I ja Anti Tillingule (puudutatud isik II). Kohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna II A. Tillingu. Samal kohtuistungil loobus avaldaja esindaja puudutatud isiku I vastu esitatud viivise nõudest aja eest enne avalduse kohtusse esitamist.
2.Puudutatud isikud nõuet ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei vaidle nad vastu, et X korteriomandis tekkis kahju, mis tulenes X asuvas korteriomandis purunenud sisendkraanist. Kahjujuhtumi põhjustanud vee sisendkraan on kõigi korteriomanike kaasomandis, sõltumata sellest, et see läbib puudutatud isikute korteriomandi reaalosa ning seetõttu vastutavad kahju eest kõik korteriomanikud. Isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud isikud on jätnud täitmata endapoolse kohustuse kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut, on nende rikkumine vabandatav. Sisendkraani purunemine ei olnud puudutatud isikute mõjusfääris, nad ei saanud seda mõjutada. Samuti puudub tekkinud kahju ja puudutatud isikute tegevuse (tegevusetuse) vahel põhjuslik seos, sest puudutatud isikud on teinud endast kõik oleneva selleks, et korteris kahju ei tekiks. Juhul kui kohus leiab, et puudutatud isikud vastutavad tekkinud kahju eest, siis tuleb tekkinud kahjunõudest maha arvestada X korteriomaniku kasu. Kahju hüvitise suuruseks peaks olema korteris samaväärse olukorra taastamise väärtus, mitte väärtus, mis on võrdeline nö täiesti uue korteri siseviimistlusega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 12. novembri 2020 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 1366 eurot 88 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates 7. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis vastu avaldusest loobumise kuni 6. aprillini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 628 euro 95 sendi ulatuses ja lõpetas selles nõudes menetluse. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isikute kanda ja määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 767 eurot, mille mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja. Maakohus määras, et puudutatud isikutel tuleb tasuda menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja nõude aluseks on kahjujuhtum, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikute korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 1366 eurot 88 senti. Selles ulatuses on kindlustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Vaidlusalune kahjujuhtum toimus 23. mail 2014 ehk enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist, mistõttu kohaldub asjas enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriomandit ja korteriomanike vahelisi suhteid reguleerinud korteriomandiseadus (KOS). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustuse kohane täitmine tähendab korteriomandi reaalosa tehnosüsteemide regulaarset kontrollimist ja hooldamist. Kohus nõustus avaldajaga, et kõnealune veeavarii toimus puudutatud isikute korteriomandi reaalosaks olevas ruumis, kus purunes enne veemõõtjat asuv korteri sisendkraan. Alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist ei ole korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaasomandi osa, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke. Nii saab kraanist sulgeda ainult selle korteri vee, jättes puutumata ülejäänud maja veevarustuse. KOS § 2 lg 2 mõistes korteriomandi eseme reaalosa piires asuvad
seadmed ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ainult siis, kui need on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks. Arvestades, et puudutatud isikute korteriomandi eseme reaalosa sisendkraan purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ja puudutatud isikud on rikkunud kahju tekitamise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa (korteri sisendkraani) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isikud oleksid hoidnud sisendkraani korras, siis ei oleks veeavariid toimunud, mistõttu vastutavad nad tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi. Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel korteri sisendkraan purunes, vaid oluline on see, et puudutatud isikud oli kahju tekkimise hetkel selle korteri omanikud. Puudutatud isikutele pidi olema ettenähtav, et sisendkraan võib puruneda ja sellest väljuv vesi võib olla ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Puudutatud isikute väitel rikkusid nad kohustusi vääramatu jõu tõttu, kuid puudutatud isikud ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud tõendanud, et nad rikkusid kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Puudutatud isikud ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Torustikus vee voolamine ei ole vääramatu jõud. Kohus oli seisukohal, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud. Kohus leidis, et puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Avaldaja on esitanud kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjaliga. Rehe Ehitus OÜ remondikalkulatsiooni järgi on korteri remonditööde maksumus 1429 eurot 88 senti. Maakohus leidis, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid avaldaja hüvitise määra või Rehe Ehitus OÜ hinnapakkumise kahtluse alla. VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Maakohus oli seisukohal, et kõik remonditööde kalkulatsioonis olevad tööd koos materjalidega on hinnatavad kui veekahjustuste parandamiseks vajalikud tööd ja materjalid ning leidis, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist. Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei ole kaasomandi osa. Riigikohus on korduvalt leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13; 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27). Sisendkraan on kaasomandi osa, mistõttu võib kahju tekitamise eest vastutada ka korteriühistu.
Väär on maakohtu seiskoht, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et X korteri seisukord oli enne kahjujuhtumit rahuldav, kuid pärast kahjujuhtumit on korteri seisukord oluliselt parem. Korteris on osaliselt täiesti uus aluspõrand, parkett, põrandaliistud, uuesti värvitud seinad ja dekoratiivvärv koridoris, laed on värvitud jms. VÕS § 127 lg 5 kohustab kohut arvama kahjuhüvitisest maha igasuguse kasu, mida X korteriomanik sai, või kulud, mida ta säästis. Määruskaebuse esitaja on välja toonud asjaolud, mis annaksid aluse kohaldada VÕS § 127 lg-t 5. Käesoleval juhul on kohus ilma põhjendamata ja vastuolus kehtiva õigusega nentinud, et puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik II on teinud kõik endast oleneva (sh tellinud ehitusfirmalt korteri kapitaalremondi) selleks, et hoida korteri reaalosaks olev eluruum nõuetekohaselt korras. Purunenud sisendkraani olukord ei ole vähimalgi määral viidanud sellele, et see vajaks parandamist või, et see lähiajal puruneks. Korterelamu on tervikuna juba 40 aastat vana ja terves kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust. Kahju tekkimine korteris nr X ei ole tõendatud, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris purunenud kaasomandi sisendkraan. Maakohus ei ole nõudest loobumist arvestanud menetluskulude jaotamisel. Kohus on jätnud kohaldamata TsMS § 168 lõikest 4 tuleneva kohustuse, kuna avaldaja on ca 50% ulatuses oma nõudest loobunud. Selles ulatuses tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isikul II on kaasomanikuna nii korteriomandi reaalosaks oleva hooneosa kui ka kaasomandis oleva hooneosa korrashoidmise kohustus. Seega ei ole tähtis, kas purunenud kraan oli kaasomandis või mitte. Avaldaja hinnangul ei ole oluline, et tekkinud kahju eest võib vastutada korteriühistu. Asjaolu, et tekkinud kahju eest võib lisaks puudutatud isikule II vastutada ka korteriühistu, ei mõjuta avaldaja nõuet puudutatud isiku II vastu. Kohus on õigesti leidnud, et puudutatud isik II ei ole tõendanud, et kahjustada saanud korteriomanik oleks kahju tekkimise tagajärjel saanud kasu või säästnud kulutusi. Avaldaja nõustub kohtuga, et puudub alus VÕS § 139 või § 140 kohaldamiseks. Avaldaja ei ole puudutatud isikult II mitte kunagi nõudnud viivise tasumist enne 7. aprilli 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.novembri 2020 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).
7.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga selles, et sisendkraan on kaasomandi osa ning selle purunemise ja kahju tekkimise eest vastutab korteriühistu mitte korteriomanik. Maakohus tuvastas, et veeavarii toimus puudutatud isikute korteriomandi reaalosaks olevas ruumis, kus purunes enne veemõõtjat asuv korteri sisendkraan. Maakohus on põhjendatult leidnud, et alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist ei ole korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaasomandi osa, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende põhjal tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt on puudutatud isikud rikkunud oma KOS § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isikute vastupidised väited on tõendamata ja põhjendamatud.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks. Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et kahjustatud isik oleks saanud kahju tekitamisega seoses konkreetset kasu, mis tuleks VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata. Asjaolu, et korteri nr X seisukord on pärast remonditöid parem kui see oli enne kahjujuhtumit, ei anna alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5. Kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest võib olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga ka olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine). Eelkõige kehtib see olukordades, kus vana ja amortiseerunud ning seetõttu objektiivselt väheväärtusliku asja hävimise korral peab kahju tekitaja VÕS § 132 lg 1 kohaselt hüvitama kulud, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uus asi on vanaga võrreldes oluliselt väärtuslikum, siis ei tohiks sellist võlausaldaja saadud kasu ikkagi VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral poleks võlausaldajal üldse võimalik uut asja soetada (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2016. § 127 lg 5, komm 4.12.e), lk 671). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu VÕS § 127 lg 5 kohaldamisele olukordades, kus vana ja/või amortiseerunud asja (praegusel juhul korteri) üleüldine seisukord on parem kui enne kahjujuhtumit. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kahjustatud ruumid võisid ka enne veekahju tekkimist vajada mingil määral renoveerimist, ei tähenda automaatselt, et tekkinud kahju oleks olnud väiksem.
9.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega selles, et praegusel juhul ei ole tõendatud kahju tekkimine korteris nr X, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris purunenud sisendkraan. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kahju suurust ja tõendatust nõuetekohaselt, lähtudes asjas esitatud tõenditest. Maakohus leidis põhjendatult, et kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, siis ei oleks kahju tekkinud. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Avaldaja esitas kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjalidega ja Rehe Ehituse OÜ remondikalkulatsiooni. Remondikalkulatsiooni alusel on võimalik tuvastada tööd, mida oli vaja teostada korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid hüvitise määra või Rehe Ehituse OÜ hinnapakkumise kahtluse alla. Maakohtu seisukoht on kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Samuti on kohtu hinnang tekitatud kahju suurusele ja põhjendatusele kooskõlas VÕS § 132 lg-s 3 sätestatuga. Eeltoodut arvestades on põhjendamata ja tõendamata puudutatud isikute väide, et kogu kahju ei pruukinud põhjustada sisendkraani purunemine. Maakohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ja jõudnud õigele järeldusele, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või VÕS § 140 alusel. Asjaolu, et korterelamu on juba 40 aastat vana ja kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust, ei tähenda, et korteriomanikul puudub KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustus hoida korteriomandi reaalosa (käesolevas asjas korteri sisendkraan) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad
mõjud. Puudutatud isikud ei ole toonud välja selliseid asjaolusid ega põhjuseid, mis annaksid aluse öelda, et kahju hüvitamine täies ulatuses on kohustatud isikute suhtes äärmiselt ebaõiglane.
11.Määruskaebuse esitajad on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse märkides, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et avaldaja loobus osaliselt viivise nõudest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jaotanud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Puudutatud isikute viidatud TsMS § 168 lg 4 ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude puudutatud isiku I vastu, kuid asja edasisel menetlemisel selgus, et vaidlusalune korteriomand, kus toimus veeavarii, kuulub ühisomanikele (puudutatud isikule I ja puudutatud isikule II), mistõttu otsustas avaldaja loobuda sissenõutavaks muutunud viivise nõudest puudutatud isiku I suhtes.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid summas 150 eurot (ilma käibemaksuta; kohtumäärusega tutvumine 15 minutit ja vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasjas esitatud dokumentide mahuga. Seega mõistab ringkonnakohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 150 eurot määruskaebemenetluses kantud kulude katteks ja avaldaja taotlusel viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.