A. „L. D.“ (A. „L. D.“ E. filiaal kaudu) avaldus K. T. ja A. T. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2105.09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja A. „L. D.“, rk XXX, esindaja A. „L. D.“ E. filiaal, rk XXXX avaldaja lepinguline esindaja A. L. puudutatud isik K. T. , ik XXX puudutatud isik A. T., ik XXX puudutatud isikute lepinguline esindaja E. M.
Kohtuistungi toimumise aeg
28. oktoober 2020
Protokollija
Tiia Lepp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. „L. D.“ A. „L. D.“ Eesti filiaal kaudu avaldus.
2.Välja mõista K. T. ja A. T. solidaarselt A. „L. D.“ A. „L. D.“ E. filiaal kaudu kasuks põhivõlgnevus 1366.88 eurot.
3.Võtta vastu avaldusest loobumine kuni 06.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 628.95 eurot ulatuses ja lõpetada selles nõudes menetlus.
4.Välja mõista K. T. ja A. T. solidaarselt A. „L. D.“ A. „L. D.“ E. filiaal kaudu kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt (1366.88 eurot) alates 07.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
6.Määrata AB-le „Lietuvos Draudimas“ A. „L. D.“ Eesti filiaal kaudu hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 767 eurot.
7.Välja mõista K. T. ja A. T. solidaarselt A. „L. D.“ A. „L. D.“ Eesti filiaal kaudu kasuks menetluskulu 767 eurot.
8.K. T. ja A. T. tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada määrus kätte menetlusosalisele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.A. „L. D.“ A. „L. D.“ E. filiaali kaudu (avaldaja) esitas 06.04.2020 Tartu Maakohtule avalduse K. T. vastu, paludes välja mõista K. T. (puudutatud isik I) kahju 1366.88 eurot (põhinõue) ja viivise põhinõudelt seisuga 06.04.2020 summas 628.95 eurot ning alates 07.04.2020 viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. 23.05.2014 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate.
3.Avaldaja esindaja K. O. vaatas 27.05.2014 korteri üle ja koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte, mille kohaselt on korterile nr XXX tekkinud järgmised kahjustused: vahekoridoris on kahjustunud lagi, dekoratiivvärviga kaetud sein ja pundunud parkett, esikus on vaja vahetada aluspõrand, elutoas on kahjustunud lagi. R. E. O. parandas korteri nr XXX veekahjustused ja avaldaja on hüvitanud korteri remondimaksumuse summas 1366.88 eurot. Omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
4.Puudutatud isik on XXX korteriomandi omanik. Avaldaja õiguseellane esitas 26.06.2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 13.07.2014. Puudutatud isik I ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
5.Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku korteris toimus kahjujuhtum korteri sisendkraani purunemise tõttu, siis on puudutatud isik rikkunud oma kohustust, mille kohaselt puudutatud isik peab oma kaasomandi eset (korteri sisendkraani) kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isiku rikkumine ei ole vabandatav.
6.28.10.2020 kohtuistungil selgus, et korter kuulub ühisomandina K. T. ja A. T. Kohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna II A. T. Samal kohtuistungil loobus avaldaja esindaja K. T. vastu esitatud viivise nõudest aja eest enne avalduse kohtusse esitamist. Kaasatud puudutatud isiku vastu esitatud avalduses avaldaja sissenõutavaks muutunud viivist enne avalduse esitamist ei nõua.
7.Puudutatud isikud põhivõla nõuet ei tunnistanud ja palusid selle rahuldamata jätta. Puudutatud isikud ei vaidle vastu, et XXX korteriomandis tekkis kahju, mis tulenes XXX asuvas korteriomandis purunenud sisendkraanist. Kahjujuhtumi põhjustanud vee sisendkraan on kõigi korteriomanike kaasomandis, sõltumata sellest, et see läbib puudutatud isikute korteriomandi reaalosa. Kahju eest vastutavad kõik korteriomanikud. Isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud
isikud on jätnud täitmata endapoolse kohustuse kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut, on nende rikkumine vabandatav. Puudutatud isikutele kuuluvas korteriomandis teostati 2009-2011 aastal ehitusettevõtte poolt sanitaarruumide remont, mille käigus vahetati välja sanitaarruumide sisustus, seinad plaaditi, paigaldati uus elektrijuhtmestik ning korteriomandi piires torustik. Sisendkraani purunemine ei olnud puudutatud isikute mõjusfääris, nad ei saanud seda mõjutada ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist ühelgi mõistlik viisil korteriomanikult oodata. Seega on tegemist rikkumist vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga. Samuti puudub tekkinud kahju ja ärajäänud tegevuse vahel põhjuslik seos, sest puudutatud isikud on teinud endast kõik oleneva selleks, et korteris kahju ei tekiks, mistõttu puudub ka selline nõutav tegevus, mille ta oleks jätnud tegemata.
8.Juhul kui kohus leiab, et puudutatud isikud vastutavad tekkinud kahju eest, siis tuleb tekkinud kahjunõudest maha arvestada XXX korteriomaniku kasu. Kahju hüvitise suuruseks peaks olema korteris samaväärse olukorra taastamise väärtus, mitte väärtus, mis on võrdeline n-ö täiesti uue korteri siseviimistlusega. XXX korteri seisukord oli enne kahjujuhtumit rahuldav, kuid pärast kahjujuhtumit on korteri seisukord oluliselt parem. Korteris on osaliselt täiesti uus aluspõrand, parkett, põrandaliistud, uuesti värvitud seinad ja dekoratiivvärv koridoris, laevärvimine, erinevad pahtlitööd jms. Juhul kui kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele, palub puudutatud isik vähendada kahju hüvitist nullini.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus võtab vastu loobumise enne avalduse kohtusse esitaist, so enne 6. aprilli 2020 sissenõutavaks muutunud viivise väljanõudmiseks 628.95 euro ulatuses ning lõpetab selles nõudes menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagita asja hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse, kui hageja on hagist loobunud.
10.Avaldus põhivõla väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (Riigikohtu 22.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13).
11.Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 1366.88 eurot ja lisaks nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist alates 06.04.2020 seadusjärgses määras. Avaldaja nõude aluseks on kahjujuhtum, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikute korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 1366.88 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel.
12.Puudutatud isikud kinnitavad, et kahjujuhtum toimus, kuid leiavad, et puudutatud isikud ei vastuta tekkinud kahju eest ainuisikuliselt ja rikkumine on vabandatav.
13.Vaidlusalune kahjujuhtum toimus 23.05.2014 ehk enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist, mistõttu kohaldub asjas enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandit ja korteriomanike vahelisi suhteid reguleerinud korteriomandiseadus (KOS).
14.Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.
15.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
16.Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab üldjuhul kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
18.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
19.Korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustuse kohane täitmine tähendab ka korteriomandi reaalosa tehnosüsteemide regulaarset kontrollimist ja hooldamist. Kohus nõustub avaldajaga, et kõnealune veeavarii toimus puudutatud isikute korteriomandi reaalosaks olevas ruumis, kus purunes enne veemõõtjat asuv korteri sisendkraan. Alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist ei ole korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaasomandi osa, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke. Nii saab kraanist sulgeda ainult selle korteri vee, jättes puutumata ülejäänud maja veevarustuse. KOS § 2 lg 2 mõistes korteriomandi eseme reaalosa piires asuvad seadmed ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ainult siis, kui need on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks.
20.Arvestades, et puudutatud isikute korteriomandi eseme reaalosa sisendkraan purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ja puudutatud isikud on rikkunud kahju tekitamise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa
(korteri sisendkraani) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti oleks pidanud puudutatud isikud hoiduma teiste kaasomanike (alumiste naabrite) kahjustamisest, uputamisest. Kui kostja oleks hoidnud sisendkraani korras, siis ei oleks veeavariid toimunud, mistõttu ta vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.
21.Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel korteri sisendkraan purunes, vaid oluline on see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel selle korteri omanik.
22.Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks korteriomandi reaalossa kuuluva veesüsteemi kaudu kuulub KOS § 11 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise normaalne kõrvalmõju.
23.Puudutatud isikutele pidi olema ettenähtav, et sisendkraan võib puruneda ja sellest väljuv vesi võib olla ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhul kui puudutatud isik oleks täitnud kohustust kontrollida tema korteriomandi esemeks olevat veesüsteemi, ei oleks 23.05.2014 toimunud veeavariid ja alumise korruse eluruumidele ei oleks kahju tekkinud.
24.KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.
25.Puudutatud isikute väitel rikkusid nad kohustusi vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isikud ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause mõttes. Avaldaja väitel vääramatut jõudu ei esinenud. Kohus leiab, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks teisi korteriomanikke.
26.Riigikohus on leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida (vt Riigikohtu 20.06.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06).
27.Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud tõendanud, et nad rikkusid kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Puudutatud isikud ei ole esitanud kohtule tõendeid, et nende poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Torustikus vee voolamine ei ole vääramatu jõud. Seega puuduvad puudutatud isikute vastutust välistavad asjaolud.
28.Kohtu hinnangul ei vabane puudutatud isikud vastutusest põhjusel, et A. T. on teinud kõik endast oleneva, et veekahju ei toimuks, sh parendas/asendas kraani KÜ juhatuse nõusolekul, viivitamatult asus takistama vee levimist oma korteriomandist edasi, teavitas alumiste korterite omanikke toimunud avariist jnet.
29.Kohus on seisukohal, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud. Kohus leiab, et puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks.
30.Avaldaja on esitanud kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjaliga. R. E. O. remondikalkulatsiooni järgi on korteri remonditööde maksumus 1429.88 eurot. Kohus leiab, et remondikalkulatsiooni alusel on võimalik tuvastada tööd, mida oli vaja avaldaja korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks teostada. Kohus leiab, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid avaldaja hüvitise määra või R. E. O. hinnapakkumise kahtluse alla.
31.VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. VÕS § 132 eesmärk on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ja asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).
32.Kohus on seisukohal, et kõik remonditööde kalkulatsioonis olevad tööd koos materjalidega – kolimis- ja ettevalmistustööd; parketi, liistude lammutus/eemaldus; aluspõranda ehitus; parketi paigaldus; laminaatparkett; põrandaliistu paigaldus; laes pahtli parandused ja värvimine (koridor); seintel pahtliparandused ja värvimine – dekoratiivvärv (koridor); elutoas põrandate jms katmine, teipimistööd; laes pahtliparandused ja värvimine; elektritööd; transport, sh materjalide transport; prügi – on hinnatavad kui veekahjustuste parandamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Kohus leiab, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks, sest puudutatud isikute väited, nagu saanuks kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel kasu või säästnud kulusid, on jäänud paljasõnaliseks.
33.Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1366.88 eurot.
34.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt viivist TsMS § 367 alusel alates 07.04.2020 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.
35.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) puudutatud isiku kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 964 eurot (8 tundi 2 minutit tunnitasuga 120 eurot) ja sõidukulu 234 eurot (2 x 117). Kohus leiab, arvestades asja mahtu, puudutatud isikute vastuväiteid ja toimunud kohtuistungite arvu, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt, so 5 tunni ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnitasu 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et avaldaja sõidukulud kohtuistungile on põhjendatud arvestusega 0,15 eurot/km, analoogselt käesoleval ajal advokaatidele hüvitatava sõidukulu määraga, seega summas (4x195x0,15) 117 eurot. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17 lg 2 kohaselt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole esitanud kulude kandmist tõendavat dokumenti. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega, avaldaja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu ning kulud on ilma käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja (50+600+117) 767 eurot.
37.K. T. ja A. T. tuleb tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.