Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. jaanuar 2021
Tsiviilasja number
2-19-7306
Tsiviilasi
Anu Luige ja Ahto Luige avaldus Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu 15. aprilli 2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ahto Luige ja Anu Luige määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (avaldajad):
esindajad
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohus leidis, et kuna lahend on tehtud avaldajate huvides, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi jätta avaldajate kanda. Kuivõrd korteriühistut on menetluses esindanud seaduslikud esindajad ja kohtule ei ole esitatud korteriühistu menetluskulude nimekirja, jättis maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Maakohus on TsMS § 172 lg-t 1 kohaldades jätnud TsMS § 465 lg 2 p 8 rikkudes põhjendamata, miks ei ole õiglane jätta menetluskulud avaldaja vastaspoolel olnud isiku, korteriühistu, kanda. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Samas on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuses toodud seisukoht, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel peaks olema just õigluse põhimõte. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda maakohtu määrus piisavaid põhjendusi selle kohta, miks on õiglane jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tuvastas korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega on avaldajad saavutanud avaldusega taotletud eesmärgi. Kuivõrd maakohus tuvastas korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse, on kohtulahend tehtud korteriühistu kahjuks. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.