AL avaldus avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu asukoha ja juurdepääsutasu muutmiseks
Menetlusosalised
Avaldaja – AL (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaupo Kask Puudutatud isik I – HS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eero Lapp Puudutatud isik II – TK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III – Saaremaa Vallavalitsus (registrikood 77000306), volitatud esindaja Kaire Müür
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AL määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AL taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.
2.Jätta AL määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 23.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-18546 muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud AL kanda, välja arvatud AL-le osutatud riigi õigusabiga seotud kulud, mis jäävad riigi kanda.
Vabastada AL määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Mõista AL-lt välja HS kasuks määruskaebemenetluses kantud menetluskulu katteks 150 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
2-19-18546 Juhul kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AL (avaldaja) esitas 26.11.2019 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu asukoha ja juurdepääsutasu muutmiseks. Avaldaja palus määrata Saare maakonnas Saaremaa vallas Nasva alevikus Tuletorni tn 7 asuva kinnisasja (registriosa nr 1011334; edaspidi Hantsu kinnistu) ja Tuletorni tn 5 asuva kinnisasja (registriosa nr 824634; edaspidi Kurmiste kinnistu) igakordsete omanike kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale Tuletorni tänavale ööpäevaringse takistusteta (väravateta) kasutuse õigusega jalakäijatele ja igat liiki transpordivahenditele Tuletorni tn 3 asuvat kinnisasja (registriosa nr 602934; edaspidi Liigsoo kinnistu) läbiva teena pikkusega 60 m ja laiusega 3,5 m, alates Kurmiste ja Liigsoo kinnistu piirilt ning lõpetades Liigsoo ja Tõniste kinnistu (registriosa nr 1419234) piiriga Liigsoo maaüksuse 1999 plaanil märgitud tee uues asukohas. Avaldaja palus määrata, et nii Hantsu kinnistu kui ka Kurmiste kinnistu omanikul tuleb tasuda juurdepääsutasu 134,12 eurot aastas. Tasu tuleb maksta avaldaja arvelduskontole iga aasta 2. jaanuariks tuleva aasta eest ette. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Liigsoo kinnistu, HS-le (puudutatud isik I) Hantsu kinnistu ja TK-le (puudutatud isik II) Kurmiste kinnistu. Pärnu Maakohtu 21.10.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2009 otsustega tsiviilasjas nr 2-08-15361 on Hantsu kinnistu ja Kurmiste kinnistu igakordsete omanike kasuks määratud juurdepääs avalikult kasutatavale Tuletorni tänavale ööpäevaringse takistusteta (väravateta) kasutuse õigusega jalakäijatele ja igat liiki transpordivahenditele Liigsoo kinnistut läbiva teena pikkusega 60 m ja laiusega 3,5 m, alates Kurmiste ja Liigsoo kinnistu piirist ning lõpetades Liigsoo ja Tõniste kinnistu piiriga Liigsoo maaüksuse 1999 plaanil märgitud tee asukohas (plaanil K-2). Kurmiste kinnistu ja Liigso kinnistu omanikud peavad tasuma kumbki juurdepääsutasu 200 krooni aastas. Kohtuotsuste tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Avaldaja rajas 2016. a-l uue tee, kuna kohtutäitur leidis avaldaja suhtes toimunud täitemenetlustes, et vana tee seisukord ei võimalda seda kasutada. Uus tee asub vana tee kõrval, kulgeb mööda Liigsoo kinnistu piiri ja on sirgem. Puudutatud isikud on uut teed kasutanud alates 2016. aastast ja selle kasutamisel ei ole probleeme esinenud. Juurdepääsu asukoha muutmine puudutatud isikute õigusi ei riiva. Uue tee kasutamine ei kahjusta ka selle alla jäävat Baltic Workboats AS-i elektrikaabelliini, mis asub puudutatud isikute väitel 0,75–0,80 m sügavusel. Baltic Workboats AS on andnud nõusoleku uue tee kasutamiseks ning kinnitanud, et see on kaabelliini sügavust arvestades ohutu. Lisaks on Elektrilevi OÜ kinnitanud, et kui kasutusel on kaitsetoru tugevusega 750 N, on lubatud kaabli paigaldamine ristumisel teega 0,50–1 m sügavusele. Vana tee eest määratud juurdepääsutasu 400 krooni (25,56 eurot) aastas on põhjendamatult madal ja ei vasta praegusele hinnatasemele. Avaldaja on pidanud puudutatud isikute poolsest tee kasutamisest tekkinud auke korduvalt kruusaga täitma. Avaldaja teed ei kasuta. Avaldaja pidi enda privaatsuse tagamiseks ning tolmu, müra ja lume tõkestamiseks paigaldama uue tee kõrvale võrkaia ja istutama heki. Lisaks uue tee alla jäävale maale on seega piiratud 2 m laiuse lõigu kasutamine tee kõrval. Liigsoo kinnistu pindala on ligikaudu 4000 m2, millest avaldaja ei saa kasutada 330 m2 osa ehk 8,25% Liigsoo kinnistust. See riivab oluliselt avaldaja omandiõigust. Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvesse võtta tee ehituskulu, maamaksu, tee 2(11)
2-19-18546 korrashoiukulusid, tee kvaliteeti, tee omanikule seadusega pandud kohustuste täitmise kulusid ja hüvitist omandiõiguse riive eest. Liigsoo kinnistu maamaks on 39,20 eurot, millest 8,25% on 3,23 eurot. Tee korrashoiukulu, mis koosneb suuremate aukude täitmisest, on 100 eurot aastas. Lumetõrjet teeb vald. Hüvitis omandiõiguse riive eest on 0,5 eurot/m2 ehk 165 eurot aastas. Juurdepääsutasu peaks seega olema 268,24 eurot aastas, mis teeb kummagi puudutatud isiku kohta 134,12 eurot aastas. Arvestada tuleb, et avaldaja ei saa juurdepääsualust maad muul otstarbel kasutada, mh ehitada sinna keldrit ega kasvatada sellel aiasaadusi.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Avaldaja blokeeris 2016. aasta suvel vana juurdepääsutee kohtulahendeid eirates võrkaiaga ning rajas Liigsoo kinnistule uue juurdepääsutee. Avaldaja uue tee rajamist kellegagi ei kooskõlastanud. Uus tee ei ühildu Hantsu kinnistu alguses oleva tee osaga ja selle katend on halvem. Uue tee alla jääb Baltic Workboats AS-i elektrikaabelliin, mistõttu võib uue tee kasutamine olla ohtlik. Väär on avaldaja väide, et ta rajas uue tee, kuna kohtutäitur leidis, et vana tee ei ole piisavalt heas seisukorras. Täitemenetlused toimusid avaldaja poolt vanale teele paigaldatud takistuste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei pidanud mõne tunniga kõrvaldatavate takistuste tõttu rajama uut teed. Avaldaja rajas uue tee maakasutuse optimeerimiseks ja omandiõiguse riive vähendamiseks. Tsiviilasjas nr 2-08-15361 juurdepääsutasu määramise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ning määratud juurdepääsutasu on õiglane ja vastab kohtupraktikale. Uue teega vähenes avaldaja õiguste riive ja suurenes avaldaja kasutuses olev maa, kuna kadus Liigsoo kinnistu ja Tuletorni 12 kinnistu vaheline mitme meetri laiune tee peenar ja tee muutus sirgemaks. Uue tee rajamine toimus avaldaja initsiatiivil ja tema huvides, mistõttu ei saa sellega seotud kulusid lugeda korrashoiukuludeks. Avaldaja ei ole uue tee rajamisega ega hooldamisega seotud kulude kandmist ka tõendanud. Tegelikult ei ole avaldaja hooldanud ei vana ega uut teed. Kuna tegu on erateega, siis ei ole avaldajal puudutatud isikute ees muid teega seotud kohustusi peale talumiskohustuse. Tsiviilasjas nr 2-08-15361 tee korrashoiukulude kandjat ei määratud ning puudutatud isikud ei ole avaldajalt tee hooldamist nõudnud. Vald pidi kevadel ja sügisel teed hööveldama ning talvel tegema lumetõrjet. Omandiõiguse riive eest määratava hüvitise puhul tuleb arvestada, et juurdepääs Hantsu ja Kurmiste kinnistutele on toimunud ajalooliselt üle Liigsoo kinnistu, põhinedes enne maareformi väljakujunenud taval. Kuressaare Linnavalitsus kehtestas 25.05.1999 korraldusega Liigsoo katastriüksusele kitsendusena naabermaaüksusele juurdepääsu kindlustamise kohustuse. Tee on kujutatud kitsendusena ka avaldaja ja Eesti Vabariigi vahel 23.08.2000 sõlmitud Liigsoo kinnistu ostu-müügilepingu lisaks oleval maaüksuse plaanil ning avaldaja on võtnud lepinguga kohustuse kindlustada juurdepääs naabermaaüksustele. Avaldaja pidi arvestama, et juurdepääs mõjutab Liigsoo kinnistu turuväärtust ja riivab avaldaja omandiõigust. Omandiõiguse riive oli arvestatud maa erastamise hinna sisse. Uue tee kõrval asuvat 2 m laiust lõiku, millele avaldaja paigaldas võrkaia ja istutas heki, ei tule juurdepääsuala sisse arvestada ja sellega ei saa juurdepääsutasu määramisel arvestada. Maamaks juurdepääsualuse maa ehk 196 m2 eest on 1,90 eurot aastas.
3.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Kurmiste kinnistule ja Hantsu kinnistule tuleb tagada tasuta juurdepääs üle Liigsoo kinnistu, nagu see oli enne maareformi. Kõik juurdepääsuga seotud vaidlused oleks jäänud olemata, kui Saaremaa Vallavalitsuse eelkäijad ei oleks maareformi käigus teinud vigu ja lubanud erastada
3(11)
2-19-18546 ka kinnistuid läbivaid teelõike, mida naabrid kasutasid ajalooliselt väljakujunenud tava alusel. Saaremaa Vallavalitsus peaks juurdepääsutee sundvõõrandama või seadma sellele sundvalduse. Uus tee asub osaliselt elektrikaabelliini kaitsevööndis. Puudutatud isik II pidi seoses uue tee asukohaga liigutama osaliselt ka Kurmiste kinnistul paikneva tee elektrikaabelliini kaitsevööndisse. Puudutatud isik II on sunnitud uue tee tõttu võtma täiendavaid riske, kuna ei ole selge, kes vastutab, kui elektrikaabelliin saab Kurmiste kinnistu piirides kahjustada.
4.Saaremaa Vallavalitsus toetab avaldust. Uue tee asukoht on põhjendatud, kuna see on maakorralduslikult loogilisem ning riivab avaldaja omandiõigust vähem. Uus tee on kõva pinnasega ja korralikult läbitav. Tähtsust ei oma, mis asjaoludel avaldaja tee asukohta muutis. Isegi kui uue tee alla jäävad kommunikatsioonid, ei ole need ohustatud. Kommunikatsioonid võivad olla ohustatud kaevetööde korral, kuid mitte tee kasutamisel liiklemiseks. Kuna muud kui lumetõrjega seotud tee korrashoiukulud on avaldaja kanda ja tee riivab avaldaja omandiõigust, tuleb avaldajale määrata tänast olukorda arvestades õiglane hüvitis.
5.Pärnu Maakohus rahuldas 23.10.2020 määrusega avalduse osaliselt ning muutis Pärnu Maakohtu 21.10.2008 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2009 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-08-15361 määratud juurdepääsu asukohta ja juurdepääsu kasutamise tasu suurust alates määruse jõustumisest. Maakohus määras Hantsu kinnistu ja Kurmiste kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsu avalikult kasutatavale Tuletorni tänavale ööpäevaringse takistusteta (väravateta) kasutuse õigusega jalakäijatele ja igat liiki transpordivahenditele Liigsoo kinnistut läbiva teena pikkusega umbes 60 m ja laiusega 3,5 m, alates Kurmiste ja Liigsoo kinnistu piirist ning lõpetades Liigsoo ja Tõniste kinnistu piiriga Liigsoo maaüksuse 1999 plaanil märgitud tee uues asukohas. Maakohus määras, et Hantsu kinnistu ja Kurmiste kinnistu omanikul tuleb kummalgi tasuda juurdepääsutasu 25,95 eurot aastas, mis tuleb tasuda avaldaja arvelduskontole iga aasta 2. jaanuariks tuleva aasta eest ette. Kohtulahendi tegemise seisuga ei vaidle puudutatud isikud enam juurdepääsu asukoha muutmisele vastu. Kohus võib TsMS § 6185 alusel muuta juurdepääsu asjas tehtud kohtulahendit, kui asjaolud on oluliselt muutunud ja see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Siinses asjas on need eeldused täidetud. Asjaolud on oluliselt muutunud, kuna avaldaja on ehitanud Liigsoo kinnistule uue tee, mis tagab puudutatud isikutele endiselt juurdepääsu üle Liigsoo kinnistu. Kohus tuvastas vaatlusel, et 2016. aastal ehitatud uus tee on vana tee kõrval, uus tee on sirgem ning kulgeb mööda Liigsoo kinnistu piiri, st on maakorralduslikult loogilisemas kohas. Uus tee on kõva pinnasega ja hästi läbitav. Puudutatud isikud on uut teed kasutanud 4 aastat ning puudub alus arvata, et selle omadused oleksid varasema teega võrreldes halvemad. Uus tee ei riiva puudutatud isikute õigusi, kuna tagab neile jätkuvalt juurdepääsu enda kinnistutele. Samuti on tõendatud, et uue tee alla jääv Baltic Workboats AS-i kaabel on tee kasutajatele ohutu. Pärnu Maakohus määras 21.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-15361 juurdepääsutasuks 200 krooni ehk 12,78 eurot aastas kummaltki puudutatud isikult. Kohus võttis tasu määramisel arvesse, et avaldaja ei ole nõus tegema kulutusi tee korrashoiuks, vaid pigem püüab puudutatud isikutel tee kasutamist takistada. Samuti arvestas kohus, et puudutatud isikutel puudub muu juurdepääs enda kinnistutele ning neid kasutatakse elupaigana, mitte ärilisel eesmärgil. Kohtuotsust tasu suuruse osas ei vaidlustatud.
4(11)
2-19-18546 Uue tee pindala on 196 m2 ning selle aluse maa maamaks on Saaremaa Vallavalitsuse andmeid arvestades 1,90 eurot aastas ehk 0,95 eurot kummagi puudutatud isiku kohta. Uue tee kõrval asuv 2 m laiune lõik, millele avaldaja on rajanud aia ja heki, ei kuulu juurdepääsuala hulka ning sellega ei saa maamaksu hüvitise määramisel arvestada. Avaldaja on palunud arvestada ka tee korrashoiukuludega 100 eurot aastas, mis kulub suuremate aukude täitmiseks. Lisaks on avaldaja palunud arvestada uue tee ehituskuluga, kuid on samas märkinud, et ei nõua puudutatud isikutelt uue tee ehitusega seotud kulusid. Avaldaja ei ole tee korrashoiuga seotud kulusid tõendanud, mistõttu ei saa neid perioodilise hüvitise määramisel arvestada. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik I on väitnud, et teed hooldab vald, kes lükkab tee lumest puhtaks ja hööveldab teed. Kui tee korrashoiuks ja liiklemise tagamiseks on vaja teha ühekordseid investeeringuid, saab avaldaja taotleda juurdepääsuõigust omavatelt naabritelt tee korrastamist või investeeringute hüvitamist. Omandiõiguse riive hüvitise määramisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: 1) tsiviilasjas nr 2-08-15361 on juurdepääs üle avaldaja kinnistu määratud kohast, kus see tollal faktiliselt asus ja kus see oli olnud alates 1981. aastast; 2) avaldajale maa ostueesõigusega erastamisel 23.08.2000 pandi avaldajale kohustus kindlustada naabermaaüksustele juurdepääs tsiviilasjas nr 2-08-15361 määratud kohas; 3) ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-08-15361, et ainuüksi tee nii pikaajaline kasutamine on käsitatav väljakujunenud tavana, mis on tsiviilõiguse allikas ja millel juurdepääsuõigus võib rajaneda; 4) avaldaja optimeeris juurdepääsu asukoha muutmisega oma maakasutust ja tema õiguste kitsendus vähenes, kuna kadus Tuletorni 12 kinnistu ja juurdepääsutee vaheline mitme meetri laiune teepeenar ning tee muutus sirgeks; 5) avaldaja muutis tee asukohta enda initsiatiivil ja huvides. Avaldaja väide, et uue tee ehitamise põhjus oli kohtutäituri arvamus, et endine tee ei ole piisavalt heas seisukorras, on ümber lükatud puudutatud isiku I esitatud tõenditega. Avaldaja ei ole esitanud piisavalt veenvaid argumente selle kohta, et keldri ehitamiseks sobib ainuüksi juurdepääsualune maa. Arvestades lisaks ka kinnistute sihtotstarvet, paiknemist aleviku sees, juurdepääsualuse maa muul viisil kasutamise võimatust, juurdepääsutee mittekasutamist avaldaja poolt, puudutatud isikute poolset juurdepääsutee kasutamise vähest intensiivsust, puudutatud isikute kasutuseelist ning asjaolu, et juurdepääsu puudumine oli tingitud puudutatud isikutest sõltumatutest asjaoludest, on põhjendatud määrata avaldajale iga-aastase perioodilise maksena hüvitis omandiõiguse riive eest 50 eurot. Tee kõrval asuva 2 m laiuse lõiguga, millele avaldaja on rajanud aia ja heki, ei saa arvestada ka omandiõiguse riive hüvitise määramisel. Avaldaja juurdepääsutasu suurendamise nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Juurdepääsutasu on 51,90 eurot aastas, mis tuleb puudutatud isikutel tasuda solidaarselt iga aasta 2. jaanuariks tuleva aasta eest ette. Kuna lahendit ei tehta üksnes ühe menetlusosalise huvides ja avaldus rahuldatakse osaliselt, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
6.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 09.11.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 30.11.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist: 1) kaebuse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1); 2) juurdepääsutasu suuruse muutmise osas alates kohtumääruse 5(11)
2-19-18546 jõustumisest, mitte avalduse esitamisest (resolutsiooni p 2); 3) juurdepääsutasu muutmise nõude rahuldamata jätmise osas 25,95 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 3); 4) määrusele avaldaja 21.06.2020 seisukoha lisaks 4-1 oleva mõõdistaja täpse joonise lisamata jätmise osas; 5) avaldaja menetluskulude tema enda kanda jätmise osas (resolutsiooni p 4). Tühistatud osas taotleb avaldaja uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldus täies ulatuses või alternatiivselt saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Maakohus tugines asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-08-15361 on juurdepääsutasu määramisel arvestatud, et avaldaja ei ole nõus tegema kulutusi tee korrashoiuks, vaid on pigem püüdnud seda takistada. Samas ei ole avaldaja alates uue tee rajamisest 2016. aastal takistanud puudutatud isikutel selle kasutamist. Avaldaja on täitnud suuremaid auke teel ja hooldanud tee äärt. Vaidlustatud määruse resolutsioonis ei ole välja toodud, et avaldajal ei ole seadusest tulenevat tee korrashoiu kohustust. Seetõttu oleks maakohus pidanud määruse tegemisel arvestama, et avaldaja peab teed aeg-ajalt hooldama. Kuna maakohus arvestas korrashoiukulud hüvitisest välja, oleks maakohus pidanud määruse resolutsioonis märkima, kes ja kuidas teed hooldab. Põhjendatud ega mõistlik ei ole, kui avaldaja peab hakkama puudutatud isikutelt täiendavate investeeringute tegemise vajaduse korral taotlema tee korrastamist või investeeringute hüvitamist. Hüvitise kindlaksmääramine tee korrashoiukulude eest aitaks vältida hilisemaid vaidlusi. Hüvitise suuruseks tuleb määrata avalduses toodud summa. Avaldaja ei nõustu, et tee kõrval paiknev 2 m laiune lõik ei kuulu juurdepääsuala hulka ja sellega ei saa hüvitise määramisel arvestada. Riigikohus on leidnud, et kui lisaks juurdepääsule on koormataval kinnistul veel mingi ala, mida selle omanik ei saa juurdepääsu tõttu sihtotstarbeliselt kasutada, tuleb ka see omandiõiguse riive koormatud kinnisasja omanikule hüvitada (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 20). Aia ja heki rajamine oli vajalik juurdepääsuteest, mida avaldaja ise ei vaja ega kasuta, tulenevate mõjutuste (müra, tolm, loomad, inimesed, privaatsuse puudumine) tõttu. Hüvitise suuruse määramisel tuleb seega arvestada, et avaldaja ei saa kasutada ka heki ja aia alust maad. Uue tee rajamine läks avaldajale maksma umbes 2240 eurot. Avaldaja jaoks oli see suur kulu, mille ta tasus oma pensionisäästudest, kuigi oli plaaninud pensionisäästude eest ehitada hoopis keldri. Avaldaja ei saanud uue tee rajamisega juurde kasutatavat maad. Maakohus on lähtunud valesti sellest, et tsiviilasjas nr 2-08-15361 määrati juurdepääs üle Liigsoo kinnistu kohast, kus tee tollal faktiliselt asus ja kus see oli asunud alates 1981. aastast. Avaldaja pere rajas tee kohani, kuhu plaaniti ehitada maja, mitte naaberkrundini. Kolhoosi arhitekt leidis, et maja plaanitavasse asukohta ei sobi, kuid avaldaja pere ei hakanud teed üles võtma. Tee rajati seega avaldaja pere poolt nende tarbeks, mitte ühiseks kasutamiseks. Avaldaja pakkus enne uue tee rajamist puudutatud isikutele tasuta maad, lootes, et puudutatud isikud ehitavad uue tee ise ja avaldaja säästud jäävad alles, kuid puudutatud isikud ei olnud sellega nõus.
8.Puudutatud isik I vaidleb määruskaebusele vastu, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Maakohus on üksnes kirjeldanud tsiviilasjas nr 2-08-15361 juurdepääsutasu määramise aluseks olnud asjaolusid ega ole selle alusel järeldusi teinud. Avaldaja ei ole tee korrashoiukulude kandmist tõendanud. Avaldaja ei saagi korrashoiukulude kohta tõendeid esitada, kuna ta ei ole tegelikkuses auke täitnud, tee äärt niitnud ega teed muul viisil hooldanud. Uue tee rajamine ei
6(11)
2-19-18546 ole tee korras hoidmine. Maakohus on õigesti märkinud, et tee korrashoiuga seotud kulutusi ei saa arvestada, kuna teed hooldab vald. Juurdepääsutee kulgeb kahe piirdeaia vahel ning selle laius on ligikaudu 3,5 m. Avaldaja istutas heki juurdepääsuteelt vaadatuna teisele poole võrkaeda. Võrkaia ja heki rajas avaldaja 2016. aastal veel tänaseni kehtivale juurdepääsualale omal initsiatiivil. Juurdepääsutee võrkaiaga eraldamine ei ole juurdepääsutingimuste loomise seisukohast vajalik. Avaldaja saab võrkaiaga eraldatud Liigsoo kinnistu osa vabalt kasutada. Sellel asuv hekk on Liigsoo kinnistu kujunduselement ning selle alune maa ei kuulu juurdepääsuala hulka, mistõttu ei tule seda arvestada hüvitises omandiõiguse riive eest. Avaldaja ei ole tõendanud ka uue tee rajamise kulusid. Avaldaja ei ole pakkunud puudutatud isikutele tasuta maad tee ehitamiseks. Põhjendamatu on avaldaja taotlus tühistada maakohtu määrus osas, millega juurdepääsutasu suurust muudeti alates määruse jõustumisest, mitte avalduse esitamisest. Avaldaja soovis ise, et summad tasutaks tema arvelduskontole iga aasta 2. jaanuariks tuleva aasta eest ette. Kohtulahendit ei saa muuta täidetavaks enne jõustumist.
9.Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II soovib näha dokumente, mille alusel on kaabli kaitsevööndisse jääv uue tee osa tunnistatud ohutuks ja millele kohus on tuginenud. Puudutatud isikuni II need dokumendid jõudnud ei ole. Lisaks soovib puudutatud isik teada, kas ohutu on ka Kurmiste kinnistule jääv tee, mis paikneb uue tee asukoha tõttu samuti osaliselt kaabli kaitsevööndis. Jääb arusaamatuks, kas vanale teele seatud kitsendused ning avaldaja ja Baltic Workboats AS-i vahel sõlmitud notariaalsest isikliku kasutusõiguse lepingust ja asjaõiguslepingust tulenevad piirangud kaotavad uue teega kehtivuse. Puudutatud isik II palub Saaremaa Vallavalitsuse selgitusi selle kohta, miks ei ole avaldajaga siiani sõlmitud Liigsoo kinnistut läbiva tee avaliku kasutamise lepingut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
11.Avaldaja taotleb määruskaebuse läbi vaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses, uusi tõendeid esitatud ei ole ja asja saab lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Lisaks on maakohtu menetluses toimunud istung, kus menetlusosalised on saanud oma seisukohad esitada vahetult.
12.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust avalduse rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
7(11)
2-19-18546
13.Avaldaja leiab, et maakohus oleks pidanud juurdepääsutasus arvestama ka juurdepääsutee korrashoiukuludega või nende arvestamata jätmisel määruse resolutsioonis märkima, et tee hooldamise kohustus on kellelgi muul kui avaldajal. Kui juurdepääsuteed hooldab koormatud kinnisasja omanik, peab juurdepääsutasu Riigikohtu praktika järgi sisaldama koormatud kinnisasja omanikule hüvitist juurdepääsutee korrashoiu kulude eest (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 22). Tsiviilasjas nr 2-08-15361 tehtud kohtuotsustes ega vaidlustatud määruses ei ole kindlaks määratud, kes juurdepääsuteed hooldab ja sellega seotud kulud kannab. Lähtuda tuleb seega sellest, et juurdepääsutee korrashoiu ja ohutuse tagamise kohustus lasub avaldajal kui tee omanikul (vt ehitusseadustiku § 3 lg-d 1–2 ja § 19 lg 1, liiklusseaduse § 6 lg 4 ning Riigikohtu 16.06.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 p-d 29–30). See tähendab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikutelt juurdepääsutee kasutamisega kaasnevate ja omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse üle otsustamisel tuleb arvestada, millised abinõud on juurdepääsutee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Sõltuvalt abinõudest ja nende maksumusest kujuneb kulutuste suurus, mida tee omanik peab regulaarselt kandma, et neid kohustusi täita (Riigikohtu 16.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 31). Täiendavalt tuleb arvestada, et avaldaja taotleb jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud juurdepääsutasu muutmist. TsMS § 6185 järgi on sellise taotluse rahuldamise eeldusteks, et asjaolud on oluliselt muutunud ning varasema kohtulahendi muutmine on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Seetõttu on maakohus toonud vaidlustatud määruses põhjendatult välja tsiviilasjas nr 2-08-15361 juurdepääsutasu määramise aluseks olnud asjaolud, mh selle, et avaldaja ei olnud nõus tegema kulutusi tee korrashoiuks. Selle põhjal saab järeldada, et tsiviilasjas nr 2-08-15361 määratud juurdepääsutasu ei sisalda hüvitist korrashoiukulude eest. Siinses asjas väidab avaldaja, et ta täidab juurdepääsutee korras hoidmiseks ja ohutu liiklemise tagamiseks aeg-ajalt auke ja niidab tee äärt. Avaldaja on välja toonud, et selle peale kulub 100 eurot aastas. Iseenesest saab aukude täitmist ja tee ääre niitmist pidada mõistlikult vajalikeks abinõudeks. Samas ei ole avaldaja tõendanud ei abinõude reaalset rakendamist ega korrashoiukulude suurust. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I on juba 17.12.2019 vastuses avaldusele vaielnud avaldaja juurdepääsutee korrashoidmist ja korrashoiukulude suurust puudutavatele väidetele vastu. Puudutatud isik I on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et tegelikkuses avaldaja juurdepääsuteed korras ei hoia ja ei ole korrashoiukulude kandmist tõendanud. Sellises olukorras oleks avaldaja pidanud esitama tõendid nii juurdepääsutee korrashoidmise kui ka korrashoiukulude suuruse kohta. Avaldaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks veenduda, et avaldaja rakendab välja toodud abinõusid ja kannab sellega seoses kulu. Korrashoiukulude juurdepääsutasus arvestamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et avaldajal on kohustus teed korras hoida, kui ei ole teada, et avaldaja seda tegelikult teeks. Avaldaja, keda esindab vandeadvokaat, on pöördunud kohtusse jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud juurdepääsutasu muutmiseks. Sellise avalduse rahuldamise eeldus on asjaolude oluline muutumine, mis tähendab, et igal juhul tuleb esitada ka tõendid, mille põhjal oleks võimalik asjaolude olulist muutumist järeldada. Menetlusosaline peab tegema oma parima selleks, et esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis on tema õiguse tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad. Avaldajale kui koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutasu määramise asjas on sellisteks mh asjaolud, mille alusel saab teha järeldusi õiglase tasu suuruse kohta (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23). Kuna avaldaja ei ole seda teinud, on maakohus jätnud avaldaja esile toodud korrashoiukulud juurdepääsutasus õigesti arvestamata.
8(11)
2-19-18546
14.Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et juurdepääsutee kõrval paiknev 2 m laiune lõik, millele avaldaja on paigaldanud võrkaia ja istutanud heki, ei kuulu juurdepääsuala hulka ja sellega ei saa juurdepääsutasu määramisel arvestada. Avaldaja vaidleb sellele määruskaebuses vastu. Avaldaja leiab, et kuna ta pidi võrkaia paigaldama ja heki istutama juurdepääsuteest tulenevate mõjutuste tõttu ning ta ei saa võrkaia ja heki alust maad enam sihtotstarbeliselt kasutada, tuleb seda arvestada ka juurdepääsutasu määramisel. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et juurdepääsutee ei võimalda avaldajal selle kõrval paiknevat 2 m laiust lõiku sihtotstarbeliselt kasutada. Avaldaja saab seda kasutada omal äranägemisel ning sinna juurdepääsutee eraldamiseks võrkaia paigaldamine ja heki istutamine on selle maa-ala üks sihtotstarbelise kasutamise viise. Lisaks ei saa uue juurdepääsutee võrkaia ja hekiga eraldamist pidada TsMS § 6185 mõttes oluliseks muutunud asjaoluks, mis tingiks varasema lahendi muutmise juurdepääsutasu osas ja oleks vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks on tekkinud juurdepääsutee eraldamise vajadus alles nüüd. Juurdepääsuteest lähtuvaid võimalikke mõjutusi nagu privaatsuse riive, tolm, müra, lume tõkestamine ning loomade ja inimeste ligipääs oleks pidanud ette nägema ja nendega arvestamist taotlema juba tsiviilasjas nr 2-08-15361. Märkida tuleb, et puudutatud isikud kasutasid vana juurdepääsuteed ammu enne tsiviilasja nr 2-08-15361 menetluse algatamist. Avaldajale olid seega juurdepääsutee kasutamisest tulenevad mõjutused teada. Alust arvestada juurdepääsutasu muutmisel juurdepääsutee kõrval paikneva 2 m laiuse lõiguga ei anna ka juurdepääsu asukoha muutmine. Tsiviilasjas nr 2-08-15361 määratud vana tee asukoht kattub suuremas osas uue tee asukohaga ning uus tee on nihkunud vaid pisut Tuletorni 12 kinnistu poole. Maakohus on seega õigesti leidnud, et juurdepääsutee kõrval paiknevat 2 m laiust lõiku ei tule juurdepääsutasu muutmisel arvestada.
15.Asja lahendamisel ei ole tähtis, kui palju raha kulus avaldajal uue juurdepääsutee rajamisele. Avaldaja on mitmel korral väljendanud, et ei soovi, et puudutatud isikud hüvitaksid talle uue juurdepääsutee rajamise kulud (vt nt avaldaja 07.02.2020 seisukoha p 2.10; 21.06.2020 seisukoha p 2.3). Uue juurdepääsutee rajamise kulude hüvitamiseks ei oleks ka alust, kuivõrd avaldaja on rajanud selle omal tahtel. Lisaks ei ole ebaõige lahendi tegemiseni viinud see, et maakohus on vana juurdepääsuteega seonduvalt korranud Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2009 otsuse põhjendusi. Maakohus ei ole märkinud, et tee oleks algusest peale rajatud naabritega ühiseks kasutamiseks, vaid et juurdepääs määrati kohast, kus tee on olemas juba alates 1981. aastast. Omandiõiguse riive eest määratud hüvitise suuruse muutmist ei tingi asjaolu, et juurdepääsutee puudumisel ehitaks avaldaja selle alusele maale keldri. Tegemist ei ole muutunud asjaoluga, kuivõrd keldri rajamise soovile tugines avaldaja ka tsiviilasjas nr 2-08-15361. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et avaldaja ei ole muutnud usutavaks, et keldrit ei ole võimalik ehitada Liigsoo kinnistul mujale kui juurdepääsualale. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks enne uue tee rajamist pakkunud puudutatud isikutele uue tee rajamiseks tasuta maad ega ole ka põhjendanud, kas ja kuidas peaks see mõjutama omandiõiguse riive eest määratud hüvitise suurust.
16.Avaldaja taotleb maakohtu määruse tühistamist muu hulgas osas, milles maakohus muutis juurdepääsutasu alates määruse jõustumisest, mitte avalduse esitamisest. Selle taotluse rahuldamiseks peab avaldaja olema taotlenud maakohtult juurdepääsutasu muutmist alates avalduse esitamisest ning maakohus peab olema jätnud taotluse põhjendamatult rahuldamata. Samas ei nähtu avaldusest ega ühestki teisest avaldaja menetlusdokumendist, et avaldaja oleks taotlenud juurdepääsutasu muutmist alates avalduse esitamisest. Ka TsMS §-st 6185 ei tulene, 9(11)
2-19-18546 et varasemat kohtulahendit tuleks juurdepääsutasu osas muuta alates avalduse esitamisest. Analoogia alusel kohalduv TsMS § 459 lg 2 annab küll võimaluse muuta otsust alates hagi esitamise ajast, aga ei kohusta seda tegema. Olukorras, kus avaldaja ei avaldanud soovi juurdepääsutasu muutmiseks alates avalduse esitamisest, ei saa maakohtule ette heita juurdepääsutasu muutmist alates määruse jõustumisest. Puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ka taotluse osas tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus ei lisanud määrusele avaldaja 21.06.2020 seisukoha lisaks 4-1 olevat mõõdistaja joonist. Avaldaja on 26.11.2019 avalduses palunud juurdepääs määrata Liigsoo maaüksuse 1999 plaanil märgitud tee uues asukohas (plaanil märgitud kollasega), mida maakohus on ka teinud ja lisanud nimetatud plaani määrusele. Avaldaja ei ole 21.06.2020 seisukohas lisale 4-1 isegi viidanud, rääkimata avalduse täpsustamisest või muutmisest. Hilisemas, s.o 18.09.2020 seisukohas, on avaldaja korranud avalduses taotletut. Maakohtul ei olnud seega mingit alust lisada vaidlustatud määrusele ka avaldaja 21.06.2020 seisukoha lisa 4-1. Märkida tuleb, et nimetatud lisa koosneb kolmest erinevast failist, millest ükski ei kajasta uue juurdepääsutee asukohta.
17.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
18.Vastuseks puudutatud isiku II 25.11.2020 seisukohale märgib ringkonnakohus, et uue juurdepääsutee ohutust tõendavad dokumendid ehk avaldaja 21.06.2020 seisukohale lisatud Baltic Workboats AS-i nõusolek ja Elektrilevi OÜ võrgu tehnoloogia üksuse juhi 17.07.2020 e-kiri kohtule on kõigile menetlusosalistele nähtavad e-toimikus. Kui puudutatud isikul II puudub võimalus kasutada e-toimikut ja ta soovib dokumentidega tutvuda muul moel, tuleb tal esitada kohtu vastav taotlus. Kuivõrd Baltic Workboats AS-i elektrikaabelliin paikneb puudutatud isiku I 03.06.2020 menetlusdokumendile lisatud Elektrotherm OÜ õiendi järgi 0,75–0,80 m sügavusel nii avaldaja kui ka puudutatud isiku II kinnistul ning puudub alus arvata, et elektrikaabelliini ümbritseks puudutatud isiku II kinnistule jäävas teistsuguse tugevusega kaitsetoru, on eeldatavasti ohutu ka puudutatud isiku II kinnistule jääva tee kasutamine. Vaidlustatud kohtulahendi jõustumine ei too automaatselt kaasa seda, et tee asukohta maaregistri juurde kuuluval kitsenduste kaardil muudetaks. Maakatastriseaduse § 12 lg 2 järgi teeb katastripidaja (Maa-amet) kanded kitsenduste kaardile katastripidaja kitsenduste selgitamisel saadud andmete alusel. Menetlusosalised saavad seega soovi korral muudatuste tegemiseks kitsenduste kaardil pöörduda Maa-ameti poole. Praeguses asjas ei lahenda kohus küsimust sellest, kuidas mõjutab juurdepääsu asukoha muutmine avaldaja ja Baltic Workboats AS-i vahel 02.02.2011 sõlmitud notariaalsest lepingust tulenevaid kohustusi. Samuti ei tule asjas välja selgitada, mis põhjustel ei ole avaldaja ja Saaremaa Vallavalitsus jõudnud kokkuleppele avaldaja kinnistut läbiva tee avalikku kasutusse andmises.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, välja arvatud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud. Viimati nimetatud kulud jäävad riigi kanda, kuna Pärnu Maakohus andis 25.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-1910944 avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Maakohus vabastas avaldaja 11.11.2020 määrusega määruskaebuse esitamisel 50 euro suuruse riigilõivu tasumisest, mis tuleks TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 järgi määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu mõista avaldajalt välja riigituludesse. Samas peab ringkonnakohus avaldaja 10(11)
2-19-18546 vanust, tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda arvestades põhjendatuks vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Puudutatud isiku I 18.12.2020 menetluskulude nimekirja ja selle 05.01.2021 täpsustuse järgi on puudutatud isiku I menetluskulud kokku 600 eurot (käibemaksuta). Maakohtu menetluses on õigusabi osutatud 9 tunni ulatuses (esmane konsultatsioon – 1 h; vastuse koostamine avaldusele – 4 h; osalemine eelistungil ja paikvaatlusel – 2 h; lõpliku seisukoha esitamine – 2 h) ja ringkonnakohtu menetluses 3 tunni ulatuses (vastuse koostamine määruskaebusele – 3 h) tunnitasuga 50 eurot. Avaldaja vaidleb 31.12.2020 seisukohas puudutatud isiku I menetluskuludele vastu ja palub jätta need välja mõistmata. Ringkonnakohtu menetluses ei saa esitada maakohtu menetlust puudutavat menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku I menetluskuludest on ringkonnakohtu menetlusega seotud üksnes vastuse koostamine määruskaebusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot on arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd maakohtus jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei tulnud maakohtul maakohtus kantud menetluskulusid kindlaks määrata ning seda ei saa teha ka ringkonnakohus. Maakohtu menetlust puudutavad menetluskulud jäävad seega kindlaks määramata. Ringkonnakohtu menetlusega on puudutatud isiku menetluskuludest seotud vastuse koostamine määruskaebusele, millele menetluskulude nimekirja järgi kulus 3 tundi. Vastuse sisu, mahtu ja vaidluse keerukust arvestades saab selle koostamisele kulunud aega pidada põhjendatud ja vajalikuks. Ringkonnakohus mõistab seega avaldajalt puudutatud isiku I menetluskulude katteks ringkonnakohtus välja 150 eurot (käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.