S Gi hagi Lennuliiklusteeninduse AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
20 453,40 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: S G (isikukood: xxx; xxx); Hageja lepinguline esindaja: L K-K (xxx); Kostja: Lennuliiklusteeninduse AS (registrikood: 10341618; Kanali põik 3, Rae vald Rae küla 75310 Harjumaa; E-post: [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: H J (xxx; M A (xxx);
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 09.11.2020.a hageja esindaja L K-K, kostja esindajate H J ja M A osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja S G’i kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline menetluskulude puudumise tõttu.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-20-4317 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Poolte vahel on 22.06.1993 sõlmitud tööleping nr 99, mille p 1 kohaselt hageja asus alates 04.02.1992 tööle tehnikuna ning p 9 kohaselt tema tööstaaži arvestatakse alates 01.02.1990. 01.01.2012 seisuga kehtivad töölepingu tingimused on vormistatud töölepingu nr 99 muudatusena nr 11, mille p 1.1 sätestab samuti hageja ametinimetuseks tehnik ja töösuhte alguseks 01.02.1990. Töölepingu muudatusega nr 17 on hageja ametinimetuseks alates 01.01.2019 sidetehnilise teenuse toe spetsialist (kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisa 1). Sama töölepingu muudatusega on alates 01.01.2019 hageja põhipalk 1 730 eurot kuus. Hageja töökohustused tehnilise toe spetsialistina on täpsustatud ametijuhendis, mis on hageja poolt allkirjastatud 17.09.2019.
2.Kostja ütles avaldaja töölepingu 06.01.2020 ülesütlemisavaldusega ilma ette teatamata üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Ülesütlemisavaldust motiveeris kostja asjaoluga, et hageja eesti keele ja inglise keele oskus ei vasta ettevõttes nõutavale tasemele, milleks eesti keele osas on C1 ja inglise keele osas B1.
3.Lõpparve koosseisus maksis kostja hagejale välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem teatatud 90 päeva eest summas 10 226,70 eurot, puhkusehüvitis 9,5 kasutamata jäänud puhkusepäeva eest summas 757,63 eurot ning väljateenitud töötasu summas 283,09 eurot.
4.Ülesütlemisavalduses ei ole hagejale ette heidetud tööülesannetega toimetulematust ega viidatud ühelegi sellekohasele faktile. Hageja on 17.09.2019 allkirjastanud ametijuhendi, kus on lisaks töökohustustele märgitud ka ametikohal nõutavad teadmised, oskused ja võimed. Nende hulgas ei ole teatud keeleoskuse tasemele vastamise nõuet. Küll aga näeb ametijuhend ette kriteeriumid, mille alusel hageja töösoorituse tulemuslikkust hinnatakse. Et hageja töö on olnud tulemuslik, nähtub talle ülesütlemisest vähemteatatud aja eest makstud hüvitise suurusest. Hagejale on 90 päeva eest makstud hüvitist 10 226,70 eurot, mis jagatuna kolmega, teeb keskmiseks kuutasuks 3 408,90 eurot, kusjuures hageja põhipalk töölepingu järgi oli 1 730 eurot kuus. Seega pidi ülejäänud osa moodustama tulemustasu, mistõttu ei saanud olla hagejale etteheiteid tööga toimetulemise osas.
5.Kostja on 06.01.2020 ülesütlemisavalduses heitnud hagejale ette eesti keele oskuse mittevastavust tasemele C1 ning inglise keele oskuse mittevastavust tasemele B1. Viidatud tasemed on ülesütlemisavalduse kohaselt kehtestatud seoses alates 02.01.2020 kehtima hakanud Euroopa Liidu määrusega 2017/303. Viidatud määrus ei kehtesta konkreetseid nõudeid keeletasemetele vastavuse kohta. Seega ei tulene kostja keelenõuete karmistamise vajadus eeltoodud määrusest, nõutavaks kriteeriumiks määruse kontekstis on töökohustuste täitmiseks vajalike keelte valdamine (määruse 2017/303 lisa XIII Nõuded teenuseosutajatele seoses personali koolitamise ja pädevuse hindamisega Aalajagu – lennuliikluse insener tehniline personal 1. jagu ATSEP.OR 115). Seega on keeleoskuse nõuded määruse kohaselt seotud töökohustuste täitmisega ehk keeleoskus peab võimaldama tööülesannetega toimetulemist. Keeletasemed näitavad üldist keeleoskust ehk hakkamasaamist olmesituatsioonides, mitte erialakeeles orienteerumist. Eeltoodu tõttu on isegi küsitav, kas keeletasemete kehtestamine on adekvaatne viis hinnata keeleoskuse piisavust töösituatsioonis, eriti kui tegemist on tehnilise erialaga. Pelk asjaolu, et hageja väidetavalt ei vasta kostja kehtestatud keelenõuetele (tasemele), ei anna alust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, kui sellega ei kaasne tööga
2-20-4317 toimetulematus puuduliku keeleoskuse tõttu.
6.Kostja on öelnud hageja töölepingu üles ilma teda eelnevalt hoiatamata. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib töölepingu töötaja töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kohtupraktika kohaselt on hoiatamise eesmärk anda töötajale võimalus oma käitumist parandada ning lepingu ülesütlemine on nn viimane võimalus juhuks, kui töötaja oma käitumist ei paranda. Ka tuleb hoiatuses selgesõnaliselt märkida, et rikkumiste jätkumisel öeldakse leping üles ehk töötaja peab mõistma kohustuste rikkumise jätkamise tagajärgi (Riigikohtu lahend 3-21-70-16 p 14). Kostja ei ole hagejat eelkirjeldatud viisil hoiatanud, seega on täitmata nii seadusest tulenev kohustus anda hagejale võimalus ennast parandada kui ka anda talle teada tagajärgedest, kui ta seda ei tee.
7.Hageja eesti keele oskus vastab C1 ning tööks vajalikule tasemele ja inglise keele oskus vastab tööks vajalikule tasemele. Ülesütlemisavalduse kohaselt tuvastati 2013. aastal, et hageja inglise keele oskus vastab tasemele A2.1, 12.12.2019 sooritas hageja inglise keele testi tasemele A1.2, mis ülesütlemisavalduse kohaselt oli ebapiisav sidetehnilise toe spetsialisti ülesannete täitmiseks. Samas ei olnud hagejale alates 01.01.2019, millal ta nimetatud ametikohale asus, tehtud ühtegi etteheidet selle kohta, et ta oma tööga toime ei tule. Eluliselt usutav on aga see, et keeleoskuse taseme langus tuleneb sellest, kui keelt aktiivselt ei kasutata, mis lubab väita, et testimise käigus hinnatava, olmes kasutatava inglise keele praktiseerimise vajadus hageja ametikohal ei olnud suur. Eeltoodu lubab omakorda järeldada, et reaalselt ei olnud tööülesannete täitmiseks vaja osata inglise keelt tasemel, millele mittevastamist hagejale ülesütlemisavalduses ette heidetakse. Et hageja valdab (tehnilist, ametialast) inglise keelt tööks vajalikul tasemel, on tõendatud hageja osalemisega mitmetel ingliskeelsetel koolitustel, sh Czech Air Navigation Institute certificate koolituse „ATSEP Qualification Training, domain SMC“ läbimise kohta 4.8.06.2018 Prahas, mis päädis testi sooritamisega (hageja töövaidluskomisjonile 03.02.2020 esitatud menetlusdokumendi lisa 4). Mis puutub eesti keele oskusesse, siis on hagejale väljastatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele kõrgtasemel oskuse tõend (hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisa 2). Kostja ei ole enne töölepingu ülesütlemist teinud hagejale etteheiteid tööga toimetulematuse kohta puuduliku eesti keele oskuse tõttu. Hageja on läbinud edukalt mõlemad kostja pakutud eesti keele kursused, nii C1 kui ka B2 taseme, mis tõendab keele valdamist C1 tasemel. Hageja on osalenud ka mitmetel eestikeelsetel koolitustel, mh Eesti Lennuakadeemia „ATSEP Basic“ täiendkoolitus 18.-29.04.2016, mille õpiväljundiks oli testi sooritamine (tunnistus hageja töövaidluskomisjonile 03.02.2020 esitatud menetlusdokumendi Lisa 2) ja BCS Koolituse „IT- teadlikkuse tõstmine“ 4.-5.02.2019, mille õpiväljundit kontrolliti läbi iseseisva praktilise töö sooritamise.
8.Et kostja ei ole ülesütlemisavalduses välja toonud fakte selle kohta, et hageja ei saa oma töökohustustega hakkama ning selle põhjuseks on ebapiisav eesti ja inglise keele oskus ning hagejat ei ole selle eest eelnevalt hoiatatud, on hageja töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja soovib töösuhet jätkata. Kui kostja taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub tööleping lõpetamisele ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohus on lahendis 3-2-1- 82-12 punktis 16 märkinud, et TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üksnes etteteatamistähtaega järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Seadusandja tahet lõpetada tööleping
2-20-4317 töövaidlusorganis poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamisaja möödumisel, kinnitab ka töölepingu seaduse eelnõu seletuskiri (299 SE III, lk 80). Hageja töötab kostja juures alates 1990. aastast, seega on töösuhe kestnud üle 10 aasta ning TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt tuleb hagejale töölepingu ülesütlemisest 90 päeva ette teatada. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada 07.04.2020 (06.01 + 90 päeva).
9.Hagejal on õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel. Seega kuulub hageja kasuks igal juhul väljamõistmisele kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 10 226,70 eurot (kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisa 3 – lõpparve arvestus), mis hageja hinnangul kompenseerib osaliselt õigusvastase ülesütlemisega tekitatud varalise kahju (saamata jääv tulu). Nimelt on hageja töötanud lennunduses tehnikuna alates 1992. aastast, st 27 aastat, hageja on spetsialist väga spetsiifilises valdkonnas, kus Eestis teisi tööandjaid peale kostja ei ole. Seega on hagejal Eestis väga raske leida samaväärset ja sama hästi tasustatud töökohta. Eeltoodu tõttu on õiglane suurendada TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist hageja saamata jääva tulu hüvitamiseks veel kahe kuu keskmise töötasu ehk 6 817,80 euro võrra. Kokku moodustaks hüvitis saamata jääva tulu hüvitamiseks 17 044,50 eurot. Hagejale tekkis töölepingu õigusvastase ülesütlemise tõttu ka mittevaraline kahju (vt ka Riigikohtu on lahend 2-16-708/54 p 24). Hagejale ei ole kogu tema pikaajalise töötamise jooksul kordagi ette heidetud tööga mitte toimetulekut ei puuduliku keeleoskuse tõttu ega muul põhjusel, ta ei ole ka töökohustusi rikkunud, mistõttu oli töölepingu ülesütlemine ja selle põhjus tema jaoks ootamatu. Lähtudes eeltoodust on õiglane mõista hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks välja ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 3 408,90 eurot. Kokku moodustaks hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest 20 453,40 eurot.
10.Vastavalt TLS § 84 lg-le 1 muutub hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 20 453,40 eurot sissenõutavaks 07.04.2020. Seadusjärgne viivis summalt 20 453,40 eurot alates 08.04.2020 moodustab 4,47 eurot päevas.
11.Hageja palub tuvastada S Gi ja Lennuliiklusteeninduse AS vahel 22.06.1993 sõlmitud töölepingu nr 99 ülesütlemise tühisus ja töölepingu jätkumine; alternatiivselt, kui Lennuliiklusteeninduse AS taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista Lennuliiklusteeninduse AS hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 20 453,40 eurot S Gi kasuks; välja mõista Lennuliiklusteeninduse AS viivis alates 08.04.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni S Gi kasuks.
12.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja väidab, et hageja ametijuhendi p-des 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.9 märgitud tööülesanded eeldavad inglise keele oskust B1 tasemel. Samas märgib kostja, et hageja ametinimetus tehnilise toe spetsialist on alates 01.01.2019 ümber nimetatud varasemast ametipositsioonist tehniline valvepersonal. Hageja märgib, et tööülesanded koos uue ametijuhendi ja ametinimetusega ei muutunud.
13.Kostja on inglise keele oskuse vajalikkust tasemel B1 motiveerinud ka FINEST programmi rakendamisega, mis väidetavalt tingib tehnilise personali suurema osaluse väliskoostöös, sh kahe serveri asendamine ühega süsteemis TopSky. FINEST programmi
2-20-4317 kohta esitatud uudises (kostja vastuse lisa 1) on ka märgitud, et programmi rakendamine on planeeritud 2022. aasta aprilli ning et pooled on TopSky süsteemi üle 10 aasta kasutanud. Seega, kui hageja tööülesanded alates 01.01.2019 oluliselt ei muutunud, oli ta TopSky süsteemi ja selle tehniliste lahendustega juba tuttav ning süsteemi kaasajastamine ehk kahe serveri ühega asendamine ei tingi vajadust parandada oma keeleoskust, mille osas kostjal pretensioone olnud ei ole. Ka 02.01.2020 kehtima hakanud Euroopa Liidu määrusest 2017/303 ei tulene nõuet kehtestada insener-tehnilisele personalile inglise keele nõuet tasemel B1, nõutavaks kriteeriumiks määruse kontekstis on töökohustuste täitmiseks vajalike keelte valdamine (määruse 2017/303 lisa XIII Nõuded teenuseosutajatele seoses personali koolitamise ja pädevuse hindamisega A-alajagu – lennuliikluse insener tehniline personal 1. jagu ATSEP.OR 115). Tulenevalt eeltoodust puudus kostjal objektiivne vajadus nõuda hagejalt inglise keele oskust tasemel B1.
14.Asjaolu, et töös kasutatav seadmestik on välismaist päritolu ja selle riketest tuleb teatada inglise keeles, ei tingi vajadust keeleoskuse taseme tõstmise järele olukorras, kus hageja on neid süsteeme oma töös pidevalt hallanud ja pretensioone tema tööga hakkamasaamise kohta kas puuduliku inglise keele oskuse tõttu või muul põhjusel ei ole esitatud. Väide, et ingliskeelsetel ja eestikeelsetel koolitustel osalemine ja testide tegemine ei tõenda keelest tööks vajalikul tasemel arusaamist põhjusel, et nendel koolitustel ei hinnata keeleoskust, ei ole asjakohane. Selleks, et osata teha ka valikvastustega testi, on vaja aru saada, mida loengus on räägitud ning testis küsitud.
15.Eesti keele oskust tõendab hagejale 17.03.2007 väljastatud eesti keele oskuse tunnistus. Kostja väidab, et hageja sooritas 2019 eesti tööalase suhtluskeele testi keeletasemele B2 ning läbis 2018 eesti tööalase suhtluskeele koolituse tasemele C1, mis ei lõppenud testiga. Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile saadetud vastuse lisadena 11 ja 10 Xxx tunnistused, milledes on mõlemas kirjas kursuse edukas läbimine ehk millest võib järeldada, et test on sooritatud mõlema kursuse lõpus või ei ole kumbki kursus lõppenud testiga. Seega puudub viidatud dokumentide põhjal alus väita, et hageja eesti keele oskus ei vasta tasemele C1. Kostja sidetehnika osakonna 2019. aasta ohutusauditi aruandes, mis viidi läbi 18. ja 19.12.2019 (kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisa 12) ei ole üheselt tuvastatud, et hageja ei saanud küsimusest aru puuduliku eesti keele oskuse tõttu, taoline hinnang põhineb küsitleja arvamusel. Lennuameti järelevalve aruandes 03.12.2019, kus räägitakse keelebarjäärist osade inseneridega, ei ole viidatud eesti keeles suhtlemise raskendatusele konkreetselt hagejaga. Seega ei ole alust väita, et hageja ei saanud tööga hakkama puuduliku eesti keele oskuse tõttu või et tema keeleoskus ei vasta tasemele C1.
16.Kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud. Hageja tutvus inglise keele tasemele B1 vastavuse kohustusega alates 02.01.2020 alles 31.12.2019. Kosta e-kirjad, kus töötajatele, sh hagejale, pakutakse inglise keele koolitust, on soovitusliku iseloomuga, ehk hagejale on pakutud võimalust osaleda koolitusel. Kostja ei ole kordagi hagejale selgitanud, et tema keeleoskus ei vasta kostja arvates tööks vajalikule tasemele või tal on kohustus sooritada inglise keele test vähemalt tasemele B1 ning et vastasel korral öeldakse tema tööleping üles. Kostja väide nagu ei oleks hoiatamisel olnud eesmärki, sest hagejale oli juba antud võimalus oma keeleoskust parandada, ei pea paika. Hoiatamise eesmärgiks on juhtida töötaja tähelepanu juhtumitele, kus ta ei ole tööga puuduliku keeleoskuse tõttu hakkama saanud ja anda tähtaeg oma keeleoskuse parandamiseks ning lisaks hoiatada töötajat tagajärgede eest juhul, kui ta oma käitumist ei paranda/vajalikku keeleoskuse taset ei saavuta.
2-20-4317 Et kostja on kinnitanud töötajate keeleoskuse nõuded 31.12.2019, saab rääkida kehtestatud inglise keele tasemele B1 mittevastavusest alles alates 01.01.2020. Hageja inglise keele oskuse vastavus tasemele A1.2 selgus 12.12.2019 tehtud testi põhjal ning pole teada, millal see mittevastavus tekkis (2013 tehtud testis saavutatud tase A2.1 vastas kostja kehtestatud tasemele). Kui hageja keeleoskuse tase on tunnistatud vastavaks kostja kehtestatud keeletaseme nõudele (ehk kostja on kehtestanud teatud rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitele vastava taseme, mille puhul kostja loeb keeleoskuse tööga toimetulemiseks piisavaks), ei saa kostja asuda väitma, et tegelikult hageja keelt ikkagi piisavalt ei oska. Ehk senikaua kui vastava testi tegija poolt ei ole tuvastatud, et hageja keeletase ei ole A2, puudub kostjal alus väita, et hageja ei tule oma tööga toime puuduliku inglise keele oskuse tõttu. Seega ei saa rääkida pikast ajast TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes isegi juhul, kui oleks tõendatud tööga mittetoimetulek puuduliku keeleoskuse tõttu. Kostja ei ole pädev hindama hageja keeleoskuse vastavust mistahes ametlikult tunnustatud tasemetele.
17.Hüvitise suurus. Hageja nõustub, et ühe tööpäeva keskmine töötasu moodustab 113,63 eurot. 6 kuu keskmine tööpäevade arv on 21,33 (128:6), keskmine kuutasu seega 2 423,73 eurot (21,33x113,63) ning kolme kuu hüvitis 7 271,18 eurot (3x2423,73). Hageja on seisukohal, et pikaajaline töötamine kostja juures ning asjaolu, et Eestis on väga vähe lennundusettevõtteid, kuhu hageja saaks tööle asuda või eeldaks töö leidmine ümberõpet, on põhjendatud hüvitise suurendamine kahe kuu keskmise töötasu ehk 4 847,46 euro võrra (2x2423,73). Samuti on põhjendatud hüvitise suurendamine ühe kuu keskmise töötasu suuruses summas hagejale tekitatud moraalse kahju eest. Hageja on moraalse kahju eest hüvitist nõudes juba arvestanud kostja rikkumise raskust ja käitumist ning piirdunud seetõttu ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudega. Kokku moodustab hageja hüvitise nõue 14 542,37 eurot (7271,18+4847,46+2423,73). Viivis summalt 14 542,37 eurot moodustab 3,17866 eurot päevas. Nõude täpsustamine. Hageja alternatiivseteks nõueteks juhul, kui Lennuliiklusteeninduse AS taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, on: välja mõista Lennuliiklusteeninduse AS hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 14 542,37 eurot S Gi kasuks; välja mõista Lennuliiklusteeninduse AS viivis alates 08.04.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni S Gi kasuks. Käesolevaga hageja loobub hüvitise nõudest summas 5 911,03 eurot.
18.Kostja on oma töötajate, sh hageja, keeleoskuse nõuded sätestanud dokumendis „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“, mille esimene redaktsioon on kinnitatud 02.09.2016. Nimetatud dokumendi lisas 1 on sätestatud valvetehniku eesti keele oskuse nõue tasemel C1 ja inglise keele oskuse nõue tasemel A2. Seega tuleb viidatud tasemetele vastav keeleoskus lugeda tööülesannete täitmiseks piisavaks. Sama dokumendi p 3.2 kohaselt kontrollitakse töötaja keeleoskust osakonna juhataja põhjendatud nõudmisel muuhulgas juhul, kui töötamise käigus selgub, et töötaja faktiline keeleoskus ei vasta tema keeleoskust tõendavale dokumendile. Et keeleoskuse taset tõendatakse vastava dokumendiga, mis väljastatakse pärast tasemetesti sooritamist, siis ka keeletasemele vastavuse kontroll peab toimuma vastava taseme keeletesti sooritamise teel. Niikaua kuni kontrolli (uue keeletesti sooritamise) tulemusena ei ole selgunud töötaja keeletaseme mittevastavus kehtestatud nõuetele, tuleb lugeda tema keeletase vastavaks ja tööülesannetega toimetulekuks piisavaks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja H tõi välja, et esines olukordi, kus hageja suunas
2-20-4317 ingliskeelsed kõned teistele töötajatele, esitamata ühtegi konkreetset juhtumit. Samuti pärines info kolmandatelt isikutelt ning ei olnud saadud hageja kohta nimeliselt. Väidetavalt seostati eelkirjeldatud olukorrad hagejaga töögraafikute alusel. Tunnistaja ei osanud ka öelda perioodi, millal kirjeldatud asjaolud esinesid. Eeltoodu tõttu ja põhjusel, et tunnistaja on kostja juhtivtöötaja, kes on huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks, ei saa tema ütluste põhjal lugeda tõendatuks, et kostjal oli tekkinud kahtlus hageja inglise keele oskuse piisavuse suhtes. Et kostjal puudusid kahtlused hageja inglise keele oskuse nõutavale tasemele vastavuse osas, mis kuni 01.01.2020 oli A2, on tõendatud ka asjaoluga, et kostja ei kontrollinud hageja keeleoskust vastavalt dokumendi „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“ p-le 3.2. Hageja keeleoskuse mittevastavus ka kehtivatele keeleoskuse taseme nõuetele selgus alles pärast läbitud inglise keele koolitust 12.12.2019. Isegi juhul, kui tunnistaja väljatoodud asjaolud esinesid, millega hageja ei nõustu, puudus kostjal alus järeldada, et hageja keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele. Kostja ei ole pädev hindama, kas töötaja keeleoskus vastab tasemele A2 või mõnele muule tasemele. Keeleoskuse taset saab määrata ainult vastava keeletestiga, mille hageja sooritas alles 12.12.2020. Lähtudes eeltoodust puudub kostjal alus tugineda hageja tööga toimetulematusele ebapiisava inglise keele oskuse tõttu kuni 12.12.2020, millal hageja sooritas inglise keele testi tasemele A1.2. Et kostja ütles hageja töölepingu üles 06.01.2020 ja hageja inglise keele oskuse mittevastavus kehtivale tasemele A2 tuvastati alles 12.12.2019, kusjuures ei ole tuvastatud, millal mittevastavus tekkis, puudub alus väita, et hageja ei tulnud pikka aega toime tööülesannete täitmisega ebapiisava inglise keele oskuse tõttu. Kuni 31.12.2019 kehtinud „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“ p 3.5 sätestab, et juhul, kui keeleoskuse kontrolli käigus töötaja ei tõenda oma keeleoskust käesoleva Juhendi Lisas näidatud miinimumtasemel, võimaldatakse töötajale nõutud keeleoskuse taseme saavutamiseks täiendkoolitust mõistlikus mahus. Seega oli kostja kohustatud, kui 12.12.2019 ilmnes hageja inglise keele oskuse mittevastavus nõutavale tasemele (A2), vastavalt enda kehtestatud korrale võimaldama hagejale koolitust vajaliku keeletaseme saavutamiseks. Kostja seda ei teinud. Hageja inglise keele oskuse nõue tasemel B1 kehtestati dokumendiga „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“, mis kinnitati 31.12.2019. Dokument muutub kehtivaks selle kinnitamisest ehk vastuvõtmisest. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt viidatud dokumendis sätestatud nõuete täitmist enne, kui seda sisaldav dokument on kinnitatud ja hagejale teatavaks tehtud. Arvestades asjaolu, et nõue omada inglise keele oskust tasemel B1 kinnitati ja tehti hagejale teatavaks 31.12.2019, mis on tõendatud kostja 04.02.2020 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendi lisana 2 esitatud hageja kinnitusega keelenõuetega tutvumise kohta ja tööleping öeldi üles 06.01.2020, oli hagejale jäänud 6 päeva nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks, mis on ilmselgelt ebamõistlik tähtaeg. Hageja eesti keele oskus tasemel C1 on omandatud 2007, mida kinnitab Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse 17.03.2007 välja antud eesti keele kõrgtasemel oskuse tunnistus (töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisa 2). Kostja menetluse käigus esitatud Xxx xxxe tunnistused (kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisad 10 ja 11) on mõlemad, vastupidiselt kostja tõlgendusele välja antud selle kohta, et hageja on edukalt läbinud nii tööalase eesti suhtluskeele C1 taseme kursuse 2018. aastal kui ka tööalase eesti suhtlusekeele B2 taseme kursuse 2019. aastal. Kostja on B2 taseme testi
2-20-4317 sooritamise fakti tõendamiseks esitanud hagiavaldusele antud vastuse lisadena 5 ja 6 ekirjad testi aja kokkuleppimise kohta. Nimetatud dokumendid võimaldavad küll eeldada, et B2 taseme kursus lõppes testiga, kuid ei võimalda järeldada seda, et C1 taseme kursus ei lõppenud samuti testiga ega seda, et hageja ei oleks ka 2019. aastal sooritanud testi C1 tasemel, kui see oleks tehtud. Lähtudes asjaolust, et mõlemad tunnistused on välja antud tekstiga „...on edukalt läbinud ...“, on alust järeldada, et mõlema taseme kursused lõppesid testiga, mille hageja vastaval tasemel sooritas. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja H nimetas eesti keele puuduliku oskuse tõttu tööga mittetoimetuleku näitena elektrikatkestust, kui hageja ei suutnud täita korraldusi. Sama juhtumi toimumist kinnitas ka tunnistaja R, kes väitis, et toimus süsteemi rike, mille kõrvaldamist koordineeriti telefoni teel ning hageja andis telefoni tunnistajale üle, kuna ei saanud korraldustest aru. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, millal see aset leidis, arvas, et võis olla kaks aastat tagasi. Eeldusel, et tunnistajate kirjeldatud juhtum toimus, andnuks see aluse kahelda hageja eesti keele oskuse taseme vastavuses kehtestatud nõuetele, misjärel pidanuks kostja suunama hageja keeletaseme kontrolli vastavalt „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“ p-le 3.2 ehk tegema hagejale C1 keeletaseme testi. Kostja seda ei teinud. Keeletaseme kontrolli ei suunatud hagejat ka pärast seda, kui kostja tõendina esitatud sidetehnika osakonna 2019. aasta ohutusauditi aruandest (kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisa 12) ja järelevalve aruandest (Kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisa 13) selgus kostja arvates hageja toimetulematus tööülesannete täitmisega puuduliku eesti keele oskuse tõttu ehk tekkis kahtlus hageja keeleoskuse taseme vastavuses nõutavale. Samas ei ole hagejale kordagi tõendatult ette heidetud tööga toimetulematust kas siis keeleoskuse puudumise või muul põhjusel. Kostja on õigeks võtnud, et ei ole hagejat hoiatanud ei inglise keele koolituse pakkumise ajal juuli-augustis 2019 ega ka pärast 12.12.2019 keeletesti tulemuse selgumist ega ka pärast uute keelenõuete kinnitamist 31.12.2019, seega on täitmata nii seadusest tulenev kohustus anda hagejale võimalus ennast parandada/omandada vajalik keeleoskuse tase kui ka anda talle teada tagajärgedest, kui ta seda ei tee. Menetluses ei ole tuvastatud, et tegemist oleks hageja eriti raske rikkumisega või toodud välja asjaolusid, mille tõttu hageja ei oleks võinud hoiatamist vastavalt hea usu põhimõttele oodata. Kostja e-kirju koolituse pakkumise kohta juulis ja augustis 2019 ei saa käsitada hoiatusena isegi juhul, kui nendest oleks võimalik välja lugeda kohustust omandada B1 keeleoskuse tase 01.01.2020 ja selline nõue oleks õiguspärane, sest ei ole ära toodud saabuvat tagajärge, kui nõuet ei täideta. Kostja seisukoht nagu oleks hageja pidanud tagajärgedest ise aru saama, ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
19.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja viitas ülesütlemisavalduses töötaja töökohale sobimatusele, kuivõrd tema keeletase ei vastanud ametikohale esitatud keelenõuetele, mistõttu polnud võimalik hagejat enam lubada tööpositsioonile.
20.Kostja töötajatele on keelenõuded kehtinud Aktsiaseltsi moodustamise ajast 1998. aastal, viimane muudatus enne 02.01.2020 jõustunud muudatust kehtis alates 02.09.2016. Nimetatud perioodil, 02.09.2016-02.01.2020, kehtinud korra “Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded” kohaselt oli tehnilise valvepersonali
2-20-4317 (ametipositsioon nimetatud ümber sidetehnilise teenuse toe spetsialistiks) nõutavaks eesti keele oskuse tasemeks C1 ja inglise keele oskuse tasemeks A2. Hageja on kinnitanud vastava korraga tutvumist kostja dokumendihaldussüsteemis 19.09.2016.
21.01.03.2017 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373, mille lisa XIII (osa „PERS“) A-alajao1. jao „ATSEP.OR.115 Keeleoskus“ paneb teenuseosutajale kohustuse tagada, et lennuliikluse insener-tehniline personal valdab oma töökohustuste täitmiseks vajalikke keeli. Vastavalt nimetatud rakendusmääruse artiklile 10 kohaldatakse määrust alates 2. jaanuarist 2020. Võttes arvesse rakendusmääruse jõustumisaega hinnati Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis töötajate keeleoskuse taseme vajadust ning arvestades tööülesandeid ja väliskoostöö mahu suurenemist leiti, et tuleb tõsta ka insenertehnilise personali keeletaseme nõudeid, sh leiti, et insener-tehnilise personali nõutavaks inglise keele tasemeks peaks olema vähemalt B1.
22.Ametijuhendis sisalduvad tööülesanded, mis eeldavad inglise keele taset vähemalt B1 tasemel, on seadmestiku tööseisukorra jälgimine ja rikete kõrvaldamine või selle organiseerimine (ametijuhendi punkt 2.1), seadmestiku hoolde- ja remonditööde teostamine (ametijuhendi punkt 2.2), lennuliikluse juhtimise tehniliste süsteemide arenguprojektides osalemine (ametijuhendi punkt 2.3), tehniliste seadmete ja süsteemide tööpõhimõtete tundmine tasemel, mis võimaldab leida õigeid otsuseid püstitatud probleemide lahendamisel (ametijuhendi punkt 2.9). Nimelt on valdav osa kostja seadmestikku/süsteeme, mida kasutatakse lennuliikluse juhtimise teenuse osutamises tulenevalt lennundusvaldkonna spetsiifikast, soetatud välisettevõtetelt ning seadmestiku riketest tuleb muu hulgas operatiivselt teavitada ka seadmestiku pakkujaid telefoni või ekirja teel. Samuti peab insenertehnilisel personal olema võimeline seadmestiku pakkujatelt saadud juhiste põhjal rikkeid kõrvaldama ja seadmestikku hooldama ning remontima. Seadmete ja süsteemide pakkujate töökeeleks on inglise keel, mistõttu peab insenertehnilise personali inglise keele tase olema piisav teadete edastamiseks ning juhistest arusaamiseks. Samuti suureneb insener-tehnilise personali osalus väliskoostöös ja tehniliste süsteemide arenguprojektides seoses FINEST programmi rakendumisega lähiaastatel, millega hakatakse pakkuma piiriülest lennujuhtimisteenust Eesti ja Soome õhuruumis ning mis hõlmab ka tehnilise keskkonna väljatöötamist ja rakendamist (näiteks üks lennuandmete töötlemise server kahe asemel lennuliikluse korraldamise süsteemis TopSky) toetamaks dünaamilisi piiriüleseid teenuseid.
23.02.01.2020 kehtima hakanud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi korraga “Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded” (kinnitatud 31.12.2019) muudeti insener-tehnilise personali nõutavaks inglise keele tasemeks B1. Rõhutame siinkohal, et eesti keele tase võrreldes varasema korraga ei muutunud, mistõttu ei vasta tõele hageja poolt hagiavalduse punktis 3.1 toodud väide, et nii eesti keele oskuse C1 tase kui inglise keele oskuse B1 tase on kehtestatud alates 02.01.2020 – muutus oli vaid inglise keele oskuse taseme nõudes. Hageja on kinnitanud vastava korraga tutvumist kostja dokumendihaldussüsteemis 31.12.2020.
24.Inglise keele taseme muutmise plaanist ja vajadusest viia keeleoskus vastavusse kehtima hakkavate nõuetega teavitati töötajaid e-kirja teel korduvalt ligi 5 kuud ette: 2019. aasta juulikuus ja 05.08.2019. Seejuures viidati 19.07.2019 e-kirjas konkreetselt, et hiljemalt 01.01.2020 on vaja saavutada tase B1. Hageja on rõhutanud, et määruse kohaselt peab keeleoskus võimaldama tööülesannetega toimetulemist ning keeletasemed näitavad üldist keeleoskust ehk hakkamasaamist olmesituatsioonides, mitte erialakeeles orienteerumist.
2-20-4317 Kostja nõustub, et töötaja keeleoskus peab olema piisav tööülesannetega toimetulekuks, kuid tööülesannetega toimetulek ei eelda üksnes erialaste terminite tundmist, vaid ka vajaliku info edastamist arusaadaval viisil ning töötajale edastatavast infost arusaamist. Selleks, et tagada hageja keeleoskus alates 02.01.2020 kehtima hakanud keelenõuete tasemel, võimaldas kostja enda kulul hagejale ajavahemikul august-detsember 2019 inglise keele kursuse, mis viidi läbi kontaktõppe vormis. Keeletaseme hindamise teostas 12.12.2019 OÜ Xxx Xxx (majandustegevuseteate nr xxx) ning vastavalt tunnistusele nr xxx sooritas S G inglise keele tasemetesti tulemusele A 1.2. Seega ei vastanud 12.12.2019 väljastatud tunnistuse alusel avaldaja inglise keele oskuse tase nii 2016-2019 kehtinud korrale “Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded”, ega ka alates 02.01.2020 kehtima hakanud korrale „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded”. Seejuures oli langenud töötaja keeletase võrreldes varasemalt 2013. aastal OÜ Xxx Xxxe poolt väljastatud A2.1 keeletaseme tunnistusega, mille omandamiseks võimaldas koolituse ja testimise samuti kostja oma kulul. Vastavalt keeleseaduse lisas 1 kajastuvatele keeletasemete kirjeldusele võimaldab A1 keeletase mõista ja kasutada igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada, oskust ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele ning suutlikkust suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. Viidatud A1 keeletase ei võimalda täita hageja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mis eeldavad inglisekeelset suhtlust. Toome välja, et hageja pole omaltpoolt esitanud mis tahes muud inglise keele taseme tunnistust, mis tõendaks hageja inglise keele oskust B1 tasemel.
25.Alates 1998. aastast on eesti keele taseme nõue olnud C1. Hageja ei ole kogu töölepingu kehtivuse vältel töötanud kostja juures vaid tehnikuna või sidetehnilise teenuse toe spetsialistina. Hageja ja vastaspoole eelkäija Lennuameti vahel oli 22. juuni 1993 sõlmitud tööleping nr 99, mille kostja võttis üle 1. jaanuaril 1998 ning mille järgi hageja töötas tehniku ametikohal. Töölepingule on lisatud märkus (mille hageja on allkirjastanud), et vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 01.07.1997.a korraldusele nr 486-k on alates 01.01.1998 tööandjaks Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts ning alates 01.01.1998 juhinduvad pooled käesoleva lepingu lisast nr 1. Tulenevalt töölepingu nr 99 lisast 1, mis on allkirjastatud 05.01.1998, asus hageja tööle autojuhina. Hageja asus kostja juures tehniku ametikohal uuesti tööle 07.05.2007 vastavalt töölepingu nr 99 lisale 10, mil hageja esitas kostjale 17.03.2007 väljastatud keeletunnistuse, mille kohaselt ta on sooritanud eesti keele kõrgtaseme eksami.
26.Tööalases suhtluses ilmnes siiski, et hageja tegelik eesti keele tase ei vasta hageja poolt esitatud C1 keeloskuse tunnistusele ega 02.09.2016 – 02.01.2020 kehtinud korrale “Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded”, mistõttu kostja võimaldas hagejale korduvalt eesti keele kursuseid. Hageja läbis kostja kulul 05.02.2018 – 11.04.2018 eesti tööalase suhtluskeele kursuse C1 tasemele (kursuse lõpus ei sooritatud testi). Kuivõrd tööalases suhtluses esines ka pärast nimetatud koolitust probleeme eesti keelega, võimaldati hagejal läbida uuesti eesti keele kursus. Perioodil 01.10.2018 – 19.09.2019 osales hageja eesti tööalase suhtluskeele kursusel ning sooritas testi B2 tasemele. Seega oli 19.09.2019 avaldaja eesti keele tase madalam ka kuni 02.01.2020 kehtinud korras “Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded” nõutud C1 tasemest. Täpsustame, et eesti keele koolitused ja eesti keele taseme hindamise viis läbi OÜ Xxx Xxx, kellele on 03.06.2016 Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri
2-20-4317 käskkirjaga väljastatud tegevusluba nr xxx keeleoskustasemetel A2, B1, B2 ja C1 tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.
27.Hageja tegeliku eesti keele taseme mittevastavus Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis kehtivale nõutavale keeletasemele (nii varasema kui uue korra järgi) ilmnes muu hulgas: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ohutusosakonna poolt läbiviidud sidetehnika osakonna 2019. aasta ohutusauditist, mille aruandest nähtub, et: „Küsimusele: „Millisel juhul tuleb valveinseneril täita teavitus Tõrge/Rike/Seisak ja millisel juhul CNS-RF teavitus?“, jäi SG (hageja) vastuse võlgu ning ei osanud selgitada millisel juhul peaks ta ühe või teise vormi vahel valima. SG (hageja) ei saanud alguses küsimusest aru, mille ilmselgelt tingis vähene eesti keele oskus.“; Lennuameti poolt läbiviidud auditi raames koostatud järelevalve aruandest nr 4.72/22.11.19/324, millest nähtub, et intervjueeritavateks olnud inseneridega (sh hageja) ei olnud auditi ajal suhtlemine ladus – keelebarjäär oli tugev ja küsimustele vastuste saamine võttis rohkesti aega. Samuti toodi välja, et teiste intervjueeritavate sõnul tunnevad nemadki, et osaga inseneridest on neil raske suhelda ja keelebarjääri tõttu tekib vahel tarbetut lisatööd. Kostja valduses olevast helisalvestisest, millest nähtub, et hageja ei saa aru talle telefonivestluses öeldust ning seetõttu annab kõne üle teisele sidetehnilise toe spetsialistile. Kostja ei saa seda hetkel kohtule esitada tulenevalt salvestise kasutamise eesmärgi piirangutest.
28.Hagiavalduses on hageja välja toonud, et kostja ütles hageja töölepingu üles eelneva hoiatuseta. Kostja möönab, et TLS § 88 lg 3 paneb tööandjale enne töölepingu töötaja töövõime vähenemise tõttu ülesütlemist hoiatamiskohustuse ning et vastavat hoiatamiskohustust ei järgitud. TLS § 88 lg 3 teise lause järgi aga ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja on seisukohal, et hagejale olid teada hageja ametikohale kehtivad keelenõuded, kuivõrd hagejat on teavitatud kostja juures kehtivatest keelenõuetest nii 2016. aastal kui 2019. aastal. Hageja on esitatud nõuetest teadlik, olles kinnitanud nõuetega tutvumist 19.09.2016 ja 31.12.2019. Kostja hinnangul oleks pidanud iga sarnasel ametikohal töötav isik mõistlikult eeldama, et nõuded kehtivad ka tema kohta ning sellest tulenevalt on tal vajadus end keelenõuetega vastavusse viia. Samuti on kostja 19.07.2019 e-kirjas selgelt viidanud, et: “Palun selgita koolile kursust broneerides/hinnapakkumist küsides, et sul on vaja saavutada hiljemalt 01.01.2020 tase B1.” 05.08.2019 e-kirjas on kostja öelnud, et: “Teil on võimalus osaleda inglise keele taseme koolitusel, et viia Teie keele tase ATSEP nõuetele vastavaks.” Seega oli hageja teadlik, et tal tuli keeletase viia insener-tehnilise personali nõuetega vastavusse hiljemalt 01.01.2020. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Kostja hinnangul on hagejale korduvalt antud võimalusi keeleoskuse parandamiseks nii 2018. kui 2019. aasta jooksul selleks, et hageja saaks jätkata töötamist töölepingus ette nähtud ametikohal. Kahjuks ei kandnud kostja püüdlused vilja – vastupidi, nagu nähtub kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisadest 10 ja 11, siis hageja eesti keele oskuse tase hoopis langes.
29.Eeltoodust tulenevalt asub kostja seisukohale, et hagejale olid teada töökohale alates 02.01.2020 jõustunud uued keelenõuded ning hageja vajadus töö jätkamiseks nendele nõuetele vastata, seega ei oleks hageja hoiatamine andnud eesmärki ning eelnevat hoiatamist poleks saanud kostjalt hea usu põhimõtte järgi oodata.
2-20-4317
30.Hageja ametikoht on otseselt seotud lennuohutuse tagamisega, kuivõrd sidetehnilise toe teenuse spetsialisti töö eesmärgiks on lennujuhtimiseks vajaliku tehnika töötamise tagamine, mistõttu mis tahes ebakõla eesti- või inglisekeelses informatsiooni edastamises või vastuvõtmises võib kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Seetõttu on kostja hinnangul igati põhjendatud eesti keele oskuse nõudmine C1 tasemel, eriti kui arvestada, et eesti keel on ettevõtte igapäevane töökeel, ning inglise keele oskuse nõudmine B1 tasemel.
31.Hageja on hagiavalduse punktis 3.3 samuti tähelepanu juhtinud koolitustele, mis justkui tõendaks, et hageja tegelik keeletase vastab kostja kehtestatud keelenõuetele. Kostja annab hageja poolt loetletud koolituste osas järgnevad selgitused: 2016. aasta „ATSEP Basic“ täiendkoolitus ja 2018. aasta ATSEP koolitus „ATSEP Qualification Training, domain SMC“ ei hõlmanud keeleõpet, need viidi läbi loengu vormis, kus õpilased said küll küsimusi esitada, aga sisulist diskussiooni ei toimunud. Mõlemad koolitused lõppesid valikvastustega testiga, hõlmates valdavas osas tehnilisi termineid ja parameetreid. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele kõrgtasemel oskuse tõendi osas märgib kostja, et tegemist on 2007. aastal väljastatud tõendiga ning 2019. aasta detsembis OÜ Xxx Xxxe poolt läbiviidud test ei kinnita hageja tegeliku keeletaseme vastavust kõrgtasemele. Kostja möönab, et keeleoskus võib muutuda ajas, juhul kui seda ei kasuta. Antud juhul, märgates langust töötaja keeleoskuses, reageeris kostja sellele, võimaldades töötajale korduvalt keelekoolitusi ning andes hagejale piisavalt aega keeleoskuse parandamiseks. Hageja on viidanud justkui oleks hageja läbinud edukalt kostja pakutud eesti keele kursused, nii C1 kui ka B2 taseme. Kostja selgitab siinkohal, et 05.02.2018 – 11.04.2018 OÜ Xxx Xxxe poolt läbi viidud eesti tööalase suhtluskeele C1 kursuse (kogumahuga 40 akadeemilist tundi) lõpus ei sooritatud testi (kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisa 10). Samas perioodil 01.10.2018 – 19.09.2019 toimunud eesti tööalase suhtluskeele kursus (kogumahuga 100 akadeemilist tundi) lõppes testiga, mille hageja sooritas B2 tasemele. Samuti tasub märkimist, et kostjal poleks olnud põhjust võimaldada hagejale esmalt C1 taseme keelekursust ning seejärel suuremas mahus B2 taseme kursust, kui hageja tegelik keeleoskus oleks vastanud C1 tasemele. „IT-teadlikkuse tõstmise“ koolitus test ei hõlmanud keeleõpet ning koolituse tõend väljastati iseseisva praktilise töö tulemusel, mistõttu ei väljenda see kuidagi tegelikku hakkamasaamist keelekeskkonnas, kus on vaja operatiivselt reageerida ja vahetult suhelda.
32.Kostja möönab, et töölepingu ülesütlemisel ei järgitud TLS § 97 lg-s 2 ette nähtud etteteatamistähtaegu, kuid tööandja on TLS § 100 lg-t 5 järgides maksnud töötajale hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Samuti on kostja möönnud, et hagejat ei hoiatatud TLS § 88 lg 3 järgi, kuid on käesoleva vastuse punktides 22-25 selgitanud, et hoiatamine ei oleks antud olukorras täitnud eesmärki ning eelnevat hoiatamist poleks saanud kostjalt hea usu põhimõtte järgi oodata.
33.Juhul kui kohus leiab, et töölepingu lõpetamine oli tühine, taotleb kostja töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja on väitnud, et kuivõrd kostja pole järginud TLS § 97 lg 2 punktis 4 sätestatud 90 päevast etteteatamise tähtaega, tuleb TLS § 107 lg 2 alusel tööleping lõpetada 07.04.2020 (06.01 + 90 päeva). Kostja hinnangul on taoline
2-20-4317 arvutuskäik ekslik. Olukorras, kus tööandja on vähem ette teatatud aja eest hüvitist maksnud, tuleks töösuhte lõpetada ülesütlemisavalduses toodud tähtajal, st 06.01.2020.
34.Hageja on nõudnud TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 10226,70 eurot, TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise suurendamist veel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6817,80 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 3408,90 eurot, st kokku kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei nõustu hageja TLS § 109 lg 2 alusel nõutava hüvitise suurusega. Hageja on eksinud töötaja keskmise töötasu arvestamisel. Hageja lõpparve arvestusest nähtub, et hageja teenis keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul 12840,06 eurot. Sama ajavahemiku kalendaarseks tööpäevade arvuks, millest on maha arvestatud tööpäevad, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel, on 113. Jagades hageja kuue kalendrikuu töötasude summa 12840,06 sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga 113, saab keskmiseks tööpäevatasuks 113,63 eurot. Hagejale keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu kalendaarsete tööpäevade koguarv on 128 ning ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv seega 21,3. Korrutades keskmise tööpäevatasu 113,63 eurot selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga 21,3, saab hageja keskmiseks kuutasuks 2420,32 eurot. Seega võiks TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses olla maksimaalselt 7260,96 eurot, mitte aga 10226,70 eurot.
35.Töötaja põhipalka summas 1730 eurot ületav osa ei ole tulemustasu, vaid töötaja valveajatasu TLS § 48 lg 1 ja kostja palgaeeskirja tähenduses ning vahetusetasu/öötöö tasu TLS § 45 lg 1 ja kostja palgaeeskirja tähenduses, mida makstakse töötajale õhtusel ja öisel ajal töötamise eest. Viimane, vahetusetasu kui tasuliik, kajastub ka töötaja lõpparve arvestusel, mida maksti 2020. aasta jaanuarikuus töötatud kolme tööpäeva eest.
36.Kostja ei nõustu TLS § 109 lg 1 teise lause kohase hüvitise suurendamisega kahe kuu keskmise töötasu ulatuses saamata jäänud tuluna, kuivõrd hageja leiaks rakendust tehniku või insenerina teistes Eestis ja välismaal registreeritud lennundusvaldkonna ettevõtetes (näiteks Magnetic MRO AS, Tallinna Lennujaam, õhuvägi), samuti teistes tehniku baasteadmisi eeldatavates ettevõtetes. Paljud ettevõtted võimaldavad ümberõpet, mistõttu tehniku baasteadmiste olemasolul on võimalik ümber õppida ka muu valdkonna kui lennunduse peale.
37.Seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega märgime, et Riigikohus on hageja poolt viidatud lahendis 2-16-708/54 välja toonud muu hulgas VÕS § 134 lg 5, mille järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Selgitame, et kostja võimaldatas hagejal tema soovi korral kostja kulul läbida Outplacement programmi väärtuses 1440 eurot Fontes PMP OÜ-s. Outplacement programmi käigus pakutakse töötajale individuaalset nõustamist, mille raames aidatakse karjääri planeerida, olemasolevaid ja ülekantavaid oskuseid hinnata, tegutsemisstrateegia paika panna, oskuste ja teadmiste täiendamist kavandada ning tööotsimisoskust arendada (sh CV kirjutamine, intervjuuks valmistumine, käitumine intervjuul jne). Kostjale teadaolevalt on hageja kostja poolt pakutud outplacement programmi kasutanud, seejuures juba enne töövaidluskomisjoni istungit. Kuivõrd kostja on suhtunud hagejasse töölepingu lõpetamise
2-20-4317 järgselt heatahtlikult ning panustanud hageja võimalustesse hoida oma väärtust tööturul ning leida uus töökoht võimalikult kiiresti, ei ole kostja hinnangul mittevaralise kahju hüvitamise nõudmine summas 3408,90 eurot põhjendatud. Palume kohtul hüvitise suuruse hindamisel arvestada ka hageja suhtumist kostja poolt võimaldatud koolitustesse, näiteks pöördus hageja teiste sidetehnilise toe spetsialistide poole ettepanekuga teha ära hageja keelekoolituse kodutööd. Samuti palume kohtul hüvitise suuruse hindamisel veelkord arvestada asjaolu, et hageja ametikoht on otseselt seotud lennuohutuse tagamisega. Hageja keeleoskuse tase on järkjärgult langenud vaatamata talle korduvalt võimaldatud koolitustele, mistõttu pole välistatud taoliste probleemide kordumine, eriti kui arvestada järgnevatel aastatel suurenevat piiriülest koostööd. Seoses keelenõuete muutumisega ja hageja jätkuva keeleoskuse vähenemisega, ei ole kostjal võimalik hagejat tööpositsioonile lubada.
38.Kostja taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.01.2020, seejuures ei nõustu kostja hageja poolt TLS § 109 lg 1 alusel esitatud kahjuhüvitise suurusega ning palub hüvitist vähendada ühe kuu keskmise töötasuni, võttes arvesse kostaja heatahtliku ja toetavat käitumist hageja suhtes peale töösuhte lõppemist.
39.Tunnistajad M.H ja S.R tõid 09.11.2020 toimunud kohtuistungil välja, et sidetehnilise teenuse toe spetsialist on tööl ka ajal, mil ülejäänud ettevõtte töötajad ei ole, st öösiti ja nädalavahetustel, ning probleemid ilmnevad sageli just sel ajal, mistõttu sidetehnilise teenuse toe spetsialist peab olema võimeline iseseisvalt vastu võtma ja edasi andma inglisekeelset informatsiooni. Ülaltoodud põhjustel on alusetu hageja väide nagu oleks kostjal puudunud objektiivne vajadus nõuda hagejalt inglise keele oskust tasemel B1. Tunnistaja M.H poolt 09.11.2020 toimunud kohtuistungil antud ütlustega on ühtlasi tõendatud, et hagejale selgitati korduvalt ka suuliselt, nii eesti- kui ka vene keeles, et vajalik on saavutada inglise keele tase B1 tasemel, vastasel juhul ei ole hagejal võimalik jätkata tööd tema tööpositsioonil. Tunnistajate M.H ja S.R poolt 09.11.2020 toimunud kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja ei tulnud ka reaalsetes töösituatsioonides toime inglise keelt nõudvate ülesannetega – seadmete ja süsteemide pakkujatega suhtlemiseks palus ta teiste kolleegide abi, seadmete ja süsteemide vigadega seotud NOTAMid (notice to airmen aeronavigatsiooniteade kõikidele õhus toimetatavatele sõidukitele) lasi valmis teha lennuinfo osakonna töötajatel ning naaberriikide üksuste esindajad tõid korduvalt välja, et kostjapoolne kontaktisik ei olnud suuteline inglisekeelset informatsiooni vastuvõtma ega edastama. Muu hulgas selgitas tunnistaja M.H., et seadmete rikkeid, mis mõjutavad õhuruumi läbilaskevõimet, puudutavad NOTAMid tuli valmis teha tegelikkuses just sidetehnilise teenuse toe spetsialistil. Märkimisväärne on ka tunnistaja M.H poolt 09.11.2020 toimunud kohtuistungil välja toodud asjaolu, et ajavahemikul august-detsember 2019 toimunud inglise keele kursuse läbiviimiseks tuli otsida koolitaja, kes õpetab inglise keelt vene keele baasilt, kuna eesti keele baasilt inglise keele õpetamine oleks lähtuvalt kostjale teatavaks saanud hageja eesti keele oskusest osutunud viimase jaoks liialt keeruliseks. Keeleoskuse tunnistuse olemasolust ei saa automaatselt tuletada ka tegelikku keeleoskust, sest keeleoskus on ajas muutuv sõltuvalt paljudest teguritest ning nii ilmnes ka hageja eesti keele oskuse testimisel asjaolu, et ca 12 aastat tagasi väljastatud C1 eesti keele oskus on ajas vähenenud.
2-20-4317
Tunnistaja M.H poolt 09.11.2020 toimunud kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et Lennuameti ametnik suhtles järelevalve intervjuu ajal kahe inseneriga: hageja ning sidetehnilise teenuse toe spetsialisti õpilasega, kellest viimane räägib eesti keelt emakeelena. Seega sai Lennuameti järelevalve aruandes sisalduv viide keelebarjäärile viidata üksnes hagejale.
40.Tunnistajad M.H ja S.R kirjeldasid 09.11.2020 toimunud kohtuistungil situatsioone, kus hageja puudulik keeleoskus tekitas probleeme töökeskkonnas. Tunnistaja M.H ütluste järgi oli hagejal probleeme talle antud tööülesannetest arusaamisega, mistõttu võttis tööülesannete selgitamine märkimisväärselt kauem aega ning sageli pidi üle minema vene keelele. Hageja esindaja viitas kohtuistungil, et tunnistaja M.H ei toonud välja konkreetseid juhtumeid, kus ta ise oleks osaline olnud. Kostja esindaja selgitas oma sõnavõtus, et tunnistaja M.H oli hageja vahetu juht, mistõttu jõudsid temani kõik hagejaga seotud probleemid ning seetõttu on tunnistaja M.H pädev andma selgitusi probleemide kohta, mis hagejaga seoses töökohas ilmnesid. Tunnistaja S.R kirjeldas süsteemirikke olukorda (juhtum), mille kõrvaldamine viibis, kuna hageja ei saanud aru talle telefoni teel antud eestikeelsetest juhistest. Süsteemirike sai kõrvaldatud alles siis, kui tunnistaja S.R ise jõudis tööpositsioonile, võttis telefonikõne üle ning lahendas juhtumi lähtuvalt talle telefoni teel antud juhistest. Hageja esindaja soovis tunnistajalt S.R teada, kuidas taolised olukorrad fikseeritakse ning miks pole esitaud kohtule kirjaliku tõendina vastava uurimise tulemust. Vastusena hageja esindaja küsimusele selgitas tunnistaja S.R, et uurimised viiakse läbi tehniliste probleemide ilmnemise põhjuste, mitte isikuomaduste kohta. Uurimiste põhjal üritatakse õppida vigadest, süsteeme täiustada ja protseduure muuta, vältimaks samasuguste juhtumite kordumist. Kostja esindaja märgib siinkohal, et lennunduses kehtib õiglase suhtumise põhimõte (Just Culture), mis põhineb ohutuse ja vastutuse õigel tasakaalul ning võimekusel õppida enda ja teiste vigadest, mistõttu isikut ei süüstata olukorras, kus juhtum ise (antud juhul süsteemirike) pole tekkinud töötaja raske hooletuse või tahtluse tagajärjel. Kostja hinnangul tõendavad tunnistajate ütlused, et hageja eesti keele oskus oli ebapiisav töösituatsioonis toimetulekuks ning võinuks ajakriitilistes situatsioonides tuua kaasa rasked tagajärjed. Tunnistaja M.H selgitas oma 09.11.2020 toimunud kohtuistungil antud ütlustes, et hageja suhtumine kostja poolt pakutud võimalustesse oli äärmiselt ükskõikne – hageja ei osalenud paljudes tundides ning palus oma inglise keele kodutööd ära teha teistel sidetehnilise teenuse toe spetsialistidel. Eeltoodust tulenevalt leiame, et hagejale olid teada töökohale alates 02.01.2020 jõustunud uued keelenõuded ning hageja vajadus tööpositsioonil jätkamiseks nendele nõuetele vastata, seega ei oleks hageja hoiatamine kandnud eesmärki ning eelnevat hoiatamist poleks saanud kostjalt hea usu põhimõtte järgi oodata.
41.Kohtuistungil paluti tunnistajal M.H muu hulgas selgitada, miks hagejale ei esitatud töölepingu seadusele vastavat kirjalikku hoiatust. Tunnistaja M.H selgitas, et tööandja on üritanud oma töötajatesse toetavalt suhtuda, kirjalikul kujul esitatud hoiatused võivad mõjuda vanemale generatsioonile laastavalt, nad võivad tõlgendavad seda distsiplinaarkaristusena, ning operatsioonilistel positsioonidel üritatakse seda vältida, et ei tekiks ärevusest tingitud vigu või tahtlikke manipulatsioone. Viru Maakohus on oma lahendis 2-19-6286 viidanud asjaolule, et kui tööandjal tekib kahtlus töötaja keeleoskuse suhtes, siis tuleb sellest ka töötajaga suhelda. Tööandjal on kohustus reageerida ja selgitada töötajale, kui esineb mingi rikkumine või töös puudujääk. Kostja on antud juhul
2-20-4317 täpselt eelmisel lauses viidatud viisil toiminud ning teinud kõik endast oleneva, et hageja saaks oma keeleoskust parandada ja nõutavale tasemele viia, andeks selle tarvis piisavalt aega.
42.Hageja esindaja tõi 09.11.2020 toimunud kohtuistungil muu hulgas välja, et praeguses koroonakriisiaegses majandusolukorras on keeruline tööd leida, samas teadmata, kas hageja ca 10 kuu jooksul üldse kuhugi kandideerinud on. Kostja esindaja toob siinkohal välja, et töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud mis tahes koroonakriisi: COVID-19 viirus tuvastati Hiinas 2019. aasta detsembris, väljaspool Hiinat tuvastati esimesed juhtumid 20. jaanuaril 2020, Euroopas tuvastati esimene juhtum 24. jaanuaril 2020, pandeemiaks kuulutati COVID-19 viiruse levik 11. märtsil 2020. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ega pidanudki kostja töölepingu ülesütlemise hetkel arvesse võtma asjaolu, et koroonakriisist tingitud keerulises majanduslikus olukorras on hagejal raskem tööle saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
43.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
44.Asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude osas: a. poolte vahel on sõlmitud tööleping nr 99, mille viimase muudatuse (nr 17) kohaselt on hageja ametinimetuseks alates 01.01.2019 sidetehnilise teenuse toe spetsialist ning tema põhipalk 1 730 eurot kuus; b. kostja ütles töölepingu 06.01.2020 ülesütlemisavaldusega ilma ette teatamata üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel; c. lõpparve koosseisus maksis kostja hagejale välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem teatatud 90 päeva eest summas 10 226,70 eurot, puhkusehüvitis 9,5 kasutamata jäänud puhkusepäeva eest summas 757,63 eurot ning väljateenitud töötasu summas 283,09 eurot.
45.Hageja palub tuvastada S Gi ja Lennuliiklusteeninduse AS vahel 22.06.1993 sõlmitud töölepingu nr 99 ülesütlemise tühisus ja töölepingu jätkumine; alternatiivselt, kui Lennuliiklusteeninduse AS taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista Lennuliiklusteeninduse AS hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 14 542,37 eurot S Gi kasuks; välja mõista Lennuliiklusteeninduse AS viivis alates 08.04.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni S Gi kasuks.
46.Poolte vahel on vaidlus järgmises osas: (i) kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (mh kas hageja eesti keele ja inglise keele oskus vastas ettevõttes nõutavale tasemele ning kas hageja väidetava keeleoskamatuse tõttu ei ole ta suutnud toime tulla töökohustuste täimisega); (ii) millisest kuupäevast alates tuleks ülesütlemise tühisuse korral töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada; (iii) TLS § 109 nimetatud hüvitise suurus.
2-20-4317
47.Esmalt analüüsib kohus ülesütlemise kehtivust. Pooled ei vaidle, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused – kostja on esitanud hagejale vorminõuet järgides sisuliste põhjendustega ülesütlemisavalduse (TLS § 95) ning hageja on selle kätte saanud. Seega peab kohus välja selgitama, kas täidetud on ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
48.TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Selle sätte järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks, et töötaja ei ole tulnud toime tööülesannete täitmisega ning tööga toimetulematus on kestnud pikka aega (RKTKo nr 32-1-70-16, p 12). Ülesütlemisavaldust motiveeris kostja asjaoluga, et hageja eesti keele ja inglise keele oskus ei vasta ettevõttes nõutavale tasemele, milleks eesti keele osas on C1 ja inglise keele osas B1. Kostja on viidanud, et 2019. a septembris sooritatud testi kohaselt on hageja eesti keele oskuse tasemeks B2 ning 2019. a detsembris sooritatud testi kohaselt on hageja inglise keele oskuse tasemeks A1.2. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses tuginenud mistahes hagejapoolsetele töökohustuste rikkumistele, vaid on hagejale ette heitnud üksnes keelenõuetele mittevastavust.
49.Töölepingu 07.03.2012 muudatus nr 11 p 1.5 sätestab, et töötaja tööülesannete ja pädevuse kirjeldus ning tööülesannete andmise ja täitmise kontrollimise kord on näidatud töötaja ametijuhendis ning tööandja sisestes dokumentides, mille sätetest kohustub töötaja kinni pidama. Punkt 5.1 sätestab, et töötaja on kohustatud täitma töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse, töösisekorraeeskirjade, töökorralduse jms nõudeid. Punkt 5.2 sätestab, et tööandja kehtestatud nõuetega on võimalik tutvuda tööandja intranetis. „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“ (kinnitatud 02.09.2016) lisas 1 on sätestatud valvetehniku eesti keele oskuse nõue tasemel C1 ja inglise keele oskuse nõue tasemel A2. Sama dokumendi p 3.1 sätestab, et keeleoskusi kontrollitakse õigusaktides ja dokumentides/standardites sätestatud juhtudel ja viisidel. Punkt 3.2 kohaselt kontrollitakse töötaja keeleoskust osakonna juhataja põhjendatud nõudmisel muuhulgas juhul, kui töötamise käigus selgub, et töötaja faktiline keeleoskus ei vasta tema keeleoskust tõendavale dokumendile. Punkt 4.2 sätestab, et töötajad vastutavad nõutud keeleoskustaseme omandamise ja hoidmise eest. Keeleoskuse taset tõendatakse vastava dokumendiga (p 2.5), mis väljastatakse pärast tasemetesti sooritamist (KeeleS § 24 lg 1). Kohus nõustub hagejaga, et ka keeletasemele vastavuse kontroll peab toimuma vastava taseme keeletesti sooritamise teel ning senikaua kuni kontrolli (uue keeletesti sooritamise) tulemusena ei ole selgunud töötaja keeletaseme mittevastavus kehtestatud nõuetele, tuleb lugeda tema keeletase vastavaks selle aluseks olevale tõendile.
50.Hageja eesti keele oskus tasemel C1 on omandatud 2007, mida kinnitab Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse 17.03.2007 välja antud eesti keele kõrgtasemel oskuse tunnistus, mis KeeleS § 39 lg 1 p 3 kohaselt vastab eesti keele C1-taseme tunnistusele. Kostja esitatud Xxx xxxe tunnistused nr 4500 ja 6704 on mõlemad välja antud selle kohta,
2-20-4317 et hageja on edukalt läbinud nii tööalase eesti suhtluskeele C1 taseme kursuse 2018. aastal kui ka tööalase eesti suhtlusekeele B2 taseme kursuse 2019. aastal. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatud tõenditest saab järeldada üksnes kursusel osalemist vähemalt kursuse läbiviija kehtestatud miinimummääras, mitte keeletaseme omandamist. Seda kinnitab mh asjaolu, et inglise keele oskustaseme kohta esitatud tõendid sätestavad sõnaselgelt, et isik on läbinud tasemetesti. Kostja on B2 taseme testi sooritamise fakti tõendamiseks esitanud hagiavaldusele antud vastuse lisadena 5 ja 6 e-kirjad testi aja kokkuleppimise kohta, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased, kuna tööandja keelenõudeks oli C1 tase. Asjaolu, et kursuse lõpus tehti test, ei anna alust veel asuda seisukohale, et tegemist oli testiga, mis tuvastas vastava keeleoskustaseme. Samuti ei tähenda B2 taseme kursusel osalemine seda, et hageja keeleoskus ei vastanud C1 tasemele. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja eesti keele oskus ei vastanud kehtestatud nõuetele, s.o tasemele C1.
51.Hageja inglise keele oskustaset tõendab Xxx xxxe 01.10.2013 väljastatud tunnistus nr 983, mille kohaselt oli tema inglise keele tase A2.1 (tlk 29). Hageja keeleoskuse mittevastavus kehtivatele keeleoskuse taseme nõuetele selgus pärast läbitud Xxx xxxe inglise keele koolitust 12.12.2019, mil hageja sooritas inglise keele testi tasemele A1.2 (tunnistus nr 7115). „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“ p 3.5 sätestab, et juhul, kui keeleoskuse kontrolli käigus töötaja ei tõenda oma keeleoskust käesoleva Juhendi Lisas näidatud miinimumtasemel, võimaldatakse töötajale nõutud keeleoskuse taseme saavutamiseks täiendkoolitust mõistlikus mahus. Seega oli kostja kohustatud, kui 12.12.2019 ilmnes hageja inglise keele oskuse mittevastavus nõutavale tasemele (A2), vastavalt enda kehtestatud korrale võimaldama hagejale koolitust vajaliku keeletaseme saavutamiseks. Kostja seda ei teinud. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust mistahes erialased koolitused, kuivõrd nende läbimise tulemusel ei hinnata osaleja keeleoskust, vaid hinnatakse ja parendatakse töötaja erialaseid teadmisi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja inglise keele oskustase oleks muutunud kostja regulatsioonidele mittevastavaks enne 12.12.2019 tasemetesti sooritamist. Kostja ütles hageja töölepingu üles 06.01.2020, s.o vähem kui 1 kuu pärast keelenõuetele mittevastavuse korrektset tuvastamist, sh ei andnud kostja hagejale võimalust viia enda keeleoskus nõuetega vastavusse. Hageja inglise keele oskuse nõue tasemel B1 kehtestati dokumendiga „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“, mis kinnitati 31.12.2019. Dokument tehti hagejale teatavaks 31.12.2019. Kostja ütles hageja töölepingu üles 06.01.2020, s.o ca 1 nädal pärast keelenõude karmistamist, sh ei andnud kostja hagejale võimalust viia enda keeleoskus uute nõuetega vastavusse. Pooled ei vaidle, et august-detsember 2019 osales hageja inglise keele kursusel eesmärgiga saavutada 01.01.2020 tase B1. Juulis 2019 on hageja vahetu ülemus saatnud hagejale e-kirja koos keeltekoolide kontaktidega ning palunud inglise keele kursust broneerides/hinnapakkumist küsides selgitada, et hagejal on vaja saavutada hiljemalt 01.01.2020 tase B1. Seega nähtub eeltoodust järgnev: (i) alates 01.10.2013 on hageja inglise keele oskustase A2.1; (ii) kuni 30.12.2019 kehtis hagejale kohustus omada inglise keele taset A2, kuid alates 31.12.2019 karmistus keelenõue tasemeni B1; (iii) august-detsember 2019 osales hageja kostja kulul inglise keele kursusel eesmärgiga saavutada 01.01.2020 tase B1; (iv)
2-20-4317 pärast inglise keele koolitust sooritas hageja 12.12.2019 inglise keele testi B1 taseme asemel tasemele A1.2. Seega nähtub, et kostja on hagejale teatanud vajadusest saavutada hiljemalt 2020. a alguses inglise keele tasemeks B1 ja võimaldanud omal kulul vastava koolituse. Hageja on koolituse läbinud, kuid selle raames tehtud keele tasemetesti tulemusel selgus, et hageja keeletase on varasemaga võrreldes langenud ega vasta enam nii vanale ega ka uuele keeletasemenõudele. Seega olukorras, kus kostja keelenõue on põhjendatult aja jooksul karmistunud (arvestades sealjuures kostja tegevusvaldkonna spetsiifikat, hageja tööülesannete sisu ning mõlema poole vastutusala ettevõttesiseselt ja -väliselt), kuid hageja keeleoskus, vaatamata vastavasisulise koolituse läbimisele, on hoopis langenud, ei saa väita, et kostja oleks hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud alusetult. Kostja on hagejale vajaliku koolituse juba võimaldanud ning ebavajalik ja -mõistlik on koolituse eesmärgi täitmata jätmisel võimaldada töötajale veelkordselt samasisulise koolituse läbimist. Kohus rõhutab veelkord, et „Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) töötajate keeleoskuse nõuded“ punkt 4.2 sätestab, et töötajad vastutavad nõutud keeleoskustaseme omandamise ja hoidmise eest. Kostja on tõendanud, et hageja tööülesanded hõlmavad palju inglisekeelset suhtlust, need on seotud lennuturvalisusega ning on mõnikord ajakriitilise iseloomuga. Seega on lubamatu, et töötaja puuduliku keeleoskuse tõttu võidakse inimeste elu ning vara ohtu seada. TLS § 88 lg 1 sätestab tööandja võimaluse töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Lõikes 1 nimetatud loetelu on mitteammendav. Seega ülalkirjeldatud olukord hageja inglise keele oskustasemega seonduvalt on kohtu hinnangul piisavaks mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kostja poolt.
52.Isegi kui jätta eeltoodu kõrvale ja analüüsida pelgalt väiteid, mille kohaselt hageja ei saanud töökohustuste täitmisega hakkama puuduliku keeleoskuse tõttu, siis on nimetatud väited tõendamata. Tunnistaja M. H ütlused ei põhinenud vahetul kogemusel, vaid kolmandatelt isikutelt saadud info põhjal, mis tihti oli anonüümne ning vastava info seostas tunnistaja hagejaga tema enda poolt tehtud järelduste alusel. Seega leiab kohus, et kostja poolt hagejale etteheidetud rikkumised ei ole tõendatud tunnistaja M. H ütlustega. Tunnistaja S. R ütluste osas on kohus samal seisukohal, kuivõrd tunnistaja ei kirjeldanud kohtu hinnangul piisava detailsusega väidetavaid vahejuhtumeid ning ütlused olid liiga üldsõnalised. Tunnistaja ütluste pinnalt ei ole võimalik järelda, et väidetava rikkumise põhjustas vähene keeleoskus. Sidetehnika osakonna ohutusauditi aruande pinnalt ei ole samuti võimalik järeldada, et hagejal puudus vajalik keeleoskus. Keeleoskuse puudumisele auditi läbiviija küll viitas, kuid keeleoskuse puudumise tuvastamine ei olnud nimetatud isiku pädevuses. Audiitori küsimusele mittevastamine võis olla tingitud mh puudulikust teadmisest. Samuti ei tõenda hageja puudulikku keeleoskust Lennuameti järelevalve aruanne, kuivõrd selle leheküljel 6 sedastatud keelebarjääri temaatika on umbisikuline ega anna alust arvata, et kõnealused tähelepanekud oleks tehtud just hageja kohta.
53.TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö
2-20-4317 pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja on ülesütlemisavalduses märkinud, et puuduliku keeleoskuse tõttu ei ole kostjal hagejale pakkuda teist analoogset tööd. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.
54.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegium on varem TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eeltoodust on kolleegium järeldanud, et hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-d 1 ja 2). Samas on kolleegium leidnud ka seda, et kuna TLS § 88 lg-s 3 ei sisaldu hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kirjalikult või sellega võrdustatud vormis hagejat hoiatanud. Kostja on möönnud, et ta on jätnud hagejale hoiatuse tegemata. Kohus leiab käesoleval juhul, et hoiatamine ei ole käeoleval juhul ülesütlemise eeldusena vajalik, kuna: (i) kostja ülesanne on tagada ohutu ja sujuv lennuliiklus, vähendades riski õhusõidukite omavaheliseks kokkupõrkeks ja õhusõiduki kokkupõrkeks maapinnaga ja seeläbi vältides ohtu inimestele ja nende varale; (ii) hagejal kostja töötajana oli kohustus tagada enda vastavus kostja kehtestatud keelenõuetele, mis lõid primaarse eelduse kostjale seatud eesmärgi nõuetekohaseks täitmiseks; (iii) kostja võimaldas hagejale tööks vältimatult vajaliku kuudepikkuse inglise keele koolituse läbimist eesmärgiga saavutada keeletase B1, kuid pärast koolitust sooritatud testi tulemusel selgus, et hageja keeletase on hoopis langenud ega vasta enam kehtivale ega ka uuele tulevikus kehtima hakkavale keelenõudele; (iv) keelekoolitus tasemelt A1.2 tasemeni B1 (s.o A1.2 -> A2 -> A2.1 -> B1) tähendanuks eelduslikult tavapärasest oluliselt pikemat koolitusperioodi ning varasemate sündmuste pinnalt oli taseme saavutamine üleüldse küsitav; (v) keeletaseme mittesaavutamise ning uue veelgi rangema keelenõude kehtima hakkamise vahele jäi sedavõrd lühike ajaperiood (19 päeva, sh pühad), et hagejal ei oleks enam olnud võimalik nõutavat taset saavutada.
55.Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi rahuldamata ning leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.
56.Kuivõrd kohus leiab, et ülesütlemine on kehtiv, siis kohus ei analüüsi, millisest kuupäevast alates tuleks ülesütlemise tühisuse korral töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada ning kui suur peaks olema TLS § 109 nimetatud hüvitise suurus.
57.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
2-20-4317
58.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
59.Kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.