2-19-9675/45 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 8227150 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek AS C (registrikood XXX) kasuks hüpoteegisummaga 130 000 eurot, koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning asendada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks kohtuotsusega. Kostja ja hageja vahel on 12. juunil 2017 sõlmitud aadressil XXX asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise leping. Hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 20. juunil 2017, registriosa nr 8227150. Lepingu p 5.1. kohaselt on ehitajal kohustus projekteerida ja valmis ehitada tehnoülevaatuspunkt. Lepingu p 5.5. kohaselt tuleb hagejal täita vastav kohustus omal kulul ning kostja tehtud kulutusi ei hüvita. Hageja esitas 14. novembril 2018 kostjale taotluse nõusoleku saamiseks hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga summas 130 000 eurot. Hüpoteegiga soovitakse tagada laenu, mille hageja võtab selleks, et lõpetada tehnoülevaatuspunkti ehitus. Narva Linnavolikogus toimus 24. jaanuaril 2019 istung, millel oli arutusel otsuse eelnõu „Nõusoleku andmine hoonestusõiguse asukohaga XXX, hüpoteegiga koormamise küsimuses (LTehnoülevaatus OÜ )“. Volikogu otsustas eelnimetatud otsuse eelnõud mitte vastu võtta. Hageja esitas 11. märtsil 2019 kostjale nõudeavalduse hoonestusõiguse koormamiseks nõusoleku andmiseks. Nõudeavalduses selgitas hageja, et vajab laenu hoonestusõiguse esemeks oleva ehitise ehitamiseks, mistõttu on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, et laenu tagatiseks seatakse hoonestusõigusele hüpoteek. Hoonestaja kinnitas, et laen ei ole hagejale liiga koormav ega halvenda tema finantsvõimekust ning hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamisel ei saa kostja huvid kahjustada. Kostja vastas 01. aprillil 2019 nõudeavaldusele, millest teavitas, et volikogu ei ole hoonestusõiguse koormamiseks nõusolekut andnud ning seetõttu ei nõustu kostja hüpoteegi seadmisega. Hageja ja AS C sõlmisid 10. juunil 2019 tingimusliku hüpoteegi seadmise lepingu ja tingimusliku asjaõiguslepingu, millega leppisid kokku, et kostja kui omaniku nõusoleku saamisel seab hageja panga kasuks hoonestusõigusele hüpoteegi summas 130 000 eurot. Hüpoteek hakkab tagama 2(13)

2-19-9675 hageja ja AS C vahel sõlmitud laenulepingust nr 8383-18-J või tuleviks sõlmitavatest laenulepingutest (tingimusel, et laenu sihtotstarve on tehnoülevaatuspunkti ehituse finantseerimine) ning nende lisadest tulenevate kohustuste täitmist. Hoonestusõiguse koormamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et hoonestusõiguse koormamiseks on vajalik omaniku nõusolek. See tingimus kanti ka kinnistusraamatusse koos hoonestusõiguse sissekandmisega. Seega on hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks vajalik kostja nõusolek. Hageja on sõlminud AS-ga C laenulepingu summale 150 000 eurot. Nimetatud summas laenu vajab hageja selleks, et lõpetada tehnoülevaatuspunkti pooleliolevad ehitustööd. Ehitustööde valmidusaste on hetkel ca 70% ning objekti valmis ehitamiseks on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid summas 150 000 eurot. Kuna hageja vajab laenu hoonestusõiguse esemeks oleva ehitise ehitamiseks, on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, et laenu tagatiseks seatakse hoonestusõigusele hüpoteek. Seejuures tagaks hüpoteek laenukohustust üksnes osaliselt, maksimaalselt summas 130 000 eurot. Lisaks hoonestusõigusele tagab hageja ja panga vahelise laenulepingu p 9. kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi ka aadressil XXX asuvale kinnistule seatud hüpoteek summas 70 000 eurot ja hageja seadusliku esindaja Anna Laht isiklik käendus summas 100 000 eurot. Pangalt võetav laen ei ole hagejale liiga koormav ega halvenda tema finantsvõimekust. Antud juhul on hageja taotlenud laenu välisriigi krediidiasutuse filiaalilt, millele kohalduvad kõik krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuded, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega on pank enne laenuotsuse tegemist analüüsinud hageja krediidivõimekust – s.o võimet laenu nõuetekohaselt teenindada. Kuna pank on võtnud vastu otsuse väljastada hagejale laenu summas 150 000 eurot, siis ei saa olla kahtlust, et laen on hagejale jõukohane ega halvenda tema finantsvõimet sh võimet täita lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on seisukohal, et hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamisel ei saa kostja huvid ja õigused kahjustada ning keeldumiseks puudub alus. Kostjale ei tule hüpoteegi seadmise lepingust ega selle aluseks olevast laenulepingust mistahes õigusi ega kohustusi. Lepingu p 3.1. kohaselt on hoonestusõiguse tähtaeg 50 aastat. Selle tähtaja möödumisel lõppeb hageja hoonestusõigus, sh omand hoonestusõiguse esemeks olevatele ehitistele. Kuigi hoonestusõiguse kustutamiseks on omanikul vaja hoonestaja ning hoonestusõiguse suhtes kandeid omavate isikute (nt hüpoteegipidaja) nõusolekut, puudub nimetatud isikutel alus nõusolekust keelduda. See tähendab, et kui antud juhul saabub hoonestusõiguse tähtaeg, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt ja pangalt nõusolekut hoonestusõiguse ja seda koormava hüpoteegi kustutamiseks ning viimastel puudub alus nõusolekust keeldumiseks. Keeldumiseks ei anna alust ka asjaolu, kui hoonestusõiguse tähtaja saabumisel ei ole hüpoteegiga tagatud nõuded täielikult täidetud. Järelikult ei saa isegi teoreetiliselt tekkida olukord, kus kostjal tuleks asuda hoonestusõigust koormava hüpoteegiga tagatud kohustust täitma. Hoonestusõigus ja seda koormav hüpoteek lõppevad tähtaja saabumisel. Hoonestusõiguse lõppemisel hüpoteegipidaja õigused lõppevad, mistõttu ei saa hüpoteegipidaja pärast hoonestusõiguse lõppemist oma nõuet hoonestusõiguse ega ka kinnistu arvel täita. Kui oletada, et hagejal võib tekkida makseraskusi laenu tagastamisega, ka sel juhul ei teki omanikul hüpoteegist tulenevat kohustust. Hüpoteegi seadmisel hoonestusõigusele on 3(13)

2-19-9675 hüpoteegipidajale esemeliseks tagatiseks hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus ning hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmata jätmisel võib hüpoteegipidaja täitemenetluse seadustiku kohaselt nõuda hoonestusõiguse müüki. Täitemenetluse tulemusel kohtutäituri enampakkumise akti ja kinnistamisavalduse alusel tehakse uue hoonestaja kohta kanded hoonestusõiguse registriosas. Hageja juhib siinkohal tähelepanu ka sellele, lepingu p-s 8 on pooled leppinud kokku, et kostjal on hoonestusõiguse tähtpäeva saabumisel õigus saada kinnistule ehitatud ehitiste omanikuks, ilma selle eest hüvitist maksmata. Sellisel juhul muutub ehitis hoonestusõiguse tähtpäeva saabudes kinnistu oluliseks osaks ja läheb kostja omandisse. Seda õigust ei mõjuta asjaolu, kas hoonestusõiguse tähtpäeva saabumisel oli see koormatud hüpoteegiga või mitte. Samuti ei mõjuta seda õigust asjaolu, kui hüpoteegipidaja on hoonestusõigust koormavast hüpoteegist tulenevaid õigusi kasutanud ning hoonestusõigus on täitemenetluses kolmandale isikule võõrandatud. Kostjale on igal juhul tagatud õigus saada kinnistule ehitatud tehnoülevaatuspunkti omanikuks ning seda ilma hüvitist maksmata. Lepingu p 5.2.2. kohaselt peab ehitis olema valmis ja kasutusluba väljastatud 24 kuu möödumisel hoonestusõiguse kinnistusraamatusse sissekandmisest (s.o 20. juunil 2019). Hagejal ei ole võimalik täita korrektselt oma lepingulisi kohustusi, kuna on nüüdseks oodanud enam kui 6 kuud kostja nõusolekut hoonestusõiguse koormamiseks. Ilma hoonestusõigust koormamata ei ole hagejal võimalik saada laenu ja lõpetada tehnoülevaatuspunkti ehitustööd. Kuna hageja on seisukohal, et kostjal on kohustus anda oma nõusolek hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks, siis ei vastuta hageja nõusoleku saamisega kaasnenud viivitusest tingitud negatiivsete tagajärgede eest, sh lepingu p 5.2.2 kokku lepitud tähtaja rikkumise eest. Hageja on eelnevalt esitatule tuginedes seisukohal, et kostja on kohustatud andma oma nõusoleku hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegi seadmise lepingus toodud tingimustel. TsÜ S § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja võtab omaks, et kostja ja hageja vahel on 12. juunil 2017 sõlmitud aadressil XXX asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise leping. Hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 20. juunil 2017, registriosa nr 8227150. Lepingu p 5.1. kohaselt lasub hagejal kohustus projekteerida ja valmis ehitada tehnoülevaatuspunkt. Lepingu p 5.5. kohaselt tuleb hagejal täita vastav kohustus omal kulul ning kostja tehtud kulutusi ei hüvita. Kostja soovib antud asjaolu täiendamiseks viidata asjaolule, et leping on sõlmitud enampakkumise tulemusena. Enampakkumine oli korraldatud Narva Linnavolikogu 27. augusti 2015.a määrusega „Narva linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord“ nr. 26 kehtestatud korras. Lepingu sõlmimise eelduseks oli hagejal varasse investeerimiskohustuse tegemine tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks (vt. Narva Linnavolikogu 17.05.2017 a. korraldus nr 468-k, on esitatud hagi lisana). Osaledes enampakkumisel esitas hageja pakkumuse, millest tulenevalt hageja kavatseb ehitada tehnoülevaatuspunkti omal kulul. Pakkumus esitades hageja ei viidanud sellele, et investeerimiskohustuste täitmisel ta kavatseb kasutada laenu. Kostja võtab omaks, et 14. novembril 2018 esitas hageja kostjale taotluse nõusoleku saamiseks hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga summas 130 000 eurot. Hüpoteegiga soovis hageja tagada laenu, mille hageja võtab selleks, et lõpetada tehnoülevaatuspunkti ehitus. 4(13)

2-19-9675 Kostja võtab omaks, et 24. jaanuaril 2019 toimus Narva Linnavolikogu istung, millel oli arutusel otsuse eelnõu „Nõusoleku andmine hoonestusõiguse asukohaga XXX, hüpoteegiga koormamise küsimuses (L. Tehnoülevaatus OÜ)“. Volikogu otsustas eelnimetatud otsuse eelnõud mitte vastu võtta. Kostja võtab omaks, et 11. märtsil 2019 esitas hageja kostjale nõudeavalduse hoonestusõiguse koormamiseks nõusoleku andmise kohta. 01. aprillil 2019 vastas kostja nõudeavaldusele, millega teavitas, et volikogu ei ole hoonestusõiguse koormamiseks nõusolekut andnud ning seetõttu ei nõustu kostja hüpoteegi seadmisega. Kostja ei võta omaks, et 10. juunil 2019 sõlmisid hageja ja AS C tingimusliku hüpoteegi seadmise lepingu ja tingimusliku asjaõiguslepingu, millega leppisid kokku, et kostja nõusoleku saamisel seab hageja panga kasuks hoonestusõigusele hüpoteegi summas 130 000 eurot. Hüpoteek hakkab tagama hageja ja AS C vahel sõlmitud laenulepingust nr 8383-18-J või tuleviks sõlmitavatest laenulepingutest (tingimusel, et laenu sihtotstarve on tehnoülevaatuspunkti ehituse finantseerimine) ning nende lisadest tulenevate kohustuste täitmist. Kostja lepingute sõlmimisel ei osalenud. Kostja soovib ära märkida, et hageja sõlmis eelmainitud lepingud peale seda, kui sai kostjalt teate, et kostja ei ole nõus hüpoteegi seadmisega hoonestusõigusele. Kostja nõustub, et kinnistusraamatusse on kantud tingimus, mille kohaselt kinnistule seatud hoonestusõiguse koormamiseks on kohustuslik kinnistu omaniku nõusolek. Kostja selgitab, et hoonestusõiguse seadmise leping oli sõlmitud eelläbirääkimistega enampakkumisel. Hageja esitades pakkumuse ja pidades läbirääkimisi ei viidanud kunagi sellele, et kostja kavatseb hoonestusõiguse seadmisega tekkivaid investeerimiskohustusi täita laenu arvel. Samuti ei esitanud hageja enne lepingu sõlmimist kunagi pakkumust sellest, et hoonestusõiguse seadmisel oleks kinnistusraamatusse kantud tingimus, et hageja on kohustatud andma nõusoleku hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga. Kostja tegutseb avalik-õigusliku isikuna ja vara hoonestusõigusega koormamise menetlus (enne lepingu sõlmimist) korraldatakse haldusmenetluses. Korraldades enampakkumusi ja läbirääkimisi, lähtus kostja sellest, et potentsiaalne hoonestaja korraldab investeerimiskohustuste täitmist ilma hoonestusõiguse suhtes hüpoteegi seadmiseta investeerimiskohustuste täitmiseks vajalike rahavahendite saamise eesmärgil. Eelläbirääkimistega enampakkumise menetluses toimuvaid läbirääkimisi tuleb käsitleda haldustoimingutena. Haldusorgan on kohustatud tagama võrdse kohtlemise põhimõtte täitmist toimingute sooritamisel. Siinjuures tekib selline olukord, et juhul, kui hageja pakuks seada hoonestusõiguse seadmisel tingimuse, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga, siis lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest pidi kostja tagama, et kõigil teistel pakkujatel oleks sama võimalus seada hüpoteek hoonestusõigusele investeerimiskohuste täitmiseks vajalike rahavahendite saamise eesmärgil. Kostja ei ole nõus, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga kuna ei ole täidetud tingimus, et hüpoteek oleks ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata. Kostja tegi hageja pakkumusest järelduse, et hageja kavatseb teha investeeringuid omavahendite arvel. Investeerimiskohuste kehtestamisel kaitstakse omaniku huve investeeringute tegemises eelkõige sellega, et juhul, kui investeerimiskohustused jäävad täitmata, võib omanik nõuda hoonestusõiguse enda või kolmanda isiku nimele kandmist. Juhul kui hoonestusõigusele seatakse hüpoteek, siis on tõenäoline, et hoonestusõiguse lõpetamisel piiratakse antud alusel oluliselt kostja võimalusi . Juhul, kui kostjal tekib õigus nõuda hoonestusõiguse enda või kolmanda isiku nimele kandmist ja hageja ei anna nõusolekut hoonestusõiguse kostja või kolmanda isiku nimele kandmiseks, siis võib kostja pöörduda kohtusse hagiavaldusega paludes 5(13)

2-19-9675 asendada hageja nõusoleku kohtuotsusega. Juhul kui hoonestusõigus koormatakse hüpoteegiga, siis selleks, et realiseerida oma õigused, on kostja sunnitud pöörduma nõudega tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega nii hageja kui hüpoteegipidaja vastu. Sellel juhul puuduvad kaalukad põhjused selleks, et ignoreerida hüpoteegipidaja huve ja asendada hüpoteegipidaja tahteavaldus kande muutmiseks kohtuotsusega. Lisaks kinnitas hageja hagiavalduses, et hageja ei kavatse täita investeerimiskohused tähtaegselt. Seega ei ole tegemist kostja oletusega vaid lähimal ajal tegelikkuses tekkiva asjaoluga. Siinkohal on alusetu hageja viide sellele, et hageja ei saanud lõpetada tehnoülevaatuspunkti ehitamist tähtaegselt hagejast tulenevatel põhjustel. Hageja pöördus kostja poole taotlusega anda nõusolek hüpoteegi seadmiseks. 14. novembril 2018, taotlus oli lahendatud linnavolikogu 24. jaanuari 2019 istungil, lepingu sõlmimisel ja lepingu sõlmimisega seotud eelnevatel läbirääkimistel hageja kunagi ei viidanud sellele, et ta kavatseb teha investeeringuid laenust saadud vahendite arvel. Kinnistusraamatu andmete järgi on hageja omandis kinnistud asukohaga XXX, autoparkla XXX. Hageja ei põhjendanud pöördudes taotlusega kostja poole, mis põhjusel hageja ei saanud tagada laenu muu temale kuuluva varaga. Mis puudutab Anna Lahti käendust, siis antud isikul puudub kinnistusraamatu andmete järgi igasugune vara, millele on võimalik pöörata sissenõudmist. Sellest tuleb järeldada, et hagejal on piisavad võimalused selleks, et tagada laenu muu vara arvel. Hageja ei selgitanud oma tugevat soovi tagada laenu nimelt hoonestusõigusele seatava hüpoteegi arvel. Hoonestusõigusele seatud hüpoteek peab olema ühendatav kinnistu korrapärase majandamisega. Kostja arvates eeldab korrapärase majandamise mõiste koormatiste seadmist, millised on igapäevase hoonestaja tegevuse raames ja ainult selles ulatuses, mis on vajalik igapäevase majandamise tagamiseks. Hüpoteegi seadmine muudab oluliselt kostja õigusi nii nagu see on ülal mainitud. Kostja soovib rõhutada, et hoonestusõiguse seadmisel kostja kui kohaliku omavalitsuse põhieesmärgiks ei ole kasu saamine vaid linna arendamise tagamine. Sellest lähtudes on kostja eelkõige huvitatud selles, et hageja täidaks investeerimiskohustused ja selle tulemusel luuakse linnas uus ettevõtja, kes võib pakkuda uusi töökohti. Samuti tagada linna põhi huvi selles, et teha paremaks linna keskkonda uute infrastruktuurobjektide arvel. Lähtudes sellest ei ole hoonestustasu väga oluline. Juhul kui antud eesmärgid jäävad saavutamata, soovib kostja säilitada endale võimaluse tagastada hoonestusõiguse alusel kasutusse antud vara. Nõusoleku andmine või andmata jätmine selles olukorras on kostja kaalutlusõigus. Seadusest ei tulene kostja vältimatu kohustus anda nõusolekut hüpoteegi seadmiseks. Nõusolek peab olema antud ainult juhul, kui see nõusolek on rangelt põhjendatud kinnistu korrapärase majandamisega. Lisaks sellele kui kostja arvates asendada kostja kaalutlusõiguse kohtu otsusega peavad hageja huvid kaaluma üles kostja huvidest. Kostja arvamusel hageja ei tõendanud, et nõusoleku andmine on vajalik kinnistu korrapäraseks majandamiseks. Hageja ei tõendanud ka seda asjaolu, et hageja huvid hüpoteegi seadmisel kaaluvad üles kostja huvid selles, et hoonestusõigus jääks koormamata. Lähtudes toodust leiab kostja, et hagi on põhjendamatu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastustele Hageja leiab, et kostjale oli teada hageja kavatsus täita investeerimiskohustus osaliselt laenu arvelt. Vaidlust ei ole selles, et hagejal on kohustus ehitada tehnoülevaatuspunkt omal kulul. Asjaolu, et hageja soovib selle kohustuse täitmiseks võtta laenu, ei tähenda, et tehnoülevaatuspunkt ehitatakse kellegi kolmanda isiku (laenuandja) kulul. Tegemist on jätkuvalt hageja kulul ehitamisega ning tähtsust ei oma see, kas ehitamiseks kasutatakse hagejal olemasolevaid vabu rahalisi vahendeid või krediidiandja poolt talle sellel eesmärgil laenatud rahalisi vahendeid. See, kas ehitada oma vahendite arvelt või võtta krediiti, on hageja majanduslik 6(13)

2-19-9675 otsus, millesse kolmandatel isikutel (sh kostja) ei ole õigust sekkuda. Kuna hoonestusõiguse lepingu sõlmise seisukohalt ei omanud mingit tähtsust see, kellelt saab hageja rahalised vahendid tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks, siis ei ole hageja pakkumuses ka finantseerimiskohustuse täitmisega seotud asjaolusid täpsemalt käsitletud. Pakkumuse seisukohalt oli määrava tähtsusega üksnes see, et hageja ehitab tehnoülevaatuspunkti omal kulul. Tõele ei vasta ka kostja väide, et hageja ei viidanud läbirääkimiste käigus, et soovib finantseerimiskohustust täita osaliselt laenu arvelt. Poolte vahel toimunud kohtumisel selgitas hageja juhatuse liige Anna Laht, et ehitustegevust alustatakse omavahenditega, kuid edaspidi tekib kindlasti vajadus laenu järele, kuna tehnoülevaatuspunkti ehituse puhul on tegemist 300 m2 suuruse hoone ja infrastruktuuri ehitamisega, mille ehitusmaksumus on ca 400 000 eurot. Detailsemalt finantseerimisega seotud küsimusi ei arutatud, kuna kostjat see küsimus ei huvitanud. Kostja poolt pakkumise esitamiseks välja töötatud tüüpvorm, millel hageja oma lõpliku pakkumuse esitas, ei sisaldanud punkti, milles hageja oleks pidanud esitama detailsemad andmed selle kohta, kuidas (milliste vahendite arvelt) ta täidab oma finansteerimiskohustuse. Samuti ei ole kostja läbirääkimiste käigus hagejat teavitanud sellest, et hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamine on välistatud. Arvestades tehnoülevaatuspunkti ehitamisega kaasnevate kulude (investeeringu) suurust, pidi kostja mõistlikult võttes eeldama, et selle kohustuse täitmiseks võetakse laenu. Tehnoülevaatuspunkti valmidus on käesoleval ajal ca 70%, mis tähendab, et hageja poolt on juba tehtud märkimisväärne investeering ning laenu vajatakse üksnes ehituse lõpetamiseks (viimaste tööde teostamiseks) summas 150 000 eurot. Kui hagejale oleks olnud teada, et kostja ei anna hüpoteegi seadmiseks oma nõusolekut, oleks hageja planeerinud kinnistule tagasihoidlikuma tehnoülevaatuspunkti ehitamise, mille ehitamiseks oleks hagejal olnud piisavas summas omavahendeid ning hageja ei oleks laenu vajanud. Seda, et kostjale oli teada, et hageja soovib tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks võtta laenu, kinnitab muuhulgas asjaolu, et Narva Linnavalitsus andis koheselt oma nõusoleku hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks ning valmistas sellel eesmärgil ette ka sellekohase haldusakti projekti. Kõigile üllatuslikult ei kiitnud aga volikogu haldusakti heaks. Hageja on seisukohal, et hoonestusõiguse koormamisel ei rikuta võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja poolt välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumise teate kohaselt ei olnud pakkujatel keelatud finantseerida tehnoülevaatuspunkti ehitamist laenu arvelt. Vastupidi, enampakkumise teates oli kirjas analoogsetele pakkumistele omane tüüptingimus - hoonestusõiguse asjaõigusega koormamisel peab olema Narva linna kirjalik nõusolek. Seega oli kõigile potentsiaalsetele pakkujatele teada, et hoonestusõiguse koormamist ei ole välistatud, st hoonestaja võib nõuda omanikult hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks nõusolekut, kui koormatis on ühendatav korrapärase majandamisega. Hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks nõusoleku andmise puhul on tegemist haldusorganite tavapärase praktikaga. Narva linn on varsemalt, teiste hoonestusõiguste puhul andnud oma nõusoleku hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks. Seega võib väita, et kostja rikub antud juhul võrdse kohtlemise põhimõtet hageja suhtes, kuna keeldub ilma mõistlik põhjuseta nõusoleku andmisest. Kostja poolt välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumisele esitati ainult üks pakkumine ja seda hageja poolt. Ükski teine isik ei olnud XXX hoonestusõigusest huvitatud. Järelikult ei riku hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamine isegi mitte teoreetiliselt teiste pakkujate huve. Hoonestusõiguse koormamine ei riku omaniku õigusi. Kostjal on kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse koormamiseks. Kostja ei ole oma vastuses suutnud selgitada, milliseid kostja õigusi võib hüpoteegi seadmine potentsiaalselt kahjustada. Kõik kostja väited on spekulatiivsed ega veena selles, et hüpoteegi seadmine takistab kostjal oma seadustest tulenevate õiguste teostamist. 7(13)

Puudub alus arvata, et hageja rikub oma hoonestusõiguse lepingust tulenevaid kohustui ja/või ei püstita nõutavat ehitist. Hageja rõhutab veelkord, et ta on juba investeerinud tehnoülevaatuspunkti ehitusse märkimisväärses summas omavahendeid ning puudub mistahes mõistlik põhjus arvata, et hageja jätab ehituse pooleli (olukorras, kui selle valmistusaste on juba 70%) ja/või rikub mõnda teist hoonestusõiguse lepingust tulenevat kohustust. Tehnoülevaatuspunkti ehituse lõpetamine seisab antud hetkel üksnes selle taga, et kostja ei anna hüpoteegi seadmiseks oma nõusolekut, mis on panga poolt laenu väljamaksmise eelduseks. Kuni poolte vahel hüpoteegi seadmise üle vaidluse tekkimiseni, teostas hageja töid kooskõlas tema poolt esitatud pakkumises ja hoonestusõiguslepingus sisalduva ajagraafikuga. Hageja puhul on tegemist majanduslikult jätkusuutliku äriühinguga ning puudub alus arvata, et hageja ei tule oma finantskohustustega toime (nii hoonestusõiguse lepingutest tulenevate kui ka mistahes muudest lepingutest tulenevate). Seda, et hageja suudab nõuetekohaselt täita oma finantskohustusi, kinnitab muuhulgas asjaolu, et professionaalne krediidiandja AS C on otsustanud väljastada hagejale laenu summas 150 000 eurot ning seda kõigest 7 aastase tähtajaga. See tähendab, et pank on seisukohal, et hagejal on majanduslik võimekus maksta laen + intressid tagasi kõigest 7 aastase tähtaja jooksul. Asjatundmatu on kostja väide, justkui oleks panga poolt väljastatava laenu lisatagatiseks antud hageja juhatuse liikme Anna Laht käendus summas 100 000 eurot väärtusetu. Antud juhul on pank pidanud sellist tagatis sobivaks, mis tähendab seda, et Anna Lahtil on võimekus sellises summas laenu tagada. Pangal on kohustus hinnata ka käendajate majanduslikku võimekust ning pangal ei ole lubatud siduda käendajat temale üle jõu käivate kohustustega. Seega, kuna pank on sõlminud Anna Lahtiga käenduslepingu 100 000 eurot osas, tuleb lähtuda eeldusest, et Anna Laht suudab vajadusel täita selles summas laenulepingust tulenevaid kohustusi. Anna Laht head krediidivõimet tõendab muu hulgas asjaolu, et talle kuulub 5 erinevat kinnisasja. Lisaks on Anna Laht hageja ainuomanik ning ka hagejale kuulub 5 erinevat kinnisasja. Täiendavalt on Anna Laht veel ka järgmiste äriühingute ainuomanik – A OÜ, W OÜ, T OÜ. Asjaolu, et hageja ainuomanik ja juhatuse liige on andnud oma isikliku käenduse tehnoülevaatuspunkti ehitamisega seotud laenukohustuse täitmiseks, tõendab seda, et hagejal on võimekus ja kavatsus täita nõuetekohaselt kõiki hoonestusõiguse lepingust tulenevaid kohustusi. Vastasel juhul ei oleks juhatuse liige olnud valmis oma isikliku varaga riskima. Mis puudutab hagejale kuulvaid teisi kinnisasju, siis on hageja juba kostjale selgitanud, et teised kinnisasjad ei sobi laenu tagatiseks, kuna need on varsemalt hüpoteekidega koormatud. Seega sobivad laenu tagatiseks üksnes need kinnisasjad, mis on laenulepingus ette nähtud – kinnistu Kalevi tn 39, Kohtla-Järve ning hoonestusõigusele XXX. Lisaks sellele, et hageja teised kinnistud on juba koormatud, on praktikas tavapärane, et laenu tagatiseks antakse kinnisasi, mille ehitustegevuse finantseerimiseks laen võetakse. Seega on igati loogiline ning mõistetav, et hageja soovib tehnoülevaatuspunkti ehitamisega seotud laenu tagada hoonestusõigusele seatava hüpoteegiga. Seejuures tagaks hüpoteek laenukohustust üksnes osaliselt, maksimaalselt summas 130 000 eurot. Ekslik on kostja seisukoht, et hüpoteegi seadmine piirab kostjal AÕS § 2441 tuleneva õiguse teostamist. Kui kostjal on tagasilangemisnõue hageja vastu ning seda nõuet ei mõjuta see, kas hoonestusõigus on koormatud hüpoteegiga. Isegi kui hüpoteek jääb hoonestusõiguse omanikule langemisel kehtima, ei kahjusta see kostja huve. Hüpoteegiga tagatud laenukohustuse täitmise eest jääb jätkuvalt vastutavaks hageja. Hüpoteegi seadmisel hoonestusõigusele on hüpoteegipidajale esemeliseks tagatiseks hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus (mitte kinnistu) ning hüpoteegi tagatud kohustuste täitmata jätmisel võib hüpoteegipidaja täitemenetluse seadustiku kohaselt nõuda hoonestusõiguse müüki.

2-19-9675 Hagejale jääb ebaselgeks kostja mõttekäik, et ei ole teada, millises seisus on ehitatud hoone 50 aasta pärast, kui hoonestusõiguse tähtaega möödub. Korralikult planeeritud, projekteeritud, ehitatud ja hooldatud hoone peab vastu vähemalt 100 aastat ning arvestades hoonestusõiguse lepingu p 6 sisalduva korrashoiukohustust, võib eeldada, et hoonestusõiguse lõppedes on tehnoülevaatuspunkt jätkuvalt heas seisukorras. Arvestades ka hoonestusõiguse lepingu p 6.1 tulenevat kohustust tagada ehitise säilimine kogu lepingu kehtivuse perioodi, on selgelt otsitud kostja väide, et ei ole teada kas tähtaja saabudes hoone üldse eksisteerib. Hüpoteegi seadmise seisukohalt ei oma aga mingit tähtsust hoone seisukord hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. Seda eriti olukorras, kus hüpoteegiga tagatakse kohustust, mille tähtaeg saabub juba 2025. aastal. Kuigi kostja väidab, et ta ei lähtu enda tegevuses majanduslikust kasust, siis jääb antud juhul kostja tegevusest mulje, et kostja on seadnud endale eesmärgiks saavutada hoonestusõiguse omanikule langemine enne hoonestusõiguse tähtaja saabumist ning seeläbi tehnoülevaatuspunkti omanikuks saamine. Sellist kostja käitumist ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Kostja ei ole oma vastuses toonud esile ainsatki asjakohast kaalutlust, millele tuginedes saaks väita, et hageja poolt taotletav koormatis (hüpoteek) ei ole ühendatav korrapärase majandamisega ja/või koormatisega ohustatakse või muudetakse hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki. Hageja võtab laenu tehnoülevaatuspunkti lõpuni ehitamiseks ning hagejal on majanduslik võimekus täita nõuetekohaselt kõiki oma finantskohustusi (nii krediidilepingust kui hoonestusõiguslepingust tulenevaid). Hüpoteegi seadmine ei kahjusta kostja huve, kuna olenemata hüpoteegist, on kostjal õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist. Hoonestusõiguse omanikule tagasilangemisel ei vastuta kostja hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmise eest. Küll aga saab hoonestusõiguse tagasi langemisel kostja enda omandisse vara, mille väärtus ületab kordades hüpoteegiga tagatud kohustust. Seega, isegi kui hoonestusõigus langeb omanikule tagasi ja jääb koormatuks hüpoteegiga, ei saa kostja õigused kahjustada, kuna omandatava vara väärtus ületab kordades sellega seotud kohustust. Seetõttu on hageja eelnevalt esitatule tuginedes seisukohal, et kostja on kohustatud andma oma nõusoleku hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegi seadmise lepingus toodud tingimustel. Hageja leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-19-9675 vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt AÕS § 2491 lg 2, kui võib eeldada, et AÕS § 249 lõikes 2 sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut. Et AÕS § 2491 lg 2 sisaldab eeldust, piisab hagi rahuldamiseks, kui hageja põhistab, et hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine on ühendatav tehnoülevaatuspunkti korrapärase majandamisega ja et hüpoteegi seadmine hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki, tehnoülevaatuspunkti rajamist oluliselt ei muuda ega ohusta. Põhistamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 kohaselt väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja väitel on hüpoteek ühendatav korrapärase majandamisega. Hageja soovib seada hoonestusõigusele hüpoteegi, et saada selle tagatisel laenu hoonestusõiguse esemeks oleva ehitise lõpuni ehitamiseks. Hageja on 15. novembril 2018 sõlminud AS-ga C laenulepingu koos lisaga summale 150 000 eurot (t.l.-33-39, I kd). Laenulepingu p 2. kohaselt on laenu kasutamise sihtostarve kinnistule, asukohaga XXX tehnoülevaatuspunkti ehituse finantseerimine. Laenulepingu lisa kohaselt on pank maksnud laenust välja 50 000 eurot ning ülejäänud summa, s.o 100 000 eurot, maksab pank välja peale hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamist (t.l.-38, I kd). Hageja selgitab, et kinnistul teostatud ehitustööde valmidusaste on hetkel ca 70% ning hageja poolt on koostatud tehnoülevaatuse hoone projekt; taotletud ehitusluba; teostatud „0“ tsükli ehitustööd, s.o mullatööd, plaatvundamendi taldmiku ehitus; välja ehitatud tehnovõrkudega liitumised (vesi, elekter, küte, side) ning tasutud liitumistasud; teostatud „1“ tsükli ehitustööd, plaatvundamendi ehitus; teostatud „2“ tsükli ehitustööd, hoone metallkarkassi paigaldus; teostatud „3“ tsükli ehitustööd, hoone sokli ja seinapaneelide paigaldus; teostatud „4“ tsükli ehitustööd, hoone katuse paigaldus; teostatud „5“ tsükli ehitustööd, s.o avatäidete – aknad ja uksed, paigaldus; teostatud osaliselt siseviimistlustöid. Tehnoülevaatuspunkti ehitusse on hageja hetke seisuga investeerinud 167 230 eurot. (t.l.-90-95, 167-173, I kd). Sellises mahus tööde teostamist on kinnitanud vande all ka hageja seaduslik esindaja Anna Laht (t.l.-33-34, II kd). Seisuga 15. oktoober 2018 oli tehnoülevaatuspunkti projektikohaseks valmis ehitamiseks vaja täiendavaid rahalisi vahendeid 150 000 eurot (t.l.-50,51, i kd). Peale Laenulepingu sõlmimist on pank maksnud laenust välja 50 000 eurot ja hageja on need täiendavad vahendid investeerinud hoone ehitusse, siis on hetke seisuga tehnoülevaatuspunkti valmis ehitamiseks, sh haljastus- ja asfalteerimistööde teostamiseks, vaja täiendavaid rahalisi vahendeid 100 000 eurot. Kuna hageja vajab laenu hoonestusõiguse esemeks oleva ehitise lõpuni ehitamiseks, siis on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, et laenu tagatiseks seatakse hoonestusõigusele hüpoteek. Hageja väitel ei muuda ega ohusta hüpoteegi seadmine hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p 5.1. kohaselt on hoonestaja kohustatud projekteerima ja valmis ehitama hoonestusõigusega koormatud kinnistule tehnoülevaatuspunkti. Seega võimaldab hüpoteegi seadmine, mis on eelduseks laenu saamisele, saavutada hoonestusõiguse seadmise lepinguga taotletud eesmärki, hagejal on võimalik ehitis lõpuni ehitada. Puudub põhjus arvata, et hageja rikub hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevaid kohustusi ja/või ei püstita nõutavat ehitist. Hageja rõhutab veelkord, et ta on juba investeerinud tehnoülevaatuspunkti ehitusse märkimisväärses summas rahalisi vahendeid ning puudub alus arvata, et hageja jätab ehituse pooleli (olukorras, kui sellest on valmis juba 70%) ja/või rikub mõnda teist hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevat kohustust. Hageja puhul on tegemist majanduslikult jätkusuutliku 10(13)

2-19-9675 äriühinguga ning ei ole põhjust eeldada, et hageja ei tule oma finantskohustustega toime, sealjuures nii hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevate kui ka mistahes muude kohustustega. Hageja seadusliku esindaja Anna Laht ütlustest nähtub, et hagejal on hetke seisuga 4 töötavat tehnoülevaatuspunkti, kaks Tallinnas, üks Kohtla-Järvel ja üks Ahtmes, ning lisaks kõnealune ehitusjärgus olev tehnoülevaatuspunkt. Seega on hageja puhul tegemist selles valdkonnas kogenud isikuga, kes oskab adekvaatselt hinnata tehnoülevaatuspunktide rajamisega seotud riske sh kulusid ja tulusid. Samuti on hageja seaduslik esindaja Anna Laht vande all kinnitanud, et hagejal ei ole laenulepingu alusel panga ees täitmata kohustusi, väljastatud laenu osas täidab hageja lepingut korrektselt ning hageja ei ole ka mingitest muudest kohustustest tulenevaid rikkumisi. Seda, et hageja suudab nõuetekohaselt täita oma finantskohustusi, kinnitab muuhulgas asjaolu, et professionaalseks krediidiandjaks olev AS C on otsustanud väljastada hagejale laenu summas 150 000 eurot ning seda kõigest 7 aastase tähtajaga. Pangal oli enne laenuotsuse tegemist kohustus analüüsida hageja krediidivõimekust, s.o võimet laenu nõuetekohaselt teenindada. Kuna pank on võtnud vastu otsuse väljastada hagejale laenu 150 000 eurot, on laen hagejale jõukohane ega halvenda tema finantsvõimet. Seejuures ei ole AS C ainuke krediidiandja, kes on seisukohal, et hageja suudab laenu nõuetekohaselt teenindada. Hageja 19. aprilli 2017 pakkumusele on lisatud AS S kinnituskiri, millest nähtuvalt on pank valmis andma hagejale laenu summas 160 000 eurot (t.l.-104,105, I kd). Ühtlasi kinnitab AS S, et hagejal ei ole panga ees täitmata kohustusi, mis tõendab hageja laitmatut finantskäitumist. Lisaks on antud juhul oluline, et hageja poolt taotletud hüpoteek tagab laenulepingust tulenevat laenukohustust üksnes osaliselt ning seda maksimaalselt summas 130 000 eurot. Lisaks hoonestusõigusele seatavale hüpoteegile tagab hageja ja panga vahelise laenulepingu p 9. kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi ka aadressil XXX asuvale kinnistule seatud hüpoteek summas 70 000 eurot ja hageja seadusliku esindaja Anna Laht isiklik käendus summas 100 000 eurot (t.l.33-39, I kd). Anna Laht on hageja ainuomanik ning hagejale kuulub viis erinevat kinnisasja. Lisaks on Anna Laht veel ka äriühingute A OÜ, W OÜ, T OÜ ainuomanik. Asjaolu, et hageja ainuomanik ja juhatuse liige on andnud oma isikliku käenduse tehnoülevaatuspunkti ehitamisega seotud laenukohustuse tagamiseks, mille tagajärjel vastutab ta laenu eest kogu oma varaga, tõendab seda, et hagejal on võimekus ja kavatsus täita nõuetekohaselt kõiki hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus järeldab, et hageja on ammendavalt ja veenvalt, toetudes esitatud tõenditele, põhistanud, et hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine on ühendatav tehnoülevaatuspunkti korrapärase majandamisega ja et hüpoteegi seadmine hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki, tehnoülevaatuspunkti rajamist oluliselt ei muuda ega ohusta. Eeldades põhjenduse õigsust loeb kohus hageja väited usutavaks. Kostja saab keelduda AÕS § 249 lg 1 sätestatud nõusoleku andmisest hagejale kui kostja lükkab ümber hageja põhistatud AÕS § 2491 lg 2 nimetatud tingimused. Kostja peab esitama kohtule väited ja vastavad tõendid, et hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine ei ole seotud tehnoülevaatuspunkti korrapärase majandamisega ja et hüpoteegi seadmine tehnoülevaatuspunkti rajamise eesmärki oluliselt muudab või ohustab. Kostja ei ole nõus, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga kuna ei ole täidetud tingimus, et hüpoteek oleks ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata. Kostja on esitanud väited, et pakkumust esitades hageja ei viidanud sellele, et investeerimiskohustuste täitmisel ta kavatseb kasutada laenu. Kostja tegi hageja pakkumusest järelduse, et hageja kavatseb teha investeeringuid omavahendite arvel. Investeerimiskohuste kehtestamisel kaitstakse omaniku huve investeeringute tegemises eelkõige sellega, et juhul, kui 11(13)

2-19-9675 investeerimiskohustused jäävad täitmata, võib omanik nõuda hoonestusõiguse enda või kolmanda isiku nimele kandmist. Juhul kui hoonestusõigusele seatakse hüpoteek, siis on tõenäoline, et hoonestusõiguse lõpetamisel piiratakse antud alusel oluliselt kostja võimalusi. Juhul, kui kostjal tekib õigus nõuda hoonestusõiguse enda või kolmanda isiku nimele kandmist ja hageja ei anna nõusolekut hoonestusõiguse kostja või kolmanda isiku nimele kandmiseks, siis võib kostja pöörduda kohtusse hagiavaldusega paludes asendada hageja nõusoleku kohtuotsusega. Juhul kui hoonestusõigus koormatakse hüpoteegiga, siis selleks, et realiseerida oma õigused, on kostja sunnitud pöörduma nõudega tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega nii hageja kui hüpoteegipidaja vastu. Sellel juhul puuduvad kaalukad põhjused selleks, et ignoreerida hüpoteegipidaja huve ja asendada hüpoteegipidaja tahteavaldus kande muutmiseks kohtuotsusega. Lisaks on hagejal piisavad võimalused selleks, et tagada laenu muu vara arvel. Hageja ei selgitanud oma tugevat soovi tagada laenu nimelt hoonestusõigusele seatava hüpoteegi arvel. Kohus leiab, et kostja vastuväited on üldsõnalised ja teoreetilist laadi, sealjuures ei ole kostja oma vastuväidetes viidanud ei faktilistele asjaoludele ega tõenditele, millest võiks järeldada, et hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine ei ole seotud tehnoülevaatuspunkti korrapärase majandamisega või et hüpoteegi seadmine tehnoülevaatuspunkti rajamise eesmärki oluliselt muudab või ohustab. AÕS § 249 lg 1 sätestatud nõusoleku andmisest keeldumiseks ei piisa teoreetilise iseloomuga vastuväidetest vaid tuleb välja tuua konkreetsed faktilised asjaolud ja tõendid, millest saab järeldada, et hoonestusõigusele seatav hüpoteek ei ole vajalik hoonestusõiguse eseme korrapäraseks majandamiseks. Samuti tuleks kostjal esitada konkreetsed vastuväited koos tõenditega selle kohta, kuidas hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine oluliselt muudab hoonestusõigusse eesmärki, tehnoülevaatuspunkti ehitamist, või ohustab seda. Kostja selliseid vastuväiteid ega tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus järeldab, et hageja on ammendavalt ja veenvalt, toetudes esitatud tõenditele, põhistanud AÕS § 2491 lg 2 sätestatud tingimused, mille alusel saab hageja nõuda kostjalt nõusoleku andmist hoonestusõigusele hüpoteegi seadmiseks. Kostja hageja väiteid ümber lükanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kohustada kostjat andma oma nõusolek hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga summas 130 000 eurot AS C kasuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtuotsus asendab kostja nõusolekut hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga summas 130 000 eurot AS C kasuks. Hagi hind Hageja nõudeks on kohustada kostjat andma nõusolek hoonestusõiguse koormamiseks ja selleks hüpoteegi väärtusega 130 000 eurot kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Lähtuvalt TsMS § 122 lg 2, § 125 ja § 126 lg 2 ja lg 3 on hagihind 130 000 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtuvälised kulud. 12(13)