L Tehnoülevaatus OÜ hagi Narva linna vastu tahteavalduse asendamise nõudes hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. juuli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
(Narva
Linnavalitsuse
kaudu)
nende Kostja (määruskaebuse esitaja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75008485), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Hageja (vastustaja): L Tehnoülevaatus OÜ (registrikood 11960507), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. juuli 2021. a määrus osas, millega kohus mõistis kostjalt Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) hageja L Tehnoülevaatus OÜ
kasuks välja menetluskulud 5638 eurot ületavas ulatuses. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Narva linnalt L Tehnoülevaatus OÜ kasuks välja menetluskulud 5638 eurot. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi.
Lugeda Viru Maakohtu 5. juuli 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks:
3.1.Rahuldada L Tehnoülevaatus kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Määrata L Tehnoülevaatus rahaliseks suuruseks 5638 eurot.
OÜ
OÜ-le
avaldus
menetluskulude
hüvitatavate
menetluskulude
3.3.Välja mõista Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse Tehnoülevaatus OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 5638 eurot.
kaudu)
L
3.4.Välja mõista Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) L Tehnoülevaatus OÜ kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt (5638 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivise määras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub 8 protsenti aastas.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L Tehnoülevaatus OÜ (hageja) esitas 26. juunil 2019 Viru Maakohtule hagi, milles palus kohustada Narva linna (kostja) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 8227150 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek AS Citadele banka (registrikood 40103303559) kasuks hüpoteegisummaga
130 000 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning asendada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks kohtuotsusega.
2.Viru Maakohus rahuldas 23. detsembri 2020. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud Narva linna kanda. Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude kindlaksmääramise pärast määruse jõustumist. Tartu Ringkonnakohus lõpetas 22. veebruari 2021. a määrusega apellatsioonimenetluse seoses apellatsioonkaebusest loobumisega. Viru Maakohtu 23. detsembri 2020. a otsus jõustus 12. märtsil 2021.
3.Hageja esitas 27. novembril 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista menetluskulud 11 315 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt nende suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid esindajad asjas õigusabi 65 tundi 15 minutit tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) ja 3 tundi 50 minutit tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Menetluskulude täpne koosseis on välja toodud menetluskulude nimekirjas sisalduvas tabelis. Kokku on hageja teinud kulutusi õigusabile seega 11 315 eurot (käibemaksuta).
4.Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Mitmete toimingute ajakulu on ülepaisutatud, samuti esineb menetluskulude nimekirjas hulgaliselt korduvaid toiminguid ning toiminguid, mis pole seotud käesoleva tsiviilasjaga või mille ajakulu pole kontrollitav.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 5. juuli 2021. a määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6678 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja menetluskuludelt 6678 eurot viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus nõustus kostjaga, et osa hageja kuludest on üle paisutatud. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Maakohus tuvastas, et hageja lepingulised esindajad esitasid kohtule järgmised kirjalikud dokumendid: 26. juuni 2019 hagiavaldus – sisuliselt 5 lehekülge; 27. augusti 2019 seisukoht kostja vastuse osas ja taotlus – sisuliselt 6 lehekülge; 6. detsembri 2019 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks – sisuliselt 1 lehekülg; 12. detsembri 2019 täiendavad tõendid – sisuliselt 1 lehekülg;
3.jaanuari 2020 taotlus, sisuliselt 0,5 lehekülge; 10. jaanuari 2020 seisukoht ja taotlused – sisuliselt 3 lehekülge; 19. juuni 2020 tõendi esitamine ja täiendav seisukoht – sisuliselt 2 lehekülge; 27. novembri 2020 menetluskulude nimekiri ja kohtukõne kirjalikud seisukohad – sisuliselt kokku 10 lehekülge; 25. märtsi 2021 taotlus – sisuliselt 0,5 lehekülge. Kokku 29 lehekülge.
Hageja esindajad osalesid ka 13. detsembri 2019 kohtuistungil kestusega 1,5 tundi;
27.augusti 2020 kohtuistungil kestusega 0,5 tundi ja 29. oktoobri 2020 kohtuistungil kestusega 3,5 tundi. Maakohus luges hageja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 37,5 tundi (29+5,5+3). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et tegemist oli üsna keeruka vaidlusega, arvestas maakohus ajakuluna 1 tund menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta ja luges hageja esindajate õigusabi osutamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel kokku 29 tundi (29 lk × 1 tund). Sellele lisandub kohtuistungist osavõtu aeg kokku 5,5 tundi ja istungiteks ettevalmistamise aeg 3 tundi (3 kohtuistungit × 1 tund). Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on 150 ja 160 eurot (käibemaksuta), mistõttu luges hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 6000 eurot (37,5 tundi × 160 eurot, käibemaksuta). Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja sõidukulud on hüvitatavaks menetluskuluks (TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1). Hageja taotleb lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamist seoses kohtuistungitega Narva kohtumajas: 13. detsembril 2019 Tallinn-Narva-Tallinn – 5 tundi 31 minutit tunnihinnaga 160 eurot; 27. augustil 2020 Tallinn-Narva-Tallinn – 5 tundi 5 minutit tunnihinnaga 160 eurot ning 29. oktoobril 2020 Tallinn-Narva-Tallinn 6 tundi 28 minutit tunnihinnaga 160 eurot. Seega taotleb esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel, ent Riigikohus on leidnud, et hüvitatavaks sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus (Riigikohtu
5.veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16; 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15). Seega, võttes arvesse, et Tallinna ja Narva vahemaa on 210 kilomeetrit, on kolme korra edasi-tagasi sõidu kohta põhjendatud hüvitada sõidukulud kokku 378 eurot (210 km × 2 × 3 × 0,3 eurot). Hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja esindajate tunnitasu 150 ja 160 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Ka Riigikohus on oma senises praktikas aktsepteerinud kõrgeima hüvitatava tunnitasu suurusena 156 eurot 25 senti tunnis (koos käibemaksuga) (Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13, p 13), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) (Riigikohtu 11. veebruari
2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 170 eurot tunnis (käibemaksuta) (Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Kokkuvõttes määras maakohus hageja menetluskulude suuruseks 6678 eurot, s.o 6000 eurot õigusabikulud, 378 eurot sõidukulud ja 300 eurot riigilõiv.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 21. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vähendada hageja menetluskulusid 2587 euro 20 sendini. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud (TsMS § 463 lg 2 ja § 436 lg 1). Kostja ei nõustu, et hageja 19. juuni 2020 seisukoht koosnes kahest leheküljest, kuivõrd dokumendis on sisu üks lehekülg. Põhjendatud ega vajalik ei ole ka 27. novembri 2020 kohtukõne ja seisukohtade koostamise ajakulu, samuti on nimetatud dokument koostatud copy-paste meetodil eelnevatest dokumentidest. Kostja ei nõustu ka maakohtuga, et tegemist on keerulise ja mahuka vaidlusega, mistõttu tuleb maakohtu loogikast lähtudes ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit ehk 0,67 tundi. Seega on dokumentide koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 12,06 tundi (18 lk x 0,67 t). Hageja lepingulise esindajate tunnitasu on ebamõistlikult suur, põhjendatud tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Ka ei nõustu kostja sellega, et eraldi tuleb hüvitada lepingulise esindaja sõidukulusid. Antud kulud on hõlmatud menetlustoimingute ajakuluga ja kõrge tunnihinnaga. Istungiteks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi (3 istungit × 0,5 tundi). Hageja esindaja ei esitanud kontrollimiseks arveid. Antud asjaolu näitab, et tegelikult ei ole esindaja arveid hagejale esitanud ega hageja neid kulusid avaldatud ulatuses tegelikult kandnud ega kanna ka tulevikus. Maakohus oleks pidanud kontrollima vähemalt arvete esitamist hagejale. Lähtudes eeltoodust on hageja esindajate põhjendatud ja vajalikud kulud 2287 eurot 20 senti ((12,06 + 5,5 + 1,5) × 120).
Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu puudub ka kõrgemal kohtul pädevus menetluskulude kindlaksmääramise raames maakohtu otsustusse sekkuda (Riigikohtu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kostja ei ole väitnud, et kohus poleks menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude põhjendatust või vajalikkust kontrollinud, oleks diskretsioonipiire ületanud või menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja on üksnes lakoonilisele asunud seisukohale, et teatud ulatuses pole hageja esindajate täiendavad tegevused põhjendatud. Sellist põhimõtet või kaalutlust ei näe ette TsMS ega kohtupraktika. Vastupidi, menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust
ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Seega sai kohus iseseisvalt uurida, kas ja millises ulatuses on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalik. Kohus on seda ka teinud ja nõuetekohaselt oma järeldusi põhjendanud. Hageja nõustub maakohtuga, et käesolev vaidlus oli üsna keerukas. Hageja nõude õigusliku aluse osas puudub kohtupraktika, millele tugineda. Seejuures ei ole dokumendi maht ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda pelgalt oletuslikust ajakulust ühe lehekülje teksti koostamiseks. Lisaks on selline käsitlus vastuolus ka kohtumenetluse parima praktika suunistega. Kontsentreerituma dokumendi koostamine on pigem aeganõudvam. Hageja 27. novembri 2020 kohtukõne ja seisukohtade näol on tegu dokumendiga, mida nõudis kohus. Samuti, kuna tegemist oli kokkuvõtlike seisukohtadega, pidi hageja ilmselgelt kokkuvõtvalt üle kordama oma seisukohad. Uusi seisukohti ei olnud hagejal õigus selles dokumendis esitada. Kuna tegemist oli kokkuvõtva seisukohaga, on kõnealuse menetlusdokumendi koostamise kulu ka oluliselt väiksem. Kostja väited tunnitasu kohta on otsitud ja pole kooskõlas kohtupraktikaga. Mõistlikuks tunnitasumääraks on Riigikohus pidanud 150-160 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 14) või ka 165 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16). Antud juhul on hageja esindajate tunnitasu alla keskmise turuhinna ja puudub alus selle vähendamiseks. Sõidukulu osas on Riigikohus leidnud, et õige ei ole jätta istungil osalemise kulu välja mõistmata (Riigikohtu 29. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-255, p 20). Istungil osalemise kuluks tuleb kindlasti lugeda ka istungile sõiduks kulunud lepingulise esindaja ajakulu ehk tema tööaega kui vajalik kulu seoses kliendile osutatava õigusabiga. Seejuures on Riigikohus kriminaalasjades erinevates lahendites eristanud õigusabikulude hüvitamist riigi õigusabi ja lepingulise esindaja kasutamise korral ning on selgelt rõhutanud, et riigi õigusabi tasujuhendi kohaldamine pole ette nähtud lepingulise esindaja kasutamise korral, sest neil on erinev õiguslik regulatsioon. Samuti ei saa riigi õigusabi tasustamise tasumäärasid analoogia korras üle kanda lepingulise esindaja sõiduajakulude hüvitamisele. Seega oleks antud juhul tulnud hagejale mõista välja sõiduaeg lähtudes tegelikust kulust. Hageja siiski eeltoodut ei vaidlusta. Kostja käsitlus istungi ettevalmistamiseks kuluva aja kohta on absurdne. Ka kõige lihtsamates asjades loetakse istungiks ettevalmistumisel põhjendatud kuluks vähemalt 1 tund. Menetluskulusid tõendavate arvete esitamata jätmine on otsitud vastuväide, arvestades seejuures, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei palunud kostja arveid välja nõuda. Riigikohus on selgitanud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, ning et TsMS § 176 lg 6 kohaselt peab õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel
(Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Eeltoodut pole maakohus vajalikuks pidanud.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5638 eurot ületavas ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5638 eurot. Lisaks tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. mai 2010.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
10.1.Maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud sellest, et sõltuvalt asja keerukusest tuleb lepinguliste esindajate vajalikku ja põhjendatud ajakulu arvestada 40 minutit kuni üks tund menetlusdokumendi ühe lehekülje kohta. Ringkonnakohtu hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta. TsMS § 175 lg 1 järgi on kulude väljamõistmise kriteeriumiks nende põhjendatus ja vajalikkus. Maakohtu hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujuta endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Hageja on ka ise viidanud, et dokumendi maht ei ole ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kontsentreerituma dokumendi koostamine on aeganõudvam. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga.
10.2.Eelviidatud lähenemisele tuginedes on maakohus hageja 27. novembri 2020 menetluskulude nimekirja ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugenud 10 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, kuna tegu ei ole keeruka dokumendiga, mis nõuaks olulist intellektuaalset pingutust. Sama ajakulu on menetluskulude nimekirjas välja toonud ka hageja lepingulised esindajad. Ka hageja kokkuvõtvad seisukohad on oma olemuselt juba esitatud seisukohtade refereerimise tulemus, mistõttu on nende kokkupaneku põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu hinnangul 3 tundi. Eelmärgitut arvestades vähendab ringkonnakohus hageja 27. novembri 2020 menetluskulude nimekirja ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise aega maakohtu poolt põhjendatuks peetud 10 tunnilt 3,5 tunnile.
11.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldustega hageja esindajate toimingute ajakulu vajalikkusele ja põhjendatuse kohta (nii üksikute toimingute kaupa kui ka tervikuna) ning ei näe alust maakohtu kaalutusotsustusse sekkuda. Samuti nõustub
ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu (150 eurot ja 160 eurot) vähendamiseks puudub alus. Maakohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale ning jõudnud põhjendatud järelduseni, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määr ei ole ebamõistlik. Selline määr ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtupraktika järgi peab esindajakulu suurus vastama tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-18186, p 16). Kuigi maakohus on diskretsioonipiire käesolevas asjas osaliselt ületanud, vastab maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude suurusjärk siiski tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
12.Lahutades maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulust 6678 eurot käesoleva määruse punktis 10.2 ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud ajakulust tekkiva vahe, on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 5638 eurot, sh esindaja kulu 4690 eurot (31 tundi × 160 eurot), sõidukulu 378 eurot ja riigilõiv 300 eurot (käibemaksuta).
Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja lepinguliste esindajate sõidukulud peaksid olema hõlmatud menetlustoimingute ajakuluga ja kõrge tunnihinnaga ning et üheks kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Kostja sellekohased väited on motiveerimata ning ringkonnakohtu hinnangul ka ebaõiglased.
13.2.Samuti ei nõustu ringkonnakohus etteheitega, et maakohus oleks pidanud kontrollima õigusabikulude arvete esitamist hagejale. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei tulene seadusest maakohtule kohtusust arvete väljanõudmiseks. Riigikohus on ka selgitanud, et juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1), võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning kohus saab õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu
1.detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11).
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.