XX avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. septembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Puudutatud isikud: I M.V (isikukood xxxxxxxxxx) II M.V (isikukood xxxxxxxxxxx) III T.R (isikukood xxxxxxxxxxx) IV osaühing Kalleto (registrikood 10033443) V K.L (isikukood xxxxxxxxxxx) VI K.E (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isikute III-VI lepinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi VII EL. S (isikukood xxxxxxxxxxx) VIII L.L (isikukood xxxxxxxxxxx) IX Lääneranna vald X Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 27. septembri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Välja mõista XXlt T.R kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 182,40 eurot.
5.Välja mõista XXlt K.L ja K.E kasuks solidaarselt määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 182,40 eurot.
6.Välja mõista XXlt osaühingu Kalleto kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 152 eurot.
7.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb XXl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Väljamõistetud menetluskulud tuleb XXl tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.XX (avaldaja) esitas 01.12.2017 Pärnu Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele. Avaldaja taotleb Alliksaare kinnistule juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale Kukeranna-Kaseküla teele üle Uisu, Ranna, Piibu, Rääbise ja Tõnni kinnistute. Avaldaja taotleb juurdepääsuõiguse teostamist piiramatult, sh autoga. Samuti taotleb ta kinnistute omanike luba tee rekonstrueerimiseks ja uue teelõigu ehitamiseks. Lisaks palub avaldaja kanda juurdepääsu kohta märkuse kinnistusraamatu registriosadesse. Avaldaja avalduse kohaselt kuulub avaldajale Alliksaare kinnistu Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas. Avaldaja kinnistule on võimalik pääseda ajalooliselt olemasolevat teed pidi, mis kulgeb läbi M.V (puudutatud isik I) ja M.V (puudutatud isik II) kuuluva Uisu kinnistu, Tõnis Rannale (puudutatud isik III) kuuluvate Ranna ja Piibu kinnistute, osaühingule Kalleto (puudutatud isik IV) kuuluva Rääbise kinnistu ning T.E kuuluva Tõnni kinnistu. Hetkel avalikult kasutatavale teele viiv olemasolev tee asub vahetult merepiiril ja on umbes 190 meetri ulatuses kõrgema merevee taseme ja lainetuse mõjuala tõttu aastaringselt läbimatu. Avaldaja soovib muuta olemasoleva tee kurvi nurka ja kallet laugemaks Tõnni kinnistul ning ehitada uue teelõigu Piibu, Ranna ja Uisu kinnistutel. Keskkonnaamet on 20.07.2017 avaldajale teatanud, et ehitustegevus Tõnni kinnistul on märgitud ulatuses lubatud, samuti nõustuti uue teelõigu ehitamisega. Uisu kinnistu omanikud on juurdepääsuga nõus, kuid kokkulepet pole suudetud saavutada Ranna, Piibu, Rääbise ja Tõnni kinnistu omanikega. Avaldaja on nõus finantseerima tee rekonstrueerimise ja ehitamise kulud.
2.Puudutatud isikud I ja II toetavad avaldust. Nemad on avaldaja poolt taotletud juurdepääsuteed kasutanud ainsa juurdepääsuteena oma kinnistule.
3.T.E suri 15.02.2019 ning tema asemel astusid menetlusse õigusjärglastena K.L (puudutatud isik V) ja K.E (puudutatud isik VI).
4.Puudutatud isikud III-VI vaidlesid avaldusele vastu. Avaldaja kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, millest üks piirneb avalikult kasutatava teega. Seega pole avaldajal õigust nõuda oma kinnistule juurdepääsu üle puudutatud isikutele III-VI kuuluvate kinnistute. Puudutatud isikud III-VI ei ole kohtueelselt avaldanud vastuseisu sellele, et avaldaja pääseb oma kinnistule mööda olemasolevat teed üle puudutatud isikute III-VI kinnistute, kuid puudutatud isikute III-VI kinnistud asuvad Väinamere hoiualal, kus asub mitmeid kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu ei ole võimalik tee rekonstrueerimine, uue teelõigu ehitamine ja tee kasutamine raskeveokitega. Alliksaare kinnistule juurdepääsu määramiseks tuleks kaaluda alternatiivseid võimalusi, mis on lühemad ja kinnistu omanikke vähem koormavad. Avaldajal on võimalik rajada tee ka läbi enda kinnistu.
5.Maakohus kaasas menetlusse Koha kinnistu omaniku EL. Si (puudutatud isik VII), Metsa kinnistu omaniku L.L (puudutatud isik VIII), Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) ja Lääneranna valla.
6.Keskkonnaamet avaldas, et pidas 20.07.2017 seisukohas võimalikuks teatud tingimustel avaldaja taotletud juurdepääsu tee renoveerimist ja teetrajektoori mõningast muutmist ning ei analüüsinud muid võimalikke juurdepääsuteid. Alliksaare katastriüksusel asuvad ka põhja ja lääne suunas teed, mis asuvad osaliselt Väinamere hoiualal. Vaadeldav tee Metsa ja Koha kinnistutel paikneb Väinamere hoiuala piiril. Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja tee ehitamiseks väljaspool hoiuala.
7.Lääneranna vald oli seisukohal, et avaldajal on võimalik oma kinnisasjale pääseda mööda avaldajale kuuluvat katastriüksust, mis piirneb avaliku teega. Avaldaja pakutud uue tee asukoht asub ehituskeeluvööndis, mistõttu ehitustegevus seal ei ole lubatud.
8.Puudutatud isik VII oli seisukohal, et Koha kinnistul ei ole merepoolne tee talvel ega varakevadel läbitav. Kuna mereäärne lõik on väga madalal, siis kestavad üleujutused seal kuni mai keskpaigani. Samuti pole teel võimalik liikuda rasketehnikaga. Alal on fikseeritud ka kaitsealuseid taimeliike.
9.Puudutatud isik VIII avaldas, et läbi Koha ja Metsa kinnistu poleks avaldaja kinnistule juurdepääsu auto ega rasketehnikaga. Merega paralleelselt asuv tee Metsa kinnistul on halvas seisukorras. Teel on roopad ja augud, lõiguti on teekate ära uhutud. Samuti on see kevadel ja sügisel, vahel ka suvel pikemate sadude korral osaliselt üleujutatud. Talvisel ajal on tee läbimatu, kuna hooldust seal ei toimu.
10.28.06.2018 ja 27.06.2019 viis maakohus läbi paikvaatlused.
MAAKOHTU MÄÄRUS
11.Pärnu Maakohus jättis 27.09.2019 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras puudutatud isiku III menetluskuludeks 1728 eurot, puudutatud isiku IV menetluskuludeks 1440 eurot, puudutatud isiku V menetluskuludeks 864 eurot ja puudutatud isiku VI menetluskuludeks 864 eurot ning mõistis need summad välja avaldajalt koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras.
12.Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selles, et taotletav juurdepääsutee (v.a tee kulgemistrajektoori muutev osa, mis alles rajada tuleb) on kasutuses vähemalt avaldaja ja puudutatud isikute I ja II poolt, pääsemaks neil kinnistutel asuvate hooneteni ning et
puudutatud isikute III-VI kinnistud ei ole hoonestatud. Maakohus leidis, et kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud alternatiivsena ühtki muud juurdepääsu, ei saa kohus ühtki neist sellisena määrata. Maakohus on seda avaldajale vaatlusel ja 28.06.2018 ärakuulamisel korduvalt ka selgitanud.
13.Maakohus hindas avaldaja taotletud juurdepääsu ja tuvastas, et olemasoleva tee puhul on tegemist teega, mida enda kinnistule juurdepääsuks kasutab avaldaja juba ilmselgelt aastaid. Vaidlust ei ole selles, et olemasolev tee on vähesel määral Uisu (Ranna kinnistu poolses osas), täies ulatuses Ranna ja osaliselt ka Piibu kinnistu Ranna kinnistu poolses osas kõrgema merevee taseme või tormide korral üle ujutatud ja saab seeläbi pidevalt kahjustada. Selle edasiseks vältimiseks soovibki avaldaja teed kõnealuses osas kõrgemale rajada. Teine praegust teed muutev lõik jääb Tõnni kinnistu piiridesse, kusjuures kohtu hinnangul ei ole avaldaja selle lõigu muutmiseks esitanud muid põhjendusi peale selle, et väidetavalt ei ole seda kurvi võimalik suure sõidukiga läbida. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikud III-VI ei tee takistusi olemasoleva tee kasutamiseks. Vaidlus käib vaid võimalikes tee trajektoori muutmise ehitustöödes.
14.Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kui Keskkonnaamet on oma 20.07.2017 kirjaga andnud põhimõttelise nõusoleku praegugi kasutatava tee trajektoori osaliseks muutmiseks, on Lääneranna vald menetluses läbivalt olnud seisukohal, et ehitustegevuseks (milleks on ka uute teelõikude ehitus) ehituskeeluvööndis luba anda ei kavatseta. Maakohtu hinnangul tuleb valla arvamusega arvestada kui potentsiaalse negatiivse teguriga olukorras, kus kaalutakse erinevaid juurdepääsu võimalusi.
15.Maakohus tuvastas, et üle avaldaja kinnistu tuleks avalikult kasutatava teeni rajada sisuliselt täielikult uus tee, mis osaliselt läbib kadastikku, mis on Keskkonnaameti 20.07.2017 seisukoha kohaselt looduskaitse all. Selle kauguseni, mida maakohus avaldaja kinnistul ida suunas läbida suutis, oli isegi jalgsi liikumine raskendatud. Rajatava tee pikkus oleks umbes 750 meetrit. Ka üle Uisu kinnistu tuleks tee rajada läbimatusse ja kasutuseta kohta, eemaldada tuleks kõrghaljastus ja tee peaks läbima hallkäpa kaitseala. Rajatava tee pikkus on umbes 600 meetrit. Juurdepääs üle ainult Koha kinnistu kaudu on vaid niidetud jalgrada. Tee rajamisel tuleb olulisel määral hävitada taimestikku ja tee viiks naabri õuest läbi.
16.Maakohus analüüsis ka juurdepääsu üle Koha ja Metsa kinnistu. Avaldaja kinnistu siseselt Koha kinnistu piirini viib pinnastee, mis oli vaatluse ajal niitmata ja tõenäoliselt kasutusest väljas, kuid mitte sõidukõlbmatu. Alates Koha kinnistust kulges tee suures osas kõrgel kaldapealsel (Metsa kinnistu omaniku hinnangul 5m merepinnast), teed oli puiduhakkega kaetud ning Metsa kinnistule jõudes ja kogu Metsa kinnistu ulatuses oli tegemist sisuliselt tugeva kivipõhjaga teega, mis ilmselt kannataks ka raskeveokeid. Koha kinnistu piires oleva teelõigu osas puudus maakohtul veendumus, et sellel on võimalik liigelda rasketehnikaga, kuid sõiduautoga on tee kindlasti läbitav. Vaatlusel tundus usutav, et teatud lõigud, mis nimetatud juurdepääsust Metsa kinnistu piiresse jäävad, võivad olla kevadeti/sügiseti kas üle ujutatud või kaetud suurte lompidega, kuid teepõhja tugevus ei tingiks ka üleujutuse korral sõiduki läbivajumist. Üleujutuste erinevus avaldaja soovitud juurdepääsuteega on selles, et Metsa kinnistul tingib võimaliku üleujutuse kas vihm, sulanud lumi või kõige madalamas kohas kõrvalasuv tiik. Nii Koha kui Metsa kinnistu piires olev tee vajab kahtlemata läbisõiduks ka hooldamist. Lääneranna vald on muutnud kohtule piisavalt usutavaks selle, et Metsa kinnistust edasi Kukeranna-Kaseküla teele viiv teelõik on valla hooldada ja tegemist on sõidetava teega. Maakohus on seda ka omal algatusel enne määruse tegemist Maa-ameti geoportaalist kontrollinud – Kukeranna tee katastriüksus on
transpordimaana kasutuses. 27.06.2019 vaatlusel mõõtis maakohus Alliksaare ja Koha kinnistu piirilt Metsa kinnistu põhjapiirini tee pikkuseks veidi alla 800 meetri, mis on seega oluliselt lühem tee, kui avaldaja soovitud juurdepääsutee.
17.Maakohus leidis kokkuvõttes, et olemasolevad alternatiivid avaldaja soovitud teele ja eelkõige selle ümberehitusele ehituskeeluvööndis, on ümberkaudsete kinnistute omanikke ja avaldajat ennast oluliselt vähem koormavad. Maakohtu hinnangul oleks avaldaja kulutused Kukeranna-Kaseküla teelt enda kinnistule ja isegi sellel olemasoleva hoonestuseni jõudmiseks oluliselt väiksemad, kui ta läheneks mööda juba olemasolevat teed põhja suunast üle Metsa ja Koha kinnistu. Sisuliselt on vaja üksnes hoida teepõhja korras ja teed ka aeg-ajalt (eelkõige talvel) hooldada. Maakohus nõustus Metsa kinnistu omaniku hinnanguga, et Koha kinnistu piires on tegemist tee näol pigem laia rajaga, kuid see on sõidukiga läbimiseks siiski piisavalt lai. Võimsama mootoriga sõiduk läbib Metsa kinnistu piires oleval teel tekkivad lombid ka üleujutuse ajal, mida kinnitab foto. Avaldaja praegune ehitis on suvemaja ning suvisel ajal peaks tee nii avaldaja soovitud lõunasuunast kui põhja suunast Koha ja Metsa kinnistu poolt olema rahuldavalt läbitav. Maakohtul puudus alus arvata, et avaldajal oleks üldse vajadust rasketehnikaga kinnistule pääseda, kuivõrd ehitusluba ehitustegevuseks vald anda ei kavatse. Avaldajal oleks teiste kinnistuomanike huve kahjustamata võimalik ehitada tee ka enda kinnistult üle Puusliku katastriüksuse, kuigi see alternatiiv eeldab märkimisväärseid kulutusi tee rajamisele läbi kadastiku ja karjamaa, sama kehtib ka võimaliku Uisu kinnistut läbiva alternatiivi kohta. Samas ei ole sellise tee rajamine kummalgi juhul välistatud, kuivõrd need on avalikult kasutatavale teele jõudmiseks oluliselt lühemad teiste alternatiividega võrreldes. Üle Koha kinnistu lähenemine teiste puudutatud isikute pakutud trajektooril oleks aga sisuliselt tee ehitamine naabri õuele ja looduskaitseliste taimede hävitamine või vähemalt häirimine, mida maakohtu hinnangul mõistlikuks alternatiiviks pidada ei saa.
18.Kuna aga avaldaja alternatiividega (eelkõige alternatiiv üle Koha ja Metsa kinnistu mööda olemasolevat teed mere ääres) nõus ei olnud ja neid ei taotlenud, tuleb avaldus jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
19.Maakohtu määrusele esitas 14.10.2019 määruskaebuse avaldaja, kes palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega avaldus rahuldatakse. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
20.Määruskaebuses heidetakse ette, et maakohus ei hinnanud võimaliku alternatiivina ajalooliselt kasutatavat teed ilma rekonstrueerimiseta. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et Ranna, Piibu, Rääbise ja Tõnni kinnistutel ei ole võimalik olemasolevat teed rekonstrueerida. Keskkonnaamet on 20.07.2017 seisukohas jõudnud järeldusele, et avaldaja soovitud muudatused on realiseeritavad ja maakohus ei ole antud asjaolu ümber hinnanud. Lääneranna valla vastuseis on olnud motiveerimata ja arusaamatu. Selline valla põhjendus ei vabasta maakohut uurimisprintsiibist tulenevast kohustusest välja selgitada, millel valla vastuseis tugineb.
21.Maakohtu otsus antud teelõigu kohta puudutatud isikute kinnistute liigse koormamise osas on ilmselgelt alusetu. Uue teelõigu ehitamine puudutab Piibu, Ranna ja Uisu kinnistuid. Kuna Piibu ja Ranna kinnistutel puudub hoonestus ja selle rajamine ehituskeeluvööndis ei ole võimalik, siis ei tõusetu vajadust hinnata nende kinnistute omanike huvi privaatsuse
tagamisele. Avaldaja möönab, et soov koormata tee ka raskeveokitega juurdepääsuks võib olla ebamõistlik ning on lahendatav ühekordsete kokkulepetega.
22.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et avaldaja parim alternatiiv juurdepääsuks on üle Koha ja Metsa kinnistute. Koha kinnistule on paigutatud tõkkepuu eesmärgiga takistada kinnistu kasutamine kolmandate isikute poolt. Samuti pole nende kinnistute kaudu tagatud juurdepääs puudutatud isikutele I ja II, kelle juurdepääsuga peaks kohus samuti arvestama.
23.Menetluskulude määramisel ei ole arusaadav kohtu uurimispõhimõtte rakendamine ja kaalutlusõiguse teostamine.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
24.Puudutatud isik VIII nõustus määruskaebusega. Puudutatud isikud I ja II nõustusid määruskaebusega ning leidsid, et olemasolev tee on kõige keskkonnasõbralikum juurdepääs.
25.Lääneranna vald vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikud III-VI vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
26.Keskkonnaamet ei pidanud enda osalemist menetluses vajalikuks ning määruskaebusele sisulist seisukohta ei esitanud.
27.Puudutatud isik VII määruskaebusele ei vastanud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
30.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-2316, p 17.1). Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendatakse poolte huvide kaalumise teel (vt nt RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22; RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 28; RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-170-12, p 9). Kohtu kaalutlusõigusesse saab kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 28; RKTKo 27.09.2005, 3-21-85-05, p 22).
31.Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul maakohus menetlusosaliste huvide kaalumisel ja kaalutlusõiguse teostamisel diskretsiooni piire järginud. Kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas avalduse piiride ja kaalutlusõiguse eesmärgiga, arvestades menetlusosaliste huve ja olulisi asjaolusid.
32.Maakohus analüüsis erinevaid võimalikke juurdepääsuteid ning asus seisukohale, et eelkõige alternatiivne juurdepääsutee üle Koha ja Metsa kinnistu (mööda olemasolevat teed mere ääres) on ümberkaudsete kinnistute omanikke oluliselt vähem koormav kui avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee. Sealjuures on maakohus läbi viinud kaks paikvaatlust. Maakohus on juurdepääsuteed üle Koha ja Metsa kinnistu põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et see on sõidukiga läbitav, kuigi vajab osades kohtades hooldamist. Maakohus tuvastas, et Alliksaare kinnistu siseselt Koha kinnistu piirini viib pinnastee, mis on niitmata, kuid mitte sõidukõlbmatu. Alates Koha kinnistust kulgeb tee suures osas kõrgel kaldapealsel, tee on puiduhakkega kaetud. Kogu Metsa kinnistu ulatuses on tegemist sisuliselt tugeva kivipõhjaga teega. Metsa kinnistu piiresse jäävad teatud lõigud võivad olla kevadeti/sügiseti kas üle ujutatud või kaetud suurte lompidega, kuid teepõhja tugevus ei tingiks ka üleujutuse korral sõiduki läbivajumist. Metsa kinnistust edasi KukerannaKaseküla teele viiv lõik on valla hooldada ja tegemist on sõidetava teega. Samuti tuvastas maakohus, et avaldaja taotletav juurdepääsutee on teatud kohtades kõrgema merevee taseme või tormide korral üle ujutatud ja saab pidevalt kahjustada. Sealjuures on Lääneranna vald olnud seisukohal, et ehitustegevuseks (sh uue teelõigu ehituseks) ehituskeeluvööndis luba ei kavatseta anda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud, kui asus seisukohale, et juurdepääs avaldaja kinnistule läbi Koha ja Metsa kinnistute on sobivam, kui avaldaja taotletav juurdepääsutee. Sealjuures ei ole maakohtu hinnangul avaldaja kulud tee hooldusele Koha ja Metsa kinnistuid läbiva juurdepääsu puhul kõrgemad, vaid oluliselt väiksemad. Viimast järeldust ei ole avaldaja määruskaebuses vaidlustanud.
33.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et maakohus ei ole hinnanud seni kasutuses olevat teed rekonstrueerimata kujul, kui võimalikku alternatiivi. Maakohus on leidnud, et juurdepääs üle Metsa ja Koha kinnistute on ümberkaudsete kinnistute omanikele vähem koormavam kui läbi avaldaja taotletud kinnistute. Avaldaja on määruskaebuses viidanud, et Koha kinnistul asub tõkkepuu. Ringkonnakohus märgib, et tõkkepuu ei takista juurdepääsu määramist ja tõkkepuuga seonduvat on vajadusel võimalik reguleerida juurdepääsu määramise määruses.
34.Kuigi maakohus leidis, et juurdepääsutee üle Koha ja Metsa kinnistute (mööda olemasolevat teed mere ääres) on sobivaim, jättis ta juurdepääsu tee määramise avalduse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus arvates ei ole maakohus sellega menetlusnorme rikkunud. Riigikohus on 17.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p-s 25 küll selgitanud, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga kohus määrata juurdepääsu mujalt, kui avaldaja seisukohtadest ilmneb, et ta seda ei soovi. See tuleneb ka TsMS § 6181 lg-st 1, millest tulenevalt lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääs avalduse alusel, mitte kohtu omal algatusel. Kuigi maakohus käsitles menetluse käigus ka teisi variante juurdepääsu määramiseks, leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja on soovinud juurdepääsu üksnes Uisu, Ranna, Piibu, Rääbise ja Tõnni kinnistu kaudu, mitte läbi muude kinnistute. Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus menetluse kestel avaldajale selgitanud, et kuna avaldaja ei ole taotlenud alternatiivsena ühtki muud juurdepääsu, siis ei saa kohus neid määrata. Seega pidi avaldajale olema aru saada, et kohus
lahendab juurdepääsu küsimust vaid avalduses taotletud viisil, kui avaldaja ei taotle juurdepääsu alternatiivsest kohast. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja soovinud juurdepääsu tee määramist alternatiivsest kohast, mistõttu puudus maakohtul alus seda teha. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses avaldanud, et ta oleks soovinud juurdepääsu määramist mujalt, kui avaldaja taotletud juurdepääsu ei peeta põhjendatuks.
35.Puudutatud isikud I ja II on määruskaebuse vastuses seisukohal, et maakohus oleks pidanud juurdepääsu tee kaalumisel hindama ka nende võimalusi Uisu kinnistule juurdepääsuks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul esitas avaldaja avalduse juurdepääsu saamiseks oma kinnistule ning kohtul tuli analüüsida, milline on kõige sobivam juurdepääs avaldaja kinnistule. Uisu kinnistu omanikud ei ole esitanud avaldust juurdepääsu saamiseks oma kinnistule, mistõttu ei pidanud maakohus hindama, milline võiks olla sobivaim juurdepääs nende kinnistule.
36.Keskkonnaamet on esitanud ringkonnakohtule taotluse enda menetlusest kõrvaldamiseks. Kolleegium märgib, et maakohus kaasas Keskkonnaameti, kuna piirkonnas on looduskaitselisi objekte, mistõttu võib Keskkonnaameti seisukoht olla olulise tähtsusega. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda seisukohale, et maakohus kaasas Keskkonnaameti põhjendamatult, mistõttu ei ole alust ka tema menetlusest kõrvaldamiseks.
MENETLUSKULUD
37.Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, siis jäid maakohtu menetluskulud põhjendatult avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ka menetluskulude suuruse osas. Käesoleval juhul oli tegemist sisulise vaidlusega, mistõttu ei saa õigusabi kasutamist pidada ebavajalikuks. Maakohus pidas puudutatud isikute III-VI esindaja ajakulu vajalikuks kokku 36 tunni ulatuses. Arvestades menetlustoimingute sisu ja mahtu ei saa maakohtu poolt põhjendatuks loetud esindaja ajakulu pidada ringkonnakohtu hinnangul ülemääraseks. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra.
38.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
39.Menetluskulude nimekirja on esitanud vaid puudutatud isikud III-VI. 23.12.2019 esitatud nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku 456 eurot käibemaksuta. Puudutatud isikud III, V ja VI ei ole käibemaksukohustuslased ning puudutatud isik IV on käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku III kasuks palutakse välja mõista 182,40 eurot käibemaksuga, puudutatud isikute V ja VI kasuks kokku 182,40 eurot käibemaksuga ning puudutatud isiku IV kasuks 152 eurot käibemaksuta. Nimekirja kohaselt osutati puudutatud isikutele määruskaebemenetluses õigusabi kokku 3 tundi 48 minutit, tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta.
40.Teised menetlusosalised menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud ja kulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
41.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute III-VI lepingulise esindaja toimingud on
vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei ületa lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) keskmist tunnitasu määra.
42.Puudutatud isikute III-VI menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub seega kogu ulatuses rahuldamisele. Vastavalt taotlusele tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab avaldaja tasuma viivist seadusjärgses määras kuni lahendi täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Samuti tuleb avaldajal, vastavalt puudutatud isikute III-IV taotlusele, tasuda menetluskulud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE971010220274455222.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.