5837,67 eurot Hageja AAA (isikukood XXX) Hageja esindaja BBB Kostja EELNÕU GROUP 14448419) Kostja seaduslik esindaja CCC
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
EELNÕU
GROUP
OÜ
OÜ
vastu
(registrikood
24. november 2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AAA hagi EELNÕU GROUP OÜ vastu.
Mõista EELNÕU GROUP OÜ-lt AAA kasuks välja: 2.1 töötasu ajavahemiku 01.09.2019 kuni 10.01.2020 eest brutosummas 5318,18 eurot; 2.2 kasutamata puhkuse hüvitis brutosummas 519,49 eurot.
3.Mõista EELNÕU GROUP OÜ-lt AAA kasuks välja menetluskulud 600 eurot. Raha kanda DDD arveldusarvele XXX LHV Pank. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.AAA esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja EELNÕU GROUP OÜ vastu. Avaldaja palus tööandjalt välja mõista:
1.töötasu 2019. a septembri eest XXX eurot, oktoobri eest XXX eurot, novembri eest XXXeurot, detsembri eest XXX eurot ja 2020. a jaanuari eest XXX eurot (XXX);
2.puhkusehüvitis 05.08.2019 kuni 05.01.2020 eest 11,81 kalendripäeva ulatuses XXX eurot (11,81 kalendripäeva x XXX eurot keskmine päevatasu).
2.TVK tegi 28.04.2020 otsuse, millega mõistis EELNÕU GROUP OÜ-lt AAA kasuks välja:
1.töötasu ajavahemiku 01.09.2019 kuni 10.01.2020 eest brutosummas 5318,18 eurot;
3.EELNÕU GROUP OÜ esitas 15.05.2020 maakohtule avalduse vaadata AAA avaldus hagimenetluse korras läbi hagina.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.AAA esitas maakohtule 24.06.2020 hagiavalduse, milles palus:
1.mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2019. a septembri kuni detsembri eest XXX eurot ja 2020 jaanuari eest XXX eurot (XXX);
2.mõista tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitis 05.08.2019 kuni 05.01.2020 eest 11,81 kalendripäeva ulatuses kokku XXX eurot (11,81 kalendripäeva x XXX eurot keskmine päevatasu). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 05.08.2019 kostja juures XXX. Kirjalik tööleping oli tähtajaline (kuni kehtib XXX), osalise XXX. Poolte kokkuleppe kohaselt tasuti tükitöö alusel, kuid tööd pidi olema tehtud mitte vähem kui XXX euro eest kuus ning palk kuulus tasumisele kord kuus. Hageja on XXX, tema viisa kehtis XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Hageja esitatud sõnumite kohaselt tehti reaalselt tööd kuni XX.XX.XXXX ja peale seda oli töötaja töö ootel. Kuna tööandja kinnitas, et tööd pole kuni viisa kehtivuse lõpuni anda, oli töötaja sunnitud XXX. Hageja XXX 05.01.2020. Kogu töötamise aja jooksul tasus tööandja töötajale XXX ning hageja näidatud aja eest on töötasu tasumata. Hageja kinnitas vastuseks kostja väidetele, et tema pole töölepingut üles öelnud. Töötamise registri kanne ei sõlmi ega lõpeta töölepingut, vaid on informatiivse iseloomuga. Tööandja esitatud võlgnevuse arvutamine on läbipaistmatu, arusaamatu ja tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja leidis, et BBB volitus hageja esindamiseks ei ole tõendatud. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis hageja kostjaga XX.XX.XXXX töölepingu, kuid hageja ütles töölepingu erakorraliselt 10.10.2019 üles. Hageja lühiajalise töötamise registreering on tunnistatud alates 11.10.2019 kehtetuks seoses töösuhte lõppemisega. Töölepingu lõppemine 11.10.2019 on tõendatud sellega, et Politseija Piirivalveamet on tunnistanud registreeringu kehtetuks. Kostjale teada olevalt ei ole hageja PPA otsust vaidlustanud. Kuna hageja ütles lepingu üles suuliselt, on töölepingu ülesütlemine tulenevalt TLS § 91 lg-test 1 ja 2 ja TLS § 95 lg-test 1 ja 2 tühine. Kostja ei esitanud avaldust töölepingu 2/5
ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, seega on töölepingu ülesütlemine kehtiv ning tööleping lõppes 10.10.2019. Kostja leidis, et tal on TLS § 109 lg 4 alusel hageja vastu nõue hüvitise XXX euro väljamõistmiseks. Õigusvastane töölepingu ülesütlemine põhjustas hagejale kannatusi ja raskusi lepinguliste kohustuste täitmisel tellija ees, samuti täiendavaid kulutusi. Kuna hageja on saanud kostjalt sularahas neto töötasu XXX eurot, sai ta alusetult XXX eurot ning kostja kavatseb esitada vastuhagi selle tagasi saamiseks.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab arvestamata kostja väited selle kohta, et BBB ei ole volitusi hageja esindamiseks. BBB antud volikiri on olemas töövaidluskomisjoni toimikus (TVK komisjoni kaustas XXX Töövaidlusavaldus, avalduse lisadokumendid) ning kohus ei pidanud vajalikuks seda uuesti küsida. Volikirjast nähtuvalt on volitus antud kuni kohtumenetluse lõppemiseni.
7.Kohus jätab tähelepanuta ka kostja viited selle kohta, et kostjal on hageja vastu hüvitise nõue TLS § 109 lg 4 alusel või kahju hüvitamise nõue. Kostja ei ole esitanud nende nõuete osas hagiavaldust ega TLS § 78 kohast tasaarvestusavaldust, mida kohus saaks käesolevas menetluses arvestada.
8.Kohus leiab, et hagiavaldus töötasu ja puhkushüvitise nõudes tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis kostjaga XX.XX.XXXX töölepingu (TVK komisjoni kaustas XXX Töövaidlusavaldus, avalduse lisadokumendid, töölepingu tõlge). Töölepingu p 1.1. kohaselt asus töötaja tööle XX.XX.XXXX ning lepingu p 1.2 sätestas, et leping on sõlmitud kuniks kehtib XXX. Tegemist oli tähtajalise lepinguga TLS § 9 kohaselt. Hageja väitel kehtis tema viisa kuni 10.01.2020, kostja ei ole seda väidet vaidlustanud ja seega tuleb TsMS § 231 lg 2 ja 4 kohaselt lugeda, et poolte kokkuleppel pidi lepingu tähtajaks olema 10.01.2020.
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ütles 10.10.2019 töölepingu erakorraliselt üles. TLS § 91 lg 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Seejuures peab töötaja järgima TLS § 95 lg 1 sätestatud korda, mille kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja väitel ei ole ta lepingut üles öelnud ning kostja ei ole esitanud lepingu erakorralise ülesütlemise kohta mitte ühtegi tõendit. Kohus ei loe kostja väidet töölepingu ülesütlemise kohta tõendatuks. Riigikohus on XX.XX.XXXX otsuses nr XX.XX.XXXX p 11 järjekordselt selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel. Töölepingu ülesütlemine on isiku tahteavaldus. Kuna isiku tahteavaldust loetakse TsÜS § 67 lg 2 kohaselt ühepoolseks tehinguks, tuleb ka praegusel juhul kohtul omal algatusel kontrollida tahteavalduse kehtivust. Seega on kostja õigesti leidnud, et isegi kui hageja oleks lepingu suuliselt üles öelnud, oleks töölepingu ülesütlemine tulenevalt TLS § 95 lg-st 1 tühine ning töösuhe kestaks eelduslikult kuni hageja viisa kehtimiseni.
3/5
Asjaolu, et kostja on pöördunud 27.11.2019 Politsei- ja Piirivalveameti poole hageja tööloa annulleerimiseks, ei tõenda töösuhte lõppemist poolte vahel (kostja 20.07.2020 vastuse lisa nr 1). See võiks tõendada, et kostja on soovinud töösuhte lõpetada, kuid kostja peaks töölepingu ülesütlemise teate esitama hagejale. Kostja ei ole kohtule vastavat väidet või tõendit esitanud. Politsei- ja Piirivalveameti otsustused ei saa mõjutada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu tähtaega, see oleks vastuolus TLS § 9 mõttega. Kohus loeb eeltoodu alusel, et poolte vahel sõlmitud tööleping kehtis kuni XX.XX.XXXX.
10.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1 kohaselt on spetsialist kohustatud tegema tööd vähemalt XXX euro eest kuus. Järelikult leppisid pooled kokku, et hageja töötasu on vähemalt XXX eurot kuus. Kostja poolt 20.07.2020 esitatud vastuse lisad 3 ei tõenda, et hageja on töötasu saanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et lisad on ilma selgitusteta arusaamatud, kuid kostja ei ole nende esitamist argumenteerinud ega sisu kohta selgitusi andnud. Kostja ei ole ka otseselt viidanud, et ta on tegelikult hagejale nõutud aja eest töötasu maksnud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja ei ole alates 2019. aasta septembrist töötasu saanud. Kuna hageja on taotlenud töötasu väljamõistmist töölepingus ette nähtud miinimumsummas, ei analüüsi kohus tööde mahtu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 28 lg 2 p 2 alusel välja töötasu 2019. a septembrist kuni detsembrini k.a kokku XXX eurot (4 x XXX) ja 2020 jaanuari eest hageja nõutud summa kahe tööpäeva eest XXX eurot (XXX). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5318,18 eurot. Tegemist on brutosummaga.
11.TLS § 71 kohaselt tuli kostjal hüvitada töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Hageja on hüvitise summana nimetanud XXX eurot (11,81 kalendripäeva x XXX eurot keskmine päevatasu). Kuna kostja ei ole sellele arvutuslikult vastu vaielnud, ei kontrolli kohus omal algatusel summa õigsust ja mõistab selle kostjalt välja hageja nõutud ulatuses.
12.Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on õigusabikulud 785 eurot. Hageja esindaja menetlustoimingud olid järgmised: esindamine töövaidluskomisjonis 4 tundi, hagiavalduse koostamine 4 tundi, vastus kohtule 2 tundi, esindamine kohtus koos sõiduga 8 tundi. Lisandub lepingutasu 2 x 5 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja on osalenud 27.10.2020 kohtuistungil, istung algas kl 14.00 ja lõppes 14.21. Kohus, hinnates menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu võrrelduna hageja esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks kokku 600 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 4/5
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.