Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud pankrotimenetluses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõudeid haldur ei esitanud. Seetõttu puudus alus ka vara välistamise, vara tagasivõitmise ja vara tagasinõudmisega seonduvate väljamaksete tegemiseks. Halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud kulud on seisnenud bürookuludes (sidekulud, kontoritarbed, töökoha kasutus jms), mis oma olemuselt ja suuruselt kuuluvad pankrotihalduri tasu koosseisu. Igakuuline võlgniku kasutuses olev pangakaardi hooldustasu summas 1,28 eurot kuus, mis tasutakse võlgnikule väljamaksmisele kuuluva summa 584 euro arvelt, st võlgnik kannab ise pangakaardi kulu. 12.03.2020. a määrusega maakohus mõistis võlgnikult pankrotivara arvelt välja ajutise pankrotihalduri vandeadvokaadi Ene Ahase tasu OÜ Advokaadibüroo Pormeister kasuks 456 eurot, koos käibemaksuga 547,20 eurot. Pankrotihaldur Ene Ahas’e tasu on arvestuslik suurus 15,5 tunni eest 1392 eurot + km. Haldur taotleb tasu välja mõistmist büroole läbi mille tegutseb. Halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud kulud on seisnenud bürookuludes (sidekulud, kontoritarbed, töökoha kasutus jms), mis oma olemuselt ja suuruselt kuuluvad ja haldur on lugenud menetlusökonoomilistel kaalutlustel pankrotihalduri tasu koosseisu, va pangakulud (ülekande kulud - ajutise halduri tasu, kohtumääruse alusel ülekanne) 0,38 eurot ja jaotiste väljamaksetega kaasnenud pangakulu 3,78 eurot. Lisandub halduri tasu väljamakselt pangakulu 0,38 eurot. Kokku kohtu poolt kinnitamist vajavad pankrotihaldur Ene Ahas’e poolt tehtud kulud – pangakulud 4,54 (0,76 + 3,78) eurot. Pankrotimenetluses ei ole kohtukulusid kantud. Täiendavad väljaminekud kaasnevad pankrotihalduri tasu välja maksmisega - pangakulu 0,38 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja on raha saanud ja jääb saamata. PankrS § 153 lg l p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded ja jaotised: Võlausaldaja Tunnustatud Rahuldatud Rahuldamata nõude ulatus nõue jääv nõue eurodes

vajalikud kulud, va pangakulud kokku 4,54 eurot (halduri tasu ja jaotiste väljamaksed) kulud, kuuluvad kandmisele menetlusökonomilistel kaalutlustel pankrotihalduri tasu koosseisus. Võlgniku kohustuste tekkimine ja alaliste makseraskuste väljakujunemine on tingitud võlgniku poolt kiirlaenu võtmisest, mille tagasi maksmisega tekkisid probleemid. Kiirlaene finantseeriti järgnevate kiirlaenude arvelt. Võlgniku igakuine sissetulek kulus pankrotimenetluse eelselt peaasjalikult täies ulatuses kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. Suurte kohustuste tõttu ei olnud võlgnik võimeline üksinda kandma kõiki esmaseid iseenda ülalpidamiskulusid, vaid need kulud kanti peaasjalikult elukaaslase, sugulaste ja sõprade kaasabil ega tasuma kõiki kokkuleppelisi kohustusi võlausaldajate ees. Tulenevalt võlgniku praegusest tööst, mis vastab võlgniku väljaõppele ja oskustele, puudus ja puudub võlgnikul võimalus oma töö kõrvalt lisasissetulekut hankida. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab lugeda muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes: ebaõigete finantsotsuste tegemist, ülejõukäivate finantskohustuste võtmine. Halduri tööperioodil ja haldurile esitatud ning kättesaadava teabe alusel ei leidnud tuvastamist, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo. Võlgnik on menetluse kestel teinud endast kõik oleneva, et teenida maksimaalset tulu. Võlgniku sissetulek on pankrotimenetluse kestel suurenenud moodustades ühes kuus ca 1400 eurot. Võlgnikul on kindel töökoht ja seeläbi on tagatud stabiilne sissetulek. Võlgnik on sobiv täitma ise usaldusisiku ülesandeid kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetlusest pidanud vajalikuks osa võtta halduri poolt kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekutest. Nimetatud põhjusel ei ole võimalik esitada võlausaldajate seisukohta pankrotimenetluse kulude (halduri tasu osas) ega ka võlausaldajate usaldusisiku kandidaati. Pankrotihaldur Ene Ahas poolt K H (H) (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. K H (H) (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 13.11.2020.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et K H (H) (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K H (H) (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. K H (H) (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 1392 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta summas 1 392 eurot, millele lisandub käibemaks on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab piirmäärale. Võlausaldajad on kohtule esitatud avaldustes kinnitanud vastuväidete puudumist halduri tasu osas. Tulenevalt eelnevast määrab kohus K H (H) (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Ene Ahas töötasuks 1 392 eurot, millele lisandub käibemaks 278,40 eurot, kokku 1670,40 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub K H (H) (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Ene Ahase K H (H) (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. K H (H) (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada K H (H) (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.