M S-B, M S, S S ja J S hagi S S vastu pärandvara 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: M S-B (isikukood xxxx) Hageja I esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Yaroslav Radziwill (e-post [email protected]) Hageja II: M S (isikukood xxxx) Hageja II seaduslik esindaja: H-M S (e-post xxxx) Hageja III: S S (isikukood xxxx, epost xxxx) Hageja IV: J S (isikukood xxxx) Hageja IV seaduslik esindaja: xxxx kaudu (e-post xxxx, xxxx) Kostja: S S (isikukood xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata S S 20.05.2020 ja 15.06.2020 taotlused menetluse peatamiseks.
2.Jätta rahuldamata S S 08.07.2020 vastuväide kohtu tegevusele.
3.Rahuldada M S-B, M S, S S ja J S hagi S S vastu pärandvara jagamise nõudes.
4.Lõpetada M S-B, M S, S S, J S ja S S ühisomand kinnistule asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ning jagada kinnistu alljärgnevalt:
4.1.müüa kinnistu nr xxxx kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel alghinnaga 40 000 eurot;
4.2.enampakkumise tulemist täita esmajärjekorras enampakkumise läbiviimise kulu ja ülejäänud tulem jagada selliselt, et M S-B saab 1/9 tulemist, M S saab 1/9 tulemist, S S saab 1/9 tulemist, J S saab 3/9 tulemist ja S S saab 3/9 tulemist.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta riigil tekkinud kulu seoses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludega S S kanda. Vabastada S S nimetatud kulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hagejad ja kostja on M S pärijad. Hagejale I kuulub 1/9, hagejale II 1/9, hagejale III 1/9, hagejale IV 3/9 ja kostjale 3/9 mõttelist osa pärandvara ühisusest. Pärandvarasse kuulub korteriomand asukohaga xxxx. Menetlusosalised on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikena. Hagejad soovivad pärandvara jagamist. Hagejad paluvad:
1.1.jagada pärandvara ühisusse kuuluv korteriomand xxxx selle müümisega kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel alghinnaga 40 000 eurot;
1.2.saadud rahast maha arvata enampakkumise läbiviimise kulu;
1.3.jagada ülejäänud tulem hagejate ja kostja vahel järgmiselt: hageja I saab 1/9 tulemist, hageja II – 1/9, hageja III – 1/9, hageja IV – 3/9, kostja – 3/9. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostjat ei kaasatud hagita menetlusse, milles hageja IV eestkostjale anti luba pärandvaraga tehingu tegemiseks. xxxx korter ei kuulu tervikuna pärandvarasse, kostja ainuomandis on 23,81% (so 6/25) mõttelist osa korteriomandist. Pärandaja ostis korteri vallasasjana xxxx ostu-müügilepinguga. Ka kostja oli lepinguga kohustatud isikuks ning viibis lepingu sõlmimise juures. Müügihind oli 300 000 krooni, mis tasuti müüjale osamaksetena. Kostja tasus müüjale viimase osamakse suuruses 50 000 krooni. Osamakse tasumata jätmise korral kohustus ostja alluma kohesele sundtäitmisele. Korteriomand kanti kinnistusraamatusse 2001. aastal ning ainuomanikuna kanti sisse pärandaja. Kinnistamismenetluses ei kontrollitud korteri võimalikku kuuluvust mitmele omanikule. Kinnistusraamatu kanne pärandaja ainuomanikuks olemise kohta oli ebaõige. Kostjal ja pärandajal oli sõlmitud korteri ostmiseks ühise tegutsemise leping. Ühise tegutsemise leping sisaldus xxxx ostu-müügilepingus, selles punktis, millega kostja kohustus müügihinna osamakse tasumiseks. Ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks oli korteri omandamine. Vara omandati kaasomandisse vastavalt maksete proportsioonile. Kuna kostja maksis ca 23,81% korteri hinnast, kuulub 23,81% mõttelist osa korteriomandist kostja ainuomandisse ning selles osas ei ole võimalik korteriomandit pärandvarana jagada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Taotlus menetluse peatamiseks ja vastuväide kohtu tegevusele
3.20.05.2020 esitas kostja taotluse, millega palub peatada menetluse käesolevas tsiviilasjas kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-19-10162. Kostja kordas samasisulist taotlust oma
15.06.2020 menetlusdokumendis. 08.07.2020 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele, mis seisnes selles, et kohus tegi määruse vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumiseks enne 06.05.2020 menetluse peatamise taotluse lahendamist. Kostja leiab, et enne menetluse peatamise taotluse lahendamist ei oleks tohtinud teha uusi määruseid. Kohus määras hagejatele 06.11.2020 määrusega tähtaja, et vastata soovi korral kostja taotlustele menetluse peatamiseks ning vastuväitele kohtu tegevusele kuni 20.11.2020. Hagejad vastust ei esitanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole tsiviilasjas 2-19-10162 käimasolevat kohtumenetlust, menetlus on 31.03.2020 menetlusse võtmisest keeldumise määrusega lõppenud. Kohus jätab taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Seadus ei näe ette kohustuslikku järjekorda menetluslike taotluste lahendamiseks, menetluse juhtimine on kohtu otsustada. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus tuvastab 04.10.2011 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (kd I, lk 102-102p; sama kd I, lk 122-122p) alusel, et 07.02.2011 surnud M S vara pärijad on hageja I 1/9, hageja II 1/9, hageja III 1/9, hageja IV 3/9 ja kostja 3/9 suuruses mõttelises osas. Hagejad on esitanud pärandvara jagamise nõude.
5.PärS (pärimisseadus) § 152 lg 1 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
6.Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hagejad II ja IV piiratud teovõimega isikud ning nende üle on seatud eestkoste. Tulenevalt PKS (perekonnaseadus) § 188 lg 1 p 1 ja 2 ning § 202 ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada pärandit. Kohus tuvastab, et hageja II eestkostjale on kohtu 18.03.2016 määrusega tsiviilasjas 2-15-19190 (kd I, lk 185-185p) antud kohtu luba hageja II nimel mh kõigi juriidiliste toimingute tegemiseks, mis on seotud M S pärandvara jagamisega kohtu kaudu. Samuti on hageja IV eestkostjale kohtu 14.08.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-9232 (kd I, lk 100-101) antud kohtu nõusolek kostja IV nimel M S pärandvara jagamiseks ning kõigi juriidiliste toimingute tegemiseks, mis on seotud Tedre 27-36 korteri omandiosa võõrandamisega. Kohus asub seisukohale, et hagejate II ja IV eestkostjatel on õigus hagejate II ja IV nimel hagi esitamiseks M S pärandvara jagamise nõudes.
7.Hagejad paluvad pärandvarana jagada korteriomandi asukohaga xxxx. Pooled vaidlevad, kas nimetatud korter kuulub tervikuna pärandvara koosseisu.
8.Kohtule on esitatud M S 12.12.2011 pärandvara nimekiri (kd I, lk 13), mille kohaselt kuulub pärandvara koosseisu mh kinnistu registriosa numbriga xxxx asukohaga xxxx. Kinnistusraamatu kohaselt (kd I, lk 14) on kinnistu xxxx korteriomand, mille ainuomanikuna oli alates registriosa avamisest 30.08.2001 kuni 29.11.2012 sisse kantud M S, käesoleval ajal
on kinnistusraamatusse kantud menetlusosalised ühisomanikena. Kostja väitel oli kinnistusraamatu kanne M S ainuomanikuks olemise kohta ebaõige, tegelikult oli korteriomand pärandaja ja kostja kaasomandis tulenevalt nende vahel 1998.a. sõlmitud ühise tegutsemise lepingust.
9.1998.a. kehtinud TsK (tsiviilkoodeks) § 438 lg 1 järgi ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt TsK § 440 lg 2 lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks.
10.Kohtule on esitatud xxxx notariaalselt tõestatud ostu-müügi leping (kd I, lk 43-43p, sama kd II, lk 100-101), mille kohaselt on V J kui müüja ja M S kui ostja kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab xxxx asuva korteri. Nimetatud lepingust ei nähtu kostja väidetu, et lepingupooleks oleks olnud ka kostja. Lepingupoolena teda lepingus nimetatud ei ole, samuti on lepingu allkirjastanud üksnes ostja ja müüja. Asjaolu, et lepingu p 2.2.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt müügihinnast 50 000 krooni tasub kostja (lepingus viidatud kostja endisele nimele, tõend nime muutmise kohta kd II, lk 157-158), ei muuda kostjat lepingu osapooleks. Ostja ja müüja võivad omavahel kokku leppida mistahes müügihinna tasumise korras, sellest ei tulene kostjale kohustusi. Asjassepuutuv ei ole ka kostja osundatud p 3.3.3 kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Ka nimetatu puudutab üksnes ostja- ja müüjavahelist õigussuhet. Tingimust, et ostja ja kostja lepivad kokku ühises tegutsemises korteri omandamiseks leping ei sisalda. Kostja ühtegi kohustust lepinguga võtnud ei ole. Kohus tuvastab, et kostja väidetud ühise tegutsemise leping ei sisaldu xxxx lepingus.
11.Kohus leiab, et juhul kui on õige kostja väidetu, et tema ja M S olid kokku leppinud ühises korteri ostmises, võisid nad olla sõlminud ühise tegutsemise lepingu suuliselt. Tulenevalt AÕSRS (asjaõigusseaduse rakendamise seadus) § 13 lg 6 sai korterit 1998.a. käsutada vallasasjana, § 13 lg 6 II lausest tulenes võõrandamise tehingule notariaalse tõestamise vorminõue ning sama sätte IV lausest tulenevalt oli nimetatud vorminõuet rikkuv tehing tühine. Riigikohus on leidnud (3-2-1-142-05, p 14), et notariaalselt peab olema tõestatud ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kolleegium lähtuda ka sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korteriomand ka kaasomandisse soetada, nagu on kolleegium märkinud ka 26. jaanuari 1999. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-99, ja selleks tuli pooltel vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis.
12.Kuna kostja väidetud ühise tegutsemise leping xxxx notariaalselt tõestatud lepingus ei sisaldu, asub kohus seisukohale, et kostja ja pärandaja ei olnud sõlminud ühise tegutsemise lepingut xxxx korteri soetamiseks ning seetõttu ei saanud tekkida ka kaasomand korterile kostja väidetud asjaoludel. Kohus tuvastab kinnistusraamatu alusel, et korteriomand oli pärandaja ainuomandis ning kuulub seetõttu tervikuna pärandvara koosseisu.
13.Vastavalt PärS § 152 lg 4 jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 152 lg 2 I lause kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. PärS § 152 lg 3 järgi pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. AÕS (asjaõigusseadus) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14.Hagiga on taotletud pärandvara jagamist selliselt, et pärandvara ühisusse kuuluv korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel. Kohtul on võimalik vara jagada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kohus leiab, et hagejate taotletu on sobiv vara jagamise viis. Kohus rahuldab hagi ning otsustab, et pärandvaraks olev korter asukohaga xxxx müüakse kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel alghinnaga 40 000 eurot, saadud rahast tasutakse enampakkumise läbiviimise kulu ning ülejäänud tulem jagatakse menetlusosaliste vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele, st hageja I saab 1/9 tulemist, hageja II – 1/9, hageja III – 1/9, hageja IV – 3/9, kostja – 3/9.
15.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähendust materjalid varasemate kohtu- (kd I, lk 15-19p, kd I, lk 38-41, kd I, lk 20-21p (sama kd II, lk 9-10p), kd I, lk 22-23, kd I, lk 25-26p, kd I, lk 27-30, kd I, lk 34-36p) või täitemenetluste (kd I, lk 24, kd I, lk 31-33p, kd I, lk 37-37p, kd I, lk 95-100) kohta, samuti ei sisalda teavet asjas tähendust omavate asjaolude kohta korraldus pärandajale hooldaja määramiseks (kd I, lk 44) või Julianuse Õigusbüroo OÜ kiri (kd I, lk 42). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (3-2-1-70-10, p 14).
17.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna pärandvara jagamine on kõigi pärijate huvides. Seoses sellega ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust.
18.Kohtu 21.03.2018 määrusega on hagejale I määratud riigi õigusabi. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus jätab riigil tekkinud menetluskulu riigi õigusabi tasule ning riigi õigusabi kulule seoses hagi rahuldamisega TsMS § 190 lg 3 alusel kostja kanda. Kohus vabastab kostja nimetatud kulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel seoses kostja majandusliku olukorraga (kohus on hinnanud kostja majanduslikku seisundit 31.10.2019 määruses). /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.