18. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-14310
Tsiviilasi
H. K. hagi V. K.i (K.) vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
H. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Peeter Malve
Kostja
V. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 02.12.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus V. K.i (K., isikukood xxxx) vastu pärandvara ja abikaasade ühisvara jagamiseks.
2.Jätta H. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasi asukohaga xxxx.
3.Kohustada V. K.i (K., isikukood xxxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on ühisomanikud H. K. (isikukood xxxx), V. K. (isikukood xxxx), kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse H. K. (isikukood xxxx). Kohtulahend ei asenda H. K. (isikukood xxxx) tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
4.Välja mõista H. K.lt (K., isikukood xxxx) V. K.i (K., isikukood xxxx) kasuks hüvitis 4166,67 (neli tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend seitse) eurot.
5.Määrata kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud nõusolek loetakse V. K.i (K., isikukood xxxx) poolt antuks, kui V. K.ile (K., isikukood xxxx) on tasutud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud V. K.i (K., isikukood xxxx) kanda.
7.Välja mõista V. K.ilt (K., isikukood xxxx) H. K. (isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 2792,40 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks koma nelikümmend) eurot. 1 (8)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.H. K. (hageja) esitas 25.09.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse V. K.i (K.) vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus jättis 22.10.2018 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas 31.10.2018 vastuväite kohtu tegevusele. Harju Maakohus 13.11.2018 määrusega jättis rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele ja keeldus hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas 19.11.2018 kohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 25.01.2019 määrusega tühistas Harju Maakohtu 13.11.2018 määruse. Kohus võttis 14.03.2019 määrusega hagi menetlusse. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja taotles ekspertiisi läbiviimist. 12.09.2019 kohus valmistas ette ekspertiisi läbiviimise ja 06.12.2019 lahendas ekspertiisi taotluse. 29.04.2020 ja 02.06.2020 kohus andis pooltele eelmenetluse ülesannete täitmiseks selgitused ja korraldused ning 08.06.2020 määras kompromissi läbirääkimisteks tähtaja kuni 26.06.2020. Kompromissi ei sõlmitud. 02.12.2020 kohtuistungile kostja ei ilmunud ja hageja avaldas, et soovib asja sisulist läbivaatamist. Kohus 02.12.2020 kohtuistungil lõpetas eelmenetluse ja määras kostjale hageja 01.12.2020 menetluskulude nimekirjale vastamise tähtaja hiljemalt 15.12.2020 ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja 18.12.2020.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas välja hagiavalduse aluseks olevad põhilised asjaolud. Poolte ühisomandisse kuulub kinnistusraamatu andmetel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu, mis asub aadressil xxxx. Kinnistu ei ole hagiavalduse esitamise ajal kumbagi poole elukohaks. Xxxx kinnistu kuulus eelnevalt võrdsetes osades (1/2) poolte vanematele, H. K.ile ja A. K.ile abielulise ühisvarana kuni nende surmani. Kostja omandas xxxx kinnistust 1/3 suuruse mõttelise osa oma ema, xxxx surnud A. K.i pärandit vastu võttes (pärimistunnistusest väljavõte lisatud), kinnistusraamatusse kanti kostja xxxx kinnistu ühisomanikuna 25.07.2017 (kinnistusraamatu väljavõte lisatud). Hageja omandas xxxx kinnistust 1⁄2 suuruse osa oma isa, xxxx surnud H. K.i ainupärijana pärandit vastu võttes (pärimistunnistus lisatud). Kinnistusraamatusse kanti hageja xxxx kinnistu ühisomanikuna 25.07.2017. Hageja omandas enne xxxx kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2017 kinketehinguga xxxx kinnistust S. I.alt 1/3 osa, mille viimane oli pärinud A. K.i pärandava ühisusest (pärandvara ühisusest mõttelise osa kinkeleping lisatud). Hageja on alates 2018 suvest üritanud jõuda kostjaga maakleri vahendusel kokkuleppele xxxx kinnist müümises. Kostja on mitmel korral võtnud mõtlemisaega, kuid ei ole maaklerile midagi vastanud. Hageja 19.11.2018 menetlusdokumendis muuhulgas täpsustas, et hagejal vajalik esitada hagiavaldus pärandiühisuse lõpetamiseks/pärandi jagamiseks vastavalt pärimisseaduse II. jao sätetele (paragrahvid 152-161). Hagiavalduse esitamise aja seisuga jaguneb poolte vahel xxxx kinnistu omand järgmiselt. Hagejale kuulub kinnistust 5/6 mõttelisest osa, kostjale 1/6 mõttelist osa, mis tuletub järgmisest. Kuivõrd H. K. ja A. K. soetasid xxxx kinnistu abielu ajal, kuulus see eeldatavalt neile võrdsetes osades ühisvarana, ehk siis kummalegi abikaasale pool. A. K. suri enne H. K.it ja kuivõrd testamenti ta kellegi kasuks ei teinud, läks temale kuulunud ühisvara 1⁄2 mõttelist osa xxxx kinnistust pärimisele võrdsetes osades tema kahe lapse (S. I.a ja kostja) ja üleelanud abikaasa H. K.i vahel. Märkusena tuleb lisada, et hageja ei osalenud selles 2 (8)
pärmismenetluses, sest ta ei ole A. K.i poeg. Esmalt tuleb tuvastada xxxx kinnistu omandiosade jagunemine pärast A. K.i surma. Selleks tuleb moodustada kinnistust 6 võrdse suurusega osa, millest 3 osa kuulus enne A. K.i surma abikaasa H. K.ile, kes omandas pärast A. K.i surma võrdselt koos kahe lapsega A. K.ile kuulunud kinnistu omandiosast veel 1/3, lapsed said kumbki 1/3. H. K. tegi testamendi, milles määras oma ainupärijaks hageja, kes võttis pärandi vastu. Pärast H. K.i surma omandas hageja esmalt isale algselt kuulunud poole xxxx kinnistust, lisaks veel 1/3 osa A. K.ile kuulunud poolest xxxx kinnistu osast, mille isa oli pärinud oma varalahkunud abikaasa järelt võrdselt koos kahe lapsega. Lisaks omandas hageja kinketehinguga A. K.i tütrelt, S. I.alt temale kuulunud osa, mille viimane päris A. K.i järelt võrdsetes osades koos üleelanud abikaasa H. K.i ja venna V. K.iga, so 1/3 osa xxxx kinnistu teisest poolest. Seega pärast H. K.i surma kuulub hagejale xxxx kinnistust mõttelisi osi järgmiselt: isalt päris ta 1/2 xxxx kinnistust + 1/3 teisest poolest. A. K.i tütar S. I.alt omandas ta kinketehinguga veel 1/3 teisest poolest. Seega lõpptulemusena on hageja omandanud xxxx kinnistu 6-st osast 5 osa, 1 osa kuulub järelikult kostjale. Sooviks xxxx kinnistu ühisomandi lõpetada selliselt, et ta saab kinnistu ainuomanikuks ja hüvitab kostjale tema osa väärtuse rahas. Hageja 21.05.2020 menetlusdokumendis muuhulgas avaldas, et ta nõustub asjas läbiviidud ekspertiisi järeldustega, mille kohaselt jagatava kinnistu väärtuseks on 25 000 eurot ning ta on nõus sellest 1/6 kostjale hüvitama. Hageja 03.06.2020 menetlusdokumendis avaldas, et nõustub vaidlusaluse kinnistu tervikuna omandama lähtuvalt asjas läbiviidud ekspertiisiga tuvastatud kinnistu turuväärtusest 25 000 eurot ja ta leiab, et kinnistu rohkemat väärt ei ole ning ta ei ole nõus seda kallimalt ka omandama. Kui kostja ei nõustu sellega ja leiab, et kinnistu on väärt rohkemat, on kostjal võimalus see kinnistu enda ainuomandisse osta kui ta hüvitab hagejale 5/6 kinnistu väärtusest, so 20 833,30 eurot. Hageja 02.12.2020 kohtuistungil avaldas, et palub poolte ühisomand xxxx kinnistule lõpetada ja jätta see kinnistu tervikuna hageja ainuomandisse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 1/6 kaasomandi osa väärtusest, mille summa on eelnevalt juba välja toodud. Lisaks hageja palub tuvastada kohtul kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kostja suhtes tehtud omaniku kande kustutamiseks ja kanda ainuomanikuna sisse hageja.
3.Kostja ei vastanud hagile. Kostja 03.12.2018 elektronkirjas kinnitas kohtule kirja kätte saamist. Kostja 29.09.2019 elektronkirjas palus saata dokumendid tsiviilasjas 2-18-14310 aadressile xxxx. Kostja 25.05.2020 elektronkirjas palus kohtult täiendavat aega kinnisvara turuväärtuse hindamise esitamiseks kuni 05.06.2020. Kohus 02.06.2020 pikendas kostjale avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks antud tähtaega kuni 05.06.2020. Kostja 05.06.2020 teavitas kohtule, et menetlusliku ökonoomia eesmärgil kostja nõustub hageja hüvitiseks pakutud summaga 4166,67 eurot ning leiab, et käesolev menetlus on võimalik lõpetada kompromissi sõlmimisega selliselt, et hageja tasub kostjale hüvitist summas 4166,67 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus edastas 17.06.2020 kostjale hageja koostatud kompromissi projekti. Kohus selgitas, et kompromissi sisu on kooskõlas kostja ettepanekuga – kostjale makstava hüvitise suurus on 4166,67 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissi ei sõlmitud. Kostja ei osalenud 02.12.2020 kohtuistungil. Kostja ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude nimekirjale. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad 3 (8)
jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et poolte ühisomandisse kuulub kinnistusraamatu andmetel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu, mis asub aadressil xxxx. Kinnistu ei ole hagiavalduse esitamise ajal kumbagi poole elukohaks. Xxxx kinnistu kuulus eelnevalt võrdsetes osades (1⁄2) poolte vanematele, H. K.ile ja A. K.ile abielulise ühisvarana kuni nende surmani. Kostja omandas xxxx kinnistust 1/3 suuruse mõttelise osa oma ema, xxxx surnud A. K.i pärandit vastu võttes, kinnistusraamatusse kanti kostja xxxx kinnistu ühisomanikuna 25.07.2017 (kinnistusraamatu väljavõte lisatud). Hageja omandas xxxx kinnistust 1⁄2 suuruse osa oma isa, xxxx surnud H. K.i ainupärijana pärandit vastu võttes. Kinnistusraamatusse kanti hageja xxxx kinnistu ühisomanikuna 25.07.2017. Hageja omandas enne xxxx kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2017 kinketehinguga xxxx kinnistust S. I.alt 1/3 osa, mille viimane oli pärinud A. K.i pärandava ühisusest. Kohus on seisukohal, et hageja väited on tõendatud järgmiste tõenditega. 18.07.2017 pärimistunnistusega nr 1861, mille järgi xxxx surnud A. K.i ja tema abikaasa H. K.i vara oli ühisvara ning A. K.i pärijateks on võrdsetes osades (iga pärija 1/3 suuruses mõttelises osas): üleelanud abikaasa H. K., tütar S. I. ja poeg V. K.. 18.07.2017 pärimistunnistusega nr 1862, mille järgi xxxx surnud H. K.i pärijaks on hageja. 18.07.2017 pärandvara ühisusest mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga nr 1863, mille järgi pärandvara hulka kuulub xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx ning kinkija S. I. ja kingisaaja H. K. on kokku leppinud, et kinkijale kuuluv 1/3 mõtteline osa A. K.i pärandvara ühisusest läheb üle kingisaajale (hageja). Taru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust väljavõttega xxxx kinnistu asukohaga xxxx ja registriosa numbriga xxxx kohta, mille järgi kuni 18.07.2017 oli kinnistu omanik H. K. ja alates 18.07.2017 ühisomanikud hageja ja kostja. Kohus loeb eespool viidatud tõenditele tuginedes tõendatuks, et A. K.i pärandvara ning surnud abikaasade A. K.i ja H. K.i ühisvara hulka kuulub xxxx kinnistu asukohaga xxxx ja registriosa numbriga xxxx. Hagi kohaselt sai hageja vaidlusaluse kinnisasja (xxxx) pärimise teel oma isa H. K.i ainupärijana pärandit vastu võttes ja S. I.alt pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepinguga. Pärandvara kingitud osas ei ole S. I. enam pärija. Vaidlusalune kinnisasi (xxxx) on pärandvara. Hagiavaldus tuleb pärandvara jagamise sätete järgi lahendada seetõttu, et pärast A. K.i surma jäi A. K.i pärandvara ning abikaasade A. K.i ja H. K.i ühisvara jagamata.
5.Alljärgnevalt pärandiosa suuruste ja abikaasa osa suuruse järgi teeb kohus kindlaks, kui suurele osale varast on menetlusosalistest keegi õigustatud PKS § 37 lg 3 ja PärS § 152 lg 2 järgi. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt (vt 18.07.2017 pärimistunnistused nr 1861 ja 1862, pärandvara ühisusest mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping nr 1863, kinnistusraamatu väljavõte) H. K. ja A. K. olid abielus alates xxxx kuni A. K.i surmani xxxx. Nende vara oli ühisvara. A. K. suri xxxx ja 1⁄2 (pool) kogu ühisvarast läks tema kolmele pärijale võrdsetes osades (iga pärija 1/3 suuruses mõttelises osas) – abikaasa H. K.ile 1/6, S. I.ale 1/6 ja kostjale 1/6 (1⁄2 kolmeks jagatuna on 1/6). Ülejäänud pool 1⁄2 ühisvarast jäi abikaasa H. K.ile. H. K. suri xxxx ja tema vara läks üle hagejale. Hageja sai endale isa H. K.ile kuuluvad 1⁄2 (osa abikaasade ühisvarast) ja 1/6 osa (H. K.i osa A. K.ilt saadud pärandvarast). Lisaks hageja sai kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga S. I.a osa 1/6. Seega hageja osa suurus on kokku 5/6 (1⁄2+1/6+1/6=5/6). Kostjale jäi 1/6. 4 (8)
Kohus leiab, et osade suuruse järgi kogu A. K.i pärandvarast ning abikaasade A. K.i ja H. K.i ühisvarast hageja saab 5/6 ja kostja saab 1/6.
6.Hageja esitas nõude pärandvara ja abikaasade ühisvara jagada selliselt, et kinnistu registriosa numbriga xxxx asukohaga xxxx jääb hageja ainuomandisse. Hageja kirjeldas piisavalt tahteavaldusi, mille andmist ta kostjalt soovib. Kohus selgitas 29.04.2020 kostjale, et kui kostja ei ole nõus hageja taotletud pärandvara jagamise viisiga, saab kohus pärandvara teisiti jagada üksnes kostja vastuhagi alusel. Kostja ei esitanud vastuhagi ega vaielnud vastu hageja taotletud vaidlusaluse kinnistu jagamise viisile. Pärandvara jagatakse PärS § 152 lg-s 4 ja AÕS § 77 lg-s 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimisega kaaspärijate vahel. Pärandvara jagamine kohtus on sellise kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel. Kohtulahend, millega pärandvara jagatakse, asendab kostja tahteavaldust kaaspärijate kokkuleppe sõlmimiseks, millega jagatakse pärandvara selle hulka kuuluv kinnisasja jätmisega ühe kaaspärija ainuomandisse (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et A. K.i pärandvara ning surnud abikaasade A. K.i ja H. K.i ühisvara hulka kuulub xxxx kinnistu asukohaga xxxx ja registriosa numbriga xxxx. Kohus eelnevalt leidis, et osade suuruse järgi kogu A. K.i pärandvarast ning abikaasade A. K.i ja H. K.i ühisvarast hageja saab 5/6 ja kostja saab 1/6. Kohus jagab vara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx. Kohus asendab kostja tahteavaldused poolte kokkuleppe sõlmimiseks, millega jagatakse abikaasade ühisvara, pärandvara hulka kuuluv kinnistu selle jätmisega hageja ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat andma tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohtulahend ei asenda hageja tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
7.PärS 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus jagas vara selliselt, et kostja jäi ilma vaidlusaluse kinnistu omandist. Hageja taotleb, et kohus kohustaks hagejat kostjale tasuma hüvitist, mis võrdub 1/6 kinnisasja väärtusest. Hageja 21.05.2020 muuhulgas avaldas, et ta nõustub asjas läbiviidud ekspertiisi järeldustega, mille kohaselt jagatava kinnistu väärtuseks on 25 000 eurot ning ta on nõus sellest 1/6 kostjale hüvitama. Kostja 05.06.2020 teavitas muuhulgas kohtule, et nõustub hageja hüvitiseks pakutud summaga 4166,67 eurot. Kohus alljärgnevalt selgitab välja kostja hüvitise suuruse kinnistu omandi kaotamise eest
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 5 (8)
Hageja leiab tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi H. H. eksperthinnangule nr 2001-001/HH, et vaidlusaluse xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx väärtus on 25 000 eurot. Kohtu hinnangul eksperthinnanguga nr 2001-001/HH on tõendatud, et vaidlusaluse xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx, harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel on vähemalt 25 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks lähtuda eksperdi arvamusest. Ühtlasi kostja on nõustunud hageja hüvitiseks pakutud summaga 4166,67 eurot, mis lähtub eksperthinnangus nr 2001-001/HH toodud kinnistu turuväärtusest 25 000 eurot ja sellelt arvestatud kostja osa suurusest 1/6. Kohus loeb xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx hariliku väärtuse (turuväärtus) tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi H. H. poolt koostatud ekspertiisiaktiga. See tähendab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud xxxx kinnistu harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2 ) on 25 000 eurot. Kohus eelnevalt leidis, et osade suuruse järgi kogu A. K.i pärandvarast ning abikaasade A. K.i ja H. K.i ühisvarast hageja saab 5/6 ja kostja saab 1/6. Seega kostja põhjendatud hüvitis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu ühise omandi kaotamise eest on 4166,67 eurot (1/6 25 000-st on 4166,67). Kohus määrab kostjale makstava hüvitise suuruseks 4166,67 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja.
9.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja on taotlenud kohtult, et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks välja hüvitise. Riigikohus on leidnud, et hüvitise sissenõudmine tuleks siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.1). Kohus eelnevalt määras kostjale makstava hüvitise suuruseks 4166,67 eurot ja mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja. Kohus on seisukohal, et peab kindlaks määrama otsuse täitmise korra, kuna kohus mõistab ühelt omanikult teise kasuks välja hüvitise omandi kaotamise eest. Hageja taotles 25.09.2018 menetlusdokumendis, et kostjal on kohustus anda pärast hüvitise saamist oma tagasivõetamatu nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx teise jakku tema suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna hageja sissekandmiseks. Kohus leiab, et hageja taotleb kohtuotsuse täitmise korra määramist selliselt, et kostja loetakse tahteavaldused andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse hüvitis. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt loetakse kostja nõusolek ühisomanike kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja kinnistusraamatusse kandmiseks antuks, kui kostjale on tasutud hüvitis ühise omandi kaotuse eest.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Ühtlasi on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus 17.06.2020 edastas kostjale hageja koostatud kompromissi projekti, mille sisu oli kooskõlas kostja 05.06.2020 ettepanekuga – kostjale makstava hüvitise suurus on 4166,67 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja kompromissi ei sõlminud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6 (8)
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hageja menetluskulud 01.12.2020 nimekirja kohaselt kokku 2792,40 eurot koos käibemaksuga. Hageja maakohtu menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 1178,40 eurot ja muudest menetluskuludest kokku 1614 eurot (ekspertiisikulud 1264 eurot ja riigilõivud kokku 350 eurot). Hageja lepinguline esindaja tegi maakohtus muuhulgas järgmisi toiminguid: asja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja menetlusdokumentide koostamine ning kohtuistungil esindamine. Kohus lähtub hageja menetluskulude kindlaks määramisel menetluskulude nimekirjas märgitust ja tsiviilasja materjalidest. Maakohtus hageja menetluskulud on 2792,40 eurot koos käibemaksuga.
12.Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Hageja nõuab lepingulise esindaja kulusid käibemaksuga ja on vastava kinnituse esitanud (TsMS § 174 lg 10). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnitasuga 90 eurot ilma käibemaksuta 2 tunni ulatuses ja ülejäänud ulatuses tunnitasuga 96 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ja 96 eurot ei ole kõrgem sarnase teenuse turuhinnast ja on põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja lepinguline osutas maakohtus õigusabi 2 tundi tunnitasuga 90 eurot ja 10,4 tundi tunnitasuga 96 eurot. Kokku osutatud õigusabi 12,4 tundi.
13.Tsiviilasja materjalide järgi kulus hageja lepingulisel esindajal maakohtus õigusabi osutamiseks 2 tundi tunnitasuga 90 eurot. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), kohtu hinnangul osutas hageja lepinguline esindaja maakohtus põhjendatud ja vajalikku õigusabi 2 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot. Maakohtus on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 180 eurot (90*2=180). Tsiviilasja materjalide kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal maakohtus õigusabi osutamiseks 10,4 tundi tunnitasuga 96 eurot. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), kohtu hinnangul osutas hageja lepinguline esindaja kohtus põhjendatud ja vajalikku õigusabi 10,4 tunni ulatuses tunnitasuga 96 eurot. Maakohtus on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 998,40 eurot (96*10,4=998,40).
7 (8)
Kohtukulud on muuhulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on muuhulgas eksperdikulud (TsMS § 143 p 1). Seadusest tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja muud menetluskulud kokku 1614 eurot (ekspertiisikulud 1264 eurot ja riigilõivud kokku 350 eurot). Kohus osundab, et Riigikohtu praktika järgi on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt ka Riigikohtu lahendit nr 2-18-7550, p 15). Kohus leiab ka käesolevas asjas, et menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud on põhjendatud kulud. Ühtlasi tegi hageja lepinguline esindaja kohtus menetlustoiminguid mitme aasta vältel. Kohus arvestab, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal kohtuda kliendiga ja edastada kliendile teateid seonduvalt kohtuasjaga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Kohus on seisukohal, et arvestades hageja menetlusdokumentide mahtu, on toimingutele kulunud aeg põhjendatud, sealhulgas kohtuistungiks valmistumise ja esindamise aeg. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud 2792,40 euro (180+998,40+1614=2792,40) ulatuses koos käibemaksuga. Kohus määrab kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2792,40 eurot ning mõistab need kostjalt välja hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.