lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14310/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-14310/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1425
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 70 lg 1, 2, 6Ühine omandAÕS § 77 lg 1, 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõuePärS § 147PärS § 152 lg 1PärS § 155RLS § 59TsMS § 132 lg 4Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-14310/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14310

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisomandi lõpetamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja: YY

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 25. septembril 2018 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu ja palus: -

-

lõpetada poolte kaasomand kinnistu suhtes, mis asub aadressil XXX (registriossa nr XXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja ta maksab kostjale 1⁄6 suuruse kaasomandiosa kaotuse eest hüvitise; tuvastada kostja kohustus anda pärast hüvitise saamist nõusolek kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna hageja sissekandmiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 371Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 667Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

Hageja väitel -

-

kuulub kinnistu poolte ühisomandisse, hagejale kuulub kinnistust osa, mis vastab jagamisel 5⁄6 suurusele mõttelist osale ja kostjale 1⁄6. Kinnistu ei ole kumbagi poole elukohaks; kinnistu kuulus eelnevalt võrdsetes osades poolte vanematele abielulise ühisvarana kuni nende surmani; kostja omandas kinnistust 1⁄3 suuruse osa oma ema AA pärandit vastu võttes, kinnistusraamatusse kanti kostja kinnistu ühisomanikuna 25. juulil 2017;

-

-

hageja omandas kinnistust 1⁄2 suuruse osa oma isa HH ainupärijana pärandit vastu võttes. Kinnistusraamatusse kanti hageja kinnistu ühisomanikuna 25. juulil 2017; hageja omandas enne kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmist

18.juulil 2017 pärandvara ühisuse osa kinketehinguga kinnistust SS-lt veel 1⁄3 suuruse osa, mille viimane oli pärinud AA pärandava ühisusest; hageja on alates 2018. aasta suvest üritanud jõuda kostjaga kokkuleppele kinnistu müümises, kuid kostja ei ole oma seisukohast teada andnud.
2.Maakohus jättis hagi 22. oktoobri 2018 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustas maakohus hagejat: esitama kohtule menetlusdokumendi, milles on märgitud selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tasutud juurde riigilõivu 150 eurot. Maakohus märkis, et tegemist on pärandvara jagamise nõudega ja kinnistusraamatusse vajalike omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nõudega, seega on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 11 ja lg 4 p 4 ning § 134 lg 1 järgi hagihind 7 000 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot.
3.Hageja esitas 31. oktoobril 2018 vastuväite kohtu tegevusele. Ta leidis, et hagiavaldus on menetluskõlbulik ja tasutud riigilõiv (300 eurot) piisav.
4.Maakohus keeldus 13. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmisest, kuna puudused olid kõrvaldamata. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas 19. novembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja nõustus, et tal võib olla vajalik esitada pärandvara jagamise nõue. Maakohus leidis aga ekslikult, et kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku kostja tahteavalduse asendamise taotluse näol on hagis tegemist iseseisva nõudega, millelt tuleks samuti tasuda riigilõivu ja selle tulemusel kohustas hagejat tasuma riigilõivu hagihinnalt 7 000 eurot. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 3 alusel kohaldatakse pärandvara jagamisele kaasomandi jagamise sätteid, sh asjaõigusseaduse (AÕS) § 77. Analoogselt kaasomandi lõpetamisega ei näe seadus pärandvara jagamise korral ette teistsugust menetluskorda kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohtupraktikas ega seaduses ei ole tahteavalduse kohtulahendiga asendamise taotlust käsitletud eraldiseisva nõudena, vaid kohtuotsuse täitmise korda täpsustava taotlusena TsMS § 445 lg 1 mõistes, millelt ei pea riigilõivu tasuma.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vastust ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. detsembril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Maakohus tugines vaidlustatud määruses üksnes TsMS § 3401 lg-le 2, kuid see on üldsäte, mis üksi ei anna piisavat alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Vastav alus tuleneb erisättest, mis näeb ette hagiavalduse menetlemise eeldused. Nii tuleb hagi menetlusse 2 (4)

võtmisest keeldumisel tugineda vähemalt ühele TsMS § 371 ammendavas loetelus esitatud alusele. Maakohus ei ole aga vaidlustatud määruses mingit konkreetset alust ega viidatud paragrahvi normi esile toonud, mille alusel hagi menetlemisest keelduda. Hagiavalduses ei esine maakohtu 22. oktoobri 2018 määruses osundatud ja vaidlustatud määruses refereeritud puudusi ulatuses, mis takistaks hagi menetlemist.

9.Hageja tugineb sellele, et kinnistu on poolte ühises omandis, aga palub hagiavalduse resolutsioonis lõpetada kaasomandi. Hagiavalduses esile toodud asjaoludel omandas hageja osad ühisomandis pärimise ja pärandvara ühisusest osa kinkimise teel. PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid, sama tuleneb AÕS § 70 lg-st 7. AÕS § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS § 70 lg 2 järgi jaotub ühine omand kaas- ja ühisomandiks, kusjuures lg-te 3 ja 4 sisu kohaselt eristatakse neid ühise omandi liike vastavalt sellele, kas isikute omandi mõttelised osad on määratletud. Samas ei muuda see midagi olulist ühise omandi lõpetamise nõude korral, sest AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, mis toimub asja jagamisega vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1) või vaidluse korral kohtu poolt (AÕS § 77 lg 2), mille tulemusel kohus määrab kindlaks asja jagamise viisi. PärS § 152 lg 1 annab kaaspärijale sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt samasisulise nõudeõiguse, mis võib siiski olla piiratud mh PärS § 155 ja 159 sätetega. Hageja on esitanud ühise omandi lõpetamise viisi – jätta kinistu hagejale ja mõista kostjale välja hüvitis tema osa eest, mis on ka pärandavara ühisuse lõpetamisel lubatav nõue hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral. Nõude sõnastust saab täpsustada ka eelmenetluse käigus.
10.Hageja on toonud esile piisava hagi aluse. Ta selgitas ühise omandi tekkimist ja väitis, kuidas tuleb osad ühises omandis määrata. Hageja väitel peaks ta saama jagamise 5⁄6 suuruse osa ja kostjale jääb 1⁄6. See on hagi alusena vähemalt seni piisav kuni kostja pole esitanud vastuväiteid, mis takistaks pärimise tulemusel ühisomandisse jäänud kinnistu jagamist ühisomanike vahel. Samuti ei takista hagi menetlusse võtmist see, et hageja ei ole kinnistu väärtust ise nimetanud, vaid taotleb selleks ekspertarvamuse küsimist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega hagihinna määramise osas, mille kohaselt tuleb tahteavalduse kohtulahendiga asendamise taotlust käsitleda eraldiseisva nõudena. TsMS § 132 lg 4 p-de 4 ja 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nii kaas- kui ka ühisomandi lõpetamise nõue. Seadusandja tahe nende normide kehtestamisel nähtub RLS, TsMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (XII koosseis, 206 SE). Selle kohaselt sooviti hagihinna tähenuduses muuta mittevaraliseks nõuded vaidlustes, mille tulemi lisaväärtust on üldjuhul äärmiselt problemaatiline õigesti ja õiglaselt kindlaks määrata. Olulise aspektina muudatuse sisseviimisel märgiti, et nimetatud vaidluste puhul ei ole sisuliselt tegemist mitte vara väljamõistmisega, vaid omandikorralduse muutmisega, millest menetlusosalisele tulenevat varalist lisaväärtust on küllaltki problemaatiline kindlaks teha. Kirjeldatud mõtteviisi järgis seadusandja juba varem, TsMS ja AÕS muutmise seaduse eelnõus (XI koosseis, 657 SE), mille kohaselt opereerivad pooled nii kaas- kui ka ühisomandi lõpetamise menetluses oma olemasoleva varaga ega saa lahendi tegemise tulemusel kasu, sest hagi lahendamise tulemusel muutub omandi liik ühisomandist kaasomandiks või kaasomand muutub ainuomandiks reaalosadeks jagamisega või omand lõpeb selliselt, et teiselt poolelt mõistetakse enamsaadu arvelt välja hüvitis. Puudub mõistlik põhjus käsitleda pärandvara ühisuse lõpetamisest tulenevat ühise omandi lõpetamise nõuet hagihinna ja hagejalt nõutava riigilõivu osas erinevalt kaas- või ühisomandi 3 (4)

lõpetamise nõudest. Neil kaalutlustel märkis hageja õigesti hagihinnaks 3 500 eurot ja tasus hagi esitamisel RLS § 59 lg-te 1 ja 4 kohaselt riigilõivu 300 eurot.

12.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus selgitab, et kui maakohus menetluskulude jaotamisel ei jäta käesolevaga lahendatud määruskaebuse menetlemise kulusid kostja kanda, siis saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium