Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020. a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-19315
Kohtuasi
XX avaldus täisealise isiku YY üle eestkoste seadmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud:
1.YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska
2.CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada XX ja YY määruskaebused.
3.XX, CC ja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse menetluskulud jätta nende endi kanda. YY menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-19-19315 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 9. detsembril 2019 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku YY (puudutatud isik I, avaldaja ema) üle eestkoste seadmiseks. Puudutatud isik I vajab oma vaimse seisundi tõttu eestkostja määramist. Avaldaja palub eestkostjaks määrata avaldaja enda.
2.Eestkosteasutus (Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus) kirjeldab, et puudutatud isikul I on diagnoositud täpsustamata dementsus, mille tõttu vajab ta igapäevatoimingutes ja sotsiaalses elus pidevat juhendamist ning järelevalvet. Tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Avaldaja on pöördunud eestkosteasutuse poole sooviga seada puudutatud isiku üle eestkoste. Avaldaja sõnade kohaselt ei ole puudutatud isik I oma psüühilise seisundi poolest võimeline ennast esindama ega oma huve kaitsma. Avaldaja arvab, et tema vend CC (puudutatud isik II) kasutab ema pangakontol olevat raha oma huvides. Eestkosteasutuse hinnangul ei tule puudutatud isik I oma eluga toime ning vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Ta pole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ega ennast esindada. Puudutatud isikul I puudub kinnisvara ja tema igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 512.93 eurot. Eestkosteasutuse hinnangul on otstarbekas määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja.
3.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater MM märgib ekspertiisiaktis nr 7.1-3/137, et puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul esinevad puudutatud isikul I mäluprobleemid ning ta on täielikult poja mõju all. Esindaja arvab, et puudutatud isik I võib seetõttu vajada eestkostet. Esindaja hinnangul ei peaks eestkostjaks saama kumbki lastest, vaid eestkostjaks peaks määrama kohaliku omavalitsuse ehk Tallinna linna.
5.Puudutatud isiku II hinnangul elab puudutatud isik I kui tavaline inimene, saab hakkama oma tegemistega ja eestkostet ei vaja.
6.Eestkosteasutuse esindaja Viktoria Soosaar avaldas kohtule telefoni teel ärakuulamisel 30. aprillil 2020, et on võimalik, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta perekonnaliikmete abiga. Puudutatud isik I on hästi hooldatud ja tuleb pereliikmete abiga toime.
7.Avaldaja kuulas kohus ära telefoni teel 30. aprillil 2020. Avaldaja seletas, et ema helistas ja sõimas ning süüdistas avaldajat enda korteris joomingu korraldamises. Avaldaja tahtis, et ema tuleks tema juurde elama aga ema pole nõus. Ema on venna mõju all. Vend on ema raha kontolt ära võtnud. Avaldaja ei tea, kuidas ta hakkab oma elukohast Valgast Tallinnas elava ema üle eestkostet teostama. Avaldaja pole kindel, kas eestkostet on vaja.
2-19-19315 Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 30. aprilli 2020 määrusega avalduse rahuldamata.
9.Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub kohtule esitatud tõenditest, arvamustest ja ärakuulamistest, et puudutatud isik I ei vaja eestkostet. Ekspert on leidnud, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire, vaskulaarne dementsus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Kohus leidis, et ekspertiisil tuvastatud psüühikahäire pole siiski sellise ulatusega, mis välistaks puudutatud isiku I abistamise volituse andmise ning perekonnaliikmete kaudu. Kohus ei ole avalduses esitatud seisukohti arvesse võttes veendunud, et puudutatud isik I ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada. Maakohtu hinnangul oleks puudutatud isiku I üle eestkoste seadmine ennatlik. Puudutatud isiku I intellekt ja sotsiaalsed oskused ei anna alust eestkoste seadmiseks. Kohus leiab, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Avaldaja määruskaebus
10.Avaldaja esitas 13. mail 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning seada puudutatud isiku I üle eestkoste.
11.Eestkoste on vajalik, et välistada dokumentide allkirjastamine, mis hiljem perekonda kahjustavad. Puudutatud isikut tuleb venna tegevuse eest kaitsta. Puudutatud isikule I räägitakse iga päev, et avaldaja tahab ema hullumajja saata ja korteri käest ära võtta. Vend ei ole saanud elus hakkama, on tekitanud võlad. Puudutatud isik I tuleks paigutada hooldekodusse. Avaldaja on valmis kulud osaliselt kompenseerima. Puudutatud isik I tarvitab erinevaid ravimeid ega mäleta, mis on võetud. Hooldekodus seda kontrollitaks.
12.Avaldaja on aidanud oma vennal tööd saada, kuid see ei ole head tulemust andnud, sest vend varastas töökohast palgarahad ära. Samuti on vend vahetanud puudutatud isiku I korteril võtmed ära. Puudutatud isiku I esindaja määruskaebus
13.Puudutatud isiku I esindaja esitas 14. mail 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.
14.Esindaja ei nõustu kohtu järeldusega, et mäluprobleemide ja raske psüühikahäirega inimene saab vormistada notaris volitusi või teha muid tehinguid. Esindaja esitas kohtule lisamaterjalid, millest nähtub, et puudutatud isiku I nime ja rahalisi vahendeid kasutab tema poeg nagu enda oma. Kohus pole selgitanud, kuidas pereliikmeks olemine takistab puudutatud isiku I vaimse seisundi ehk aruaamisvõimetuse ärakasutamist ja talle kahju tekitamist. Maakohus jättis tõendid tähelepanuta. Hetkel on olukord selline, kus tütar, kes on huvitatud ema tervisest ei pääse puudutatud isiku I juurde, sest teda ei luba vend ega ka ema, kes on poja poolt mõjutatud. Puudutatud isik II ei ole huvitatud ema tervise, eelkõige vaimse tervise eest hoolitsemisest, sest selline olukord, kus ta saab ema kontot ja muid tema andmeid kontrollimatult kasutada, on talle kasulik. Puudutatud isik I vajab asjakohast ravi ja sotsiaalteenuseid, mida ta aga oma vaimse seisundi ja haiguskriitika puudumisel ise ei ole võimeline endale organiseerima. Menetluse edasine käik
2-19-19315
15.Maakohus palus määruskaebustele.
26. juuni
2020 kirjaga
menetlusosaliste seisukohta esitatud
16.Puudutatud isik II vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
17.Eestkosteasutuse esindaja palus jätta määruskaebused rahuldamata. Puudutatud isiku I mureks on see, et avaldaja soovib paigutada teda hooldekodusse vastu tema tahtmist ja selleks hakkas kohtult taotlema tema üle eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. Puudutatud isik I kinnitas, et ei soovi sinna elama minna ja leiab, et poja abistamisel saab jätkuvalt elada oma kodus. Puudutatud isik I palus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialisti toetada teda selles küsimuses ja anda kohtule teada, et ta ei vaja eestkostjat.
18.Avaldaja toetas puudutatud isiku I esindaja määruskaebuse rahuldamist ning palus määrata puudutatud isiku I eestkostjaks kohaliku omavalitsuse.
19.Puudutatud isiku I esindaja toetas avaldaja määruskaebuse rahuldamist. Maakohus on rikkunud määruse põhjendamiskohustust ega ole välja selgitanud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul I esineb psüühikahäire, kuid maakohus pole kohaselt tuvastanud ega põhjendanud, miks isik ei vaja eestkostet. Maakohus on puudutatud isiku I eestkoste vajaduse asjaolude tuvastamisel lähtunud eeskätt ärakuulamisel puudutatud isiku I poolt avaldatust. Samas pole ärakuulamise protokolli esindajale e-toimikus nähtavaks tehtud.
20.5. novembril 2020 kuulas maakohus puudutatud isiku I ära telefoni teel. 23. novembril 2020 jättis maakohus puudutatud isiku I esindaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
21.Ringkonnakohus tagastas toimiku maakohtule kirjaga 26. novembril 2020, sest maakohus ei olnud lahendanud puudutatud isiku I esindaja menetlusabi taotlust ega võtnud seisukohta avaldaja määruskaebuse osas. Maakohus rahuldas puudutatud isiku I menetlusabi taotluse 7. detsembri 2020 määrusega, võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks 7. detsembril Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656 lg-le 1 ja §-le 659 tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu kaebuste põhjendusest olenemata ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
23.TsMS § 524 lg 1 esimene lause sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral sellele järgnev ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 teise lause järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, isiku tavalises keskkonnas, kui ta seda nõuab. Isiklik kohtumine ja suuline vestlus on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Eestkoste seadmise asjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku
2-19-19315 ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkoste seadmise korral eestkostetava teovõimet piirataks nii vähe kui võimalik ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad.
24.Praeguses asjas nähtub asja materjalidest, et maakohus on puudutatud isiku I kuulanud ära pärast määruse tegemist ja teinud seda telefoni teel. Asjas ei ole tuvastatud, et eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik ärakuulamine põhjustada eestkostetava tervisele kahjulikke tagajärgi. Tsiviilasja toimikus puuduvad ka põhjendused, millest nähtuks, miks kuulas maakohus ära isiku telefoni teel (mitte isikule tavalises keskkonnas) ja miks tehti seda pärast eestkostja määramise avalduse lahendamist. Maakohus on rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja see on TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse tühistamise aluseks.
25.Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, millest tulenevalt on maakohus asunud seisukohale, et isik ei vaja eestkostet ehk on võimeline, sõltumata oma raskest psüühikahäirest, volitama end kedagi esindama või saama hakkama muude isikute abiga. Kui täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt Riigikohtu 23.oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13). Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20-21). Eestkostja määramise menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse. Mh võib kohtu omal algatusel eestkostja määramise menetluse alustamine olla põhjendatud ka siis, kui isik ei vaja enda arvates eestkostet. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega, st kas ta suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida või mitte, ja kas ta vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet. Kui isik on piiratud teovõimega, ei pruugi ta adekvaatselt hinnata enda eestkostevajadust (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 17).
26.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), v.a puudutatud isiku I kulud, mis jäävad riigi kanda. Puudutatud isikule I on Harju Maakohtu 7. detsembri 2020 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest. Samuti on puudutatud isikule I antud 11. detsembri 2019 Harju Maakohtu määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.