Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-16564
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2020 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus (registrikood 90006399)
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 11.11.2020 määruse resolutsiooni p 1 selliselt, et rakendada XX (isikukood XXXXXXXXXXXX) suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 10.11.2020 kella 19.24-st ning pikendada tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 (nelikümmend) päeva. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Määruse resolutsiooni terviktekst on järgmine: 2.1 Rakendada XX (isikukood XXXXXXXXXXXX) suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 10.11.2020 kella 19.24-st ning pikendada tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 (nelikümmend) päeva.
2-20-16564 2.2 Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. 2.3 Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 19.12.2020 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. 2.4 Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja) valvearst esitas 11.11.2020 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 10.11.2020 kell 19.24. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Patsiendi seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 4 päevase ravi toimel sedavõrd, et oleks tagatud tema iseseisev ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas (patsient elab üksi). Avaldaja palub rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatu psühhiaatrilist ravi ja manustada puudutatud isikule psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
3.Avaldusele lisatud 11.11.2020 psühhiaatrite KE ja KI arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik esmakordselt haiglaravil Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus 18.09.21.10.2019. Patsient oli oma sõnul tulnud Eestisse ema õde külastama. Haiglasse toimetati kiirabi korras Olümpia hotellist, kus oli käitunud lärmakalt, konfliktselt, rünnanud kohale kutsutud politseitöötajaid. Vastuvõtul oli umbusklik, vaenulik, tõlgendas ümbritsevate käitumist enda suhtes luululiselt (talle on käekotti paigaldatud kiip, endise elukaaslase poeg
2-20-16564 kiusab teda; ümbritsevad käituvad tema suhtes vaenulikult ja agressiivselt). Patsient hospitaliseeriti ja teda raviti tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras, diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0). Ravi algul oli patsient sõimlev, ründav, agressiivne, kuid psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva raviga luulumõtted taandusid, mõttekäik korrastus, meeleolu stabiliseerus. Määrati psühhoosivastane ja meeleolu stabiliseeriv toetusravi. Plaanilisele vastuvõtule patsient kokkulepitud ajal ei ilmunud. Pöördus vastuvõtule sama aasta detsembris erakorraliselt, oli endiselt ravikindlustuseta, plaanis leida tööd, jääda Eestisse, ravi ei soovinud. Järgnevalt töötas oma sõnul start-up projektide alal, oma firmat ega töökohta ei oma, sissetulek puudub. Elab perele kuuluvas eluruumis lähedaste majanduslikul toel.
4.Käesolevalt esinenud patsiendil ebaadekvaatset käitumist ca kuu aja jooksul. Temale on teostatud Päästeameti väljakutseid erinevatesse toitlustusasutustesse, kus ta on tellinud toitu, süüdistanud töötajaid, keeldunud toitude eest maksmast või keeldunud toitlustusasutusest lahkumast. Kohale kutsutud kiirabibrigaadi läbivaatusest ja koostööst meditsiinitöötajatega on samuti keeldunud. Käesolevalt toimetati puudutatud isik kiirabi korras politsei saatel psühhiaatriakliinikusse Rotermanni kvartalis asuvast baarist Taptap, kus käitus analoogselt (ei tasunud toidu eest). Vastuvõtul oli üleolev, lärmakas, konfliktne, liikus valvetoas aktiivselt ringi, keeldus igasugusest koostööst sh kaitsemaski kasutamisest. Tervisekaebusi eitas, muus osas valvearsti küsimustele ei vastanud, samas pöördus heatujuliselt ja familiaarselt politsei poole, nõudes neilt enda äraviimist. Patsient hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 10.11.2020 kell 19.24. Osakonnas on patsient rahustava ravi toimel rahunenum, kuid oma käitumise ebaadekvaatsust ei taju. Avaldab, et käib söömas söögikohtades värskeid salateid, puuvilju, vegantoite, nende eest mittetasumist põhjendab kord raha puudumise, siis pangakaardi koju jäämisega, korduvalt ütleb, et toitlustuskoht peaks teadma, et ta ei tasu toidu eest ja talle soovitut mitte ette tooma või siis, et Eestis pole ju toidupuudust, võib ka rahata toitu inimestele tuua. Patsient nimetab end eriti targaks ja ilusaks, väidab et on väga rikas. Selgitab, et on häiritud seksuaalsuhte puudumisest, on soovi seksuaalsuhteks avaldanud paljudele meestele, kuid sellest keeldutakse. Vestlusel on katkendliku mõttekäiguga, korduvalt peab pikki pause, mille vältel on äraoleva olekuga, jääb mulje meelepettelistest elamustest mõjustatusest. Küsides nõustub raviga, kuid koheselt avaldab, et sooviks koju minna. Puudutatud isikul esineb käeolevalt raske psüühikahäire (täpsustamata skisoafektiivne psühhoos F25.9), tema käitumine on meeleoluhäirest ja psühhoosielamustest juhitud, millega ohustab ja kahjustab eelkõige iseend ning oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravi vajadust ega kontrollima oma käitumist. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 11.11.2020 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse alates tema 10.11.2020 kell 19.24 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva; esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 19.12.2020 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
2-20-16564
6.Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning märkis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.
7.11.11.2020 ärakuulamisel avaldas dr E, et patsient on teist korda haiglas. Tervis läheb korrast ära, siis teeb, et käib hotellides, tellib sööke ja ei maksa selle eest. Keeldub ära minemast ja maksmast. Kolmas kord sellel kuul juba. Tulles oli vihane ja rahutu. Valveartsiga ei räägi. Ravimite toimel on rahunenud. Käitumist ei suuda adekvaatselt põhjendada, ütleb, et Eestis on süüa küll, siin võib rahata söömas käia. Kõrge enesehinnang, arvab, et on rikas ja tark. Eluga ja tööga ei tule toime. Töötab mingite projekte kallal, sissetulekuid ei ole. Pärast eelmist korda haiglas viibimist ravi ei jätkanud ja haigusest aru ei saanud. Algul ütleb, et saab aru ja siis tahab kohe ära minna. Kirjeldas, et maailmas saab toit otsa, ja inimestele putukaid jogurtisse pannakse.
8.11.11.2020 ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et ta on varem viibinud haiglas. Ta oli baaris ja jõi ainult vett, veekruusist. Ta ei joonud veini, õlut. Teenivad sellega raha, et inimesed õlut joovad. Öeldi, et ta ära läheks. Sai aru, et see ei too neile kasumit. Tahtis süüa seal, maksis ka. Leiab, et ei ole õige kui nad tema kaardi pealt raha võtavad. Võtavad kaardilt raha, kinnitatud, see on makstud. Arvab, et temaga on kõik korras ja tahab koju magama minna. Ravimeid võttis ja oli teistmoodi. Need olid modernsemad. Ta ei tahtnud haiglasse jääda. Tahtis koju. Elab perega. Luges, sai palju ideid, kirjutas äriplaane. Sissetulek on olemas.
9.Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
10.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat toetas taotlust.
11.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ja ei mõista ravivajadust. Pärast viimast ravi (suvel 2019) ta määratud arsti vastuvõttudele ei ilmunud. Sarnaselt eelmisele korrale, mil määrati tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, tellis ta söögikohas toitu ning keeldus selle eest maksmast. Isik ei mõista enda kohatut käitumist. Isikul esineb raske psüühikahäire ning ta vajab haiglaravi. Kuna isikul puudub haiguskriitika, siis kodus ravimite võtmine ei ole kindlustatud. Seda saab teha vaid haigla tingimustes.
12.Isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Arsti hinnangul kulub seisundi stabiliseerumiseks kuu-kaks. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.
13.Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid. Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutab isiku kuni 40 päevaks kinnisesse asutusse.
2-20-16564
14.Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
15.Puudutatud esitas 22.11.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt on puudutatud isiku tervislik seisund korras.
16.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
18.Avaldaja teatas 11.12.2020, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi Psühhiaatriakliinikus 11.12.2020.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust esialgse õiguskaitse rakendamise ja selle pikendamise kohta. TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Maakohus on selles osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud.
22.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire skisoafektiivse psühhoosi näol (F25.9) ning puudutatud isik käitumine on meeleoluhäirest ja psühhoosielamustest juhitud. Raskest psüühikahäirest tulenevalt ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite KE ja KI arvamusega. Samuti on maakohus puudutatud isiku 11.11.2020 ära kuulanud ja veendunud, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetab puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tahtevastase ravi kohaldamist.
23.Haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige iseenda elu, tervist ja julgeolekut. Oma seisundist tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravi vajadust ega kontrollima oma käitumist. Lisaks on vastuses määruskaebusele avaldaja selgitanud, et patsiendi analüüsides esines puudulikule toitumisele viitav kehvveresus ning oma kõrgenenud meeleolust ja psühhoosielamustest juhitud tasakaalutu, hügieeninõudeid eirava ja hüperseksuaalse käitumisega seadis patsient ohtu eelkõige iseenda aga ka ümbritsevate turvalisuse (dtl 38).
2-20-16564
24.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest (haiguskriitika puudub), puudutatud isik ei ole järginud varasemalt antud ravisoovitusi ning puudutatud isikul puudub toetav tugivõrgustik (puudutatud isik elab üks), siis ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26.Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.