16.detsember 2020.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-1775
Tsiviilasi
A. hagi B. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks
Tsiviilasja hind
7000,00 eurot (3500 + 3500) Hageja: A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxxxxx,) hageja lepinguline esindaja: Laureana Telk (e-post [email protected] ) Kostja: B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxxxxx), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kevin Siivelt (e-post: [email protected] )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.’i hagi kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Lõpetada A.’i ja B.’i kaasomand Xxxxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxxxxxxx) suhtes.
3.Jätta Xxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxxxxxxxxx) A.’i ainuomandisse.
4.Kohustada B.’i andma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteavaldust, millega A. ja B. lepivad kokku, et Xxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxxxxxxxxx) läheb A.’i ainuomandisse.
5.Kohustada B.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolekut (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Xxxxxxxxxxx kinnisasja suhtes kinnistusraamatus registriosa nr xxxxxxxxxxx teise jao omanikukande, mille kohaselt B. ja A. on mõlemad kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse sisse A. (isikukood xxxxxxxxxxx).
6.Välja mõista A.’ilt hüvitis B.’i kasuks summas 41 500 (nelikümmend üks tuhat viissada) eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-1775
7.Kohustada B.’i täitma käesoleva otsuse punktides 4 ja 5 olevat kohustust tingimusel, et A. täidab kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6 sätestatud rahalise kohustuse.
8.Määrata kostja taotlusel kohtuotsuse täitmise viis ja kord kindlaks selliselt, et A. peab maksma B.`ile p.6 nimetatud hüvitise otsuse jõustumisest 2 (kahe) kuu jooksul. Menetluskulude jaotus
9.Jätta menetluskulud kaasomandi lõpetamise hagis poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus
1.Kohtu menetluses on A.i hagi B.i vastu nõudega lõpetada poolte kaasomand aadressil Xxxxxxxxxxx asuva kinnisasja suhtes järgmiselt: jätta kinnisasi A. ainuomandisse ning kohustada A.’i tasuma B.’ile hüvitisena kaasomandi osast ilmajäämise eest 41 500 eurot. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34.1 tähenduses) kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse A..
1.1.Hageja esitas hagiavalduses ka alternatiivse nõude: lõpetada Xxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomand selliselt, et: müüa kinnistu asukohaga avalikul enampakkumisel turuhinnaga. Menetluskulud palus hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.
2.Poolte taotlusel andis kohus korduvalt pooltele aja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
2.1.06.08.2020 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks ning taotles lõpetada Xxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomand hageja poolt peamise nõudena eelistatud viisil, so jätta kinnisasi hageja A.i ainuomandisse ning kohustada hagejat maksma kostja B.ile rahalise hüvitise 41 500 eurot. Ühtlasi kostja taotles märkida kohtuotsuse resolutiivosas, et kohtu poolt tuvastatav kostja tahteavaldus kehtib üksnes hüvitise maksmise kohustuse täielikul täitmisel, kui hüvitis on makstud kostjale otsuse jõustumisest 2 kuu jooksul. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Kuivõrd kumbki pool palus menetluskulud jätta vastaspoole kanda ning vaatamata kostja poolt hagi õigeksvõtule pooled kompromissi ei esitanud, kohus 10.11.2020 kirjaga tegi pooltele veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 23.11.2020, kusjuures kompromissi mittesaavutamisel tuli hagejal teatada kohtule, kas ta on nõus kostja poolt taotletud kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramisega selliselt, et kostja tahteavaldus kehtib üksnes hüvitise maksmise kohustuse täielikul täitmisel ja hüvitis makstakse otsuse jõustumisest 2 kuu jooksul (kostja 06.08.2020 menetlusdokumendi p. 2) ja seisukoht menetluskulude jaotuse osas. Pooltel tuli esitada kohtule samaks tähtajaks lõplikud menetluskulude nimekirjad. 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-20-1775
4.23.11.2020 e-kirjaga teatas hageja, et on võtnud ühendust kostjaga kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja soovib, et hageja hüvitaks 50% ulatuses kostja menetluskulud. Hageja ei saa olla nimetatud ettepanekuga nõus, kuivõrd kostja on enda käitumisega põhjustanud kohtusse pöördumise vajaduse ning menetluskulud peaksid jääma kostja kanda või poolte endi kanda. Hageja on kohtusse pöördumisele eelneval aastal korduvalt proovinud lahendada asja kokkuleppel. Siiski on hageja nõus asja kiirema lahenduse nimel hüvitama 30% kostja menetluskuludest, hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning muus osas kompromiss sõlmitakse kohtu poolt 10.11.2020 a ettepanekus toodud tingimustel. Hageja edastas ka saldoteatise, mis kinnitab tema maksevõimet tasuda kostjale hüvitist kaasomandiosa kaotuse eest.
4.1.23.11.2020 vastuses kohtule kostja teatas, et kompromissi-läbirääkimiste käigus kostja avaldas hagejale, et „ta on valmis asja lahendama kompromissiga, kui kostja tasub 50% hageja menetluskuludest ja palus hageja esindaja vastust hiljemalt 20. novembri keskpäevaks. Hageja esindaja kostjale ei vastanud.“. Kostja tugineb TsMS § 168 lg 6 sätestatule, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja märgib, et on juba enda vastuses hagiavaldusele viidanud Riigikohtu asja nr 3-2-1-170-10 tehtud lahendile, mille kohaselt sellises olukorras tuleb üldjuhul meneltuskulud jätta poolte endi kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja kulude osas, mis on tekkinud pärast kostja vastuse esitamist seisuga 18.11.2020. Lõplikku seisukohta, kelle kanda peaksid menetluskulud asjas jääma, kostja 23.11.2020 arvamusest ei nähtu.
5.Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid ning kostja vastuse, leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid avaliku E-toimiku kaudu 17.04.2020 isiklikult kätte toimetatud ning kostja on hagi 06.08.2020 seisuga õigeks võtnud.
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 mõttest tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle kohus. AÕS § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
7.Kinnistusraamatu kehtivatest andmetest nähtub, et kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxxxx, omanikeks on 1/2 kaasomandi osas hageja A. ja 1/2 kaasomandi osas kostja B.. Kostja õigeksvõtu alusel, tuginedes TsMS § 440 lg 1, kohus rahuldab A.i hagi ja lõpetab Xxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi AÕS § 72 lg 2 p2 alusel selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja kohustub kostjale hüvitama tema osa rahas, summas 41 500 eurot. Samuti tuleb kostjat kohustada andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34.1 tähenduses) kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse A..
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-20-1775
8.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotlusel kohus määrab kohtuotsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et kostja tahteavaldus kehtib üksnes hüvitise maksmise kohustuse täielikul täitmisel s.t. tegemist on vastastikuste kohustustega TMS § 21 mõttes ja hüvitis makstakse otsuse jõustumisest 2 kuu jooksul. Selliselt kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramine on põhjendatud vältimaks eseme omandamist hüvitist maksmata kui ka hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata. Arvestades hüvitise suurust on mõistlik aeg hüvitisenõude vabatahtlikuks täitmiseks 2 kuud. Menetluskulud
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb käesolevas, kaasomandi lõpetamisega seotud tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Eeskätt on selline menetluskulude jaotus põhjendatud, kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid alles peale kompromissläbirääkimiste pidamist ning kohtule ei ole arusaadav, miks vaatamata kohtu pakutud täiendavale võimalusele sõlmida kompromiss pooled seda siiski ei teinud, kuigi kostja oli hagi õigeks võtnud. Samas tuleb arvesse võtta, et kokkuleppe läbirääkimised toimusid asja lahendamiseks muul viisil kui hagiavalduse nõue ja lisatingimustel, kusjuures kostja taotles lisaks ka kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramist. Kohus leiab, et ühegi poole kantud menetluskulusid ei saa pidada tarbetuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 14 selgitanud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Käesoleval juhul nõustusid mõlemad pooled, et kaasomand tuleb lõpetada. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.