C. P. hagi Roostalu Ehitus OÜ vastu lugeda sõlmitud tööleping erakorraliselt lõppenuks ja teha vastavad kanded töötamise registrisse ning välja mõista töötasu, puhkusetasu, puhkusehüvitise, hüvitis ja viivis ning Roostalu Ehitus OÜ hagi C. P. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 15 697,21 eurot
Roostalu Ehitus OÜ hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: C. P. (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas, Tartu mnt 83, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Roostalu Ehitus OÜ (registrikood 12685144, asukoht Sinioja 14, Paikuse, Paikuse vald, 86602 Pärnu maakond) Kostja seaduslik esindaja T. R. (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada C. P. hagi Roostalu Ehitus OÜ vastu.
2.Lugeda Roostalu Ehitus OÜ ja C. P.’i vahel 29.10.2019 sõlmitud tööleping nr 2019157 erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 23.02.2020 lõppenuks ning teha vastavad kanded töötamise registrisse.
3.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja hüvitis brutosummas 6 869,61 eurot.
4.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja töötasu brutosummas 5 203,08 eurot.
5.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja puhkusetasu brutosummas 1 057,43 eurot.
6.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja puhkusehüvitis brutosummas 1 213,68 eurot.
7.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja kahjuhüvitis brutosummas 53,61 eurot.
8.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks viivis 13.07.2020 (kaasa arvatud) seisuga summas 392,29 eurot ja alates 14.07.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 11 343,86 eurot kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
9.Jätta rahuldamata Roostalu Ehitus OÜ hagi C. P. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
10.Jätta menetluskulud Roostalu Ehitus OÜ kanda.
11.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P. kasuks menetluskulu summas 1 388,40 eurot.
12.Välja mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 388,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
13.Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 jääb 11.08.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kuni kohtulahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Roostalu Ehitus OÜ (edaspidi kostja) esitas 12.06.2020 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/541/20 läbivaatamiseks hagimenetluses. Nimelt vaidlustab kostja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 14.05.2020 otsust nr 4-1/541/20, mille kohaselt jäeti rahuldamata Roostalu Ehitus OÜ avaldus C. P. vastu ja rahuldati C. P.’i avaldus Roostalu Ehitus OÜ vastu täies ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt loeti Roostalu Ehitus OÜ ja C. P.’i vahel sõlmitud tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 23.02.2020.a lõppenuks ning teha vastavad kanded töötamise registrisse, mõisteti Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja hüvitis brutosummas 6 869,61 eurot, töötasu brutosummas 5 203,08 eurot, puhkusetasu brutosummas 1 057,43 eurot, puhkusehüvitis brutosummas 1 213,68 eurot, kahjuhüvitis brutosummas 53,61 eurot ja nõudesummalt 11 343,86 eurot (neto) viivis seisuga 29.04.2020 summas 192,89 eurot.
2.Kohus on 29.06.2020 kohtumäärusega andnud C. P.ile (edaspidi hageja) tähtaja esitada oma nõuded Roostalu Ehitus OÜ vastu hagiavalduses ettenähtud vormis.
3.Seoses kohtunik Ann Meriluht pikaajalise eemal viibimisega on asi antud kohtunik Janek Väli menetlusse. Seega on kohtukoosseis vahetunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. C. P.’i hagi nõuded ja põhjendused
4.C. P. esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule hagi Roostalu Ehitus OÜ vastu lugeda Roostalu Ehitus OÜ ja C. P.i vahel sõlmitud tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 23.02.2020 lõppenuks ning teha vastavad kanded töötamise registrisse, mõista Roostalu Ehitus OÜ-lt C. P.’i kasuks välja: töötasu brutosummas 5 203,08 eurot, hüvitis brutosummas 6 869,61 eurot, puhkusetasu brutosummas 1 057,43 eurot, puhkusehüvitis brutosummas 1 213,68 eurot, kahjuhüvitis brutosummas 53,61 eurot, viivis hagi esitamise seisuga, s.o 13.07.2020 (kaasa arvatud) summas 392,29 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 11 343,86 eurot (neto) päevas alates 14.07.2020 kuni kogu nõude rahuldamiseni.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping, mille alusel on hageja asunud tööle ehitustöölise ametikohale. Kuivõrd esimene objekt oli Soomes, siis hageja peatus kostja poolt antud korteris koos teiste töötajatega. Soomes töötades tuleb Soome maksuametile teatada oma eeldatava aasta sissetuleku suurus. Kostja palus hagejal muuta Soome maksuametile teatatud aasta sissetuleku suurust, kuid hageja seda ei teinud ning selle tulemusena läks kostja seaduslik esindaja hagejale füüsiliselt kallale ja solvas hagejat. 23.02.2020 saatis kostja esindaja hagejale e-maili kuhu lisas töölepingu lõpetamise kokkuleppe. Kuivõrd hageja ei olnud nõus kokkuleppel lepingut lõpetama edastas ta selle kohase kirja ning lisas omapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse. Kostja hageja avaldusele midagi ei vastanud, kuid järgmisel tööpäeval saabus hagejale kiri Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt kostja lõpetas töötamise registris kande hageja töötamise kohta ning aluseks oli märgitud TLS § 79. Arvestades, et poolte kokkuleppele hageja allkirja ei ole andnud kuna hageja ei olnud nõus kokkuleppel töölepingut lõpetama. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik töösuhet jätkata TLS § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel ja mitte kokkuleppel. Hageja leiab, et arvestades, et poolte kokkulepet töölepingu lõpetamise kohta ei ole ta allkirjastanud ja on edastanud erakorralise ülesütlemisavalduse, siis tööleping on lõppenud hageja avaldusega 23.02.2020. Lisaks on kostja jätnud hagejale maksmata töötasu vastavalt töötatud tundidele ning see annab omakorda aluse töölepingu lõpetamisega TLS § 91 lõike 2 punkti 2 alusel. Iga kuu lõpus saatis hageja kostjale teate töötatud töömahu osas ning kostja ei ole vastu vaielnud töötundide arvestusele. Kostja maksis hagejale töötasu järgneva süsteemi järgi: iga kuu 1.kuupäeval kanti üle lähetusrahad summas 750 eurot ning kuu keskel tasuti palk. Tegelikkuses ei ole töötasu arvestatud õigesti ning päevarahasid ja puhkusehüvitisi on arvestatud töötasu sisse. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt sisaldab töötasu, mis on 12 eurot tunnis (neto), ka puhkuse- ja lähetuse tasusid. Antud lepingu säte on tühine ja töötasu sisse ei saa arvestada muid tasusid TLS § 40 lõike 2 kohaselt. Kostja on jätnud hagejale tasumata kokku töötasu summas 5 203,08 eurot. Seoses sellega, et kostja on tasunud vähem töötasu, on kostja arvestanud selle pealt valesti ka järgnevad hüvitised: hageja töötasu pealt makstavad maksud, hageja haigushüvitise tasu hoolduslehe eest, mida hageja võttis töölepingu kehtivuse jooksul, kostja poolt makstud isapuhkuse tasu, puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. Hageja palub TLS § 100 lõike 4 alusel välja mõista hagejale 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis võttes aluseks töötasu vastavalt
lepingule ja töötatud töötundidele. Hüvitis 3 kuu eest summas 6 869,91 eurot. Tööleping lõppes 23.02.2020 ning selleks päevaks jäi hagejal kasutamata puhkuse päevi 11,65 päeva. Arvestades, et kostja ei hüvitanud lepingu lõppedes hagejale kasutamata puhkuse päevi, siis esitab hageja nõude 11,65 kasutamata puhkuse päevade hüvitise summase 1 213,68 eurot (bruto) saamiseks. Kuivõrd kostja arvestas valesti töötasu, siis sellest tulenevalt on valesti arvestatud ka kasutatud isapuhkuse hüvitis. Hageja novembrikuu 5 tööpäeva isapuhkus oli brutos 740,68 eurot. Kostja tegi ülekande summas 168,80 eurot ja seega saamata tasu on brutos 529,62 eurot. Esimese 5 päeva eest oleks neto summa pidanud olema 592,50 eurot ja teise osa isapuhkuse eest 591,30 eurot. Ülekandeid sai hageja ainult summas 2 x 168,80 eurot. Sellega seoses on isapuhkuse esimese kasutatud 5 tööpäeva eest saamata tasu neto summas 423,70 eurot ehk bruto summas 529,62 eurot ja isapuhkuse viimase 5 tööpäev eest neto summas 422,25 eurot ehk bruto summas 527,81 eurot. Kogu nõue bruto summas on 1 057,43 eurot. Võttes aluseks asjaolu, et kostja on hageja töötasusid valesti arvestanud, on hagejal õigus nõuda haigushüvitust saamata jäänud summa ulatuses. Hageja viibis lapsega hoolduslehel perioodil 03.-09.02.2020 ja antud perioodi eest sai hüvitist bruto summas 140,73 eurot. Kalendriaasta tegelik tulu oleks pidanud olema oluliselt suurem, kui hetkel on hageja eest deklareeritud. Seega on hageja saanud hüvitist 53,61 eurot vähem. Hageja on viivise arvestamisel võtnud arvesse, et töötasu nõuded on sissenõutavaks muutunud alates töötasu maksmise tähtajast, milleks on iga kuu 15. kuupäev ning muude nõuete puhul 23.02.2020, mis on töölepingu lõppemise päevaks.
6.Tööandja väidab hagiavalduse punktis 2.3.3, et töötaja on saanud ületunnitöö eest vabu päevi, kuid ei ole seda mitte mingil moel tõendanud. Tööandja väidab, et töötajale anti vaba päev 23.10, 25.10, 12.11, 13.11, 20.12, 22.01. Need väited ei vasta tõele, kuivõrd töötaja oli 23.10, 25.10, 12.11, 13.11 ja 20.12 tööl ning seda tõendavad tunnilehed. Töötaja on saanud mõningaid vabu päevi, aga enamustel päevadel on tehtud vähemalt 10 tundi tööd ja seega kogu kuu lõikes on siiski töötajal ületunde.
7.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt esindajakulu summas 1 388,40 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Roostalu Ehitus OÜ hagi ja põhjendused ning vastuväited C. P.’i hagile
8.Roostalu Ehitus OÜ esitas 12.06.2020 hagi C. P. vastu lugeda C. P.’i 22.02.2020 töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus tühiseks. C. P. on enda lahkumisavalduses viidanud TLS § 91 lg 2 punktidele 1 ja 3. Töötaja ei ole töölepingu ülesütlemise avalduse tegemise hetkeni kordagi ühtegi kaebust esitanud ei juhataja ega mõne muu kolmanda isiku kohta. Tööandja saatis 23.02.2020 töötajale vastava dokumendi töölepingu lõpetamise kohta, mille peale töötaja esitas hoopis ise erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja ei saa sellise lepingu ülesütlemise avaldusega nõustuda, kuna selles märgitud asjaolud ei vasta tõele.
9.Kostja hageja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Tööandja ei ole kunagi töötajat füüsiliselt rünnanud. Ühekordne konflikt või emotsionaalne vaidlus, ebaõnnestunud sõnakasutus jne ei saa olla piisavaks põhjuseks, mis õigustaks kostjal töölepingu erakorraliselt üles öelda ning nõuda seejärel hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine on tühine, siis ei ole tööandja kohustatud tasuma ka töötajale töölepingu lõpetamisest tulenevaid hüvitisi ega viivist. Hageja on oma TVK avalduses välja toonud, et nõuab erakorralisest lepingu ülesütlemisest tulenevat hüvitis 3 kuu keskmine töötasu ulatuses (TLS §100 lg 4) ehk brutosummas 6 869,61 eurot. Kuna hageja viide ehk väide TLS § 91 lg 2 p 3 ja 1 aluste esinemise osas on põhjendamatu/ ei vasta tõele ning on paljasõnaline, siis ei ole ühtegi sellist asjaolu või põhjendust, miks kostja peaks hageja
hüvitisnõude täitma. Kostja leiab, et ta on hagejale kõik tema töötasud ja muud tasud välja maksnud vastavalt seadusele ehk kostja vaidleb kõikidele hageja vastavasisulistele väidetele vastu. Hageja ja kostja vahel puudus antud juhul igasugune kokkulepe, et tööandja peaks ületunnitöö hüvitama rahas. Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lõige 7). Aga kuna käesoleval juhul puudus tööandja ja töötaja vahel vastavasisuline kokkulepe, ei ole ka tööandjal kohustust ületunnitööd rahas hüvitada. Töötaja sai ületunnitöö eest vabu päevi. Kostja vaidleb kõikidele hageja poolt esitatud arvutuskäikudele ning muudele vastavasisulistele tabelitele vastu.
10.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtajaks esitanud (t lk 62), samuti ei nähtu menetluskulude kandmine toimikust. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et C. P.i hagi Roostalu Ehitus OÜ vastu kuulub rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu Roostalu Ehitus OÜ hagi C. P.i vastu. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Kuivõrd kohtusse on esitatud hagiavaldus nii töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ning rahalistes nõuetes, lahendab kohus esmalt küsimuse, kas poolte vahel sõlmitud tööleping on öeldud üles kehtivalt.
14.Töölepinguseaduse (TLS) § 79 alusel võivad pooled töölepingu igal ajal kokkuleppega lõpetada.
15.Vaidlust ei ole, et C. P.i (edaspidi nimetatud ka hageja või töötaja) ja Roostalu Ehitus OÜ (edaspidi nimetatud ka kostja või tööandja) vahel on sõlmitud 29.10.2019 tööleping nr 2019-157, millise punkti 2.1 kohaselt asub töötaja asub tööandja juurde tööle ehitustöölisena (digitoimik lk 495-496). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vaidlust ei ole, et hageja edastas kostjale ekirja (digitoimik lk 489) teel 23.02.2020 töölepingu ülesütlemisavalduse (digitoimik lk 490), mille kohaselt soovis lõpetada töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel ning kostja on saanud nimetatud ülesütlemisavalduse kätte (digitoimik lk 544; t lk 47 pöördel, kostja 27.08.2020 seisukohtade p 1.2).
16.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja poolt hagejale esitatud töölepingu lõppemise kokkulepet ei ole hageja allkirjastanud (t lk 67). Hageja on avaldanud, et tema tahe ei olnud lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel ning on esitanud 23.02.2020 kostjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks (digitoimik lk 490). Vaidlust ei ole, et kostja on nimetatud avalduse saanud kätte, sest pöördus selle vaidlustamiseks avaldusega töövaidluskomisjoni. Seega tuleb kohtul analüüsida töösuhte lõppemist hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduse alusel.
17.TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
18.Hageja tugines ülesütlemisavalduses TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3, mille kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel või kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
19.Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja on ähvardanud hagejat ning kasutanud hageja suhtes 23.02.2020 kostjale kuuluvas töötajate majutuskorteris hageja suhtes vägivalda (digitoimik lk 483-486). Kostja nimetatud hageja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd ühekordne konflikt või emotsionaalne vaidlus, ebaõnnestunud sõnakasutuse ei saa olla piisavaks põhjuseks, mis õigustaks hagejal töölepingu erakorraliselt üles öelda ning nõuda seejärel hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses.
20.Kohus on seisukohal, et kostjapoolne ähvardus hagejale kallale minemise osas, kostja solvav ning ebaväärikas käitumine on olulised tööandjapoolsed kohustuste rikkumised, millest tulenevalt ei saa eeldada töösuhte jätkumist. Kostja ilmselgelt soovis hagejat hirmutades ja ähvardades panna hagejat tegutsema kostja soovitud viisil (Soome maksuametile andmete esitamise osas). Sellega lõi kostja tahtliku hirmuõhkkonna ja pani hageja valiku ette, kas esitada Soome maksuametile tema arvates valeandmeid või riskida tööandja edasise terrori ja karistusega. Töötajalt ei saa mõistlikult eeldada ja nõuda, et ta sellises situatsioonis tööandja juures töötamist jätkab. Kohus tuvastab, et hagejal oli seadusest tulenev alus töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolse rikkumise tõttu ning pooltevaheline tööleping lõppes töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel.
21.Eelmises punktis toodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata Roostalu Ehitus OÜ hagi C. P.i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus põhjendas, millest tulenevalt oli töötajal õigus tööleping tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda. Samadest põhjendustest tuleneb loogiliselt, et tööandja vastassuunaline hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
22.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 23.02.2020, on tahteavaldus saajani jõudnud nimetatud kuupäeval ning sellest tulenevalt loeb kohus töösuhte lõppenuks 23.02.2020.
23.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal esines TLS § 91 lg 2 tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, rahuldab kohus hageja nõude Maksu- ja Tolliameti töötamise registri kande tegemise nõudes ning muudab töötamise registris töölepingu lõppemise alust, lugedes töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 23.02.2020 lõppenuks.
24.TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 6 869,61 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu ning leiab, et ta on hagejale kõik tema töötasud ja muud tasud välja maksnud vastavalt
seadusele. Lisaks vaidleb kostja kõikidele hageja poolt esitatud arvutuskäikudele ning muudele vastavasisulistele tabelitele vastu.
26.Kuivõrd kostja ei ole esitanud hageja hüvitise nõude summa ega arvutuskäigu osas omapoolseid tõendeid, selgitusi ega arvutuskäike, lähtub kohus hageja nõudesummast ja arvutuskäigust ning rahuldab hageja hüvitise nõude täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas 6 869,61 eurot.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil 11.09.2019 kuni 23.02.2020 saamata jäänud töötasu brutosummas kokku 5 203,08 eurot. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud dokumentides avaldanud, et eelpooltoodud nõue on kujunenud järgmiselt: 2019 oktoobri kuu töötasu nõue brutosummas 1 154,04 eurot; 2019 novembri kuu töötasu nõue brutosummas 1 019,19 eurot; 2019 detsembri kuu töötasu nõue brutosummas 1 085,32 eurot; 2020 jaanuari kuu töötasu nõue brutosummas 1 148,37 eurot ning 2020 veebruari töötasu nõue brutosummas 796,16 eurot (digitoimik lk 562-568, t lk 23).
28.Kostja vaidleb hageja töötasu nõudele vastu. Kostja leiab, et hagejale on töötasu välja makstud vastavalt seadusele. Ületunnitasu osas leiab kostja, et kuivõrd pooltel puudus kokkulepe ületunnitöö rahalise hüvitamise osas, hüvitas kostja hagejale ületunnid vaba ajaga.
29.Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 4.1. kohaselt on töötaja põhipalk 12 eurot tunnis (neto) ja see sisaldab puhkuse- ja lähetuse tasusid. Töölepingu punkti 5.1. kohaselt töötas töötaja täistööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning töölepingu punkti 2.3. kohaselt oli töötaja põhiline töökoht Eesti Vabariik (digitoimik lk 495-496).
30.TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.
31.Riigikohus on 07.06.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-43-11 punktis 15 selgitanud, et lähetuskulu hüvitis ei ole käsitatav palgana. Riigikohus on 07.12.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 punktis 20 märkinud, et töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.
32.TLS § 2 alusel on TLS-s ja VÕS-s lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS ei näe ette võimalust käsitleda lähetuskulu hüvitist palga osana. Kohus leiab, et seega saa hageja lugeda töötasu hulka lähetuse tasusid nagu on pooled kokku leppinud töölepingu punktis 4.1, kuivõrd töötasu on töö eest makstav tasu ning töötasu hulka ei saa lugeda ka puhkusetasusid.
33.Hageja on esitanud kohtule saamata jäänud töötasu, sh ületunnitöö tasu nõude tõendamiseks enda pangakonto väljavõtted perioodist 01.09.2019 kuni 25.02.2020, kostja raamatupidaja poolt koostatud palgaarvestuse tabeli, hageja enda poolt koostatud palgaarvestuse tabeli ning kuvatõmmised vestlusest kostja ja hageja vahel (digitoimik lk 390, 583-584, 588, 609618, 718).
34.Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale igakuiselt päevarahasid 750 eurot ning sellele lisaks töötasu (digitoimik lk 583-584). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei vasta teostatud ülekande summad tööajatabelites toodud töötatud tundide arvuga ehk tööajatabelitest ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja
tasunud hagejale töötasu vastavalt töötundidele ning töölepingus toodud töötasu suurusele (digitoimik lk 602-607).
35.TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja on asunud seisukohale, et ületunnitöö hüvitamine toimus vaba ajaga, kuid ei ole tõendanud vaba aja andmist. Hageja on ületunnitöö nõude osas esitanud tõenditena tööajatabelid ning kuvatõmmised vestlusest, millisest ei järeldu, et kostja oleks hüvitanud ületunnid vaba ajaga.
36.Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, selgitusi ega arvutuskäike põhjendamaks oma vastuväiteid töötasu nõude osas, lähtub kohus hageja nõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas kokku 5 203,08 eurot.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista vähem makstud puhkusetasu kasutatud isapuhkuse eest brutosummas 1 057,43 eurot.
38.TLS § 60 lg 1 kohaselt on isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
39.Vaidlust pooltel selle üle ei ole, et hageja on kasutanud TLS § 60 sätestatud isapuhkust 26.11-31.11.2019 nelja tööpäeva ulatuses ning 01.12-02.12.2019 ühe tööpäeva ulatuses ning 23.12-31.12.2019 nelja tööpäeva ulatuses ja 01.01-02.01.2020 ühe tööpäeva ulatuses.
40.Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja lähtus puhkusetasu arvutamisel valest töötasu määrast ehk luges töötasu hulka ka päevarahad ja puhkusetasu, on kostja arvestanud hagejale ka vähem puhkusetasu, millest tulenevalt on hagejal kostja vastu puhkusetasu nõue brutosummas 1 057,43 eurot.
41.Hageja on esitanud enda pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud hagejale isapuhkuse tasu kahel korral, s.o 01.12.2019 summas 168,80 eurot selgitusega „Isapuhkus 5 tp arvestuskuu november 2019“ ning 15.12.2019 summas 168,80 eurot selgitusega „Isapuhkus 5 tp arvestuskuu detsember 2019“ (digitoimik lk 583). Hageja on esitanud omapoolse arvutuskäigu, millises on võetud aluseks, et hageja tunnitasu on 12 eurot neto.
42.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kasutas tasude arvestamisel töötasumäära, mis luges töötasu hulka puhkuse- ja lähetustasud. Hageja on esitanud puhkusetasu nõude tõendamiseks pangakonto väljavõtte ning puhkusetasu arvestuse, kuid kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, selgitusi ega arvutuskäike. Seega nõustub kohus hageja selgituste ja arvutustega ning loeb töölepingu ja pangakonto väljavõttega nõude tõendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu brutosummas 1 057,43 eurot.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena vähem saadud hooldushüvitis brutosummas 53,61 eurot.
44.Kohtule esitatu kohaselt viibis hageja lapsega perioodil 03.02.2020 – 09.02.2020 hoolduslehel ning sai nimetatud perioodi eest hüvitist brutosummas 140,73 eurot (digitoimik lk 589). Hüvitise aluseks võeti 2019 aasta tulu ning kuna hageja tegelik töötasu oleks pidanud olema oluliselt suurem kui on hageja eest deklareeritud, on hagejal kostja vastu nõue brutosummas 53,61 eurot.
45.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele ning leiab, et on tasunud kostjale kõik töötasud vastavalt töölepingule.
46.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt kohustub tööandja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 5 lg 1 p 5 järgi on tööandjal kohustus arvutada kokkulepitud töötasust maha maksud ja maksed.
47.Töövaidluskomisjonile esitatud Maksu-ja Tolliameti väljavõtted ühtivad hageja poolt esitatud lähteandmetega deklareeritud tulu osas, millest tuleneval on töötaja omakorda saanud hüvitist 53,61 euro võrra vähem (digitoimik lk 590-595, 608).
48.Eelnevast tuleneb, et kostja on lähtunud hagejale tasude arvestamisel töötasumäärast, lugedes töötasu hulka puhkuse- ja lähetustasud. Seega nõustub kohus hagejaga, et vale töötasumäära arvestamisega on kaasnenud hagejale kahju vähem saadud hooldushüvitise tõttu. Kohus nõustub hageja poolt esitatud arvutuskäiguga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju brutosummas 53,61 eurot.
49.Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusehüvitis brutosummas 1 213,68 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Hagejapoolse arvutuskäigu kohaselt on tal perioodi 11.09.2019 kuni 23.02.2020 eest väljateenitud kuid kasutamata 11,65 puhkusepäeva (digitoimik lk 521). Hageja on lähtunud puhkusehüvitise arvutamisel töötasust, mida hageja oleks pidanud vastavalt töölepingule ning töötatud tundidele saama.
50.TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 alusel muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
51.Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud hagejale puhkusehüvitise maksmist ega vaidlustanud kasutamata jäänud puhkusepäevade arvu. Hageja on puhkusehüvitise nõude tõendamiseks esitanud puhkusetasu arvestuse ning pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu kostja poolt puhkusetasu tasumist.
52.TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Kohus lähtub hageja poolt toodud arvestusest ja nõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitise kasutamata jäänud 11,65 puhkusepäeva eest brutosummas 1 213,68 eurot.
53.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 13.07.2020 (kaasa arvatud) seisuga summas 392,29 eurot.
54.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas.
55.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
56.Kuivõrd kohus on pidanud hageja nõudeid täies ulatuses põhjendatuks, lähtub kohus hageja poolt esitatud viivise arvestusest ja VÕS § 113 lg-st 1 ja §-st 94 ja rahuldab viivise nõude täies ulatuses.
57.Kõige eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et C. P.i nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb Roostalu Ehitus OÜ ja C. P.’i vahel 29.10.2019 sõlmitud tööleping nr 2019-157 erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 23.02.2020 lõppenuks ning teha vastavad kanded töötamise registrisse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas 6 869,61 eurot, töötasu brutosummas 5 203,08 eurot, puhkusetasu brutosummas 1 057,43 eurot, puhkusehüvitise brutosummas 1 213,68 eurot, kahjuhüvitise brutosummas 53,61 eurot, viivise 13.07.2020 (kaasa arvatud) seisuga summas 392,29 eurot ja alates 14.07.2020 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 11 343,86 eurot kuni nõude täitmiseni, kuid mitte nõude summa. Põhjendatud ei ole Roostalu Ehitus OÜ nõue C. P.i vastu ning see rahuldamisele ei kuulu.
58.Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 jääb 11.08.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi täitmiseni (t lk 38-39).
59.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
60.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on C. P.i nõuete hagihind 15 697,21 eurot ja Roostalu Ehitus OÜ nõude hagihind 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
61.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad mõlema hagiga seotud kõik menetluskulud Roostalu Ehitus OÜ kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
62.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 1 388,40 eurot (t lk 64). Kostja hageja esindajakulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
63.Hageja esindaja tunnitasu määr on 156 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr ei ületa turu keskmist hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
64.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on koostanud hagiavalduse 5,1 tundi, analüüsinud Roostalu Ehitus OÜ hagiavaldust ja koostanud hagile vastuse 1,5 tundi, koostanud hagi tagamise avalduse 2,3 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu 8,9 tundi.
65.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 8,9 tundi ehk 1 388,40 eurot (8,9 tundi x 156 eurot).
66.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 1 388,40 eurot.
67.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.