Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
10.12.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-11759
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Rocki Alberti 08.07.2020 ja 07.08.2020 otsuste peale täiteasjas nr 176/2019/1101 Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanus Silm
Menetlusosalised
Puudutatud isik I – kohtutäitur Rocki Albert, esindaja kohtutäituri abi Leana Land Puudutatud isik II – YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
kohtutäitur
Rocki
Alberti
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 14.09.2020 määrus XX 14.08.2020 kaebuse rahuldamise ulatuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada XX 14.08.2020 kaebus osaliselt ning tühistada kohtutäitur Rocki Alberti 07.08.2020 otsus täiteasjas nr 176/2019/1101 XX 16.07.2020 kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise osas ja kohtutäitur Rocki Alberti 08.07.2020 otsus täiteasjas nr 176/2019/1101 XX-lt 122,22 eurot (km-ga) ületava lisatasu väljamõistmise osas.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-20-11759
1.Kohtutäitur Rocki Albert (kohtutäitur, puudutatud isik I) on algatanud YY (puudutatud isik II) 16.07.2019 täitmisavalduse alusel täitemenetluse XX (avaldaja) ja puudutatud isiku II ühisvara müümiseks avalikul enampakkumisel (täiteasi nr 176/2019/1101). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 22.05.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-7405.
2.Kohtutäitur koostas 08.07.2020 lisatasu väljamõistmise otsuse (edaspidi kohtutäituri 08.07.2020 otsus), millega otsustas nõuda avaldajalt ja puudutatud isikult II lisatasu 244,44 eurot (km-ga). Kohtutäitur müüs täitemenetluses 07.07.2020 lõppenud enampakkumisel avaldajale ja puudutatud isikule II kuulunud sõiduauto Chrysler Grand Voyager (reg. nr. XXXXXX; edaspidi sõiduk) hinnaga 6790 eurot. Kohtutäitur arestis sõiduki 02.10.2019 hinnaga 7500 eurot ning korraldas selle müügiks viis enampakkumist. Esimesed neli enampakkumist nurjusid osalejate puudumise tõttu ning kohtutäitur koostas kordusenampakkumisteks neli vara ümberhindamise akti. Kohtutäitur avaldas viis kuulutust väljaandes Ametlikud Teadaanded, kolm kuulutust oksjonikeskkonnas www.haamer.net ja kaks kuulutust Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite oksjonikeskkonnas. Lisaks avaldas ja haldas kohtutäitur müügikuulutusi internetiportaalis www.varad.ee. Kohtutäitur suhtles ostuhuvilistega ja selgitas neile vara müügi korda täitemenetluses. Kõigi täitetoimingute kohta koostas kohtutäitur TMS-s sätestatud dokumendid ning toimetas need menetlusosalistele kätte. Täitemenetlus, milles menetlusosalisteks on ühisomanikud, on regulatsiooni puudumise ja vähese õiguspraktika tõttu õiguslikult keerukam. Seetõttu on suurem ka kohtutäituri vastutus. Töö mahust, selle keerukusest ja sellega kaasnevast vastutusest lähtudes on põhjendatud lisatasu 3% sõiduki müügihinnast.
3.Avaldaja esitas 16.07.2020 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 08.07.2020 otsuse tühistamiseks. KTS §-d 43 ja 45 annavad õiguse nõuda lisatasu üksnes konkreetse vara enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Lisatasu ei ole mõeldud selleks, et kompenseerida kõik täitemenetluses tehtavad toimingud või subsideerida kohtutäituri põhitasu. Seetõttu ei ole asjakohane kohtutäituri põhjendus, et antud juhul on täitemenetlus õigusliku regulatsiooni puudumise ja vähese kohtupraktika tõttu keerukas ja kohtutäituri vastutus suurem. Kuna kohtutäitur on soovinud lisatasu seoses sõiduki müügiga, tuleb lisatasu põhjendatust hinnata üksnes sellega seonduvalt. Kohtutäituri 08.07.2020 otsuses välja toodud toimingud ei ole täitemenetluses sõiduauto müümise korral tavapäratud ning neist ei saa järeldada, et vaidlusaluse sõiduki enampakkumise korraldamine ja läbiviimine oli võrreldes tavapärase enampakkumisega tehniliselt või õiguslikult keerukam või ajaliselt kulukam. Ühtegi sõiduki enampakkumisega seotud toimingut ei vaidlustatud. Sõiduki näol on tegemist tavapärase müügiesemega. Sõiduki vastu puudus huvi kuni viimase enampakkumiseni. Kohtutäitur ei käinud sõidukit näitamas ega pidanud selle näitamist organiseerima. Ainuüksi viie enampakkumise korraldamine ei anna alust lisatasu nõudmiseks. Sõiduki müümine täitemenetluses eeldabki tavaliselt mitme enampakkumise korraldamist. Sõiduki kiiremale müügile oleks aidanud kaasa see, kui kohtutäitur oleks pärast esimese enampakkumise nurjumist võtnud arvesse avaldaja 13.01.2020 palvet vähendada sõiduki hinda 25% võrra. Müügikuulutuste avaldamine erinevates portaalides on kohtutäituri tavapärane tegevus enampakkumise läbiviimisel. Puuduvad asjaolud, mis õigustaksid lisatasu nõudmist maksimaalses suuruses.
2(9)
2-20-11759 KTS § 45 lg 1 alusel saab lisatasu nõuda üksnes juhul, kui enampakkumise on korraldanud, läbi viinud ja tulemi jaotanud kohtutäitur. Enampakkumised on korraldanud kohtutäituri abi, mistõttu ei saanud lisatasu nõuda.
4.Kohtutäitur jättis 07.08.2020 otsusega avaldaja 16.07.2020 kaebuse rahuldamata. Vara müümine enampakkumisel on täitetoiming, mille eest on kohtutäituril õigus nõuda KTS § 43 alusel lisatasu. Arvestada tuleb, et ühisomanike vara enampakkumisel müümiseks toimuvas täitemenetluses ei kohaldu TMS vahetult ning iga sätet tuleb kohaldada lähtuvalt täitedokumendi eripärast. Näiteks tuleb vara müügitulem jaotada vastavalt täitedokumendile. Kohtutäitur arestis sõiduki, seadis sellele keelumärke, koostas neli vara ümberhindamise akti, viis enampakkumise teadet ja enampakkumise akti, jagas müügitulemi ning esitas Maanteeametile teate vara müügi kohta. Kohtutäitur koostas seega 14 sõiduki müügiga seotud dokumenti. Sellele lisandub kirjavahetus menetlusosalistega, kuulutuste lisamine ning huvilistega suhtlemine. Kokku on kohtutäituril vara müügile kulunud umbes 12 tundi. Riigikohtu praktika järgi võib lisatasu määramiseks anda aluse ka enampakkumiste kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulukus (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Kohtutäitur nõudis lisatasu maksimaalses ulatuses, et katta võimalikult suures ulatuses sõiduki müügiga seotud kulud. Ka lisatasu 244,44 eurot ei kata kohtutäituri kulusid sõiduki realiseerimisel. Asjaolu, et esimesel neljal enampakkumisel ei teinud ükski isik pakkumist, ei tähenda, et huvilised ei pöördunud kohtutäituri poole sõiduki müügiga seotud küsimustega. Mitmed huvilised pöördusid kohtutäituri poole info saamiseks nii telefoni teel kui ka kirjalikult. Kohtutäitur on sõidukit alla hinnates lähtunud menetlusosaliste seisukohast ning hinnanud iga kord sõiduki alla 10–15% eelmise enampakkumisega võrreldes. Avaldaja ei vaidlustanud vara ümberhindamise akte ja kaotas sellega õiguse tugineda kaebuses vara alla hindamisega seotud asjaoludele (TMS § 217 lg 6). Kohtutäituri tasu peab efektiivse täitemenetluse läbiviimiseks tagama ka büroo pidamisega seotud kulud, liikmemaksud, kindlustusmaksed, koolituskulud, investeeringud IT-süsteemide arendamisse ning palga kohtutäiturile ja büroo töötajatele. Asjaolu, et kohtutäitur teeb täitemenetlust läbi viies oma igapäevatööd, ei tähenda, et see peaks olema tasustamata. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea tegema isiklikult (KTS § 7 lg 1 ja § 23 lg 3 teine lause). Täitemenetluses võib vara müüa ka kohtutäituri abi.
5.Avaldaja esitas 14.08.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 08.07.2020 ja 07.08.2020 otsuste tühistamiseks, jäädes 16.07.2020 kaebuse juurde. Lisatasu määramisel tuleb arvestada üksnes konkreetset täitetoimingut ehk praegusel juhul sõiduki müüki, mitte kogu täitemenetlust. Kohtutäitur täidab tavalist täitedokumenti ja on selle täitmiseks korraldanud tavalise enampakkumise. Kohtutäitur ei ole välja toonud, milles seisneb sõiduki müügi ja tulemi jaotamise keerukus. Sõiduki müüki ei muuda keerukaks see, et müügi tulem tuli ühisomanike vahel jaotada võrdselt. Põhjendades lisatasu maksimaalses ulatuses väljamõistmist sellega, et lisatasu kataks maksimaalses ulatuses vara müügi ja büroo pidamisega seotud kulud, on kohtutäitur segamini 3(9)
2-20-11759 ajanud õiguse põhitasule ja lisatasule. Lisatasu ei ole mõeldud kohtutäituri büroo ülalpidamiseks, madala põhitasuga täitemenetluse läbiviimise subsideerimiseks ega täitetoiminguga seotud kulude hüvitamiseks. Madal põhitasu ei anna õigust nõuda lisatasu. Kohtutäitur on sõiduki müümiseks teinud tavapäraseid toiminguid, mille eest on ette nähtud põhitasu. Lisatasu eesmärk on anda kohtutäiturile võimalus saada täiendavat tasu erandolukorras, kus vara müük on eriti keerukas või ajakulukas. Vara arestimine ja keelumärke seadmine ei ole vara müügiga seotud. Pelgalt enampakkumiste arvu ei saa lisatasu nõudmisel aluseks võtta. Avaldaja ei nõustu, et õigus lisatasule on ka siis, kui enampakkumised on kohtutäituri asemel korraldanud ja läbi viinud kohtutäituri abi. Seadusandja on KTS § 45 lg-s 1 rõhutanud, et täitetoimingu peab olema teinud kohtutäitur.
6.Kohtutäitur esitas 07.09.2020 vastuse, milles jäi 07.08.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde ning taotles kaebuse rahuldamata jätmist.
7.Pärnu Maakohus rahuldas 14.09.2020 määrusega avaldaja kaebuse ning tühistas kohtutäituri 08.07.2020 ja 07.08.2020 otsused. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu jättis maakohus kohtutäituri kanda, ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sõiduauto puhul ei ole tegemist spetsiifilise ega keeruka müügiesemega, vaid tavapärase vallasvaraga. Viie enampakkumise korraldamine ei anna alust nõuda lisatasu. Asjaolu, et menetlusosalisteks on võrdväärsed ühisomanikud, ei tähenda, et enampakkumine oleks õiguslikult keerukam ja kohtutäituri vastutus suurem. Lisatasu ei ole mõeldud katma kohtutäituri büroo kulusid. Lisaks kohtutäituri tasule on kohtutäituril õigus sisse nõuda vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. Enampakkumiste korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine ei ole antud juhul olnud tehniliselt või õiguslikult keerukas ega ajaliselt kulukas. Asjaolu, et enampakkumised on kohtutäituri asemel korraldanud kohtutäituri abi, ei välista KTS § 45 lg 1 kohaldamist. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea tegema isiklikult (KTS § 7 lg 1 ja § 23 lg 3). Kohtule esitatud kaebuse rahuldamise korral on kohtul õigus tühistada nii kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Avaldaja kaebus on põhjendatud ning tühistamisele kuuluvad seega nii kohtutäituri 08.07.2020 otsus kui ka 07.08.2020 otsus. Kaebuselt tasutud riigilõiv jääb TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
8.Avaldaja ja kohtutäitur esitasid vastavalt 28.09.2020 ja 30.09.2020 maakohtu 14.09.2020 määruse peale määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 18.11.2020 põhjendatuks määruskaebusi rahuldada ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, milles muud menetluskulud kui kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jäid menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda.
4(9)
2-20-11759 Maakohus ei ole põhjendanud, miks on õiglane jätta muud menetluskulud kui riigilõiv menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on teinud kulutusi oma õiguste kaitseks ja nende tema kanda jätmine ei ole õiglane. Lisatasu põhjendamatusse väljamõistmisesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kohtutäituril oli võimalus lisatasu väljamõistmise otsus menetluskulu kandmata kohtueelses menetluses tühistada, mida kohtutäitur ei teinud. Mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ja kelleks on praegu kohtutäitur. Menetluskulude kandmine oli möödapääsmatu, kuna avaldajalt ei saanud oodata piisavaid teadmisi ja oskusi oma õiguste kaitsmiseks.
10.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist. Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud õigesti nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme. Avaldaja õigusabikulud on hagita menetluse eripära arvestades põhjendamatult suured.
11.Kohtutäitur taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri tasu, mis koosneb menetluse alustamise tasust, põhitasust ja teatud juhtudel lisatasust, eesmärk on katta menetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kui ka kohtutäituri ja büroo töötajate kulud. Kohtutäitur on teinud nõude täitmiseks menetlustoiminguid kuue vara realiseerimiseks, sh algatanud menetluse, seadnud varale keelumärke, vara arestinud, vara arestist vabastanud, vara realiseerinud, teavitanud registripidajat vara omanikuvahetusest, jaotanud vara müügitulemi, suhelnud menetlusosalistega ja enampakkumise huvilistega jne. Lisaks on kohtutäitur lahendanud viis kaebust, esitanud kolmes tsiviilasjas oma seisukohad, määranud menetlusosalisele korduvalt sunniraha, koostanud täitetoimiku koopia ning selgitanud menetlusosalise esindaja vahetumise tõttu menetluse kulgu uuele esindajale. Sunniraha määramine täitemenetluses on harva esinev toiming. Kohtutäituri põhitasu arvel tuleb katta ka kohtutäituri õigusabikulud, sest kohtutäiturile ei hüvitata kaebuse menetlemisel kantud õigusabikulusid. Kogu kohtutäituri tehtud töö eest on ette nähtud põhitasu 278 eurot (km-ta). Kohtutäituril kulus sõiduki müümiseks enampakkumisel ja müügitulemi jaotamiseks kokku 13,5 tundi. Enampakkumiste kogumi ajaline kulukus on alus lisatasu määramiseks. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks ei ole viie enampakkumise läbiviimine ajakulukas. Kohtutäitur on 07.08.2020 otsuses põhjalikult selgitanud, miks oli sõiduki müük ajakulukas. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäitur peab büroo majandamise kulud kandma põhi- ja lisatasu arvel (14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17, p 13.4). Seadusandja eesmärk on seega anda kohtutäiturile õigus nõuda lisatasu menetluses, milles kohtutäituri põhitasu ei kata kohtutäituri kulusid, kuna vara müük kujuneb ajakulukaks. Kohtutäituri põhitasu 278 eurot ei ole piisav, et katta kohtutäituri kulud olukorras, kus täitmisel oleva nõude sisu on kuue erineva vara müük enampakkumisel. Tegu ei ole täitemenetlusega, kus kohtutäituri tasu tuleneb proportsionaalselt sissenõutava summa suurusest, mis üldjuhul katab kohtutäituri bürookulud. Täitemenetlus, kus osapoolteks ei ole võlgnik ja sissenõudja, vaid võrdväärsed menetlusosalised, on tavapärasest õiguslikult keerukam. Ühisomanike vara enampakkumisel
5(9)
2-20-11759 müümiseks toimuvas täitemenetluses peab kohtutäitur kohaldama rohkem seaduse analoogiat, mistõttu on kohtutäituri vastutus palju suurem.
12.Avaldaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Lisatasu määramisel tuleb lähtuda üksnes täitetoimingust, mille eest lisatasu nõutakse. Seetõttu ei oma tähtsust, kas täitemenetlus on keerukas, milliseid toiminguid on kohtutäitur lisaks sõiduki enampakkumisele teinud ja millistes vaidlustes ta on osalenud. Riigikohus on selgelt väljendanud, et kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu (16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Lisatasu nõudmist ei saa õigustada sellega, et põhitasu on liiga madal ega kata bürookulusid. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmisel on kohtutäiturile ette nähtud nii palju suurem tasu, et see kompenseerib madalama põhitasuga täitemenetlusi. Sõiduki müük avalikul enampakkumisel ei ole õiguslikult või tehniliselt keerukas ega ajakulukas. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et tal kulus sõiduki enampakkumisele 13,5 tundi ja ta suhtles ostuhuvilistega. Enampakkumise kuulutuste avaldamine, vara ümberhindamine ja enampakkumise nurjumise akti koostamine on tavapärased ja automatiseeritud toimingud, mis ei ole ajamahukad eraldiseisvalt ega kogumis. Ostuhuvilisi ei olnud, mida kinnitab asjaolu, et kohtutäitur ei käinud sõidukit näitamas ega esitanud meilivahetust väidetavate ostuhuvilistega. Sõiduki omandas ühisomanik YY. Lisatasu nõudmise eelduste täidetuse hindamisel ei saa vaadata üksnes enampakkumiste arvu. Kohtutäitur ei langetanud pärast esimest enampakkumist sõiduki hinda avaldaja soovitud ulatuses ehk 25% võrra, millele ei vaielnud vastu ka YY, vaid väiksemas ulatuses. See andis kohtutäiturile võimaluse viia läbi rohkem enampakkumisi. Selleks, et tekiks õigus lisatasule, peaksid esinema erandlikud asjaolud või ajakulu võrreldes tavapärase olukorraga. Arvestada ei saa sellise ajakuluga, mis tekkis kohtutäiturist tuleneval põhjusel, mh põhjendamatult kõrge alghinna määramisest. Isegi kui kohtutäituril on õigus lisatasule, on põhjendamatu selle väljamõistmine maksimaalses ulatuses. Sellega tekib ebaõiglane olukord võrreldes juhtumitega, kus täitetoiming on tõepoolest tehniliselt või õiguslikult keerukas ja ajamahukas. Avaldaja ei nõustu, et õigus lisatasule on ka siis, kui enampakkumise on kohtutäituri asemel korraldanud ja läbi viinud kohtutäituri abi. Seadusandja on KTS § 45 lg-s 1 rõhutanud, et täitetoimingu peab olema teinud kohtutäitur.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada avaldaja kaebuse rahuldamise ulatuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri 07.08.2020 otsuse avaldaja 16.07.2020 kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise osas ja kohtutäituri 08.07.2020 otsuse avaldajalt 122,22 eurot (km-ga) ületava lisatasu väljamõistmise osas. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
6(9)
2-20-11759
14.Määruskaebuse on esitanud nii avaldaja kui ka kohtutäitur. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas ning kohtutäitur tervikuna. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust terves ulatuses.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enampakkumiste korraldamine ja läbiviimine kohtutäituri abi poolt ei välista KTS § 45 lg 1 alusel lisatasu nõudmist ega hakka maakohtu määruse põhjendusi kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 kordama. Ringkonnakohus lisab, et TMS § 102 võimaldab arestitud asja müüa ka võlgnikul kohtutäituri kontrolli all. Seetõttu ongi KTS § 45 lg-s 1 eraldi rõhutatud, et enampakkumise peab olema korraldanud, läbi viinud ja tulemi jaotanud kohtutäitur (vt ka Riigikogu XII koosseisu 750 SE seletuskiri, lk 5).
16.Kohtutäituril on õigus nõuda lisatasu KTS § 43 lg-s 1 sätestatud tingimustel, st TMS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu tegemisel, kui see on olnud tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Lisaks peab võlgnik olema jätnud nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmata. Kohtutäituri 08.07.2020 otsusest nähtub, et kohtutäitur nõuab lisatasu sõiduki enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest ehk KTS §-s 45 nimetatud täitetoimingu eest. Tingimus, et võlgnik peab olema jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, ei ole praegu asjakohane, sest täitmisel oleva nõude sisu ongi vara müük avalikul enampakkumisel.
17.Riigikohtu praktika järgi saab kohtutäitur lisatasu nõuda üksnes erandlikel juhtudel. Kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka kuulub KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine TMS-i alusel, ei saa KTS § 43 lg 1 mõtte kohaselt olla igapäevase töö tegemine lisatasu saamise põhjus. Piisav ei ole ainuüksi KTS § 45 lg-s 1 kirjeldatud eeltingimuste olemasolu, st vara enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Lisatasu määramiseks võib anda aluse enampakkumiste n-ö kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulukus. Selge ja kontrollitav peab olema ka kordusenampakkumiste põhjus. Ajalise kulukuse korral ei saa arvestada sellise ajakuluga, mis tekkis kohtutäiturist tuleneval põhjusel, sh kui kohtutäitur määras enampakkumise alghinna põhjendamatult kõrgeks (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Kohtutäitur on 08.07.2020 ja 07.08.2020 otsustes põhjendanud lisatasu nõudmist enampakkumise ja täitemenetluse õigusliku keerukusega ning enampakkumise ajalise kulukusega. Täpsemalt on kohtutäitur välja toonud, et täitemenetlus, milles menetlusosalisteks on ühisomanikud, on regulatsiooni puudumise ja vähese õiguspraktika tõttu õiguslikult keerukam ning kohtutäituri vastutus sellist täitemenetlust läbi viies on suurem. Samas on lisatasu nõudmise õigus KTS § 43 lg-test 1 ja 2 tulenevalt toimingupõhine. Lisatasu nõudmist ei saa põhjendada täitemenetluse kui terviku õigusliku keerukusega. Kohtutäitur ei ole regulatsiooni puudumist ja vähest õiguspraktikat sidunud sõiduki enampakkumise korraldamise ja läbiviimisega. Märkida tuleb, et TMS-i 6. peatüki 2. ja 3 jagu reguleerivad põhjalikult vallasasja müüki enampakkumisel ja müügitulemi jaotamist. Asjaolu, et sõiduki müügist saadud tulem tuleb vastavalt täitedokumendile jaotada avaldaja ja YY vahel võrdselt, ei muuda enampakkumist õiguslikult keerukaks, kuna asja müügist saadud tulemi jaotamine mitme sissenõudja vahel ei ole täitemenetluses midagi tavapäratut. Ringkonnakohus kontrollib seega järgnevalt üle, kas lisatasu nõudmiseks andis alust sõiduki enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise ajaline kulukus.
7(9)
2-20-11759
18.Kohtutäitur on 08.07.2020 otsuses välja toonud, et korraldas sõiduki müügiks viis enampakkumist, millest neli esimest nurjusid osalejate puudumise tõttu. Kordusenampakkumisi korraldades koostas kohtutäitur neli vara ümberhindamise akti. Kohtutäitur avaldas viis kuulutust väljaandes Ametlikud Teadaanded, kolm kuulutust oksjonikeskkonnas www.haamer.net, kaks kuulutust oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ning müügikuulutused portaalis www.varad.ee. Lisaks suhtles kohtutäitur ostuhuvilistega ja selgitas neile vara müügi korda täitemenetluses. 07.08.2020 otsuses on kohtutäitur täiendavalt välja toonud, et arestis sõiduki, seadis sõidukile käsutamise keelumärke, pidas kirjavahetust menetlusosalistega, koostas enampakkumise akti, jaotas müügitulemi ja edastas Maanteeametile teate sõiduki müügi kohta. Kokku on kohtutäitur pidanud sõiduki müügile kulunud ajaks umbes 12 tundi (kohtutäituri määruskaebuses on märgitud 13,5 tundi). Ringkonnakohus selgitab, et sõiduki arestimise ja sellele käsutamise keelumärke seadmise ajakulu ei saa arvestada lisatasu määramisel KTS §-s 45 nimetatud toimingu ehk enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest, sest lisatasu arestimistoimingu eest reguleerib KTS § 44. Liiga üldiseks jääb kohtutäituri väide ostuhuvilistega suhtlemise ja neile vara müügi korra selgitamise kohta. Kohtutäitur ei ole esitanud sellise suhtluse toimumise kohta tõendeid ega toonud eraldi välja sellele kulunud aega. Samas leiab ringkonnakohus, et ülejäänud kohtutäituri tegevused, st sõiduki enampakkumise korraldamise ja läbiviimisega seotud tegevused kogumis, õigustavad antud juhul lisatasu nõudmist. Viie enampakkumise läbiviimine ei ole vara müügi korral tavapärane ja toob kaasa suurema ajakulu. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kordusenampakkumised on põhjustanud kohtutäitur, kuna ta ei hinnanud pärast esimest enampakkumist vara alla avaldaja soovitud ja ühtlasi maksimaalses ulatuses (TMS § 100 lg 5 teine lause), s.o 25% võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga. Kohtutäituri 08.07.2020 otsusest nähtub, et kohtutäitur määras sõiduki alghinnaks teisel enampakkumisel 6750 eurot, st hindas selle alla 10%. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada teise enampakkumise alghinda põhjendamatult kõrgeks, eriti arvestades asjaolu, et sõiduk müüdi lõpuks hinnaga 6790 eurot. Kordusenampakkumiste korraldamisest ja läbiviimisest tingitud ajakulu saaks pidada kohtutäituri põhjustatuks, kui ta ei oleks neil sõidukit alla hinnanud sõltumata sellest, et eelmised enampakkumised nurjusid osalejate puudumise tõttu. Eelnevast lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et lisatasu nõudmise eeldused olid täidetud.
19.Kohtutäitur on nõudnud lisatasu maksimaalses ulatuses, s.o 3% sõiduki müügihinnast ehk 203,70 eurot (km-ta). Nõutava lisatasu suurust on kohtutäitur 08.07.2020 otsuses põhjendanud töö mahu, keerukuse ja sellega kaasneva vastutusega. 07.08.2020 otsuses on kohtutäitur toonud täiendavalt välja, et nõuab maksimaalses ulatuses lisatasu, et katta sõiduki müügiga seotud kulud võimalikult suures ulatuses. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kohtutäitur ei ole põhjendanud, milles seisneb sõiduki enampakkumise keerukus. Tegu on üksikasjalikult reguleeritud ja täitemenetluses tavapärase toiminguga, mille puhul ei saa rääkida suuremast vastutusest. Samuti ei õigusta antud juhul lisatasu nõudmist maksimaalses ulatuses sõiduki müügile kulunud aeg. Kohtutäituri 07.08.2020 otsuse järgi kulus kohtutäituril sõiduki müügile 12 tundi. Selle hulka on kohtutäitur arvestanud põhjendamatult ka sõiduki arestimisele ja keelumärke seadmisele kulunud aja ning ostuhuvilistega suhtlemisele kulunud aja. Lisaks saab lisatasu suuruse määramisel arvestada üksnes selle ajaga, mis kohtutäituril kulus võrreldes tavapäraselt vallasasja enampakkumise korraldamisele ja läbiviimisele kuluva ajaga rohkem. Kohtutäituri kulud peab katma eelkõige kohtutäituri põhitasu ning lisatasu eesmärk ei ole kompenseerida madalat põhitasu. Arvestada tuleb, et täitemenetlustes toimub ristsubsideerimine, st osa täitemenetluste või -toimingutega
8(9)
2-20-11759 seotud kulusid kaetakse muude täitemenetluste või -toimingute eest saadavast tulust, mis tagab lõppastmes kohtutäituritele piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse. Kohtutäitur on seega lisatasu suuruse määramisel arvestanud asjasse puutumatute asjaoludega ja ületanud sellega diskretsioonipiire, mis on viinud põhjendamatult suure lisatasu väljamõistmiseni. Riigikohtu praktika järgi tuleb kohtul lisatasu väljamõistmine või välja mõistmata jätmine lahendada lõplikult ja asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile (16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus kohtutäituri lisatasu põhjendatud suuruseks sõiduki enampakkumise eest 1,5% sõiduki müügihinnast ehk 101,85 eurot (6790 x 1,5%), koos käibemaksuga 122,22 eurot.
20.Eelnevast lähtuvalt tuleb maakohtu määrus tühistada avaldaja kaebuse rahuldamise ulatuse osas, st kohtutäituri 08.07.2020 ja 07.08.2020 otsuste täies ulatuses tühistamise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri 07.08.2020 otsuse avaldaja 16.07.2020 kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise osas ja 08.07.2020 otsuse 122,22 eurot (km-ga) ületava lisatasu väljamõistmise osas. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja õigusi kaitseb KTS § 53, mis sätestab, et kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
21.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel muuta menetluskulude jaotust. Avaldaja kaebuse rahuldamise ulatust arvestades on õiglane jätta kõik menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu ei ole vaja võtta sisulist seisukohta avaldaja määruskaebuse osas, milles avaldaja on kaebuse rahuldamisele tuginedes palunud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
22.Menetluskulud ringkonnakohtus on õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.