Karin Paesi hagi Taavi Kallase vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
25 557 eurot 80 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taavi Kallase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Taavi Kallas (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Vastustaja (hageja): Karin Paes (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Evelin Jõgar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Taavi Kallase nõue panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude ning soetatud kinnistu kindlustus- ja laenumaksete hüvitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ning mõisteti Taavi Kallaselt välja tasumata riigilõiv 900 eurot riigituludesse (otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8). Samuti tühistada kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus muutmata.
Lugeda kohtuotsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta rahuldamata Karin Paesi taotlus protokolli parandamiseks.
3.2.Rahuldada Taavi Kallase taotlus protokolli parandamiseks. Parandada 04.08.2020 kohtuistungi protokoll, lugedes protokolli teksti esimese lehekülje eelviimase rea kolmanda lause õigeks sõnastuseks „Hiljem ta võtit ei saanud, sest minu asjad hakkasid kaduma.“
3.3.Rahuldada Karin Paesi hagi Taavi Kallase vastu kaasomandi lõpetamiseks.
3.4.Lõpetada Karin Paesi ja Taavi Kallase kaasomand X registriosa numbriga X.
3.5.Müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud raha jagada järgmiselt: esimeses järjekorras tasuda kinnisasja müügiga seotud kulud, teises järjekorras tasuda kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk, ülejäänud raha jagada Karin Paesi ja Taavi Kallase vahel võrdsetes osades.
3.6.Kohtuotsuse täitmise kord määrata järgmiselt: 1) ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest müüvad Karin Paes ja Taavi Kallas ise kinnistut kokkuleppel; 2) nimetatud tähtaja möödumisel on kaasomanikul õigus taotleda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.7.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Karin Paes (hageja) esitas 16. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagi Taavi Kallase (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada kaasomand kinnistu (asukohaga X (registriosa nr X)) osas selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist tasutakse esimeses järjekorras kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva
hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Hagiavalduse kohaselt on pooled kinnistu kaasomanikud (kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust). Kinnistu ostmiseks võtsid pooled laenu Swedbank AS-st. Poolte kooselu lõppes juulis 2019, kui hageja kolis kostjast eraldi. Kostja on sellest ajast alates elanud elamus üksi. Hageja arvates puudub kostjal õigus nõuda panuste hüvitamist. Kostja ei ole esitanud vastuhagi seltsingu likvideerimiseks. Lisaks on kostja kulutuste hüvitamise nõue aegunud. Hageja on seisukohal, et poolte vahel ei ole seltsingut. Kinnistu omandati ajal, kui hageja oli lapseootel ning ta hoolitses nii majapidamise kui ka lapse kasvatamise eest. Seega tuleb eeldada poolte ühist tahet, et kulutused kinnistu omandamisel ja parendamisel kannab eelkõige kostja ning tal ei ole õigust nende kulutuste tagasinõudmiseks hagejalt. Kui asjas peaksid seltsingu likvideerimise sätted kohalduma, tuleb arvesse võtta ka hageja perioodilisi makseid kostjale ja tasutud üüri. Samuti on hagejal kasutuseelise nõue kostja vastu seoses kostja poolt kinnistu kasutamisega alates augustist 2019. Hageja on selle nõude kostja kulutuste hüvitamise nõudega tasaarvestatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega ning kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Samuti nõustus kostja sellega, et kinnistu müügist saadud tulemist tasutakse esimeses järjekorras müügiga seotud kulud ning teises järjekorras kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk. Kostja vaidles vastu hageja ettepanekule jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdsetes osades. Poolte vahel oli seltsinguleping ja arvesse tuleb võtta poolte tehtud panuseid. Kostja rahaliseks panuseks on olnud ehituskulud 25 557 eurot 80 senti, notari tasud 741 eurot 96 senti, tagatise kindlustuse kulud alates 2016. a 593 eurot 54 senti, kinnistu kindlustusmaksed alates augustist 2019. a 137 eurot 69 senti ja laenumaksed alates augustist 2019. a 3383 eurot 38 senti (kokku 30 414 eurot 37 senti). Kostja sai raha (u 46 000 eurot) tema vanematele kuulunud korteri müügist. Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste hüvitamist üle jäänud raha tuleb poolte vahel jagada võrdsetes osades.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2020 otsusega hagi ning lõpetas poolte kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast tasutakse esimeses järjekorras kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Otsuse resolutsiooni kohaselt määrati kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest müüvad pooled ise kinnistut kokkuleppel ning tähtaja möödumisel on poolel õigus taotleda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude ja soetatud kinnistu kindlustus- ning laenumaksete hüvitamiseks. Maakohus mõistis kostjalt riigi tuludesse välja tasumata riigilõivu 900 eurot, mis tuleb kostjal tasuda 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2492 eurot 50 senti, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja koos kohustusega tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kinnistu on poolte kaasomandis võrdsetes osades ning kinnistu osteti 20. mail 2016 saadud laenuga. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et poolte ühine laps sündis 2016. aastal ning pooled kasutasid maja ühise eluasemena kuni juulini 2019. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas jagada kinnistu müügist saadud raha, millest on maha arvatud laenujääk ja müügiga seotud kulud. Kostja arvates on poolte vahel seltsing, mistõttu tuleks maha arvata ka temapoolsed panused. Hageja hinnangul poolte vahel seltsing puudub. Maakohus leidis, et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Maakohus lõpetas kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Samuti maakohus leidis, et poolte vahel on seltsing (VÕS § 580 lg 1). Pooltel on kokkulepe elamu ehitamise ja kasutamise kohta majanduslikus mõttes ühisvarana. Lootus oli seda teha kestvalt ja tulevikku suunatuna. Pooled soovisid rajada ühise kodu. Tegemist ei olnud äriprojektiga või ainult ühe poole sooviga asuda kinnistule elama. Mõlemad pooled on kinnistu omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes). Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks kostja pidanud esitama vastuhagi. Kohtupraktika järgi ei pea kaasomanik esitama vastuhagi, kui ta ei soovi kaasomandi lõpetamist muul viisil kui on nõutud tema vastu esitatud hagis. Praeguses tsiviilasjas on kaasomanikud kokku leppinud, et kinnistu müüakse. Samuti ei pidanud esitama hagi seltsingu likvideerimiseks. Seltsingu loomise kokkulepe võib olla suuline. Seltsingulepingu sõlmimine ning lõpetamine võib tuleneda ka poolte käitumisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu omandati poolte kooselu kestel. Kostja ei ole tõendanud, et elamu ehituskulud tehti vaid kostjale tema vanemate poolt makstud rahast, mitte pangalaenu, kostja igapäevase sissetuleku või hageja poolt kostja kontole makstud raha arvelt. Kuigi hageja poolt tehtud maksete selgitus ei ole asjakohane, on ta kandnud aastatel 2016 ja 2017 kostja kontole raha. Lisaks on hageja tasunud ajal, mil kostja tegi kulutusi elamu parendamiseks, perekonna üüritud eluasemekulud. Kostja väidete kohaselt on ta kasutanud enda isiklikku raha tagatise kindlustamiseks (593 eurot 54 senti), soetatud kinnistu kindlustusmaksete tasumiseks (137 eurot 69 senti) ning laenu ja intressi makseteks (3383 eurot 38 senti). Maakohus tuvastas, et tagatise kindlustuse arved on tasunud A.A., mitte kostja. Kostja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju sellest, et hageja ei ole tasunud pool tagatise kindlustamise makstest. Maakohus ei analüüsinud hageja aegumise vastuväidet kostja nõude osas, kuna kostja nõue on põhistamata. Soetatud kinnistu kindlustus- ja laenutagastuse maksed tuli kaasomanikel tasuda solidaarvõlgnikena võrdsetes osades (VÕS § 65 ja § 69 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et laenu- ja kindlustusmakseid tasus seitsme kuu kestel kostja. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega saab kostjal olla rahaline nõue hageja vastu 1760 eurot 54 senti [(3383 eurot 38 senti + 137 eurot 69 senti): 2]. Hageja on tasaarvestanud enda solidaarkohustuse kasutuseelise hüvitisega juba kohtueelses menetluses 25. oktoobril 2019. Kasutuseelise hüvitise suurus on hageja arvestuse kohaselt pool elamu 1000 euro suurusest eelduslikust üürihinnast, s.o 500 eurot kuus. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja võis lahkuda augustis 2019 kaasomandis olevalt kinnistult. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et augustist kuni oktoobrini 2019 oleks kostja teinud hagejale takistusi kaasomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Samuti ei ole tõendatud, et hageja elule või
tervisele oleks olnud ohtlik kinnistule jääda. Alates 6. oktoobrist 2019 kuni 19. maini 2020 piiras kostja hageja kui kaasomaniku võimu kaasomandi üle põhjendamatult ja ebavajalikult. Hagejal puudus õigus vallata ja kasutada enda omandit, mistõttu oli tal õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist ning see tasaarvestada kostja poolt täidetud solidaarkohustusega VÕS § 197 lg 1 alusel. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seetõttu maakohus leidis, et kostjal puudub täidetud solidaarkohustusest tulenev nõue ning see tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 24. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus otsustas lõpetada kaasomandi selliselt, et pärast kinnistu müügist saadud rahast kinnistu müügiga seotud kulude ja kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujäägi tasumist jagatakse ülejäänud raha poolte vahel võrdsetes osades. Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu 25 557 euro 80 sendi väljamõistmiseks, mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 900 eurot ning osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2493 eurot 50 senti koos viivise tasumise kohustusega. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega lõpetada kaasomand selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast tasutakse esimeses järjekorras kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk, kolmandas järjekorras tagastatakse kostjale tema tehtud panus 25 557 eurot 80 senti ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palub kostja jätta maakohtus poolte endi kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtusse arutamiseks. Ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et poolte vahel oli seltsing. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks kostja tõendanud, et elamu ehitati elamiskõlbulikuks tema poolt tehtud kulutustega, vaid üksnes pangalt saadud laenuga. Kostja kandis elamu ehitamiseks kulusid oma ema korteri müügist saadud rahast, panustades seltsingusse 25 557 eurot 80 senti. Kohtu seisukoht on üllatuslik. Maakohus ei teinud kostjale ka ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja ei nõua apellatsioonimenetluses notaritasude, tagatise kindlustuskulude, kinnistu kindlustusmaksete ja täiendavate ehituskulude panuse hulka arvestamist. Otsuse põhjenduste järgi oleks hageja justkui panustanud seltsingusse kostjaga võrdselt. Samas ei ole maakohus otsuses käsitlenud hageja seltsingusse tehtud panuste suurust. Praegusel juhul tuleks arvestada elamu ehitusse panustatud raha, mitte igapäevaseid kulutusi. Kostja siiski märgib, et ka tema panustas pere ühisesse majapidamisse seltsingu ajal igapäevaste kulutuste kandmisega. Hagejal puudub tasaarvestamise alus. Hageja kohustus kostjale hüvitama poole kulutustest vastavalt võimalustele. Pooled pidasid sellisest kokkuleppest kinni, kuid nende kulutuste maksmine ei ole seotud seltsinguga. Otsus on kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas vastuoluline ning riigilõivu väljamõistmiseks puudub alus. Kostja esitatud nõue on kaasomandi lõpetamise nõude sisuks. Praeguses asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja ei ole vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele ega selle viisile. Kaasomandi lõpetamine on ka mõlema poole huvides. Pooled vaidlevad üksnes kinnistu müügist saadud raha jagamise üle. Lisaks on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli seltsing ning kostjal on õigus panuse hüvitamiseks. Kohus on otsuses sisuliselt käsitlenud hageja panust.
Seega on kohus rahuldanud kostja nõude seltsingu sätete kohaldamiseks, millele hageja vastu vaidles.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Menetluskulud ringkonnakohus palub hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kostja nõue panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks ning soetatud kinnistu kindlustus- ja laenumaksete hüsitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ning mõisteti kostjalt välja tasumata riigilõiv 900 eurot riigituludesse (otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8). Samuti tühistada kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsust osas, mille otsustati jagada kinnistu müügist saadud raha pärast kinnistu müügiga seotud kulude ja kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujäägi tasumist poolte vahel võrdsetes osades (resolutsiooni p 5); samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu 25 557 euro 80 sendi väljamõistmiseks (resolutsiooni p 7), mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 900 eurot (resolutsiooni p 8) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2493 eurot 50 senti koos viivise tasumise kohustusega. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud kaasomandi lõpetamist (resolutsiooni p-d 3, 4), kinnisasja müümist enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud raha jagamist viisil, et esimeses järjekorras tasutakse kinnisasja müügiga seotud kulud ja teises järjekorras tasutakse kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk. Lisaks ei vaidlusta kostja apellatsioonimenetluses notaritasude, tagatise kindlustuskulude, kinnistu kindlustusmaksete ja täiendavate ehituskulude panuse hulka mittearvestamist ning vaidlustatud on ehituskuludega seotud panuse summas 25 557 eurot 80 senti mittearvestamist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
7.Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu nõudega lõpetada kaasomand X registriosa numbriga X ning müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja saadud rahast tasuda esimeses järjekorras müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kostja asjas vastuhagi ei esitanud, kuid leidis, et poolte vahel on seltsinguleping ja kinnisasja müügist saadud raha jagamisel tuleb arvestada poolte panuseid, kusjuures tema rahaline panus on ehituskulud 25 557 eurot 80 senti, notarikulud 741 eurot 96 senti, tagatise kindlustuskulud 593 eurot 54 senti, tagatise kindlustusmaksed 137 eurot 69 senti ja laenumaksed 3383 eurot 38 senti, kokku on kostja isiklik panus 30 414 eurot 37 senti. Apellatsioonkaebuses on kostja isiklikku panust vähendanud ja panuse nõude suuruseks on jäänud 25 557 eurot 80 senti.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi asudes seisukohale, et kostja ei pidanud esitama hagi tema kui seltsinglase panuse suuruse kindlaksmääramiseks. Sellekohasele järeldusele jõudmisel on maakohus tuginenud Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p-le 20, mille kohaselt seltsingu likvideerimisele kohaldatakse
eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid. Maakohus leidis, et kuna hagi on esitatud kaasomandi lõpetamiseks sel viisil, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning kostja ei ole soovinud muul viisil kaasomandi lõpetamist, siis ei pidanud kostja esitama vastuhagi. Samuti leidis maakohus, et seltsingu likvideerimiseks ei tule esitada kohtule hagi. Ringkonnakohus leiab, et kostja, soovides kindlaks määrata enda kui seltsinglase panuse suurus, mis tuleks talle tagastada seltsinguvarast, pidi esitama vastava hagi maakohtule. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et seltsingu likvideerimiseks ei tule kohtule hagi esitada, samas aga kui on vaidlus selle üle, kui suur on seltsinglaste panused ning kuidas tuleb seltsingu likvideerimisel vara jaotada, siis on vajalik vastava hagi esitamine.
9.Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p 7 kohaselt on maakohus jätnud rahuldamata kostja nõude panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks ja soetatud kinnistu kindlustus- ning laenumaksete hüvitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ja p-s 8 on kohus välja mõistnud kostjalt riigilõivu 900 eurot riigituludesse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes rahuldamata kostja nõude, mida ei olnud maakohtule esitatud, s.o kostja ei olnud esitanud kohtumenetluses vastuhagi või hagi hageja vastu, ning mõistes välja ka nõude esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu, rikkus TsMS §-i 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seetõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et tal on võimalik soovi korral esitada hagi seltsinguvarast panuse tagastamiseks, kuid antud menetluses sellist hagi (vastuhagi) ei ole esitatud. Samuti on hagejal ja kostjal võimalik kokkuleppel määrata seltsinguvara koosseis, kummagi panuse suurus ja jne, s.o asi lahendada kokkuleppega. Lisaks juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu ka sellele, et täpsustamist vajab see, kas kõik tema poolt väidetavalt panusena tasutud summad kuuluvad seltsinguvarasse või on tegemist nõudega muul alusel (näit kaasomaniku nõudega vms).
10.Kuna asjas ei ole esitatud hagi (vastuhagi), siis ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited seonduvalt kostja väidetava panuse suurusega seltsinguvaras asjakohased ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neile vastata. Samuti ei võta ringkonnakohus seisukohta selle kohta, kas poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, milline on väidetava seltsinguvara koosseis ja millised olid poolte panused seltsinguvarasse.
11.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et praeguses asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ning selles osas kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Kostja ei ole vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele ega selle viisile. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.