K.P. hagi T.K. vastu kaasomandi lõpetamiseks T.K. hagi K.P. vastu hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot ja 30 414.37 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/kostja K.P, ik XXX; lepinguline esindaja E.J; esindajad Kostja/hageja T.K, ik XXX; lepinguline esindaja M.P. Kohtuistungi toimumise aeg 4. august 2020 Protokollija
2.Rahuldada T.K. taotlus protokolli parandamiseks. Parandada 04.08.2020 kohtuistungi protokoll, lugedes protokolli teksti esimese lehekülje eelviimase rea kolmanda lause õigeks sõnastuseks „Hiljem ta võtit ei saanud, sest minu asjad hakkasid kaduma.“
3.Rahuldada K.P. hagi T.K. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
4.Lõpetada K.P. ja T.K. kaasomand kinnisasjale XXX registriosa numbriga XXX.
5.Müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud raha jagada järgmiselt: esimeses järjekorras tasuda kinnisasja müügiga seotud kulud, teises järjekorras tasuda kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk, ülejäänud raha jagada K.P. ja T.K. vahel võrdsetes osades.
6.Kohtuotsuse täitmise kord määrata järgmiselt: 1) ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest müüvad K.P. ja T.K. ise kinnistut kokkuleppel; 2) nimetatud tähtaja möödumisel on kaasomanikul õigus taotleda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Jätta rahuldamata T.K. nõue panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks ja soetatud kinnistu kindlustus- ning laenumaksete hüvitamiseks, kokku summas 30 414.37 eurot.
8.Välja mõista T.K. tasumata riigilõiv 900 eurot riigi tuludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Makserekvisiitide kohta saadab kohus kohustatud isikule teatise pärast kohtuotsuse jõutumist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta T.K. kanda. T.K. menetluskulud jätta tema enda kanda. Määrata K.P. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 492.50 eurot, milline summa mõista välja T.K. K.P. kasuks ja millelt T.K. peab maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K.P. (edaspidi käesolevas otsuses nimetatud „hageja“) esitas 16.01.2020 Tartu Maakohtule T.K. (edaspidi käesolevas otsuses nimetatud „kostja“) vastu hagi, paludes lõpetada kaasomand kinnisasjale XXX registriosa numbriga XXX ning müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel. Saadud tulemist tasuda esimeses järjekorras müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.
2.Hagejale kuulub kinnistust 1⁄2 suurune mõtteline osa ja kostjale 1⁄2 suurune mõtteline osa. Kinnistul asus elamukarp. Kinnistu osteti 20.05.2016 hinnaga 110 000 eurot, ostu finantseeriti pangalaenuga. Laenu põhiosa jääk on 10.01.2020 seisuga XXX eurot. Poolte kooselu lõppes 2019. a juulis, alates sellest ajast on kostja elanud kaasomandis olevas eluhoones üksinda. Hageja on soovinud lõpetada kaasomandit ning teinud kostjale ettepanekuid, kuid kokkuleppele ei ole jõutud.
3.Hageja leiab, et kostja väited panuste tagastamise kohta on asjakohatud, kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi seltsingu likvideerimiseks. Pooltel puudus tahe seltsingulepingu sätete kohaldamiseks, pealegi on kostja välja toonud üksnes enda
väidetava rahalise panuse kinnisasja omandamiseks ja parendamiseks. Kinnistu omandati ajal, kui hageja oli juba lapseootel ning ta hoolitses nii majapidamise kui ka lapse kasvatamise eest. Seega tuleb eeldada poolte ühist tahet, et kulutused kinnistu omandamisel ja parendamisel kannab eelkõige kostja ning tal ei ole õigust nende kulutuste tagasinõudmiseks hagejalt. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nõuded kulutuste hüvitamiseks on aegunud. Kindlustuskulusid ei saa kostja nõuda, sest tõenditest nähtuvalt on need kandnud kolmas isik.
4.Juhul kui kohus kohaldab seltsingulepingu likvideerimise sätteid, tuleb arvesse võtta ka hageja perioodilisi makseid kostjale ja XXX eest tasutud üürisummasid. Hageja on 2012. a kostjale tasunud 979.95 eurot, 2013. a 1065 eurot, 2014. a 2527 eurot, 2015. a 3998.15 eurot ning 2016. a enne XXX korteri müügilepingu sõlmimist (mis toimus XX.XX.XXXX ) 609 eurot. Lisaks on hageja tasunud perioodil 12.04.2016-20.02.2017 üürikorteri eest arveid O.R.I. kogusummas 3152.07 eurot.
5.Hagejal on kostja vastu vastunõue (kasutuseelise nõue seoses kinnistu kasutamisega alates 2019. a augustist), mis on kostja kulutuste hüvitamise nõudega tasaarvestatud. Hagejal oli kostja vastu kasutuseelise hüvitise nõue, kuivõrd kostja ei ole võimaldanud hagejal ligipääsu kinnisasjale perioodil augustist 201919.05.2020 ning on kasutanud kinnisasja ainuisikuliselt. Kostja kolis 19.05.2020 XXX majast välja ning andis hagejale maja ligipääsuks võtmed samal kuupäeval, mistõttu lõppes tasaarvestuslik nõue 19.05.2020. Kostja võlgnes hagejale kasutuseelise hüvitisena üürihinnast poole ulatuse (450 eurot kuus), mis teeb kokku august 2019 kuni mai keskpaik 2020 perioodi eest 450x9+225=4275 eurot. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust suuremale osale laenumaksete tasumisest tulenevalt, kuivõrd kostja esitas tasaarvestusavalduse kasutuseelise hüvitise nõude alusel ning seega on nõuded tasaarvestusega lõppenud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-st 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.
6.04.08.2020 kohtuistungil palus hageja määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et pooled müüvad kinnistut ise ühe aasta jooksul, kooskõlastades müügihinna, pärast seda on õigus taotleda müüki avalikul enampakkumisel.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagile vastu osas, mis puudutab pärast kohustuste täitmist üle jäänud raha jagamist.
8.Vastuse kohaselt oli poolte vahel seltsinguleping ja arvestada tuleb poolte panuseid. Kostja rahaline panus on ehituskulud XXX eurot, notarikulusid 741.96 eurot ja tagatise kindlustuse kulud alates 2016 593.54 eurot, tagatise kindlustusmaksed 137.69 eurot ja laenumaksed alates 2019. a augustikuust XXX eurot. Kokku on kostja isiklik panus XXX eurot. Kostja sai raha (ca XXX eurot) tema vanematele kuulunud korteri müügist, mida kostja tõendab müügilepingu ja maksekorraldustega.
9.Kinnistu müügist pärast kulutuste katmist allesjääv summa muutub lähtuvalt tasutud summadest enne kaasomandi lõpetamise vaidluses lahendi jõustumist. Kui need kulutused tasuda, jääks vara üle XXX euro väärtuses. Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Ülejäänud raha tuleb jagada poolte vahel pooleks. Kuna kinnistu müügisumma, laenumaksed, kostja panuse maksed muutuvad, ei saa lahendis kindlaks määrata kummalegi poolele jääva rahasumma suurust. Kasutuseelise nõudmiseks puudub igasugune alus, kuna hageja kolis ise enda vabatahtlikul soovil mujale elama. Kostja ei ole talle teinud takistusi elamus käimisel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, et K.P. hagi tuleb rahuldada, T.K. rahaline nõue tuleb jätta rahuldamata.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste tähtsust omavate asjaolude üle: - poolte kaasomandis on võrdsetes osades kinnistu nr XXX, asukohaga XXX. - kinnistu osteti 20.05.2016, ostu finantseeriti XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepinguga summas 131 000 eurot tagasimaksetähtajaga 09.05.XXXX. - pooltel sündis ühine laps XXX. aastal. - pooled kasutasid maja ühise eluasemena kuni juulini 2019.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
13.Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kaasomandi selliselt, et kinnistu XXX müüakse avalikul enampakkumisel.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas jagada kinnistu müügist saadud raha, millest on maha arvatud laenujääk ja müügiga seotud kulud. Kostja hinnangul on poolte vahel seltsinguleping, mistõttu tuleks maha arvata ka temapoolsed panused. Hageja on seisukohal, et poolte vahel ei ole seltsingulepingut.
15.VÕS § 580 lg 1 mõttes õigussuhtes elamu ehitamisel seltsinguna peab olema tõendatud nii poolte ühine tahe asja loomiseks kui ka mõlema poole olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. VÕS § 581 lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas teenuse osutamine seltsingule. Seltsingulepingu lõppemisel toimub VÕS § 660 lg 1 esimese lause järgi seltsingu likvideerimismenetlus ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel. Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetse suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui:
mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).
16.Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Samuti saab kohaldada VÕS § 602, mis näeb seltsingu likvideerimisel ette esmalt seltsingu kohustuste täitmise seltsinguvarast (st nt ühiselt vara soetamiseks võetud laenu tagastamine). Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises, st VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt poolte panustele ehk VÕS § 581 lg 2 järgi eelduslikult võrdsetes osades.
17.Kohus leiab, et kohtule esitatud asjaoludest nähtub seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel. Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepe elamu ehitamise ja kasutamise kohta majanduslikus mõttes ühisvarana ning lootus oli seda teha kestvalt ja tulevikku suunatuna. Hageja ja kostja soovisid rajada kodu endale ja ühisele lapsele, tegemist ei olnud äriprojektiga või ainult ühe poole sooviga asuda kinnistule elama. Samuti on kohus seisukohal, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes). Vaidlust ei ole selle üle, et pooled on sõlminud 18.05.2016 ühiselt laenulepingu, vastutades laenusumma tagastamise ja kõrvalkohustuste täitmise eest solidaarselt.
18.Hageja on leidnud (3.04.2020 menetlusdokument), et kostja oleks pidanud esitama seltsingu likvideerimiseks vastuhagi, kuid ei ole seda teinud, mistõttu kaasomandi lõpetamise hagi lahendamisel ei ole kostja vastuväited seoses panustega ja nende tagastamisega asjakohased.
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-16 p 13.1 märkinud: „Kolleegium märkis juba eespool (vt otsuse p 12.2), et kohus ei ole seotud hageja viidatud õigusliku põhjendusega, vaid kohaldab seadust ise. Seega ei ole välistatud, et ka hageja rahalise nõude saab esitatud asjaoludel rahuldada võlaõigusseaduse seltsingu sätete alusel. Korteri kuulumine seltsinguvarasse tuleb rahalise nõude lahendamise eeldusena nagunii tuvastada (vt otsuse p-d 20-25).“ Viidatud lahendi p 12.2 kohaselt „Kolleegium rõhutab, et kohus ei ole rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega (alusetu rikastumine), vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).“ Ja viidatud lahendi p 25 kohaselt „Esitatud asjaoludel saab seltsingusuhte likvideerimise sätete kohaldamisel korterile kõne alla tulla esmajoones selle võõrandamisest saadud raha jaotamine VÕS §-de 602-604 kohaselt (vt Riigikohtu
3.detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 20, 21). See tähendab esmalt korteri omandamisega seotud võimalike kohustuste (esmajoones võimalike tasumata laenumaksete) mahaarvamist tulemist (VÕS § 602), seejärel panuste
tagastamist tulemi arvel (VÕS § 603) ja lõpetuseks ülejäägi jaotamist vastavalt panustele (VÕS § 592 lg 1, § 604).“
20.Riigikohus on lahendis 3-2-1-109-14 p 20 märkinud: „Kolleegiumi arvates saab seltsingu likvideerimise sätetest kohaldada eelkõige VÕS § 600 lg 1 teist lauset, mille järgi kohaldatakse eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid (eelkõige asjaõigusseaduse § 77 asja jagamise viiside kohta).“ Kohtupraktikas ei pea kaasomanik esitama vastuhagi, kui ta ei soovi kaasomandi lõpetamist muul viisil kui on nõutud tema vastu esitatud hagis. Käesolevas tsiviilasjas on kaasomanikud kokku leppinud, et kinnistu müüakse. Samuti ei tule seltsingu likvideerimiseks esitada kohtule hagi. Seltsingu loomise kokkulepe võib olla suuline (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-109-14 p 16 2. lõik), seega võib suuliselt või konkludentselt seltsingulepingu ka lõpetada. Vabaabielu poolte vahel seltsingulepingu sõlmimine ning lõpetamine võib tuleneda ka poolte käitumisest ehk kaudsetest tahteavaldustest.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kinnistu omandati hageja ja kostja abieluvälise kooselu kestel. Kostja on tuginenud järgmistele asjaoludele: kostja tegi tema vanematele kuulunud korteri müügi arvelt temale kantud rahast kulutusi majakarbi elamiskõlbulikuks ehitamisel ning kostja on tasunud kindlustusmaksed.
22.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud majakarbi elamiskõlbulikuks ehitamisel kulutuste tegemist vaid temapoolse panusena, sest pooled võtsid pangalaenu (ühise laenukohustusena) samaaegselt poolelioleva elamuga kinnistu ostmisega. Vaidlust ei ole selle üle, et laenusumma ületas kinnistu ostuhinda. Kostja on esitanud hulgaliselt kuludokumente, millest nähtuvalt ta on teinud 2016. aasta juulist kuni detsembrini kulutusi ehitusmaterjalide poodides ning ehitamiseks materjale või teenuseid tellides summades 9.02 eurot kuni 7 754 eurot, kuid kohtule ei ole tõendatud, et kulutused tehti kostjale tema vanemate poolt makstud rahast, mitte pangalaenu või kostja igapäevase sissetuleku või hageja poolt kostja pangakontole makstud raha arvelt. Kuigi hageja poolt tehtud maksete selgitus ei ole asjakohane, on ta kandnud aastatel 2016 ja 2017 kostja pangakontole suhteliselt suuri rahasummasid, nähtuvalt hageja Swedbanki konto väljavõtetest. Lisaks on hageja tasunud ajal, mil kostja tegi kulutusi majakarbi elamiskõlbulikuks muutmiseks 2016 ja 2017, perekonna üüritud eluaseme kulutused XXX korteri eest
O.R.I.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nii kaasomandi lõpetamisel VÕS § 76 lg 1 alusel ühe kaasomaniku nõudmisel AÕS §-s 77 lg 2 sätestatud korras kui ka seltsingu lõpetamisel VÕS § 600 lg 1 teise lause kohaselt, mille järgi kohaldatakse seltsinglaste poolt soetatud vara suhtes eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid, seega samuti AÕS §-s 77 lg 2 sätestatut, tuleb poolte kaasomand kinnisasjale lõpetada selle müümise teel. Müügitulemist tuleb katta esimeses järjekorras müügiga seotud kulud, teises järjekorras tagastada Swedbank AS-le võetud laenu jääk ning ülejäänud raha jagada K.P. ja T.K. vahel võrdsetes osades.
24.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Mõlemad pooled on kohtult taotlenud kaasomandisse kuuluva kinnistu müümise korra määramist selliselt, et ühe aasta jooksul müüvad
pooled ise kinnistut. Kui see ei õnnestu, on poolel õigus taotleda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel. Kohus täpsustab kohtulahendis, et ühe-aastane müügiperiood algab kohtuotsuse jõustumisest.
25.Kostja vastuse kohaselt on kostja kasutanud oma isiklikku raha lisaks ehitamisele ka tagatise kindlustamisele alates 2016 kuni vastuse esitamiseni kohtule summas 593.54 eurot (tl 101-102), soetatud kinnistu kindlustusmaksete tasumiseks alates augustist 2019 kuni veebruarini 2020 (kaasa arvatud) summas 137.69 eurot ning laenu ja intressi makseteks samal perioodil summas 3 383.38 eurot (tl 99-100).
26.Hageja väitel on tagatise kindlustusmaksed maksnud kolmas isik, mitte kostja, mistõttu nõue ei kuulu rahuldamisele. Lisaks on see rahaline nõue aegunud. Laenumaksete pooles ulatuses tasumiseks oli hageja solidaarvõlgnikuna kohustatud, kuid hageja on kostja rahalise nõude tasaarvestanud omapoolse rahalise nõudega kasutuseelise hüvitamiseks. Kostja vahetas maja välisukse lukud, mistõttu hageja ei saanud ilma kostja juuresviibimiseta majja alates 2019 augustist, mille tõendamiseks esitas hageja poolte sõnumivahetuse.
27.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kodukindlustuse (tagatise kindlustuse) arved tasunud A.K, mitte T.K. Kostja ei ole tõendanud, et temal on tekkinud kahju sellest, et hageja ei ole tasunud poolt tagatise kindlustamise makstest. Kohus ei analüüsi aegumise vastuväidet, sest nõue iseenesest ei ole põhistatud. Kostja rahaline nõue 593.54 euro ulatuses jääb rahuldamata.
28.Soetatud kinnistu kindlustus- ja laenutagastuse maksed tuli kaasomanikel tasuda solidaarvõlgnikena võrdsetes osades VÕS § 65 ja § 69 lg 1 kohaselt. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja tasus üksi laenu- ja kindlustusmakseid 7 kuu kestel. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega saab kostjal olla rahaline nõue hageja vastu [(3383.38+137.69):2] 1760,54 euro ulatuses.
29.Hageja on tasaarvestanud enda solidaarkohustuse kasutuseelise hüvitisega juba kohtueelses menetluses 25.10.2019 kostjale saadetud kirjas. Kasutuseelise hüvitise suurus on hageja arvestuse kohaselt pool elamu 1000 euro suurusest võimalikust üürihinnast, so 500 eurot kuus. Hageja ei nõua suuremat kasutuseelise hüvitist kui pool kostja poolt tehtud laenumaksetest.
30.Riigikohtu lahendi XXX p 13 kohaselt „Kolleegium on varasemas praktikas asjas, kus kohaldus PKS 1995, leidnud, et omaniku täielik võim asja üle AÕS § 68 lg 1 mõttes ja õigus asja vallata, kasutada ja käsutada tähendab ühisomanike puhul AÕS § 70 lg-t 4 arvestades ühisomanike ühist täielikku võimu kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühist (osadeks jagamata) õigust asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kolleegium leidis, et kuna perekonnaseadusega reguleerimata osas tuleb ühisomandile AÕS § 70 lg 6 kaudu kohaldada kaasomandi sätteid, hõlmab ühisomanike ühine täielik võim asja üle AÕS § 71 lg 2 laiendava tõlgendamise kaudu ka ühisomanike ühist õigust saada asja vilja ja kasutuseeliseid (vt Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 14;
20.detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12).
31.Kohus nõustub kostjaga, et hageja võis augustis 2019 lahkuda kaasomandis olevalt kinnistult seoses elama asumisega mujale. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 2019 augustist kuni oktoobrini oleks kostja teinud hagejale takistusi kaasomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Samuti ei ole kohtule tõendatud, et hageja elule või tervisele oleks olnud ohtlik jääda kinnistule. Kohtule esitatud meilivahetusest nähtub, et kostja vahetas kinnistul oleval elamus välisukse luku oktoobris 2019, hagejale maja võtit ei andnud ning teatas 6.10.2019 e-kirjas (tl 113), et edaspidi saab [hageja] kinnistule sisse vaid siis, kui mõlemad omanikud on kohal. Hageja on 15.10.2019 e-kirjas heitnud ette kostjale maja lukkude vahetamist ning on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kostja tegevus on ebaseaduslik ning hagejal on majas viibimiseks samasugused õigused, nagu kostjalgi. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai maja võtmed 19. mail 2020, ning enne seda käis majas ainult eelneval kokkuleppel kostjaga. Kohus on seisukohal, et alates 6. oktoobrist 2019 kuni 19. maini 2020 kostja piiras hageja kui kaasomaniku võimu kaasomandi üle põhjendamatult ja ebavajalikult. Piiramise tulemusena ei saanud hageja vallata ja kasutada enda omandit, mistõttu hagejal oli õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist ning see tasaarvestada kostja poolt täidetud solidaarkohustusega, vastavalt VÕS §s 197 lg 1 sätestatule.
32.Käesoleva otsuse punktis 30 viidatud lahendi punktis 15 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et „Kolleegiumi varasemast praktikast lähtudes ei saa aga kõrvale jätta asjaolu, et ühise kasutuseeliste saamise õiguse väärtus on madalam kui ainuomandis oleva kasutuseelise väärtus.“ Olenemata kinnistu võimaliku üürihinna (P.K.O. arvamuse kohaselt 900 eurot kuus) kasutuseelisena arvesse võetavast väiksemast suurusest (kohtu hinnangul 300 eurot, mis on 1/3 üürihinnast, kusjuures arvesse on võetud ka poolte ühise alaealise lapse õigust eluruumi kasutamisele) katab hageja tasaarvestusavalduses toodud kasutuseelise hüvitise nõue (ligikaudu 2 250 eurot ajavahemiku eest 6. oktoobrist 2019 kuni 19. mai 2020, so ca 7,5 kuu ulatuses) kostja poolt täidetud solidaarkohustusel põhineva nõude.
33.VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kohus on seisukohal, et kostjal ei saa enam olla täidetud solidaarkohustusest tulenevat nõuet. Kostja nõue jääb rahuldamata.
34.TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus kohustatud isikult välja tasumata või vähem tasutud riigilõivu. Kohus on käesoleva otsuse punktis 20 põhjendanud, miks ei pidanud kostja tasuma riigilõivu seltsingulepingu kohaldamise/lõpetamise nõudelt. Tegemist on kohtu hinnangul kostja vastuväitega, mitte iseseisva nõudega. Kuid kohus on seisukohal, et kostja oleks pidanud 29.02.2020 kirjalikus vastuses hagile nimetatud rahalistelt nõuetelt summas 30 414.37 eurot tasuma riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kostjal tuleb tasuda riigilõivu 900 eurot, mis mõistetakse temalt käesoleva otsusega riigi kasuks välja.
35.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 53 lg 4 järgi teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis
parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kostja on esitanud 04.08.2020 ja hageja on esitanud 06.08.2020 taotluse 04.08.2020 istungi protokolli parandamiseks. Mõlemad pooled on esitanud taotlustele vastuväite, leides, et vastaspoole taotlus tuleb jätta rahuldamata.
36.Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata kuna protokoll vastab TsMS § 50 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Protokoll ei pea kajastama kohtuistungil antud ütlusi sõnasõnalt, neid saab kontrollida helisalvestuselt. Kindlasti ei pea protokoll kajastama sõnasõnalt kohtulikes vaidlustes avaldatut, sest kohtukõnes ei või pool esitada asjaolusid, mida asja sisulisel arutamisel ei mainitud (TsMS § 402 lg 2).
37.Kohus rahuldab kostja taotluse protokolli parandamiseks. Protokollis on kirjas: „K.: mais anti hagejale võtmed. Oktoobris käis ka majas. Varem ta võtit ei saanud, sest minu asjad hakkasid kaduma.“ Tegelikult olid P. võtmed enne oktoobrikuist võtmete vahetust ja hiljem ei olnud. Kostja leiab, et tegemist on olulise väitega ja kohtuistungi protokoll tuleb viia vastavusse salvestisega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
38.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta T.K. e kanda.
39.Riigikohtu seisukoha järgi kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10, p 14). Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega, kuid ei ole väljaspool kohtumenetlust jõudnud kaasomandi lõpetamise tingimustes kokkuleppele. Kohus lõpetab poolte kaasomandi hageja poolt taotletud tingimustel. Samuti on kostja esitanud hageja vastu rahalise nõude, mis on jäetud täielikult rahuldamata. Nendel asjaoludel on õiglane jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
40.Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Lisaks tuleb kostjal tasuda rahaliselt nõudelt tasumata jäänud riigilõiv.
41.Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kulutus 250 eurot dokumentaalse tõendi – P.K.O. arvamuse saamiseks kaasomandis oleva kinnisasja võimaliku üürihinna kohta. Hageja õigusabi kulud on summas 1 942.50 eurot, mis on väiksemad kostja taotletavast õigusabi kulust suurusega 2 140 eurot. Kohus on seisukohal, et puudub mõistlik põhjendus vähendada veelgi hageja õigusabi kulude summat, seda enam, et hageja osalemine menetluses oli edukas.
42.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks (300+250+1942.50) 2 492.50 eurot, millelt kostja peab maksma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.