Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostja) Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064), lepinguline esindaja Signe Viilik Puudutatud isik I O.P (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Toomas Metsma Puudutatud isik II U.F (isikukood XXX) Puudutatud isik III I.N (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16.06.2025 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Pärnu Linnavalitsus (avaldaja) esitas 17.04.2025 Pärnu Maakohtule O.P (puudutatud isik I) eestkostjana avalduse, milles palus pikendada O.P kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega kuni 1 aasta arvates määruse tegemisest. Pärnu Maakohtu 16.07.2024 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-24-8884 paigutati O.P tema tahtest olenemata kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta arvates määruse tegemisest.
2.Avalduse kohaselt oli O.P oma vaimse alaarengu ning käitumishäirete tõttu endiselt ohtlik nii endale kui ka teistele ning tervisliku seisundi ja iseseisva toimetuleku paranemist ei ole alust prognoosida. Stabiilsete reeglite, kindla päevaplaani ja rutiini korral püsib tema käitumine hea, kuid rutiini lõdvenemisel ta iseseisvalt reegleid ei järgi. Tema puhul on vajalik rangem järelevalve ning turvalisem keskkond. Tal puudub kriitika oma soovide ja käitumise osas ning empaatia teiste inimeste suhtes. Talle on antud korduvalt võimalusi näidata oma suutlikkust toimetulekuks ka väljaspool kinnist asutust, kuid tema käitumine on jätkunud endisena – kokkuleppeid, sh ravisoovitusi ta ei järgi, olmetegevustes ei osale, suhtlemisel personali ja klientidega on ta trotslik, üleolev ja ähvardav. Jätkuvalt lahkub asutusest omaalgatuslikult. Tema erivajadusest tulenevalt ei ole talle ööpäevaringse erihooldusteenuse toel võimalik tagada järelevalvet, abi ja toetust. Oma käitumist on ta korrigeerinud üksnes pikaajalise vahetu tugeva järelevalve tingimustes. O.P enda ja teiste isikute turvalisuse tagamine on võimalik üksnes tugevalt kontrollitud tingimustes, kuna ta ei ole võimeline hindama oma käitumise iseloomu ja võimalikke tagajärgi, sh ohtu endale ja teistele. O.P-l on puuduv töövõime tähtajaga 23.10.2024 kuni 22.10.2029, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundist ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. O.P-l on üldhaigestumisest tingituna tuvastatud töövõimet välistav seisund. O.P-l esineb sügav puue kestusega 23.10.2024 kuni 22.10.2029. O.P-l on sügav piirang kuulmise valdkonnas. Ta ei kuule, ei oska viipekeelt ning kirjalikust kõnest arusaamine on kaheldav. Kaasuvana esineb oluline piirang kõne valdkonnas. O.P-l on oluline piirang vaimsete funktsioonide valdkonnas, põhjuseks intellektihäire, millega kaasnevad väljendunud käitumisprobleemid.
2.1.O.P paigutati esimest korda tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele Pärnu Maakohtu 29.04.2013 määrusega tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 29.04.2014. Kohus on korduvalt pikendanud kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega (viimati Pärnu Maakohtu 16.07.2024 määrusega). O.P on varasemalt korduvalt paigutatud kinnisesse asutusse, sest tema enda ja teiste isikute turvalisuse tagamine on võimalik üksnes tugevalt kontrollitud tingimustes. O.P tervislik seisund ei ole aja jooksul muutunud, mistõttu on isiku ohtlikkus avatud erihooldusteenusel viibimisel kindel. O.P on aastate jooksul näidanud, et agressiivne käitumine avaldub avatud hoolekandeasutuses peatselt ning tema käitumine on olnud ettearvamatu ja ohtlik. Kuulmispuude tõttu ei suuda ta ennast kõrvalseisjatele arusaadavaks teha. Selle tulemusena võib O.P ootamatult ägestuda ning käituda ümbritsevaid ohustaval viisil, teisi isikuid rünnata ning sattuda ka ise rünnakute ohvriks. O.P ei tunnista oma käitumisprobleeme ning tal puudub empaatia teiste inimeste suhtes. Asutuse sisekorra reeglitest ta kinni ei pea, on ähvardava käitumisega, ei taha või ei saa aru talle antud korraldustest ja selgitustest, raviskeemi ei järgi, hulgub ringi ja paneb toime õigusvastaseid tegusid. Viimasel korral ohustas ta lapse heaolu ja julgeolekut. O.P vaimne tervislik seisund on iga kord halvenenud ning temast lähtuv ohutase tõusnud, kui ta on elanud kinnisest asutusest väljaspool. Et hoida ära suurema kahju tekkimist iseenda või teiste isikute elule, tervisele ja varale, on ainsa võimaliku variandina kasutatud O.P paigutamist tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. O.P-le sobib ning ta vajab struktureeritud, turvalist ja kontrollitud elukeskkonda, kus on tagatud piisav suunamine ja 2
2-24-8884 juhendamine igapäevatoimingutes. O.P-le ei sobi viibimine avatud hoolekandeasutuses ning tema tervislikku seisundit ja käitumist on võimalik hoida kontrolli all üksnes tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisega.
2.2.O.P-le on varem püütud kohaldada vähempiiravaid meetmeid (rakendati tugiteenuseid ja võimaldati psühholoogide abi), mis osutusid aga tema küllaldase motivatsiooni puuduse, impulsiivsuse ja reeglitele valikulise allumise tõttu tulutuks. Kasutatud on erinevaid võimalikke lahendusi tema toimetuleku ja heaolu tagamiseks ning ühiskonda integreerumiseks (abistamine, toetamine, nõustamine), kuid O.P-l puuduvad sotsiaalsed oskused ning ta ei ole võimeline neid ka omandama. Ükski lahendustest ei ole taganud O.P enda ega ka teiste turvalisust, sest neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu. Avatud hoolekandeasutuses elamine eeldab isikute poolt reeglite järgimist, mõistmist teo ja tagajärje seoste vahel ning samuti oodatakse neilt stabiilsust. Arvestades O.P psüühika ravimatute eripäradega, ta avatud teenusel toime ei tule ning ei ole alust prognoosida ka tema käitumise paranemist. O.P puhul on tegemist raske psüühikahäirega isikuga, kelle psühholoogiline tasakaal on ebastabiilne ning temast lähtuvat ohtu ei ole võimalik ära hoida või vähendada. Kontrollimata keskkonnas ei ole O.P suutnud kinni pidada ühiskonnas kehtestatud käitumisnormidest ja -reeglitest ning esinenud on õigusvastaste tegude toimepanemisi – varastamisi, loata sisenemisi eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse, lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine. O.P suhtes muude abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
3.Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) leidis, et O.P puhul esineb sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolu – isikul on diagnoositud vaimne alaareng (F78) ja pervasiivsed arenguhäired (F84.8), mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Samuti esineb SHS § 105 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – tema käitumine on ohtlik nii talle endale (enese ravita jätmine) kui ka ümbritsevatele inimestele (lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine, varastamine, eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse sisenemine). Vaimse tervise olukorra tõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei mõista nende ohtlikkust endale ja teistele. Ravita jäämisel halveneb tema tervislik seisund kiiresti oluliselt ja ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Esineb ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu – varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik isiku koostöövalmiduse tõttu. SKA oli arvamusel, et O.P vajab ööpäevaringse erihooldusteenuse tähtaja pikendamist 1 aasta võrra. Muid abimeetmeid pole võimalik kasutada, sest need põhinevad vabatahtlikkusel, inimese valmisolekul mõista oma abivajadust ning soovi abi vastu võtta.
4.O.P-le määratud esindaja leidis, et arvestades kõiki isikuga seotud asjaolusid, sh tegevusjuhendaja selgitusi ning vahetut kogemust puudutatud isikuga, esinevad alused pikendada isiku viibimist kinnises asutuses. SHS § 105 lg 1 järgi esinevad O.P-l kõik kolm eeldust üheaegselt ega ole ära langenud. Kinnises asutuses viibimine oli esindaja hinnangul O.P huvides.
5.U.F (puudutatud isik II) ja I.N (puudutatud isik III) avaldusele seisukohti ei esitanud.
6.Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1.3/267 kohaselt esineb O.P-l kombineeritud raske psüühikahäire – täpsustamata vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega, RHK – 10 järgi kood F 79,1 ning muud pervasiivsed arenguhäired, kood F 84.8, kurttummus RHK – 10 järgi kood H 90.3, mis koos esinedes piisavad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist toetusravi ja ta ei saa ravivajadusest aru. Tema 3
2-24-8884 tervislik seisund ravita jäämisel veelgi halveneb, millega kaasnevad ka tõsised ja ohtlikud käitumishäired. Isiku tervislikus seisundis pärast varem teostatud ekspertiiside läbiviimist ei ole toimunud olulisi kliinilisi psühhiaatrilisi-, käitumisega seotud ja sotsiaalse toimetulekuga kaasuvaid muutuseid. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne, ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster. O.P võib olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenusele määramata jätmise korral ohtlik iseendale või teistele; isik võib olla endale või teistele isikutele ohtlik seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu agressiivse käitumisega, olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, sooritada tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine, mis hoiaksid ära isiku ohtlikkuse endale või teistele. Eksperdi poolt prognoositav aeg, millal vajaks isik ööpäevaringset erihooldust, on kuni üks aasta.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Pärnu Maakohus rahuldas 16.06.2025 määrusega avalduse O.P kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks, pikendas O.P nõusolekuta tema kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üheks aastaks, s.o kuni 16.06.2026 ning tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus asjas kogutud tõendite alusel jõudnud seisukohale, et O.P kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamine kuni 1 aastaks on põhjendatud. Maakohus kuulas O.P ära 18.06.2024, s.o vähem kui aasta tagasi. Arvestades käesolevas asjas esitatud ja kogutud tõendeid, ei ole O.P tervislik seisund ega temast lähtuv oht muutunud, millest tulenevalt ei kuulanud maakohus O.P isiklikult ära ning kujundas oma seisukoha ilma isikut isiklikult ära kuulamata.
9.Maakohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 540 lg 1 kohaldamise eeldused. Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab O.P jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et O.P seisund ei ole võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne, ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster. Isik võib olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmise korral ohtlik iseendale või teistele seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu agressiivse käitumisega. Isik võib olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, sooritada tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine, mis hoiaksid ära isiku ohtlikkuse endale või teistele.
10.Maakohus pikendas O.P kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra SHS § 105 lg 5 ja TsMS § 538 lg 2 alusel.
4
2-24-8884
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
12.O.P esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palub O.P jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebuse kohaselt on O.P seisukohal, et kohus on asja lahendanud valesti ega ole arvestanud asjaoluga, et tema käitumine on olnud hea. Puuduvad mistahes rikkumised teenusel olles. Samuti on O.P võtnud ravimeid, mis on hoidnud tema tervisliku seisundi stabiilsena. O.P saab aru, et ravimite regulaarne manustamine on oluline tema tervisliku seisundi stabiilsena hoidmisel. Tal on tekkinud rutiin ravimite manustamisel. O.P küsib igapäevaselt ise tegevusjuhendajalt talle määratud ravimeid. Ravimite korrapärane võtmine elimineerib tema ohtlikkuse nii endale kui ka teistele isikutele. O.P leiab, et on võimeline elama ja igapäevaselt hakkama saama tavahooldekodus ja võimalik on kohaldada muid abimeetmeid.
13.Avaldaja toob välja, et viimase kolme aasta jooksul on O.P viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel Hoolekandeteenused AS-ile kuuluvas Pärnu Niidumetsa üksuses 30.09.2022–30.04.2023 (7 kuud) ja Valga Jaama kodus alates 26.04.2024–30.06.2024 (2 kuud). Vastupidiselt O.P arvamusele ei ole ta suutnud avatud hoolekandeasutuses viibimise ajal kinni pidada ühiskonnas kehtestatud käitumisnormidest ja -reeglitest ning esinenud on õigusvastaste tegude toimepanemisi – varastamisi, loata sisenemisi eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse. Viimasel korral ohustas O.P lapse heaolu ja julgeolekut. O.Ple sobib ja ta vajab struktureeritud, turvalist ja kontrollitud elukeskkonda tugevdatud järelevalvega ööpäevasel erihooldusteenusel, kus on talle tagatud piisav suunamine ja juhendamine igapäevatoimingutes. Väljaspool tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutust viibides puuduvad võimalused O.P-le tagada vajalik ravi, kõrvalabi ning järelevalve, mis on O.P igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikud.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
16.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et O.P suhtes oleks võimalik kohaldada muid abimeetmeid või seda, et O.P tervislik seisund oleks muutunud.
16.1.O.P-l esineb kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt kombineeritud raske psüühikahäire – täpsustamata vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega, RHK – 10 järgi kood F 79,1 ning muud pervasiivsed arenguhäired, kood F 84.8, kurttummus RHK – 10 järgi kood H 90.3, mis koos esinedes piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist toetusravi ega saa ravivajadusest aru. Tema tervislik seisund ravita jäämisel veelgi halveneb, millega kaasnevad ka tõsised ja ohtlikud käitumishäired. Seega on O.P-l raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. 5
2-24-8884
16.2.Ekspertiisiaktist nähtub, et isiku tervislikus seisundis pärast varem teostatud ekspertiiside läbiviimist ei ole toimunud olulisi kliinilisi psühhiaatrilisi-, käitumisega seotud ja sotsiaalse toimetulekuga kaasuvaid muutuseid. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster (dtl 175–176). Toimiku materjalidest nähtub, et O.P on aastate jooksul näidanud, et agressiivne käitumine avaldub avatud hoolekandeasutuses peatselt ning tema käitumine on olnud ettearvamatu ja ohtlik. Kuulmispuude tõttu ei suuda ta ennast kõrvalseisjatele arusaadavaks teha. Selle tulemusena võib O.P ägestuda ning käituda ümbritsevaid ohustaval viisil, teisi isikuid rünnata ning sattuda ka ise rünnakute ohvriks. O.P ei tunnista oma käitumisprobleeme ning tal puudub empaatia teiste inimeste suhtes. Asutuse sisekorra reeglitest ta kinni ei pea, raviskeemi ei järgi, hulgub ringi ja paneb toime õigusvastaseid tegusid (varastamised, loata sisenemised eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse, lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine) (dtl 133–134). Seega nähtub kolleegiumile eelnevast, et O.P võib olla endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.
16.3.Tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtub, et O.P suhtes on varasemalt kohaldatud muid abimeetmeid, kuid need ei andnud tulemusi (dtl 133–134). Ka ekspertiisiakt kinnitab, et isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine. Ekspert on jõudnud järeldusele, et isik võib olla endale või teistele isikutele ohtlik seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu agressiivse käitumisega, olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, toime panna tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Ekspert on prognoosinud aega, millal vajaks O.P ööpäevaringset erihooldust, kuni üks aasta (dtl 176). Kolleegiumil puudub alus kahelda psühhiaatri seisukohtades. Seega ei ole varasemate abimeetmete rakendamine O.P suhtes osutunud küllaldaseks ning muude abimeetmete kasutamine ei ole praegusel juhul võimalik.
17.Eelnevast tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et O.P tervislikust seisundist tulenevalt vajab O.P jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul olid täidetud SHS § 105 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused O.P kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks (s.o kuni 16.06.2026).
18.Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Resolutsioonis märgitakse menetluskulude jaotus nii maa- kui ka ringkonnakohtus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
19.TsMS § 543 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.