30. november 2020. a kell 14.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-16366 (menetlus nr 4)
Tsiviilasi
Võlgniku OÜ Baltic Forest pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik OÜ Baltic Forest, seaduslikud esindajad Jaak Napritson (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx) ja Peeter Napritson (xxxxxxxxxxx, e-post xxx); Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2020
Kohtuistungil osalenud isikud
OÜ Baltic Forest juhatuse liige Jaak Napritson ja ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja OÜ Baltic Forest (registrikood 12433069, äriregistrijärgne aadress: Aiandi tee 5, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond) pankrot.
2.Nimetada OÜ Baltic Forest pankrotihalduriks Toomas Saarma, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotihalduri tunnistus nr 122, OÜ Haldur, registrikood 12390130, asukoht: Kotzebue 9, Tallinn, Harju maakond; tel 6270 444.
4.Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 21. detsember 2020 algusega kell 11.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, I korruse saalis nr 1.
7.Määrata OÜ Baltic Forest ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki tööjõumakse), millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot) ning mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Haldur kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.
Tsiviilasi nr 2-19-16366 Halduri tasu tuleb välja maksta EE452200221056487870 (Swedbank AS). Edasikaebamise kord
OÜ
Haldur
arvelduskontole
nr
Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur (temale määratud tasu osas) esitada 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 3, § 23 lg 7, § 32, TsMS § 661 lg 1). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14).
Menetluse käik
1.OÜ Baltic Forest (edaspidi avaldaja/võlgnik) esitas 21.10.2019 Pärnu Maakohtule avalduse enda saneerimismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja põhitegevusalaks saematerjali tootmine ning eesmärgiks suuremahulise ja efektiivse puidutööstuse rajamine. Koostöös saneerimisnõustajaga koostati saneerimiskava, millise kohus kinnitas 20.01.2020 määrusega (menetlus nr 1). Kohtumäärus jõustus 03.03.2020. a.
2.Avaldaja esitas 30.07.2020 Pärnu Maakohtule taotluse saneerimiskava muutmiseks. Avaldaja põhistas saneerimiskava muutmise vajadust COVID-19 põhjustatud olukorraga, mida esialgse saneerimiskava koostamisel ette näha ei olnud võimalik. Saneerimisnõustaja vastuseks kohtu päringule oli seisukohal, et avaldajal on võimalik tulla toime tekkinud ajutiste makseraskustega ja taastada ettevõtte kasumlikkus. Saneerimisnõustaja toetas taotlust ning palus anda saneerimisnõustajale tähtaeg kava muutmiseks ning uue kava kohtule esitamiseks, maksimaalselt 60 päeva jooksul vastavalt SanS § 10 lg 2 p 3 ja lg 3 lähtudes.
3.Pärnu Maakohus 11.09.2020 määrusega rahuldas avaldaja taotluse, algatas kinnitatud saneerimiskava muutmise menetluse (menetlus nr 3) ning määras kindlaks saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja. Saneerimisnõustaja esitas tähtaegselt 10.11.2020 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Avaldaja esitas 11.11.2020 avalduse kinnitatud saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks ning pankrotiavalduse. Saneerimisseaduse (SanS) § 29 lg-s 1 nimetatud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust avaldaja ei esitanud. Pärnu Maakohus 16.11.2020 määrusega lõpetas saneerimiskava muutmise saneerimismenetluse (menetlus nr 3) ennetähtaegselt saneerimisseaduse (SanS) § 39 lg 2 p 5 ja § 29 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 2 alusel.
4.Võlgniku saneerimismenetluse järelevalve menetluses (menetlus nr 2) kohus 16.11.2020 määrusega tühistas kinnitatud saneerimiskava SanS § 51 lg 1 p 6 alusel ja lõpetas saneerimismenetluse Sans § 38 lg 1 alusel.
5.Pärnu Maakohus võttis 16.11.2020 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma, peatas võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise, peatas Maksu- ja Tolliameti poolt võlgniku suhtes algatatud täitetoimingute kehtivuse kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja seatud arestide kehtivuse kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kohus keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
6.Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi 26.11.2020 toimunud kohtuistungil, millisel osalesid võlgniku seaduslik esindaja ja ajutine pankrotihaldur.
7.Pankrotiavalduse asjaolud
7.1.Esitatud asjaoludel on avaldaja saneerimisel äriühing, mille põhitegevusalaks on saematerjali tootmine ning eesmärgiks suuremahulise ja efektiivse puidutööstuse rajamine. Kuivõrd majanduskeskkond on saneerimismenetluse ajal avaldajast sõltumatutel asjaoludel
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-16366 oluliselt muutunud, siis ei osutunud 2020 III kvartalis kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitmine enam võimalikuks. Majandustulemusi mõjutas negatiivselt eelkõige COVID-19 laialdase leviku tõttu tekkinud turgude sulgemised ja tarne takistused. COVID-19 leviku tõttu osutus võimatuks läbirääkimiste pidamine rahvusvaheliste partneritega. Samuti teatas III kvartalis kodumaine tootja Ecobirch AS, kes soetas enamuse madalama kvaliteediga materjali, et peatab materjali ostu. Tulenevalt eelnevast olid avaldajal 2020 aasta juuli lõpuks tekkinud ajutised makseraskused. Eelkirjeldatud asjaolud olid loonud olukorra, kus avaldaja ei suutnud jooksvalt ja tähtaegselt rahuldada krediidiandjate ning hankijate nõudeid. Avaldaja esitas 30.07.2020 saneerimiskava muutmise avalduse Pärnu Maakohtule. Vaatamata väga suure hulga saneerimiskava muutmise poolt antud võlausaldajate häältele ei õnnestunud täita saneerimiskava muutmise kinnituseks vajaliku summa ulatuses poolthäälte nõuet. Tulenevalt eeltoodust puudub avaldaja hinnangul võimalus jõuda olukorra lahenduseni saneerimismenetluse kaudu. Avaldaja ei suuda täita kinnitatud saneerimiskava ning kuivõrd saneerimiskava muutmine ebaõnnestus on avaldaja sunnitud esitama pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamist on toetanud ka saneerimisnõustaja.
7.2.Pankrotimenetlusel on kolm peamist eesmärki – (a) kaitsta kõikide võlausaldajate huve maksimaalselt, (b) vältida jooksva võla kuhjumist ning (c) võõrandada võlgnevuse katteks avaldaja tervikvara toimiva majandusüksusena. Kuivõrd saneerimine on ebaõnnestunud, siis ainult pankrotimenetluses on võimalik kaitsta kõikide võlausaldajate huve ning tagada maksimaalne võlausaldajate nõuete rahuldamine läbi avaldaja tervikvara müügi. Kuivõrd avaldaja tervikvara müük saneerimismenetluses ebaõnnestus, siis ei soovi avaldaja enam viivitada ning teeb kõik endast sõltuva, et tervikavara saaks realiseerida pankrotimenetluse käigus.
7.3.Saneerimismenetluse käigus on nähtud vaeva, et hoida tööstus tervikuna toimimas. Ainult tervikvarana võõrandades on võimalik saavutada müügist maksimaalne kasu. Avaldaja prognoosib, et tervikvarana, toimiva majandusüksusena müües võib puidutööstuse väärtus ületada 10 miljonit eurot. Juhul kui müük tervikvarana ei õnnestu ning puidutööstus seiskub, siis osadena müües on vara väärtus sisuliselt olematu, põhimõttelist ainult kinnistu ja eraldiseisvate asjade väärtus. Kinnistu ja asjade väärtus osadena võrreldes terviku toimiva puidutööstusena on olematu. Seega vara tükkhaaval müümisel kannatavad võlausaldajad, kelle nõuded saavad sellisel juhul oluliselt väiksemas mahus rahuldatud, kui need saaksid rahuldatud tervikvara müügi korral. Selleks, et vara saaks müüa tervikuna, tuleb hoida saetööstus toimiva üksusena. Võimalikult kõrge hinnaga varade müümiseks on võtmetähtsusega säilitada varade võimalikult hea olukord. Tervikvara väärtust saab tagada ainult tööstuse töös hoidmisega. Varade säilimise seisukohalt on vajalik antud olukorras võtta ette koheseid samme. Näiteks kütte puudumisel võivad külmade saabudes torustikud ja vett sisaldavad seadmed lõhki külmuda, mis tekitab korvamatut kahju. Ühtlasi võimaldab tervikvara töös hoidmine tervikkompleksi presenteerimist töötava üksusena võimalikele ostuhuvilistele. Seisvas ja kütmata kompleksis võivad näiteks vee külmumine ning elektri puudumine põhjustada ulatuslike ning pöördumatuid kahjustusi tehase sisseseadele. Tähtis on rõhutada ka asjaolu, et sellise keerulise tootmiskompleksi seadmete käivitamine ning nende töö demonstreerimine (mis on vajalik kompleksi parima hinnaga müümiseks) vajab spetsialiste, kes on kursis just konkreetselt nende liinide tööga ning tunnevad nende spetsiifilisi iseärasusi. Nimelt on lisaks füüsilistele seadmetele oluline tunda ka vastavat tehnoloogiat ja tarkvara, mille kaudu tööstust käigus hoitakse. Viidatud spetsialistidele on võimalik pakkuda tööd ainult juhul, kui saetööstus töötab. Tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse algatamine kriitilise tähtsusega. Ainult läbi pankrotimenetluse, sh võimaliku kompromissmenetluse, on võimalik kaitsta kõikide osapoolte, eelkõige võlausaldajate huve, hoida vara tervikuna toimimas ning müüa tootmisüksus tervikvarana. Juhul kui käeoleval hetkel ei kuulutata välja pankroti võimalikult kiiresti, siis
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-16366 esineb tõsine oht, et tehas seiskub ning majandustegevus peatub. Sellisel juhul saabub igal juhul pankrot, kuid võlgniku vara on siis oluliselt vähemväärtuslik. Hilisema pankrotimenetluse puhul võib tootmisüksuse tervikvarana võõrandamine osutuda võimatuks. Vara osadena võõrandamine ei anna võlausaldajatele maksimaalset kasu, vaid tekitab osalist kahju. Ainult läbi võimalikult kiire pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse läbiviimise on võimalik tervikavara päästa, sest külmad ilmad võivad saabuda juba lähiajal, mis oluliselt raskendavad ettevõtte käigus hoidmist. Ühtlasi juhivad avaldaja esindajad tähelepanu, et nad on teinud kõik endast oleneva, et tänaseni leida parimaid lahendusi, kahjuks ei ole see õnnestunud sisuliselt vääramata jõu ehk COVID-19 viiruse tõttu. Avaldaja esindajate eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses. Avaldaja juhatuse esindajad on teinud igakülgselt koostööd saneerimisnõustajaga, ei ole menetlust kuidagi takistanud ega teinud midagi pahatahtlikku. Vastupidi koheselt, kui sai selgeks, et saneerimismenetlus ei õnnestu, siis esitasid avaldaja juhatuse liikmed koheselt pankrotiavalduse, mitte ei hakanud venitama nagu tavapraktika ning kõike seda peamiselt ühe eesmärgi nimel, et tervikvara ehk töötavat tööstust ei jagataks osadeks ning läbi tervikavara müügi saaksid võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Veelgi enam avaldaja esindajatega seonduvad äriühingud on valmis tegema pingutusi ja kandma kulusid seoses tervikvara säilimisega ehk puidutööstuse käigus hoidmisega. Lisaks eelnevale peame vajalikuks kohtule selgitada, et tervikvara säilimiseks on vajalik oskusteave ehk know how, mida hetkel kahjuks keegi peale avaldaja esindajatega seotud isikute ei tunne. Eeltoodu on üheks põhjuseks, miks avaldaja esindajad on käesoleva menetlusega niivõrd tihedalt seotud ning ühtlasi on huvitatud kiirest pankrotimenetlusest, sest uute inimeste väljaõpetamine võtab aega ja kulu. Avaldaja juhib samuti tähelepanu, et ka saneerimisnõustaja toetab pankroti väljakuulutamist, kuivõrd pankrotimenetluses on võimalik takistada lisanduvate kohustuste tekkimist, intresside ja viiviste mahu kasvamist ning avaldaja vara väärtuse vähenemist. Saneerimisnõustaja on märkinud õigesti, et ka pankrotimenetluses on võimalus kaaluda pankrotiseadusest tuleneva kompromissi tegemist.
7.4.Avaldusele on lisatud võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuse kohta. Vara nimekiri, millest nähtub, et võlgnikul on vara suurusjärgus 13 583 687 euro väärtuses võlanimekiri, millest nähtub, et võlgnikul on kohustusi suurusjärgus 19 748 866,8 euro väärtuses. Eelnevast nähtub selgelt, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku varasid. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tegi kohtule ettepaneku määrata ajutiseks halduriks senise saneerimisnõustaja Toomas Saarmaa, kes on teadlik olukorrast, teab tootmisüksuse spetsiifikat ning mõistab tehase käigus hoidmise vajadust. Võlgniku hinnangul Toomas Saarma aitab tagada võlausaldajate parima huvide kaitse ning omab samal ajal nii võlausaldajate kui ka võlgniku usaldust.
8.Ajutise halduri aruanne ja arvamus
8.1.Ajutine haldur esitas 25.11.2020 aruande ja arvamuse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
8.2.Võlgniku varad bilansilises väärtuses on 9 548 840,55 eurot. Võlgniku nimel on avatud arvelduskontod AS-s SEB Pank, AS-s Swedbank ja AS- s LHV Pank, kokku on pangakontodel raha 2,95 eurot. Pangakontod on kohtutäiturite poolt arestitud. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule 13 sõidukit, millistele on seatud käsutamise keelumärked. E-kinnistusraamatu andmetel on seisuga 17.11.2020 osaühingu nimele registreeritud 16 kinnistut ning olnud registreeritud 18 kinnistut. Varad on koormatud kas hüpoteegiga või kommertspandiga. Bilansis seisuga 17.11.2020 kajastab võlgnik vara 9 679 607,93 euro ulatuses, millest nõuded ja ettemaksed on 108 151,68 eurot, varud 2 400,00 eurot, bioloogilise varad 18 643,00 eurot ja põhivara 9 548 840,55 eurot.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-16366
8.3.Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 21 328 680,92 eurot. Maksu- ja Tolliameti saldoteatise seisuga 23.11.2020 on võlgnikul kohustusi riiklike maksude osas kokku 835 259,33 eurot, täitemenetluses on sissenõudes 51 528,30 eurot, AS SEB Pank teatel on võlgnevus 3,00 eurot, AS Telia teatel on kahe kuu võlgnevus kogusummas 1342,76 eurot, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali teatel on sissenõutavaks muutnud tingimuslik nõue 1 658 015,96 eurot, töötajatele välja maksmata lõpparved on kokku 238 359,14 eurot, välja maksmata töötasu on kokku 107 478,26 eurot.
8.4.Ajutine haldur ei ole aruande koostamise käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Lõplik hinnang tagasivõitmise võimaluste osas antakse peale pankroti väljakuulutamist.
8.5.Võlgniku suhtes on lõpetatud 19 täitemenetlust ning peatatud on 13 täitemenetlust 51 528,30 euro sissenõudes järgmistes täiteasjades:
8.5.1.Täiteasi 173/2020/337, Tööinspektsiooni 13.03.2020 otsus nr 4-1/381/20, sissenõudja H.T., nõue 3621,90 eurot, jääk 3621,90 eurot;
8.5.2.Täiteasi 173/2020/344, Tööinspektsiooni 13.03.2020 otsus nr 4-1/385/20, sissenõudja A.L., nõue 2987,25 eurot, jääk 2987,25 eurot;
8.5.3.Täiteasi 173/2020/503, Tööinspektsiooni 13.03.2020 otsus nr 4-1/2077/20, sissenõudja R.E., nõue 2868,55 eurot, jääk 2868,55 eurot;
8.5.4.Täiteasi 173/2020/643, Tööinspektsiooni 13.03.2020 otsus nr 4-1/2077/20, sissenõudja R.E., nõue 5394,66 eurot, jääk 5394,66 eurot;
8.5.5.Täiteasi 173/2020/556, Tööinspektsiooni 07.08.2020 otsus nr 4-1/1833/20, sissenõudja S.M., nõue 1837,01 eurot, jääk 1837,01 eurot;
8.5.6.Täiteasi 176/2020/587, Tööinspektsiooni 18.02.2020 otsus nr 4-1/68/20, sissenõudja R.R., nõue 8612,51 eurot, jäägi kohta andmed puuduvad;
8.5.7.Täiteasi 176/2020/588, Tööinspektsiooni 18.02.2020 otsus nr 4-1/68/20, sissenõudja A.K. nõue 8612,51 eurot, jäägi kohta andmed puuduvad;
8.5.8.Täiteasi 176/2020/879, Tööinspektsiooni 10.07.2020 otsus nr.4-1/518/20, sissenõudja H.M., nõue 928,80 eurot, jäägi kohta andmed puuduvad;
8.5.9.Täiteasi 176/2020/1575, Tööinspektsiooni 10.07.2020 otsus nr.4-1/1611/20, sissenõudja T.S., nõue 1824,94 eurot, jäägi kohta andmed puuduvad;
8.5.10.Täiteasi 176/2020/1948, sissenõudja M.K., nõue 1432,36€, kohtutäitur haldurile andmeid täitedokumendi ja nõude jäägi kohta ei esitanud;
8.5.11.Täiteasi 176/2020/2004, sissenõudja M.L., nõue 5640,36€, kohtutäitur haldurile andmeid täitedokumendi ja nõude jäägi kohta ei esitanud;
8.5.11.Täiteasi 175/2020/2513, Pärnu Maakohtu 28.09.2020 maksekäsk tsiviilasjas 2-20122661, sissenõudja XL PARTS Baltics SIA, nõue 1288,55 eurot, jäägi kohta andmed puuduvad;
8.5.12.Täiteasi 175/2020/2566, Tööinspektsiooni 10.07.2020 otsus nr.4-1/1951/20, sissenõudja T.L., nõue 5980,20 eurot, nõude jäägi kohta andmed puuduvad;
8.5.13.Täiteasi 180/2020/790, MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, nõue 498,70 eurot, jääk 498,70 eurot.
8.6.OÜ Baltic Forest on saneerimisel äriühing, mille põhitegevusalaks oli saematerjali tootmine ning eesmärgiks suuremahulise ja efektiivse puidutööstuse rajamine. Majandustulemusi mõjutas negatiivselt eelkõige COVID-19 laialdase leviku tõttu tekkinud turgude sulgemised ja tarne takistused. COVID-19 leviku tõttu osutus võimatuks läbirääkimiste pidamine rahvusvaheliste partneritega. Saneerimisnõustaja on esitanud oma arvamuse muudetud saneerimiskava kohta Pärnu Maakohtule 10.11.2020.a. Saneerimisnõustaja asus seisukohale, et kuna saneerimiskava jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata, siis uute lisanduvate kohustuste tekkimine ja põhinõuetele 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-16366 lisanduvate intresside ja viiviste maht ja sealjuures võimalik vara väärtuse langemine, on Baltic Forest OÜ-l otstarbekas esitada võlgniku panrotiavaldus ja edasises pankrotimenetluses on võimalus kaaluda pankrotiseadusest tuleneva kompromissi tegemist. Ajutine haldur jääb oma 10.11.2020.a. saneerimisnõustajana esitatud arvamuse juurde. 2019.a. majandusaasta aruannet ei ole Äriregistrile esitatud. Ajutisele haldurile esitatud 2019.a. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ Baltic Forest müügitulu 2019. aastal 10 412 151,00 eurot ning 2018.a. 8 116 610,00 eurot, samas on 2019.a. aruandeaasta lõppenud kahjumiga 3 490 245 eurot, 2018.a. aruandeaasta kahjumiks kujunes aga 1 121 050,00 eurot. Äriühingul on käesoleva aruande koostamises seisuga vara hinnanguliselt 9 548 840,55 eurot, ning kohustusi summas 21 328 680,92 eurot, mis muutuvad pankroti väljakuulutamisega täies ulatuses sissenõutavaks ning võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik täies ulatuses täita. Võttes arvesse, et äriühingu majandustegevus on lõppenud, käibevahendid puuduvad ja äriühingu vara väärtus ületab 9 miljonit eurot ning kohustusi on 21 miljoni eurot ulatuses, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Baltic Forest on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
8.7.Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik võlgniku majandustegevust jätkata. Lisaks puuduvad osaühingul vajalikud vahendid, sh käibevahendid, majandustegevuse jätkamiseks. Juhatus ei ole leidnud täiendavaid finantsinvesteeringuid tekkinud kohustuste täitmiseks ja äriühingu majandustegevuse jätkamiseks. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et sellises majanduslikus seisus ei ole äriühingu majandustegevust võimalik jätkata ega tervendada. Kompromissi sõlmimist tuleb ajutise halduri hinnangul kaaluda ja arutada võlausaldajatega. Ajutise halduri hinnangul tuleb tagada võlgniku vara terviklik säilimine, et ei toimuks vara kahjustamist (näiteks. ilmastiku tingimustest tulenevalt või muudel põhjustel) ning selleks, et vara oleks pankrotimenetluses võimalik müüa tervikliku tootmisüksusena. 25.11.2020.a. on juhatuse liige Jaak Napritson esitanud ajutisele haldurile 11.11.2020.a. sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt on Aiandi tee 7 ja Aiandi tee 5, Paikuse asuv saeveski kompleks antud rendile BF Saeveski Halduse OÜ-le. Lepingu kohaselt on lepingu eesmärgiks eelkõige vara säilimine, et seda oleks võimalik müüa tervikvarana võimalikult kõrge hinnaga pankrotimenetluses. Lepingu kohaselt käsitletakse renditasuna rentniku poolt tehtavaid kulutusi vara väärtuse säilitamiseks ja töökorras hoidmises. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, kuulanud ära võlgniku seisukoha, ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asjas esitatud dokumendid, asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada OÜ Baltic Forest pankrot. Võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku varasid, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole perspektiivikas.
10.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhistanud ja tunnistab oma püsivat maksejõuetust avalikult. Tulenevalt halduri aruandest puudub kohtul alus menetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kuna eeldatavalt võlgniku varast jätkub pankrotimenetluse kulude katteks. Varade tegelik väärtus selgub müügiprotsessi käigus, kuid kohtul kahtlus puudub selles, et varast ei jätku kõikide kohustuste täitmiseks.
11.Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ Baltic Forest pankrot välja kuulutada. Kohus määrab vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele esimese 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-16366 võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Ettevõte on saneerimisnõustaja järelevalve all tegutsenud üle aasta, mistõttu ei pea kohus vajalikuks võtta avalduse esitajalt võlgniku vanne. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on andnud selleks oma nõusoleku.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Taotluse kohaselt on ajutine haldur töötanud x tundi. Haldur on tasu suuruse määramisel lähtunud tunnitasust x eurot, millele lisandub käibemaks ning taotleb määrata tema tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid arvestades tööle kuluda. Halduri tunnihind aga ületab PankrS § 23 lg 3 sätestatud määra. Kohus peab põhjendatuks käesolevas asjas määrata haldurile tasu maksimaalse tunnihinnaga, seega on halduri tasunõue põhjendatud summas x eurot (x tundi x x eurot), millisele lisandub käibemaks x eurot. Haldur on kinnitanud kohtule, et OÜ Haldur on käibemaksukohustuslane (reg.nr EE101596374). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.