Danske Bank A/S hagi XX vastu leppetrahvi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 289,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Danske Bank A/S (Taani registrikood esindajad ringkonnakohtus 61126228) Kolmas isik hageja poolel House Capital OÜ (registrikood 12417596) Hageja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vladimir Seppik Menetluse liik
02. november 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. detsembri 2019 otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta Danske Bank A/S menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
3.Jätta House Capital OÜ menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
4.Jätta XX menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Danske Bank A/S-i kanda. XXl puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
5.Välja mõista Danske Bank A/S-lt riigilõiv 750 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud
makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18947 kohaldatud hagi tagamise abinõu.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Danske Bank A/S (hageja) esitas 14.12.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 16 872,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66,57 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 05.08.2008 notariaalne ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mille p 2.3 kohaselt hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil, on vajalik hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Hageja nõudis 21.11.2018 kostjalt väljastada hiljemalt 23.11.2018 hagejale lepingud, mille alusel kasutatakse Tallinnas Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 asuvaid korteriomandeid renditulu teenimiseks või muul eesmärgil. Hageja 21.11.2018 nõudekirjas sisaldus ka hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral esitab hageja hagiavalduse leppetrahvi nõudmiseks. Kostja pole vastavaid lepinguid hagejale esitanud. Seejuures ei ole vaidlust selles, et korteriomandid on kasutuslepingutega koormatud.
3.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.7 kohaselt on hüpoteegiga koormatud vara omanik (kostja) kohustatud maksma hüpoteegipidajale (hageja) leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude summast juhul, kuid jäetakse täitmata ükskõik milline nimetatud punktis võetud kohustustest. Tagatava nõude summa on 843 633,76 eurot, millest 2% moodustab 16 872,67 eurot.
4.Asjaolu, et hageja üks nõue lepptrahvi saamiseks on kohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-154981 rahuldatud, ei takista uue leppetrahvi nõudmist, kuna 21.11.2018 nõudele vastamata jätmisega on kostja pannud toime uue leppetrahvitava rikkumise.
5.Hagejal tekkis leppetrahvinõue 24.11.2018 ning selle tasumiseks mõeldud mõistlik tähtaeg oleks saabunud hiljemalt 26.11.2018. Seega on hagejal õigus viivist nõuda alates 27.11.2018 ning kostja on viivituses olnud hagiavalduse esitamise seisuga 18 päeva, mis moodustab 66,57 eurot.
6.15.04.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja, et 01.04.2019 edastati talle vaidlusaluste korteriomandite suhtes kostja poolt 01.04.2011 sõlmitud üürileping. Üürilepingu tingimustest nähtuvalt kahjustab see hageja huve, kuna üürileping on sõlmitud pikaks ajaks, üürileandja õigus leping üles öelda on äärmiselt piiratud, üürnikul on õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi, üürnikul on õigus teha ruumides muudatusi ja nõuda üürileandjalt kulude hüvitamist.
7.Harju Maakohus kaasas 25.11.2019 määrusega kolmanda isikuna hageja poolel House Capital OÜ, seoses sellega, et hageja oli loovutanud leppetrahvi nõude kolmandale isikule. Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene kostjale kohustust üürilepingute hagejale esitamiseks. Seega puudub hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvi tasumist lepingu p 2.7 alusel. Kostja on 22.11.2018 hagejale teatanud, et nõutavad kirjalikud lepingud puuduvad. Olemas on suuline kokkulepe. Kui mingid kirjalikud lepingud on siiski olemas, siis lubas kostja need hagejale nädala jooksul esitada. Kuna selgus, et kirjalikud lepingud puuduvad, siis ei saanud kostja neid hagejale esitada. Lisaks on kostja seisukohal, et kuivõrd hageja nõue on täitemenetluses täies ulatuses rahuldatud, siis puudus hagejal õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Hageja ei ole põhjendanud, et kinnistut koormavad lepingud võivad mõjutada kinnistute väärtust ning hageja nõude rahuldamise ulatust. 01.04.2011 üürilepingule ei ole kostja alla kirjutanud. Kostja nimel on allkirja andnud keegi teine. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 18.12.2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 16 872,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66,57 eurot ning seadusjärgse viivise alates 15.12.2018 kuni täitmiseni. Maakohus jättis jõusse 17.12.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4489,52 eurot ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
11.Maakohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud 05.08.2008 asjaõigusleping, millega kanti hageja kasuks Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomanditele hüpoteegid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korteriomandid on koormatud kasutuslepingutega. Nimelt nähtub 26.11.2019 kohtuistungi protokollist, et kostja esindaja on kinnitanud, et olemas on suulised üürilepingud. Samuti nähtub PlusGo OÜ 2013. majandusaasta aruandest, et PlusGo OÜ teenis tulu seoses Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomanditega.
12.Maakohus leidis, et lepingu p 2.3 kohaselt on hagejal õigustatud huvi kostjalt Lai tn 201, 20-3 ja 20-4 korteriomandite kasutuslepingute väljanõudmiseks, et hinnata, kas kostja on üürilepingute sõlmimisega rikkunud 05.08.2008 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning kahjustanud hageja huve. Seega oli kostjal kohustus esitada hagejale vaidlusalused kasutuslepingud, kuid kostja seda ei teinud.
13.Hageja on kohtule esitanud Lai tn 20, Tallinn üürilepingu. Hageja on selgitanud, et nimetatud lepingu edastas hagejale avalikul enampakkumisel korteriomandid omandanud äriühingu esindaja. Eelnimetatud üürilepingust nähtub muuhulgas, et üürileping kehtib kuni 01.04.2021 ning pikeneb automaatselt järgmiseks kümneks aastaks, üürnikul on õigus leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt 2 kuud, üürileandja kohustub tasuma üürnikule leppetrahvi summas 30 000 eurot lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, üürnikul on õigus teha ruumides muudatusi või parendusi ilma üürileandjaga eelnevalt kooskõlastamata ning üürileandja peab lepingu lõppedes üürnikule hüvitama üürniku poolt tehtud parendused ruumides ja hoones. Kohus oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hageja antud juhul teinud usutavaks, et üürilepingu sõlmimisega on kostja kahjustanud hageja kui hüpoteegipidaja huve. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korteriomandid anti kasutusele tavapärases majandus- ja kutsetegevuses ning üürile andmisega pole kahjustatud hageja huve, mistõttu tuleb lugeda hageja väited kostja poolt asjaõiguslepingu punkti 2.3 rikkumise osas põhjendatuks.
14.Kostja on menetluses väljendanud seisukohta, et 01.04.2011 sõlmitud üürilepingut ei ole allkirjastanud kostja. Maakohtu hinnangul kinnitab 01.04.2011 üürilepingu sõlmimise usutavust hageja poolt esitatud 11.09.2019 kohtuistungi helisalvestis tsiviilasjas nr 2-17-6487, milles kostja esindaja on kinnitanud, et suuline üürileping oli sõlmitud Leedu kodaniku Lga ning üür võis olla 2 900 eurot kuus, mis vastab ka 01.04.2011 üürilepingu tingimustele. Samuti nähtub PlusGo OÜ 2013. majandusaasta aruandest, et 01.04.2011 lepingu pooleks olnud PlusGo OÜ, kelle esindaja allkirja nimetatud üürilepingul kostja ei ole vaidlustanud, teenis tulu just seoses Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomanditega. Kostja oli PlusGo OÜ ainuosanik. Kuivõrd 01.04.2011 üürileping on sõlmitud kostja, PlusGo OÜ ja OÜ Old Town Hostel, keda esindab L.G, vahel ning kostja esindaja on kinnitanud, et lepingus nimetatud üür vastab suuliselt kokkulepitud üürilepingu tingimustele, leiab kohus, et 01.04.2011 üürilepingu puhul on tegemist asjakohase tõendiga.
15.Kostja on esitanud vastuväite, et kuivõrd hageja nõue oli täitemenetluses täies ulatuses rahuldatud, siis puudus hagejal õigustatud huvi kasutuslepingutega tutvumiseks. Maakohus märkis, et hagejal oli 21.11.2018, s.o enne 14.01.2019 hageja nõude rahuldamist täitemenetluses, põhjendatud huvi kasutuslepingutega tutvumiseks, mistõttu ei ole antud juhul täitemenetluses nõude rahuldamine asjaolu, millest tulenevalt tuleks hageja hagi jätta rahuldamata. Kuna maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud lepingu p 2.3, siis lepingu p-st 2.7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda leppetrahvi ning hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale esitas 14.02.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ning jätnud oma järeldused olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole igakülgselt analüüsinud kostja väiteid. Leppetrahv on ette nähtud ainult lepingu p-s 2 nimetatud kohustuste rikkumise eest, mille seas üürilepingute esitamise kohustus puudub. Samuti on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse hageja poolt esitatud üürilepingu ehtsuse kontrollimiseks. Antud juhul on tõusetunud küsimus kostja allkirja võltsimisest üürilepingul ning üürilepingu ehtsust
peab tõendama hageja. Lisaks on hageja nõue täitemenetluses täies ulatuses rahuldatud, mistõttu hagejal puudub õigustatud huvi lepingutega tutvumiseks.
18.Maakohus ei käsitlenud hageja väidet, et lepingu p-s 2.7 sätestatud kokkulepe leppetrahvi tasumiseks võib olla ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Lisaks ei edastanud maakohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja ja ei määranud kostjale tähtaega menetluskuludele seisukoha esitamiseks. Hageja õigusabikulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik ning menetluskulu tuleb vähendada 14,10 tunni võrra. Põhjendatud tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastus apellatsioonkaebusele
Hageja ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
21.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 05.08.2008 sõlmitud notariaalse ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p 2.7 kohaselt kohustus hüpoteegiga koormatud vara omanik maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude summast juhul, kui jätab täitmata ükskõik millise käesolevas punktis võetud kohustustest. Sama lepingu p 2.3 sätestas, et hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil, on vajalik hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kostja arvates on lepingu p 2.7 tühine tüüptingimus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et tegemist on tühise lepingutingimusega.
22.Ringkonnakohus märgib, et hagiavaldusest ei selgu üheselt, mille eest hageja leppetrahvi nõuab. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et tal on leppetrahvi nõue, kuna kostja ei ole hagejale esitanud kinnistute kasutuslepinguid. 15.04.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja täiendavalt, et 01.04.2011 sõlmitud üürilepingust nähtub, et kostja on kahjustanud hageja kui hüpoteegipidaja huve, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Ka maakohtu otsusest ei selgu üheselt mõistetavalt, kas maakohus mõistis leppetrahvi välja seetõttu, et kostja ei esitanud üürilepingut või seetõttu, et üürileping kahjustas hageja huve ja oli sõlmitud hageja nõusolekuta. Ringkonnakohtu 02.11.2020 istungil selgitas hageja, et leppetrahvi nõutakse selle eest, et hüpoteekidega koormatud vara suhtes sõlmiti üürileping ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta ja leping kahjustas hüpoteegipidaja huve. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel hageja selgitusest, et leppetrahvi ei nõuta üürilepingu esitamata jätmise eest, vaid selle eest, et kostja sõlmis vara suhtes ilma hageja nõusolekuta üürilepingu, mis kahjustab hageja huve.
23.Tsiviilasjas nr 2-15-4981 on Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega kostjalt hageja kasuks mõistetud välja leppetrahv summas 16 872,67 eurot. Maakohus rahuldas leppetrahvi nõude põhjendusega, et PlusGo OÜ majandusaasta aruandest nähtuvalt on korteriomandid
antud PlusGo OÜ kasutusse, kes tegeleb nende rendile andmisega, ning kostja ei tõendanud, et hageja oleks andnud rendilepingute sõlmimiseks oma nõusoleku, samuti ei esitanud kostja rendilepinguid, millest nähtuks, et tegemist ei ole tavapärasest majandus- ja kutsetegevusest väljuva ning hagejat kahjustava rendile andmisega.
24.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomandite suhtes 01.04.2011 sõlmitud üürilepingu. Üürilepingu kohaselt on üürileandjaks kostja ja üürnikuks OÜ Old Town Hostel. PlusGo OÜ on üürilepingus nimetatud haldurina (I kd tl 69-80). Üürilepingu kohaselt kehtib leping kuni 01.04.2021 ning üür tuli tasuda PlusGo OÜ arveldusarvele.
25.Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-4981 nähtuvalt ei esitatud kohtule korteriomandite suhtes sõlmitud kasutuslepingut. Käesolevas asjas on hageja esitanud korteriomandite suhtes 01.04.2011 sõlmitud üürilepingu. See üürileping oli sõlmitud juba enne tsiviilasjas nr 2-15-4981 hagi esitamist. Kuna nimetatud üürileping sõlmiti 01.04.2011 ja see kehtis ka korteriomandite enampakkumise ajal 2019.a jaanuaris, siis tuleb asuda seisukohale, et viidatud üürilepingu sõlmimisega seonduvalt on leppetrahv juba välja mõistetud. Tsiviilasja nr 2-15-4981 menetluses üürilepingut ei esitatud, mistõttu ei olnud selle pooled kohtule täpselt teada, kuid see ei anna alust väita, et leppetrahvinõuded tsiviilasjas nr 2-15-4981 ja käesolevas tsiviilasjas oleksid seotud erinevate lepingutega.
26.05.08.2008 sõlmitud lepingu p 2.7 kohaselt kohustus hüpoteegiga koormatud vara omanik maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude summast. Vaidlust ei ole, et 2 % on 16 872,67 eurot. Sellises summas on tsiviilasjas nr 2-154981 leppetrahv juba välja mõistetud. Kuna leppetrahv on maksimaalses ulatuses välja mõistetud, siis ei saa hageja täiendavat leppetrahvi sama lepingu sõlmimisega seonduvalt nõuda.
27.Isegi kui lähtuda hageja positsioonist, et tsiviilasjas nr 2-15-4981 ja käesolevas tsiviilasjas esitatud leppetrahvinõuded on esitatud erinevate kasutuslepingute sõlmimisega seoses, ei oleks alust käesolevat hagi rahuldada. 05.08.2008 sõlmitud lepingu punkti 2.3 järgi on leppetrahvi nõude üheks eelduseks, et kasutuslepingu sõlmimise tõttu väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või sellega kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil. Vaidlust ei ole, et 2019.a jaanuaris toimunud korteriomandite enampakkumise tulemusel sai hüpoteegiga tagatud hageja nõue rahuldatud. Hageja huviks on eelkõige, et kasutuslepingu sõlmimise tõttu ei väheneks hüpoteegiga koormatud vara väärtus määral, et ta ei saa oma nõuet rahuldatud. Kuna hageja sai hüpoteegiga tagatud nõude rahuldatud, siis ei saa hageja väita, et üürilepingu sõlmimise tõttu vähenes hüpoteegiga koormatud vara väärtus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema huve oleks kahjustud muul viisil.
Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.
29.Kuna hageja esiletoodud asjaoludel ei ole hagejal 01.04.2011 sõlmitud üürilepinguga seonduvalt käesolevas asjas leppetrahvinõuet, siis ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta kostja väite kohta, et tema ei ole 01.04.2011 üürilepingut allkirjastanud.
30.17.12.2018 määrusega seadis maakohus hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga Vahe, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald (registriosa number 3393802) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 26 289,05 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise
kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kostja menetluskulud jätta maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja ja kolmanda isiku menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad nende endi kanda (TsMS § 162 lg 1, § 167 lg 2). Kostja avaldas, et temal menetluskulusid ei ole. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
32.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 15.04.2020 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 750 eurot. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 750 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.