Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
25.11.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-9372
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Eha Nikkeri 15.06.2020 otsuse peale täiteasjas nr 173/2017/775
Menetlusosalised
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Meerents Puudutatud isik I kohtutäitur Eha Nikker Puudutatud isik II Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (registrikood 70008747)
Vaidlustatud kohtulahendid
Pärnu Maakohtu 08.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kohtutäitur Eha Nikkeri määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde ringkonnakohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti 16.11.2020 maksuandmete tõend XX sissetulekute kohta ja kohtutäitur Eha Nikkeri 01.11.2018 haigushüvitise arestimise akt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9372 osas, milles maakohus rahuldas XX 29.06.2020 kaebuse (resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta XX 29.06.2020 kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX kanda.
5.Mõista XX-lt kohtutäitur Eha Nikkeri kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks välja 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
2-20-9372
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtutäitur Eha Nikker (kohtutäitur) on algatanud Politsei- ja Piirivalveameti (sissenõudja) avalduse alusel XX (avaldaja) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 173/2017/775). Täitedokumendiks on sissenõudja 28.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2316,17,004793, millega avaldajale määrati rahatrahv 800 eurot.
2.Kohtutäitur arestis 01.11.2018 arestimise aktiga avaldaja Eesti Haigekassalt saadava haigushüvitise 1114,04 euro ulatuses, mis sisaldab rahatrahvi 800 eurot ja täitekulusid 314,04 eurot.
3.Avaldaja esitas 21.05.2020 kohtutäiturile kaebuse ebaõigesti kinnipeetud haigushüvitise 362,78 eurot tagastamiseks YY arvelduskontole. Eesti Haigekassa määras avaldajale perioodi 17.03.2020 kuni 06.04.2020 eest haigushüvitise 363,78 eurot, millest peeti kohtutäituri 01.11.2018 arestimise akti alusel kinni 362,78 eurot. Samas oli avaldaja rahatrahvi 08.03.2019 ära tasunud, mida tõendab Pärnu Maakohtu 11.03.2019 määrus väärteoasjas nr 4-19-1141. Kuna avaldaja täitis nõude otse sissenõudjale, on kohtutäituril õigus üksnes menetluse alustamise tasule ja poolele menetluse põhitasust (vt kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-le 2 antud tõlgendus Riigikohtu 07.06.2017 määruse nr 32-1-51-17 p-s 18). Menetluse alustamise tasu on 72 eurot (km-ga) ja pool menetluse põhitasust 120,60 eurot (km-ga), seega on täitekulude tegelik suurus kokku 192,60 eurot (km-ga). Kohtutäitur ei järginud kohustust tagada avaldajale sissetulek vähemalt ühe kuu palga alammäära ulatuses (TMS § 132 lg 1). Kuna avaldajal on ka alaealine laps, on tema absoluutne mittearestitav sissetuleku osa TMS § 132 lg-te 12 ja 2 alusel 416,03 eurot. Kohtutäitur ei tohtinud seega haigushüvitisest kinnipidamisi teha.
4.Kohtutäitur muutis 15.06.2020 otsusega 05.10.2017 tasu väljamõistmise otsust, vähendades põhitasu 120,60 eurole (km-ga). Enamlaekunud haigushüvitise tagastas kohtutäitur avaldaja arvelduskontole. Täitmisel olev nõue on rahuldatud selliselt, et kolmas isik tasus nõude otse sissenõudjale. Kohtutäituri 05.10.2017 tasu väljamõistmise otsuses määratud põhitasu tuleb seega vähendada pooles ulatuses, s.o 120,60 euroni (km-ga). Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse läbivaatamiseks PVC Hallid OÜ, P.P Building OÜ ja Lend Invest Property OÜ koondpalgateated jaanuar kuni aprill 2020 kohta. Neist nähtub, et avaldaja brutosissetulek oli märtsis ja aprillis 3200 eurot, koos haigushüvitisega vastavalt 3370,52 eurot ja 3484,20 eurot. Avaldajale ja tema ülalpeetavale oli seega tagatud mittearestitav sissetulek nii märtsis kui ka aprillis. Kaebusele on lisatud avaldaja ja YY vahel 29.04.2020 sõlmitud võla- ja pandileping 2020-0429. Lepingu järgi võlgneb avaldaja YY-le 89 737 eurot, millele lisandub seadusest tulenev intress. Nõude tagatiseks pantis avaldaja YY kasuks maksed, mis tulevad avaldajale Eesti Haigekassast ja Eesti Töötukassast. Kohtutäiturit ei saa kohustada täitma võlgniku võimalikke lepingulisi kohustusi. Lisaks ei saa haigushüvitist käsutada muul moel, kui sellest loobudes, kuna haigushüvitis on isikuga vältimatult seotud õigus. Seetõttu tagastab kohtutäitur enamlaekunud haigushüvitise avaldaja, mitte YY arvelduskontole.
2(7)
2-20-9372
5.Avaldaja esitas 29.06.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada kohtutäituri 15.06.2020 otsus osas, milles kohtutäitur otsustas enamlaekunud haigushüvitise tagastada avaldaja arvelduskontole; 2) kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 21.05.2020 kaebus uuesti läbi osas, milles avaldaja tugines haigushüvitisest kinnipidamise tegemise lubamatusele põhjusel, et see jääb alla avaldaja absoluutselt mittearestitava sissetuleku, ning osas, milles avaldaja taotles haigushüvitise tagastamist YY arvelduskontole. Kohtutäitur jättis põhjendamatult rahuldamata avaldaja taotluse tagastada kinnipeetud haigushüvitis kogu ulatuses. Eesti Haigekassast laekus makse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 07.05.2020. Avaldajale perioodi 17.03.2020 kuni 06.04.2020 eest määratud haigushüvitis on seega käsitatav maikuu sissetulekuna. Mais avaldajal muid sissetulekuid peale haigushüvitise ei olnud ning kuna haigushüvitis oli väiksem kui avaldaja sissetuleku mittearestitav osa, ei saanud kohtutäitur sellest kinnipidamisi teha. Kohtutäitur on tagastanud enamlaekunud haigushüvitise põhjendamatult avaldaja arvelduskontole. Kui võlgnik on andnud konkreetse juhise, millisele arvelduskontole tuleb summa tagastada, peab kohtutäitur seda järgima.
6.Sissenõudja esitas 05.08.2020 vastuse, milles teatas, et ei näe vajadust kujundada seisukohta kohtutäituri tegevuse osas täitekulude sissenõudmisel, kuna selle õiguspärasuse kontrollimine on kohtutäituri ja kohtu pädevuses.
7.Kohtutäitur esitas 21.08.2020 vastuse, milles taotleb avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes 15.06.2020 otsuse põhjenduste juurde. Asjaolu, et avaldajal ei olnud mais muid sissetulekuid peale haigushüvitise, ei ole asjakohane. Kohtutäitur tegi 21.05.2020 oksjonikeskus.ee kaudu päringu, millest nähtub, et PVC Hallid OÜ, P.P Building OÜ ja Lend Invest Property OÜ on avaldaja koondanud, mistõttu on avaldaja saanud eelduslikult mais koondamishüvitist. Tööturuteenuste osutamise registri andmetel on avaldaja töötuna arvel alates 12.05.2020 ning alates 19.05.2020 on talle määratud töötuskindlustushüvitis kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauemaks kui 360 päevaks. Kohtutäitur ei pea avaldaja sõlmitud võlaõiguslike lepingute täitmiseks tegema makseid kolmanda isiku kontole. Kohtutäitur tagastab raha avaldaja kontole, kust avaldaja saab soovitud maksed ise teha.
8.Pärnu Maakohus rahuldas 08.09.2020 määrusega avaldaja 29.06.2020 kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri 15.06.2020 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 21.05.2020 kaebuse 2020. a mais kinnipeetud haigushüvitise tagastamiseks ja kohustas kohtutäiturit vaatama avaldaja 21.05.2020 kaebust haigushüvitise kinnipidamise lubatavuse osas uuesti läbi. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata osas, milles avaldaja taotles kinnipeetud sissetuleku tagastamist YY arvelduskontole. Avaldaja kantud riigilõivu jättis maakohus kohtutäituri kanda, ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtutäitur ei võinud 2020. a mais arestida ega kinni pidada haigushüvitist 362,78 eurot, kuna avaldaja kinnitusel ja asjas esitatud tõendite alusel oli tegemist avaldaja ainsa sissetulekuga maikuus. Kohtutäitur ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid selle ümber. Kohtutäitur ei ole selgitanud, miks ta ei teinud avaldaja sissetulekutest kinnipidamisi märtsis või aprillis 2020, mil avaldajal oli piisavalt vahendeid. Põhjendamatu on arvestada avaldaja varasemate kuude sissetulekuid hilisemate kuude katteks, kuna see muudaks sisutühjaks võlgnikule TMS §-dega
3(7)
2-20-9372 130–136 antud kaitse. Sissetulek tuleb lugeda selle kuu sissetulekuks, mil kohustatud isik teeb võlgnikule väljamakse ning ei ole tähtis, millise perioodi eest on summa makstud. Avaldaja sissetulek, millele ei võinud mais 2020 sissenõuet pöörata, oli TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 778,67 eurot (kuupalga alammäär 584 eurot + 1/3 kuupalga alammäärast 194,67 eurot). TMS § 132 lg-tes 12–13 sätestatud erisust arvestades pidi avaldajale mais minimaalselt kätte jääma 416,07 eurot (arvestuslik elatusmiinimum 221,40 eurot + 1/3 kuupalga alammäärast 194,67 eurot). Kuna avaldaja tõendatud sissetulek mais oli 363,78 eurot, ei saanud kohtutäitur sellest kinnipidamisi teha. Kohtutäitur ei saanud haigushüvitise kinnipidamisel lähtuda sellest, et avaldaja saab mais eelduslikult koondamishüvitisi. Kohtutäitur peab asjaolusid kontrollima ja koguma vajadusel täiendavat teavet (TMS § 26 ja § 130 lg 15). Kaebuse uuel läbivaatamisel saab kohtutäitur puuduse kõrvaldada ja koguda täiendavaid andmeid. Seadus ei näe ette, et võlgnik saaks nõuda kohtutäiturilt summade kandmist kolmanda isiku kontole või kohtutäitur peaks järgima võlgniku korraldusi selle kohta, millisele kontole tuleb summad tagastada. TMS-i sätted näevad ette summade tagastamise võlgnikule. Kohtutäitur on täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt. Avaldaja kantud riigilõiv jääb TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda, ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
9.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale 24.09.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 28.09.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kohtutäitur taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldaja kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Maakohus on jätnud tähelepanuta kohtutäituri 21.08.2020 seisukohale lisatud 21.05.2020 vastuse oksjonikeskus.ee portaali kaudu tehtud päringule. Sellest nähtub üheselt, et avaldaja on nii märtsis, aprillis kui ka mais saanud PVC Hallid OÜ-lt, Lend Invest Property OÜ-lt ja P.P Building OÜ-lt 3200 eurot. Kui maakohus leidis, et avaldajale 07.05.2020 välja makstud haigushüvitis on maikuu sissetulek, oli avaldajal lisaks sellele mais veel sissetulekuid 3200 eurot. Kuna avaldajale oli pärast haigushüvitise kinnipidamist tagatud mittearestitav sissetulek, oli kinnipidamine haigushüvitisest õiguspärane. Avaldaja jättis kohtutäiturile esitamata kohtutäituri nõutud tõendid avaldaja töötasu kohta maikuus ning kõigi arvelduskontode väljavõtted ajavahemiku 01.03.2020 kuni 31.05.2020 kohta. Avaldaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud andmeid oma tegelike sissetulekute suuruse kohta mais 2020, püüdes kohtu eksitamisega vältida sissenõude pööramist oma sissetulekutele.
11.Sissenõudja teatab vastuses, et ei näe vajadust kujundada seisukohta kohtutäituri tegevuse osas täitekulude sissenõudmisel, kuna selle õiguspärasuse kontrollimine on kohtutäituri ja kohtu pädevuses.
4(7)
2-20-9372
12.Avaldaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Maksustamisperioodil tasutud töötasu või muud sissetulekuna käsitatavad väljamaksed deklareeritakse maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. See tähendab, et aprilli väljamaksed deklareeritakse mais esitatavas tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis. Kohtutäitur sai seega 21.05.2020 tehtud päringu alusel teabe avaldajale hiljemalt aprillis tehtud väljamaksete kohta. Kohtutäitur ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et avaldaja sai mais muid sissetulekuid peale haigushüvitise. Avaldaja ei vältinud kohtutäiturile maikuu sissetulekute andmete esitamist, kui esitas kohtutäiturile perioodi jaanuar kuni aprill koondpalgateatise, kuna järgnevatel kuudel ei saanud avaldaja töötasu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja 29.06.2020 kaebuse (resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja 29.06.2020 kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.
14.Kohtutäitur vaidlustab maakohtu määrust kaebuse rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et asja materjalide hulgas ei ole 01.11.2018 arestimise akti, mille alusel kohtutäitur vastavalt avaldaja 21.05.2020 ja 29.06.2020 kaebustele avaldaja haigushüvitise mais 2020 kinni pidas. Ringkonnakohus tegi kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 3, § 230 lg-ga 3 ning § 477 lg-tega 5 ja 7 kohtutäiturile 17.11.2020 kohtunõude, milles palus esitada kohtule arestimisakt, mille alusel toimus haigushüvitise kinnipidamine. Kohtutäitur esitas 01.11.2018 arestimise akti 19.11.2020 vastusega. Arvestades, et arestimisakt on vajalik asja õigeks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus selle TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel asja juurde. Arestimisaktist on näha, et kohtutäitur on arestinud avaldaja Eesti Haigekassalt saadava haigushüvitise täies ulatuses ja kuni võlgnevuse 1114,04 euro tasumiseni. Arestimisaktis on märgitud, et kui avaldajale ei ole tagatud haigusrahade hüvitamise perioodi eest mittearestitavat elatusmiinimumi määra, tuleb tal esitada kohtutäiturile allkirjastatud taotlus mittearestitava määra tagamiseks.
16.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli avaldaja sissetulek mais 2020, kuna sellest sõltub, kas ja kui suures ulatuses võis kohtutäitur 01.11.2018 arestimise akti alusel teha kinnipidamisi Eesti Haigekassa poolt 07.05.2020 makstud haigushüvitisest. Kohtutäitur tugineb 21.08.2020 vastusele lisatud oksjonikeskus.ee kaudu tehtud 21.05.2020 päringu vastusele (tl 41–45) ning leiab, et mais 2020 olid avaldaja sissetulekud kokku 3200 eurot. Avaldaja väidab, et tegemist on aprillis 2020 tehtud väljamaksetega, mis on üksnes deklareeritud mais 2020. Avaldaja sõnul ta mais 2020 töötasu ei saanud. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses kohtutäituri 21.08.2020 vastusele lisatud 21.05.2020 päringu vastust hinnanud. Sellega on maakohus eksinud TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 442 lg 8 teise ja kolmanda lause vastu, mis näevad kohtule ette kohustuse analüüsida
5(7)
2-20-9372 kõiki tõendeid ja põhjendada nende arvestamata jätmist. Ringkonnakohus saab viidatud eksimuse kõrvaldada. 21.05.2020 päringu vastuse osast, mis puudutab ettevõtlustulu (tl 42), on näha, et mai 2020 all on avaldaja tulu PVC Hallid OÜ-lt, Lend Invest Property OÜ-lt ja P.P Building OÜ-lt kokku 3200 eurot. Küll aga ei nähtu 21.05.2020 päringu vastusest üheselt, kas väljamaksed on tehtud või deklareeritud mais 2020. Seetõttu tegi ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 3, § 230 lg-ga 3 ja § 477 lg-tega 5 ja 7 Maksu- ja Tolliametile 12.11.2020 kohtunõude, milles palus esitada andmed avaldaja sissetulekute kohta ajavahemikus märts kuni juuni 2020. Maksu- ja Tolliamet esitas 16.11.2020 maksuandmete tõendi avaldaja sissetulekute kohta, mille ringkonnakohus võtab TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel asja juurde, sest see omab asja lahendamisel tähtsust. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2020 vastusest nähtub, et mais 2020 maksis Lend Invest Property OÜ avaldajale töötasu 1000 eurot (bruto). Avaldaja väide, et ta ei saanud mais 2020 töötasu, ei vasta seega tõele.
17.TMS § 130 lg 4 järgi ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (TMS § 130 lg 4). Avaldaja arestimise aluseks olev sissetulek mais 2020 koosneb seega netotöötasust 771,20 eurot ja haigushüvitisest 363,78 eurot, kokku 1134,98 eurot. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja sissetuleku osa, millele ei võinud mais 2020 sissenõuet pöörata, oli TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 778,67 eurot. Kohtutäitur sai seega igal juhul avaldajale mais 2020 makstud haigushüvitisest kinni pidada 356,31 eurot (1134,98 eurot – 778,67 eurot). Haigushüvitisest on aga kinni peetud 362,60 eurot, s.o 6,29 euro võrra suurem summa. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kohtutäituril oli 01.11.2018 arestimise akti alusel lisaks 356,31 eurole õigus täiendavalt kinni pidada 6,29 eurot.
18.Kohtutäituri 01.11.2018 arestimise aktis on arestimise alusena välja toodud ka TMS § 132 lg 12, mis võimaldab olukorras, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, ühes kuus arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Lisaks sisaldub arestimisaktis viide TMS § 132 lg-le 13, mille kohaselt kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse sama sätte lg-s 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud sama sätte lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kohtutäitur ei ole arestimisaktis põhjendanud eelduse, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, esinemist. Samas ei ole avaldaja arestimisakti sellele tuginedes vaidlustanud, mistõttu saab ringkonnakohus kooskõlas TMS § 217 lg-ga 6 lähtuda sellest, et nimetatud eeldus on täidetud. Ringkonnakohus lisab, et kohtutäitur hindab TMS § 132 lg-st 12 tulenevate eelduste täidetust arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastupidine olukord takistaks täitemenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2020 määrus nr 2-19-2517, p 28). Kohtutäitur sai seega avaldaja sissetulekust TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel maksimaalselt kinni pidada veel 72,52 eurot (778,67 – 221,40 – 194,67 = 362,60; 362,60 × 0,2 = 72,52). Seetõttu on avaldaja sissetulekust 01.11.2018 arestimise akti alusel täiendavalt 6,29 euro kinnipidamine õiguspärane. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäitur saab TMS § 134 lg 1 kohaselt võlgniku või sissenõudja avalduse alusel arestimisakti muuta, kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Avaldaja ei ole kohtutäiturile sellist avaldust 6(7)
2-20-9372 esitanud. Isegi kui käsitada avaldaja 21.05.2020 kaebust kohtutäiturile arestimisakti muutmise taotlusena, ei ole selles esile toodud muutunud asjaolusid, mis tingiksid arestimisakti muutmise. Kui avaldajal oli vahepeal muud vara, mille arvelt täitmisel olev nõue rahuldada, oli tal võimalus seda teha. Arestimisakti muutmiseks ei anna alust see, kui kohtutäiturile saab tagantjärele teatavaks, et võlgnikul oli vahepeal muid sissetulekuid.
19.Kuna haigushüvitise 362,60 eurot kinnipidamine kohtutäituri 01.11.2018 arestimise akti alusel on toimunud õiguspäraselt, ei ole avaldaja kaebuse rahuldamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus on avaldaja kaebuse rahuldanud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
20.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel muuta menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et avaldaja kaebus jääb tervikuna rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetluskulude avaldaja kanda jätmise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks maakohtu menetluses menetluskulusid kandnud.
21.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur tasunud ringkonnakohtu menetluses määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.