Saneerimine › Saneerimisasjad

olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla, samuti muud järelevalve teostamisest tulenevad kohustused.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saneerimiskava SanS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatu täitmiseks kirjeldatakse saneerimiskavas ettevõtte majanduslikku seisundit seisuga 31.12.2019. a. ja 31.08.2020. Äriühingul on põhivara summas 2 087 219 eurot ja käibevara summas 309 679 eurot. Seisuga 31.08.2020. a oli ettevõtja varade väärtuseks 2 526 802 eurot, millest 1 988 032 eurot moodustab põhivara ja 538 769 käibevara. 31.08.2020. a seisuga oli ettevõtjal raha 9216 eurot. Põhivara hulka on arvestatud sale-andleasback tehinguga kaasnev õigus nii maa kasutusvaldusele kui ka tagasiostuõigusele. Ettevõtja omakapital oli 2019. a 359 111 eurot ning ettevõtja enda arvestuste kohaselt oli kohustuste maht 2 037 787 eurot, millest 1 879 214,07 eurot olid saneerimiskavaga hõlmatud kohustused (laenud, hankijavõlad, maksukohustus). Võttes arvesse ettevõtja võlausaldaja AS SEB Pank nõuete suurust, oli ettevõtja saneerimiskavaga hõlmatud kohustuste maht aastal 2019 3 336 518,18 eurot. Seisuga 31.08.2020. a on ettevõtja omakapital 326 624 eurot. Ettevõtja kohustuste maht on 31.08.2020.a seisuga 2 200 177 eurot, millest 517 139,63 eurot on saneerimiskavaga hõlmatud (saneerimiskavaga hõlmatud põhinõuded 495 091,31 eurot ja kõrvalnõuded 22 048,32 eurot). Saneerimiskavaga mittehõlmatud kohustused moodustavad eelkõige ettevõtja poolt kasutatava tootmismaa kasutusvalduse kulud. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on alates asutamisest olnud mahepõllumajanduslik taimekasvatus. Tegevjuht ja juhatuse liige on Mxx Txxxxxx, kes omab pikaajalist kogemust põllumajandusettevõtte juhtimises. Lisaks Väljaotsa OÜ-le on Mxx Txxxxxx olnud juhatajaks ja ainuosanikuks alates 2009. a mahepõllumajandusettevõttes Wiru Mahe OÜ, mille põhitegevusalaks oli maheviljakasvatus. 2014. a lisandus mahelihaveiste kasvatus. Wiru Mahe OÜ ühines Väljaotsa OÜ-ga 15.07.2019. a, mille tulemusel tekkis ettevõte Väljaotsa OÜ. Ühinemisest tulenevalt on Väljaotsa OÜ põhitegevuseks mahepõllumajanduslik taimekasvatus ning lisategevuseks mahelihaveiste kasvatus. Aastal 2019 saneerimismenetluse algatamise peamiseks põhjuseks oli ettevõtja makseraskustesse sattumine halbade ilmastikutingimuste ning krediidiasutuse poolt väljastatud investeerimislaenu pikendamata jätmise kokkusattumisel. Sellest tulenevalt tekkis ettevõtjal kohustus tasuda pikaajaliseks planeeritud laen ebamõistlikult lühikese aja jooksul, millega omakorda kaasnes kõrvalnõuete teke. Ettevõtja avaldas soovi refinantseerida krediidiasutuse laenujääk teise krediidiandja poolt, kuid sellest keelduti. Ettevõtja tootlikkusele on suurt mõju avaldanud ilmastik. Taimekasvatuse edukusel on otsene mõju ka loomade tervisele, juurdekasvule ning toodangule. Ettevõtjal jäi 37% koristuspinnast halbade ilmastikuolude tõttu koristamata (2107.a). 2018. a oli aga sadu peaaegu olematu ning teravilja keskmine saagikus oli 40% madalam kui eelneval aastal. 2020.aasta suveks on ettevõtja olukord oluliselt muutunud: ettevõtjal puudub nii võla- kui ka mistahes muu suhe AS-ga SEB Pank. Ettevõtja ja krediidiandja AS SEB Pank saavutasid 25.06.2020 kompromissi. Ettevõtja on tasunud pangale kogunõudena ühekordse summa 1 476 429,94 eurot ja selle tulemusena ei ole pank enam ettevõtja võlausaldaja, õigusvaidlused selle võlausaldajaga on lõppenud. Kompromissi saavutamiseks vajaliku kapitali kaasas ettevõtja OÜ-lt Saarde Põllud, sõlmides selleks ettevõtjale kuuluvate kinnistute müügilepingu, kasutusvalduse seadmise lepingu koos tagasiostulepinguga. Tehingu tulemusel säilib ettevõtjal kinnistute kasutamise õigus ja võetud pikaajalise kohustuse täitmisel on ettevõtjal tagasiostuõigus müüdud kinnistutele. Tegemist on müügi- ja tagasiostu tehinguga, mille tulemusena kaasati ettevõttesse kapitali maandamaks riski sattuda püsivalt maksejõuetusse ja tagamaks saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kirjeldatud saleand-leaseback tehingu ja AS-ga SEB Pank kompromissi sõlmimise tulemusena on vähenenud ettevõtja vastu esitatud kogunõuded, mis on saneerimiskavaga hõlmatud (varasema 3 336 518,18 euro asemel on saneerimiskavaga hõlmatud nõuete kogusumma 534 481,30 eurot). Ettevõtja usub, et tema saneerimismenetluse edukat läbimist ja tootmistegevust

soodustab ettevõtja kasuks seatud kasutusvaldus võõrandatud maale, mille tõttu säilitas ettevõtja PRIA poolt makstavad iga-aastaste pindalatoetuste saamise võimaluse. Ettevõtja näeb võimalust, et eduka saneerimise kaudu on võimalik saneerimiskavaga võetud kohustused võlausaldajate ees 100% täita, ettevõtja tervenemisel tagasiostuõigust realiseerides põllumaa tagasi osta. Sellistele eeldustele tuginedes on ettevõtja esitanud kohtule kinnitamiseks uue võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava. SanS § 21 lg 1 p 2 täitmiseks on saneerimiskavas kirjas, et saneerimise tähtaja jooksul planeeritakse kõikidele võlausaldajatele tasuda põhivõlg ning maksetähtaja pikendamisel tasutakse ka mõistlikku intressi. Selle tulemusena on pärast saneerimist ettevõtja olukorras, kus kõik tema vastu suunatud nõuded on rahuldatud, ettevõtja majandusraskused on ületatud ja likviidsus taastatud. Ettevõte saab jätkata ja arendada oma igapäevast majandustegevust, selleks on olemas kõik vajalikud vahendid, vältimatuid suuremahulisi lisainvesteeringuid tootmise jätkamiseks ja arendamiseks vaja teha ei ole. Saneerimiskava täitmise perioodi lõpuks tuleb ettevõtjal leida vahendid, et tasuda võlausaldajatele põhiosa lõppmakse. Selleks on vajalik kaasata väliseid finantsvahendeid. Kreeditorilt saadud vahendite arvelt makstakse ära kõik saneerimiskavaga kinnitatud põhivõlgnevused täies ulatuses. Ettevõtja on kavandanud, et saneerimiskava täitmise tähtaja lõpuks (31.12.2023) on tal uus investeerimislaen summas 425 091 eurot. SanS § 21 lg 1 p 3 täitmiseks märgitakse kavas, et ettevõtja jätkab ja arendab oma igapäevast majandustegevust. Kava kohaselt tasutakse kõikide võlausaldajate nõuded sama tähtaja raames ehk kolme aasta jooksul. Lisaks tasutakse võlausaldajatele intressi 1,5% põhivõla jäägist aastas. Võlausaldajatele tehakse põhiosamaksed koos intressimaksega kaks korda aastas (märts, september) väljamaksena 30 000 eurot aastas. Väljamakse jagatakse võlausaldajate vahel proportsionaalselt nõuete suurustele. Saneerimiskava tähtaja lõppedes – 31.12.2023 teostatakse viimase osamaksena lõppmakse. Ettevõtja kaasab lõppmakse tegemiseks väliseid finantsvahendeid. SanS § 21 lg 1 p 4 alusel antakse saneerimiskavas saneerimisabinõude kirjeldus, nende eesmärgipärasuse analüüs, sh võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus. Kavandatavad saneerimisabinõud tulenevad saneerimisseadusest: 1) Võlasumma vähendamine kõrvalnõuete arvelt (SanS § 22 lg 1 p 3); 2) Rahalise nõude täitmine osamaksetena (SanS § 22 lg 1 p 2); 3) Kohustuste täitmise tähtaja pikendamine (SanS § 22 lg 1 p 1). Kõik põhinõuded tasutakse 100% ulatuses ning kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% olenemata asjaolust, kas nõue on pandiga tagatud või mitte. Põhinõuete tasumine ajatatakse ning sellelt ajalt tasutakse ka mõistlikku intressi (1,5% võlajäägilt aastas). Kava järgseid väljamakseid tehakse 2 korda aastas 3 aasta jooksul. Maksete tegemine algab saneerimiskava kinnitava määruse jõustumisest. Väljamaksed jagatakse võlausaldajate vahel proportsionaalselt nõuete suurusele. Esimene makse sooritatakse 31.03.2021. a ning viimane osamakse 31.03.2023. a. Lõppmakse 31.12.2023. a ning selle suuruseks on 425 091 eurot, mis samuti jagatakse võlausaldajate vahel proportsionaalselt nõuete suurusele. Tagasimaksegraafiku koostamisel on lähtutud põhimõttest, et tehtavad maksed oleksid ettevõttele rahavooliselt jõukohased. On lähtutud pigem konservatiivsetest majandusprognoosidest. On võetud arvesse, et ehkki saneerimiskavaga hõlmatud kogunõuded on vähenenud 3 336 5118,18 eurolt 534 481,30 eurole, on ettevõtjale lisandunud kulud seoses müügi-tagasiostu tehinguga, s.t. ettevõtja tasub maade kasutusvalduse eest tasu

(kasutusvalduse kulu aastal 2021 on 92 911 eurot ja aastatel 2022 ja 2023 139 367 eurot majandusaastas). Ettevõtja loeb abinõuks saneerimiskava elluviimisel ka sõlmitud müügi-tagasiostu tehingu läbi saavutatud olukorda, mis kujutab endast kasulikumat kapitali hankimise võimalust. Sellega on ettevõtja säilitanud nii maa kasutusõiguse ja ka pindalatoetuste saamise võimaluse, samas saavad saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad oma põhinõuetele rahulduse. Nii on selle abinõuga kaitstud nii ettevõtja kui ka võlausaldajate huvid. Väljaotsa OÜ jätkab kulude kontrolli all hoidmisega tootmistegevust, selle arendamist ning vajadusel ka erinevate tootmisprotsesside edasist muutmist. Kulude suurendamine peab olema otseselt seotud kas pikemaajalise efektiga tootmiskulude suhtelise vähendamisega, tootmisefektiivsuse või tootmismahtude suurendamisega. Investeeringust tulenev lisatulu aitab tagada kindlust saneerimiskava edukaks täitmiseks. Ettevõtja kavandab kaasata lõppmakse tegemiseks kapitali refinantseerimisest huvitatud isikutelt, on alustatud läbirääkimisi Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES), kelle eeltingimuseks refinantseerimisel on kinnitatud saneerimiskava olemasolu. SanS § 21 lg 1 p 5 korras käsitletakse saneerimiskavas mõju ettevõtte töötajatele. Leitakse, et saneerimisabinõude kontekstis ei oma saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kavaga ei planeerita töötajate koondamist ega töötasude vähendamist. Ettevõtjal on hooajal 5 töötajat, mis ei anna alust prognoosida ka COVID-19 negatiivset mõju ettevõtja igapäevasele tegevusele. Väljaotsa OÜ palub maakohtul juhul, kui saneerimiskva kinnitatakse, saneerimismenetluse tagamiseks sätestada kohtu määruse resolutiivosa järgmiselt: Kanda Väljaotsa OÜ-le kuuluvate kinnisasjade (registriosa nr 1542408, nr 3010808, nr 3693908, nr 4027308, nr 4320208, nr 4542650, nr 4869508, nr 4891408, nr 17587050 ja nr 17587350 kolmandasse jakku keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks ilma Väljaotsa OÜ saneerimisnõustaja kirjalikus vormis nõusolekuta. Samuti keelata Väljaotsa OÜ-le muuta olemasolevaid ja sõlmida täiendavaid võlaõiguslikke kokkuleppeid Väljaotsa OÜ-le kuuluva kinnisvara koormamiseks ilma nõustaja kirjalikus vormis nõusolekuta. Lisaks keelata ettevõttel talle kuuluva vallasvaraga teha käsutustehinguid, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest, sh vallasvara müük ja rendile/üürile andmine ilma nõustaja kirjalikus vormis nõusolekuta. Väljaotsa OÜ osanik MxxxTxxxxxx kaotab osaliselt või kaudselt (sh läbi tema poolt kontrollitavate äriühingute või seotud isikute) vähemalt osa oma osalusest ja hääleõigusest ettevõttes kas tervikuna või osaliselt läbioma osaluse võõrandamise või ükskõik mis muul viisil. Tegevus lubatud üksnes nõustaja nõusolekul. Väljaotsa OÜ kohustub ilma nõustaja nõusolekuta mitte muutma ettevõtte põhikirja, juhatuse koosseisu, mitte tegema otsust osakapitali muutmiseks, mitte määrama osanikule dividende, mitte ostma tagasi enda osasid ning mitte maksma osanikule juhtimistasusid või tegema muid makseid. Väljaotsa OÜ kohustub mitte andma laenu kolmandatele isikutele, mitte tagama kolmandate isikute kohustusi, mitte tegema üle 31 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse. Mitte võtma täiendavaid võlakohustusi, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest. Saneerimiskavale on lisatud saneerimisnõustaja arvamus saneerimiskava kohta. Saneerimisnõustajate hinnangul vastab kohtule kinnitamiseks esitatud saneerimiskava nii sisult kui ka vormilt kehtivatele nõuetele. Nii saneerimisteade kui –kava on tähtaegselt kätte toimetatud kõigile võlausaldajatele ja neile on antud võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Saneerimiskava üle hääletamisest võttis osa 16 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 456,503.87 häält; Saneerimiskava poolt hääletas 14 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 438, 509.39 häält; Saneerimiskava vastu hääletas 2 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 17, 994.48 eurot;

Saneerimiskava üle hääletamisel ei osalenud 9 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 77,977.43 häält. Käesolevas asjas on saneerimiskava vastuvõtmiseks SanS § 24 lg.2 järgi vajalik, et saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletaks vähemalt 13 võlausaldajat ja poolt hääletanute hääli peaks olema vähemalt 356 320,97. Need nõuded on täidetud. Kuna võlausaldaja OP Finance AS hääletamisel ei osalenud, ei muuda tema nõude suuruse hilisem muutmine (Tartu Ringkonnakohtu määruse tulemusena) hääletustulemust. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on saneerimiskava koostamisel põhjendatult lähtutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest. Kõikidele võlausaldajatele makstakse tagasi 100% põhinõudest, saneerimiskava täitmise tähtaeg on kolm aastat. Võlausaldajatele tehakse makseid kaks korda aastas aastase väljamakse suurusega 30 000 eurot, mis jagatakse võlausaldajate vahel proportsionaalselt nõude suurusele. Saneerimisnõustaja nõustub ettevõtjaga selles, et praeguses ebakindlas majandusolukorras on 30 000 eurot aastas maksimaalne võimalik aastane väljamakse, mida ettevõtja suudaks garanteerida. Saneerimisnõustaja leiab ka, et alternatiivses ettevõtja pankrotimenetluses ei saaks 100% põhivõlast tagasi mitte ükski pandiga tagamata võlausaldaja. Võlausaldajatele planeeritud väljamaksete tegemine on ettevõtjale jõukohane eeldusel kui ettevõtja täidab saneerimiskavas märgitud tootmiseesmärgid ja ettevõtjale laekuvad tähtaegselt toetused. Omavahendite arvelt planeeritud lõppmakse tegemine ettevõtjale jõukohane ei ole ja selle tegemiseks tuleb kaasata ettevõtteväliseid finantsvahendeid kas investori või laenukapitali näol. Refinantseerimise tõenäosus on majandusliku olukorra drastilise mittehalvenemise korral reaalne. Ettevõtja peab juba käesoleval ajal läbirääkimisi juba erinevate krediidiandjatega ning üheks refinantseerimise kõneluse jätkamise tingimuseks on kehtiva saneerimiskava olemasolu. 30.09.2020.a seisuga on ettevõtja käesoleva aasta müügitulu 90 789 eurot, millele lisandub maheoa, kaera ja tatra prognoositav müügitulu. Prognoositav kogutulu koos pindalatoetustega oleks kokku 317 889 eurot. Saneerimisnõustaja arvamuses on välja toodud, et mittesaneerimises olevate võlausaldajate nõuded moodustavad kokku 98,802.02 eurot ja millest on sissenõutavaks muutunud 32,712.531 eurot. Sellest tulenevalt ning arvestades asjaolu, et 30.09.20 seisuga oli ettevõtjal käibevara (raha) 10,052 eurot, võib jooksvate kohustuste teenindamine lähitulevikus osutuda raskendatuks. Sellele vaatamata on saneerimisnõustaja arvamusel, et saneerimiskava täitmine on ettevõtjale jõukohane kui muud vajalikud tingimusedpüstitatud tootmiseesmärgid, müügihinnad, pindalatoetused- püsivad kavandatud tasemel. Saneerimisnõustaja toob esile, et ettevõtja majandustegevus omab kaudset mõju ka kogukonnale. Ettevõtja rendib põllumaad 70 rendileandjalt, kellest 62 on eraisikud. Ettevõtja on ka oluline mahetootja, kes on olnud aktiivne mahetaimekasvatuse projektide kavandaja ja neis eestvedaja, samuti osalenud erinevates mahetaimekasvatust edendavates uurimisprojektides. Sellisena on ettevõtjal oluline roll mahetaimekasvatuse arengus Eestis, tal on olemas vajalikud kogemused, oskusteave ja kõrge motivatsioon tootmise edasiarendamiseks. Kohtule esitatud saneerimiskavale on esitatud muud täiendavad andmed ja lisad, mis võimaldavad kohtul hinnata SanS § 28 lg 2 nõuete täidetust.

KOHTU SEISUKOHT

Saneerimisavalduse esitanud äriühingul Väljaotsa OÜ (Väljaotsa OÜ-ga ühines 15.07.2019. a Wiru Mahe OÜ) on 25 võlausaldajat, kellest ühe, s.o Maksu- ja Tolliameti nõuded on tagatud pandiga. Kõik võlausaldajate nõuded on saneerimiskavaga hõlmatud. Kaasatud võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete kogusumma ettevõtte raamatupidamise andmetel moodustas 517 139,63 eurot, millest põhinõuded moodustavad 495 091,31 eurot ja

kõrvalnõuded 22 048,32 eurot). Saneerimiskavale on lisatud õiend selle kohta, et võlausaldaja OP Finance AS nõue on pärast Tartu Maakohtu 18.05.2020 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2020 määruse jõustumist korrigeeritud nõude suuruse osas ja OP Finance AS kogunõue on kavas ja väljamaksete graafikus lõpliku suurusega 51 921,99 eurot (põhinõue) ja 1502,84 eurot (kõrvalnõue, mida ei tasuta). Sellega kujuneb saneerimiskava kogunõuete suuruseks 558 032,46 eurot, põhinõuete suuruseks 534 481,30 eurot. Ettevõtjal puudub seisuga 31.08.2020. a nii võla- kui mistahes muu õigussuhe AS-ga SEB Pank. Ettevõtja saavutas 25.06.2020. a AS-ga SEB Pank (hüpoteegipidaja) kompromissi. Ettevõtja on tasunud AS SEB Pank kogunõudena ühekordse summa 1 476 429,94 eurot. AS SEB Pank ei ole saneerimiskavas ega kava väliselt Väljaotsa OÜ võlausaldaja. Saneerimiskava üle hääletamisest võttis osa 16 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 456 503,87 häält. Saneerimiskava poolt hääletas 14 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 438 509,39 häält. Saneerimiskava vastu hääletas 2 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 17 994,48 häält. Saneerimiskava üle hääletamisel ei osalenud 9 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 77 977,43 häält. Selline tulemus tähendab SanS § 24 lg-te 3, 4 järgi, et saneerimiskava on vastu võetud. Kohus hindab, et kõiki võlausaldajaid on koheldud samasugustel alustel, nende suhtes on ühetaoliselt kohaldatud nõuete ümberkujundamist, võlausaldajaid ei ole saneerimiskavas rühmitatud. Kõigi nende võlausaldajate kõrvalnõuded kuuluvad vähendamisele 100% ulatuses. Kõigile võlausaldajatele on tagatud ühetaolise intressi - 1,5% võlajäägilt aastas- saamine. Kohus kontrollis esitatud dokumentide põhjal saneerimismenetluse läbiviimise seaduslikkust ja võlausaldajate õigustega arvestamist, hinnates selleks SanS § 28 lg 2 p-de 1-5 nõuete täidetust. Kuna nõuete kindlaksmääramine on läbi viidud juba aprillis 2019 algatatud saneerimismenetluses (ja see lõppes maakohtu 18.05.2020 määruse jõustumisega OP Finance AS nõude suuruse kohta), puudus vajadus veelkordselt saneerimisteadete väljastamiseks. Muu hulgas kontrollis kohus, et saneerimiskava projekt on kõigile võlausaldajatele tutvumiseks edastatud, nad on saanud kätte ka üleskutse osaleda koosolekul või esitada oma seisukoht. Kontrollimiseks vajalikud andmed on kohtule esitatud ja võimaldavad kinnitada, et SanS § 23 lg-d 1-3 nõuded on täidetud. Kõige selle tulemusena annab kohus hinnangu, et saneerimismenetlus on läbi viidud ja dokumenteeritud seaduses ettenähtud nõuete kohaselt. Kohus, hinnates SanS § 28 lg 5 alusel saneerimiskava kinnitamise põhjendatust, leiab, et saneerimiskava kinnitamata jätmist õigustavaid asjaolusid ei ole. Tegemist on võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskavaga, saneerimiskava kinnitamise vastu on hääletanud kaks võlausaldajat. Saneerimismenetlus on ette nähtud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja SanS § 2 järgi Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. See tähendab, et saneerimismenetluses osalevatel eraõiguslikel juriidilistel isikutel - nii ettevõtjal kui ka võlausaldajatel – on õigus sõlmida mistahes kokkuleppeid ja anda nõusolekuid nendevaheliste võlaõigussuhete reguleerimiseks. Ehkki käesolevas asjas osaleb võlausaldajatena ka mitteeraõiguslikke juriidilisi isikuid (nt Maksu- ja Tolliamet), on neilgi pädevus sõlmida oma võlgnikega (ettevõtjaga) kokkuleppeid kohustuste täitmiseks. Käesolevas asjas on ettevõtja Väljaotsa OÜ võlausaldajad seaduses sätestatud määras (SanS § 24 lg.3 määr) ja korras teatanud oma nõustumisest anda ettevõtjale võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita just saneerimiskavas kirjeldatud viisil. Selliseid kokkuleppeid on võlgnikul oma võlausaldajatega õigus sõlmida ka saneerimismenetluse väliselt. Saneerimismenetlus tagab aga

kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise olukorras, kui ettevõtjal puudub suutlikkus kõiki kohustusi üheaegselt täita. Ettevõte on pöördunud saneerimismenetluse poole 2019.a kevadel. Umbes aasta jooksul alates saneerimismenetluse algatamisest ei täitnud ettevõtja oma kohustusi võlausaldajate ees ega õnnestunud kaasata ka vajalikku kapitali, et täita kohustust suurima võlausaldaja ees või muul viisil liikuda edasi saneerimise eesmärkide täitmiseks. Sellises olukorras ei osutunud saneerimiskava võlausaldajate poolt vastuvõetuks ja suurim võlausaldaja AS SEB Pank esitas kohtule SanS § 26 märgitud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 2020.a suveks on ettevõtja leidnud investori, kellega sõlmitud lepingust tulenevalt on ettevõtja saanud vahendid, mille arvel tasuda oma senisele suurimale võlausaldajale AS SEB Pank ühekordse maksena 1 476 429,94 eurot ja võlasuhe AS-ga SEB Pank on lõppenud. Sellega on oluliselt muutunud nii ettevõtja võlakohustuste kogusumma võlausaldajate ees kui ka kohustuste struktuur. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus ettevõttel on 25 võlausaldajat, kohustusi suurusjärgus umbes 550 tuhat eurot, realiseeritava vara väärtus umbes 670 000 eurot ja kohustuste täitmiseks piisavad vabad vahendid ja likviidsus puuduvad, on ettevõte õigustatult pidanud vajalikuks komplekssete abinõude rakendamist. Ettevõtja on olukorras, kus tal on olemas kõik vajalikud vahendid tootmistegevuse jätkamiseks senisel viisil, on materiaalne baas, oskusteave ja kogemused, kuid puudub vajalik likviidsus pikemat aega püsinud rahaliste kohustuste täitmiseks. Tegemist on ettevõtja majanduslike raskustega, aga mitte maksejõuetusega. Võrdluseks: PankrS § 2 lg.1 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. (3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõtja Väljaotsa OÜ ei ole pankrotiolukorras ja puudub PankrS § 2 lg.3 kirjeldatud olukord. Tegemist on majanduslike raskustega, mille ületamiseks sobivad Saneerimisseaduses ettenähtud abinõud. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, märgib art 4, et maksejõuetusõiguses on ennetavad lahendused kasvav suundumus. Direktiivi 2019/1023 art 24 järgi Saneerimisraamistikku peaks saama kasutada enne, kui võlgnik muutub liikmesriigi õiguse kohaselt maksejõuetuks, st enne, kui võlgnik vastab liikmesriigi õiguse alusel tingimustele, mille kohaselt algatatakse kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, millega tavaliselt kaasneb võlgnikule täielik käsutuskeeld ja likvideerija määramine. Saneerimismenetluse eesmärk on tagada ettevõtte likviidsus, majandustegevuse jätkamine ja selle kaudu võlausaldajatele nende nõuete rahuldamine (suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses), tagada saneerimiskava täitmise järel ettevõtte jätkamine kasumlikult ja hoida ära maksejõuetuse tekkimine. Objektiivselt võetuna on õigus ettevõtja võlausaldajal Taure AS, kes- hääletades saneerimiskava vastu- märkis põhjenduses, et Pankrotimenetluse korral varade müügiga on reaalsem saavutada võlgade kas täielik või osaline tasumine. Samas märkis kohus juba eespool, et ettevõtja maksejõuetusega tegemist ei ole, mis tähendab, et ettevõtja varade müügini (pankrotimenetluseni) ei pruugigi jõuda. Kui riigi poolt on maksejõuetusmenetlustena reguleeritud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse menetlus (suunatud füüsilistele isikutele), saneerimismenetlus (suunatud

eraõiguslikele juriidilistele isikutele) ja pankrotimenetlus, siis ettevõtja Väljaotsa OÜ on sobiv läbima saneerimismenetlust, mis on suunatud pankrotimenetluse ennetamisele. Saneerimismenetluse käigus ja järel saab ettevõtja jätkata oma tootmistegevust- mahevilja kasvatust ja mahe lihaveise kasvatust, mille puhul (nagu nähtub saneerimiskava p.2.6) on ettevõtja seadnud pearõhu mahetoodangu saamiseks esitatud tingimuste täitmisele. Saneerimismenetlus Väljaotsa OÜ puhul teenib ka ettevõtjaga samas piirkonnas elava kogukonna huve. Kohus loeb ettevõtjat oluliseks ettevõtjaks SanS § 30 lg.1 p.5 tähenduses. Esmalt seetõttu, et ettevõtja rendib oma tootmistegevuseks vajalikku maad 70 rendileandjalt, neist 62 eraisikud. Maa väljarentimine tagab maaomanikule sissetuleku rendise näol ja selle kaudu sissetuleku suurele hulgale piirkonna eraisikutele. Märkimisväärne on ka ettevõtja osalemine erinevates mahepõllumajanduse projektides, mis võivad anda kasulikke rakendatavaid teadmisi kogu valdkonnale. Kohus leiab, et võlausaldajatega läbi arutatud nõuded, arusaadava ja võlausaldajatele selge kava pakkumine nende põhinõuete rahuldamiseks on olnud eeldused, millele said võlausaldajad rohkem kui 66,667% ulatuses tugineda, et hääletada saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Ehkki saneerimiskava on koostatud täitmiseks kolme aasta jooksul, annab see võlausaldajatele kindluse, et nad saavad senitekkinud võlgadele põhinõuete ulatuses rahulduse, lisaks intressi 1,5% raha väärtuse vähenemise hüvitamiseks. Kohus nõustub saneerimiskava vastu hääletanud AS Taure põhjendusega, et õige ei pruugi olla ettevõtja panustamine üksnes mahevilja kasvatusele, kuna maheviljade saagikus on oluliselt väiksem, kuid hinnad tavaviljadega peaaegu samataolised. Samas on kohus seisukohal, et saneerimiskavas pakutud väljamakse 30 000 eurot aastas (kõigile võlausaldajatele kokku) on ka minimaalne, millega võlausaldajad nõustuda saaksid. Saneerimisnõustaja hinnang, et väljamakse 30 000 eurot aastas on maksimaalne võimalik, mida ettevõtja suudaks garanteerida, tähendab ettevõtja tootmise madalat efektiivsust. Saneerimisnõustaja arvamusest selgub, et käesolevaks ajaks ongi ettevõtja juba olukorras, kus tal võib jooksvate kulutuste teenindamine osutuda raskendatuks. Ettevõtja on valinud oma majandustegevuse ja saneerimise jätkamiseks tee, kus tal tuleb kanda oma müüdud maade kasutusvalduse kulu esmalt 92 911 eurot aastas ja edaspidi 139 367 eurot aastas. See tähendab tootmisele väga suures ulatuses n.ö. peale maksmist võlausaldajate arvel. Samas see leitud lahendus (müügi ja tagasiostu tehing) on osutunud ettevõtjale ainsaks võimaluseks vabaneda kohustusest suurima võlausaldaja ees ja selle läbi saavutada saneerimiskava kinnitamine. Kohus on seisukohal, et pärast saneerimismenetluse algatamist 2019.a kevadel leitud lahendusmaa müük, sellele kasutusvalduse seadmine ja tagasiostu lepingu sõlmimine on käsitatav saneerimisabinõuna, mis kuulub SanS § 2 nimetatud abinõude kompleksi. Selle abinõu kaudu on ettevõtja saanud olulises ulatuses vähendada tema vastu suunatud kogunõudeid ja muuta kohustuste struktuuri. Ehkki on lisandunud maa kasutusvalduse kulu, on tekkinud võimalus olukorras edasi liikuda. Kohus märgib siinkohal, et saneerimiskavale ei ole lisatud ja kohtule esitatust nähtuvalt ei ole ka võlausaldajatele tutvustatud lepingut OÜ-ga Saarde Põllud OÜ, mis on taganud võimaluse AS-ga SEB Pank kompromissi sõlmimiseks ja mille sisuks on ettevõtjale kuulunud maa müük ja tagasiostuõiguse säilimine. Samas ei pea kohus sellise lepingu uurimist saneerimiskava kinnitamiseks ka vältimatult vajalikuks. Tegemist on kahe eraõigusliku isiku (äriühingu) vahel sõlmitud lepinguga, mille toimimise tõenduseks on AS SEB Pank kinnitus kohtule, et Väljaotsa OÜ on tasunud 30.06.2020 AS-le SEB Pank kogunõudena ühekordse summa 1 476 429,94 eurot ja võlausaldajal puuduvad nõuded Väljaotsa OÜ vastu. Muud sellest lepingust tulenevad asjaolud kohtule esitatud saneerimiskavale tähendust ei oma. SanS § 20 lg.2 p.1 järgi tuleb saneerimiskava koostamise aja jooksul selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas. Käesoleva saneerimiskava puhul on

saneerimise finantseerimise teise allikana (lõppmakse tegemiseks 31.12.2023) kavandatud refinantseerimisvahendite saamine teiselt krediteerijalt, tõenäoliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuselt, kellega on alustatud läbirääkimisi ja mille eelduseks on kinnitatud saneerimiskava olemasolu. Kohus märgib, et saneerimiskava p.2.6 antud ülevaade Väljaotsa OÜ tootmistegevusest näitab ettevõtjat mahepõllumajandusliku tootjana- suurim osa müügitulust tekib oma toodetud mahevilja müügist ja lisandub maheveisekasvatusest tulenev müügitulu. Läbimõeldud tegutsemine põhi- ja lisategevusaladel on heaks eelduseks refinantseerimislepingu sõlmimisele MES-ga. Samas- kinnitatud saneerimiskava tühistamisel kaitsevad võlausaldajaid SanS § 51 lg.2, lg.3 sätted ja langevad tagasiulatuvalt ära saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Väheoluline ei ole äriühingu osaniku ja juhtkonna eesmärgid ja suhtumine oma kohustuste täitmisesse ja olukorrast väljatulekusse. Saneerimisnõustajas on kujunenud arvamus, et ettevõtja osanikul ja juhtkonnal on kõrge motivatsioon arendada tootmist edasi ja viia see järgmisele tasemele. Kohus märgib, et saneerimiskavaga kavandatud olukord, kus kõigi võlausaldajate kõik põhinõuded saavad täies ulatuses täidetud ja raha aegväärtus hüvitatakse, kinnitab saneerimisnõustaja järeldust, et ettevõtja eesmärgiks ei ole majanduslikust vastutusest vabanemine. Asjaolu, et ettevõtja soovib siseneda kolmeaastasesse pingelisse saneerimisperioodi, mille jooksul seadusega tagatud viisil oma raskustest välja tulla, ja millele lisandub maa kasutusvaldusega seotud lepingutest tulenevate võimaluste realiseerimine, pigem veenab kohut ettevõtja vastutustundlikkuses ja soovis pikka aega selles tegevusvaldkonnas jätkata. Kõige selle alusel asub kohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks on olemas kõik alused, saneerimiskava kinnitamata jätmise põhjendamiseks ei ole ühtki argumenti ja saneerimiskava tuleb SanS § 24 lg.3, § 28 lg.2 alusel kinnitada. Saneerimiskavas on taotletud, et kohus tagaks ettevõtja kohustuste täitmise võlausaldajate jaoks veel täiendavate garantiidega- keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse ettevõttele kuuluvatele kinnisasjadele käsutamise keelamiseks- ja ettevõtja kohustusega saneerimismenetluse ajal ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta mitte andma laenu, krediiti või muud sarnast finantseerimist (rahas või muus varas) kolmandatele isikutele. Samuti kohustub ettevõtja saneerimismenetluse kestel ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata mitte tagada kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana, solidaarvõlgnikuna või muul sarnasel viisil ja täita muid kohustusi. Ettevõtja on nõus selliste lisagarantiide sisseviimisega. Kohus leiab, et taotletud lisagarantiide sisseviimine on põhjendatud. Kuna kinnistusraamat on avalik, siis sellesse kantud käsutamise keelumärge annab ka kolmandatele isikutele teavet ettevõtja võimaluste kohta. Ettevõtja poolt lisagarantiidena võetav kohustus ühelt poolt distsiplineerib nii ettevõtjat kui teiselt poolt loob selge õigusliku aluse otsustuste tegemiseks. Saneerimismenetlust algatades 22.03.2019.a. määruses kohus määruse p.6 peatas Väljaotsa OÜ suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Kui selliseid täitemenetlusi on, siis jääb täitemenetluste peatamise abinõu kehtima. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine SanS § 4, TsMS § 172 lg.1, lg.2 alusel jäävad saneeerimismenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks riigilõivud, mille avaldaja on tasunud menetluse algatamise avalduse esitamisel ( 600 eurot kahelt ettevõtjalt), riigilõivud määruskaebustelt (400

eurot), avaldaja (ettevõtja) poolt makstud saneerimisnõustaja tasu ettemaksud (8000+5000 eurot) ja ekspertide tasu katteks tehtud ettemaksud summas (16 000 eurot). Saneerimisnõustaja esitas tegevuse ja kulutuste aruande 11.05.2020, milles näitas ära Väljaotsa OÜ ja WIRU MAHE OÜ saneerimismenetluses tehtud toimingud ja neile kulunud aja. Kohus määras saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse kohtu 01.06.2020 määruses, esitades sellekohased põhjendused. Kohtu 01.06.2020 määrus, millega kohus jättis ettevõtja Väljaotsa OÜ vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata, lõpetas Väljaotsa OÜ saneerimismenetlus ennetähtaegselt ja lõpetas tsiviilasjas nr . 2-19-4237 menetluse, on maakohtu poolt tühistatud 21.08.2020 ettevõtja määruskaebuse alusel. 16.10.2020 esitatud saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande järgi on saneerimisnõustaja lähtunud asjaolust, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutused kuni 01.06.2020 on kindlaks määratud kohtu 01.06.2020 määrusega ja aruanne on esitatud alates 01.06.2020 tehtud tegevuste kohta. Need tegevused kokku 58 tundi seisnevad järgmises: 1)21.08.2020 kohtu määrusega tutvumine, menetlusliku positsiooni kujundamine 3,5 tundi; 2)kliendile päringute koostamine, ettevõtja andmetega tutvumine, analüüs, kava põhipunktide kooskõlastamine- 9 tundi; 3)saneerimiskava projekti koostamine, lisade komplekteerimine, kooskõlastamine, suhtlus kliendiga 29 tundi; 4)büroosisesed nõupidamised 2,5 tundi; 5)üleskutse koostamine, kava edastamine võlausaldajatele, väljasaatmise, lugemisteadete haldus- 2 tundi; 6)häälte koondamine, ülelugemine, seisukohtadega tutvumine, suhtlemine võlausaldajatega 3,5 tundi; 7)õiendi koostamine, edastamine, lugemisteadete haldus 1,5 tundi; 8)saneerimisnõustaja arvamuse ja menetluskulude nimekirja koostamine 7 tundi. Saneerimisnõustaja tasumäär on 165 eurot tunnis, lisandub käibemaks. Saneerimisnõustaja viitab Riigikohtu praktikale, leides, et rakendatud tunnihind on mõistlik. Viidetega justiitsministri määruse „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 5 lg.6, lg.2 taotleb saneerimisnõustaja lähtuda tasu määramisel lg.-st 6, kuna selles menetluses on sisuliselt läbi viidud 4 saneerimismenetlust, koostatud mitu saneerimiskava. Kui kohus rakendaks tavapärast saneerimisnõustaja tasu määramise alust, oleks tegemist saneerimisnõustaja tööpanuse arvestamisega pöördvõrdeliselt seoses tasuga. Nimelt on toimunud mitme saneerimismenetluse käigus ettevõtja oluliselt vähendanud saneeritavate nõuete mahtu. Seetõttu ei oleks saneerimisnõustaja tasu määramine määruse § 5 lg.2 alusel õiglane ja tuleks kohaldada määruse § 5 lg.6 sätet. Kuna kohus on varasemalt kindlaks määranud saneerimisnõustaja tasu kuni 01.06.2020 tehtud toimingute eest, tuleks sellele tasusummale lisada ka pärast 01.06.2020 tehtud toimingute tasu. Seega tuleks varem kindlaksmääratud tasule 31 050 eurot (lisandub käiemaks) lisada tasu 9570 eurot (lisandub käibemaks). Kokku palub saneerimisnõustaja määrata kindlaks tasu selles menetluses 40 620 eurot, millele lisandub käibemaks 8124 eurot, kõik kokku 48 744 eurot. Saneerimisnõustaja tasuks järelevalve eest määrata määruse § 9 lg.1, lg.2 alusel üks viiendik (1/5) saneerimisnõustaja tasust. Saneerimisnõustaja kulutuste hüvitamist taotletud ei ole. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste kindlaksmääramise osas ei ole maakohtu 01.06.2020 määrust tühistatud ja selles osas lähtub kohus 01.06.2020 määruses kindlaksmääratust. Kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel võtab aluseks saneerimisseaduse (SanS) sellekohased sätted ja SanS §-de 18, 33 alusel kehtestatud justiitsministri määruse sätted. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse

osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009. a määrusega nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” (edaspidi Kord) § 2 sätestab: Saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse §-de 4, 5 või 6 alusel. On õige, et käesolevas saneerimisasjas on algselt tulnud tegeleda kahe erineva ettevõtja (äriühingu) saneerimismenetlusega, on toimunud kahe saneerimiskava koostamine ja vastav menetlus. Alates 31.03.2020 on toimunud ühinenud ettevõtjate ühine saneerimismenetlus, mille kohus lõpetas 01.06.2020 ja 21.08.2020 määras uue tähtaja uue saneerimiskava esitamiseks. Saneerimiskava, mille kohus käesoleva määrusega kinnitab, on leidnud võlausaldajate poolt vastuvõtmist põhjusel, et võlausaldajate hulgast on väljunud seni suurima nõudega võlausaldaja ja ümberkujundatavate nõuete summa on vähenenud 3 336 518,18 eurolt 558 032,46 eurole ehk umbes kuus korda. Seetõttu peab kohus põhjendatuks, et saneerimisnõustaja tasu määramisel, lähtudes justiitsministri viidatud määruse § 4 lg.1 järgi saneerimisnõustaja ülesannete täitmiseks kulunud ajast ja § 4 lg.4 järgi saneerimisnõustaja töö mahust, keerukusest ja kutseoskustest ja muudest lg.4 p.1-9 loetletud asjaoludest, tuleb kohtul lähtuda asjaolust, et tasu määramisel määruse § 5 lg.2 määrades, ei ole käesolevas asjas ümberkujundatavate nõuete kogusumma tõttu õiglane. Seetõttu kohus tasu määramisel teeb otsustuse määruse § 5 lg.6 p.1 alusel. Saneerimisnõustaja on moodustanud oma büroos töörühma selle menetluses toiminguteks. Kohus hindab saneerimisnõustaja (töörühma) ajakulu erinevate toimingute kaupa. 1) 21.08.2020 kohtu määrusega tutvumine, menetlusliku positsiooni kujundamine – ajakulu ei saa ületada enamat kui 2 tundi. Kohtu määruse põhjenduslik osa on 1,5 lehekülge, kohus on määrusega rahuldanud ettevõtja määruskaebuse, s.t. menetluslik positsioon oli ettevõtjal (saneerimisnõustajal) kujundatud juba enne määruskaebuse esitamist ja märgitud ajakulu 3,5 tundi on liialdatud. 2) kliendile päringute koostamine, ettevõtja andmetega tutvumine, analüüs, kava põhipunktide kooskõlastamine- ajakulu 9 tundi on kohtu hinnangul ülemäärane. Saneerimisnõustaja on rohkem kui aasta kestnud menetluse jooksul piisavalt saanud tutvuda ja analüüsida ettevõtja (kliendi) andmeid, saneerimiskava, mis kohtule on viimati kinnitamiseks esitatud, on struktuurilt ja sisult analoogne varasematega (ehkki mahult väiksem). Seetõttu ei saa aja kulu ületada 7 tundi. 3)saneerimiskava projekti koostamine, lisade komplekteerimine, kooskõlastamine, suhtlus kliendiga- ajakulu 29 tundi. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks. Kohtule esitatud saneerimiskava kordab oma struktuurilt, saneerimisabinõudelt ja esitatud põhjendustelt varasemaid. Saneerimiskava lisad (bilanss, kasumiaruanne) on raamatupidamisdokumendid 3 leheküljel, mille koostamisel puudub saneerimisnõustaja roll, muud lisad (rahavoogude prognoos, saneerimiskava maksed võlausaldajatele) on minimaalse võimaliku sisuga, s.h. võlausaldajate kaupa detailiseerimata. Ajakulu viidatud tegevustele ei saa ületada 18 tundi. 4, 5, 6)büroosisesed nõupidamised, materjalide edastamine võlausaldajatele, teadete haldusajakulu kokku 8 tundi, mida kohus loeb põhjendatuks. 7) õiendi koostamine, edastamine, lugemisteadete haldus- ajakulu 1,5 tundi loeb kohus põhjendatuks.

8) saneerimisnõustaja arvamuse ja menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu 7 tundi, mida kohus loeb põhjendatuks. Kokku on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 43,5 tundi. Kohus on 01.06.2020 määruses leidnud ja põhjendanud, et saneerimisnõustaja töötunni tasu (165 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks)on sedavõrd kõrge, et sellise tunnihinnaga tasu saab rakendada tegevustele, millel on otsene väljund saneerimismenetluse tegevustele ja mis annavad ettevõtjale tulenevalt tema saneerimishuvist täiendava lisaväärtuse. Käesolevas menetluses on selliseid tegevusi 35,5 tunni ulatuses, mis moodustab tasu 5857,50 eurot. Kohus leidis 01.06.2020 määruses, et kõiki tegevusi saneerimismenetluses ei saa hinnata saneerimisnõustaja eriti kõrge tasumääraga ja kohus on samal seisukohal ka käesoleva määruse koostamisel. Sellised on n.ö. tehnilised tegevused (nt üleskutsete koostamine, väljasaatmine, lugemisteadete haldus, kohtule esitamised jms), kohus loeb selliste hulka ka büroosisesed nõupidamised. Neid tegevusi on käesoleval juhul kokku 8 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot tund, mis annab tulemuseks tasu 800 eurot. Kokku tasu 5857,50+800=6657,50 eurot, lisandub käibemaks 20% ehk 1331,50 eurot. Kokku tasu koos käibemaksuga 7989 eurot. Kohtu 01.06.2020 määrusega on määratud tasu 31 050 eurot, käibemaks 6210 eurot, kokku 37 260 eurot. Saneerimisnõustaja tasu kogu menetluse eest on 31050+6657,50=37707,50 eurot, lisandub käibemaks 7541,50 eurot. Kokku tasu koos käibemaksuga 45 249 eurot. Saneerimisnõustaja tasu maksta välja kohtu deposiidikontole tagatistena makstud summa (kokku 29000 eurot) arvel. Puudujäävas osas, s.o. summa 16 249 eurot mõista välja ettevõtjalt Väljaotsa OÜ saneerimisnõustaja vandeadvokaat Priit Palmiste kasuks (Priit Palmiste Advokaaadibüroo OÜ). Saneerimisnõustajate ülesanded jätkuvad ka peale võimalikku saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt (SanS § 50), mistõttu saneerimisnõustajatel tuleb teha saneerimismenetluses saneerimiskava täitmise tähtaja jooksul täiendavaid, eelkõige saneerimiskava täitmise järelevalvega seotud toiminguid. SanS § 50 lg.2 järgi Saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Kohtul tuleb hinnata saneerimisnõustaja võimalikku maksimaalset toimingute ja kulutuste mahtu peale saneerimiskava kinnitamist. SanS § 18 lg.4 ja justiitsministri määruse § 9 lg. 2 järgi on järelevalve üle teostatava tasu ülem- ja alammäär aasta kohta üks viiendik käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. Kohus on seisukohal, et saneerimiskava kinnitamisele järgneva järelevalve tasu määramisel tuleb lähtuda määruse § 5 lg.2 märgitud alammäärast. Kui saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma on käesolevas asjas 558 032,46 eurot, siis määruse § 5 lg.2 märgitud alammäär (2,25%) on 12 562 eurot, millest 1/5 on 2512,40 eurot. On prognoositav, et saneerimisnõustaja ülesannete ja toimingute maht saneerimiskava kehtivuse kestel ei ole kõigil aastatel ühetaoline. Ka kujunevad saneerimisnõustaja toimingud aastate jooksul korduvateks, mis võimaldab kontrolli, aruandlust ja muud järelevalvetegevust standardiseerida ja selle kaudu toimingute mahtu ja ajakulu vähendada. Seetõttu peab kohus võimalikuks määratleda kogu saneerimiskava kehtivuse perioodiks saneerimisnõustaja järelevalve tasu tunnitasuna, millele lisandub käibemaks 20%, arvestades, et taotletav tasu ei ületa justiitsministri määruse § 9 lg.2 järgi arvutatud piirmäära aastas. Piirmäär (1/5/) arvutatakse lähtudes § 5 lg.2 alammäärast, käesolevas menetluses summast 12 562 eurot.

Tasu maksmine järelevalve teostamise eest toimub Väljaotsa OÜ poolt järelevalvetoiminguid teinud saneerimisnõustaja poolt esitatud arve (tööajakulu ja kulude arvestus) alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.