Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-4237
Tsiviilasi
Väljaotsa OÜ saneerimismenetlus
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 18. mai 2020 määrus (OP Finance AS-i nõude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Väljaotsa OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Väljaotsa OÜ (avaldaja), rk 11618708; esindaja Mai Tooming
esindajad
Vastustaja: OP Finance AS (puudutatud isik), rk 11164733; esindaja Eviza Nurk Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Priit Palmiste
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
1.17.04.2020 esitas saneerimisnõustaja Priit Palmiste SanS § 13 lg 2 alusel kohtule avalduse võlausaldaja OP Finance AS põhi- ja kõrvalnõuete suuruse otsustamiseks. Saneerimisnõustaja on 02.04.2020 avaldanud saneerimisteate, milles kirjas järgmine: Väljaotsa OÜ poolt edastatud võlanimekirja kohaselt on saneerimismenetluse jätkamise seisuga OP Finance AS põhinõue kokku 12 532 eurot. Väljaotsa OÜ edastatud võlanimekirja kohaselt moodustavad kõrvalnõuded 0 eurot ning nõue on pandiga tagatud.
Võlausaldaja OP Finance AS esitas 16.04.2020 saneerimisnõustajale avalduse, milles teatab, et ei nõustu saneerimisteates esitatud andmetega võlausaldaja nõude kohta. Võlausaldaja nõude suuruseks 16.04.2020 seisuga 62 978,47 eurot. Nõue 62 978,47 eurot koosneb krediidi jäägist 51 921,99 eurot ja viivisest 11 056,48 eurot. Õigeaegselt tasumata krediidi põhisumma tagasimakselt arvestatakse viivist kuni vastava rahalise kohustuse täitmiseni. Nõue ei ole pandiga tagatud. Saneerimisnõustaja leidis 17.04.2020 avalduses põhi- ja kõrvalnõuete suuruse kindlaksmääramiseks, et OP Finance AS nõude kujunemine on ebaselge. Nõudeavaldusele ei ole lisatud nõude kujunemist kajastavaid dokumente. Samuti ei ole selge, kas puudutatud isik on kõrvalnõuete arvutamisel arvestanud SanS § 11 lg 1 p-st 2 tuleneva erisusega, et saneerimismenetluse algatamisel peatub viivis kuni saneerimiskava kinnitamiseni.
2.Maakohus määras Väljaotsa OÜ saneerimismenetluses võlausaldaja OÜ Finance AS (registrikood 11164733) nõuete suurus järgmiselt: põhinõuded 51 921,99 eurot ja kõrvalnõuded 1502,84 eurot. Maakohus märkis, et nõuded ei ole pandiga tagatud. SanS § 13 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu SanS § 12 lg 2 p-s 3 nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale SanS § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku avalduse, milles märgib, mis osas ta saneerimisteates nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui saneerimisnõustaja ei nõustu SanS § 13 lg-s 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu (SanS § 13 lg 2). Saneerimisnõustaja tõendab oma väiteid. SanS § 13 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu ja ulatuse kahe nädala jooksul saneerimisnõustajalt võlausaldaja avalduse saamisest arvates. Võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud. 2019. aprillikuus esitatud saneerimiskava näitavb OP Finance AS põhinõuet suurusega 51 921,99 eurot. Sellises suuruses põhinõude on oma vastuväites esitanud võlausaldaja Väljaotsa OÜ saneerimismenetluses, kõrvalnõudeid näidatud summas 1502,84 eurot. Ettevõtja Väljaotsa OÜ on nõustunud võlausaldaja arvestusega. OP Finance AS põhinõue summas 51 921,99 eurot on märgitud saneerimiskavas ka väljamaksmisele kuuluva summana. Ei ole tõsiseltvõetav, et saneerimiskavas on väljamaksmisele kuuluv põhinõue näidatud kordades suuremana tegelikust nõudest (nagu on esialgselt teatanud saneerimisnõustaja saneerimisteates ettevõtja raamatupidamisandmete alusel – 12 532 eurot). Ettevõtja esitas 27.03.2020 toimunud kohtuistungil kohtule oma hankijate nimekirja, milles seisuga 18.03.2020 on ettevõtja võlgnevus OP Finance AS ees 51 921,99 eurot. Maakohus määras võlausaldaja OP Finance AS nõude kindlaks põhinõudena 51 921,99 eurot. Puutuvalt kõrvalnõuetesse (viivisenõue), mille võlausaldaja on esitanud 16.04.2020 summas 11056,48 eurot selgitusega „Õigeaegselt tasumata krediidi põhisumma tagasimakselt arvestatakse viivist kuni vastava rahalise kohustuse täitmiseni“, märkis maakohus, et SanS § 11 lg 1 p 2 sätestab: saneerimismenetluse algatamise tagajärjeks on, et viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni. See tähendab, et viivise arvutamine ettevõtja tasumata kohustuselt on peatunud alates esmase saneerimismenetluse algatamisest 22.03.2019 ja pärast seda kuupäeva põhinõuetelt viiviseid
ei arvutata. Kui aprillis 2019 on võlausaldaja OP Finance AS esitanud kõrvalnõuete suuruseks 1502,84 eurot, siis tähendab see, et see viivisesumma on arvutatud saneerimismenetluse algatamise eelse aja eest ja 16.04.2020 esitatud viivisesumma kajastab viiviseid edasiulatuvalt nagu võlausaldaja on selgituse andnud. Kuna SanS § 11 lg 1 p 2 järgi on viiviste arvutamine saneerimismenetluse algatamisega peatunud, määras maakohus selle võlausaldaja viivisenõude kindlaks summas 1502,84 eurot ehk saneerimismenetluse algatamise aja seisuga.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Väljaotsa OÜ esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 18.05.2020 määruse peale, milles palus tühistada määruse punkti 1 osas, millega määrati kindlaks võlausaldaja OP Finance AS põhinõue summas 51 921,99 eurot ja kõrvalnõue summas 1502,48 eurot. Võlausaldaja ei esitanud maakohtule tõendeid ega ka selgitusi võlgnevuse kindlaksmääramise menetluses. Maakohus lähtus nõude kindlakstegemisel peamiselt sellest, mis oli märgitud võlausaldaja nõude kohta eelmises saneerimiskavas. See ei ole adekvaatne võlausaldaja nõude hindamise alus. Avaldaja oli märkinud eelmises saneerimiskavas võlgnevuse jäägi eeldusega, et traktor on müümata ja müügist saadud raha ei ole võlgnevusest maha arvutatud. Muu hulgas on liisinglepingu punktis 14.4. sätestatud, et enne igakordset hinnaalandust teavitab liisinguandja liisinguvõtjat hinnaalandusest. Seda aga ei ole toimunud. VÕS § 367 lg 3 on sätestatud, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Samuti tuleks nõude suuruse hindamisel arvestada VÕS § 367, mille kohaselt vara väärtus määratakse kindlaks vara tagastamise kuupäevaga, mitte müügi hetke seisuga. See on avaldaja hinnangul oluline asjaolu.
4.OP Finance AS vaidles määruskaebusele vastu. Kohus on õigesti leidnud, et võlausaldaja saneerimismenetluses kohtule esitatud andmed kinnitavad võlausaldaja põhinõuet suurusega 51 921,99 eurot ja kõrvalnõudeid suurusega 1 502,84 eurot, mis vastab võlausaldaja esitatud vastuväites toodule. Liisingulepingu p 14.7. sätestas: „Kui liisingueseme müügist liisinguandjale laekunud rahasumma ilma käibemaksuta ei kata liisinguandja nõudeid, hüvitab liisinguvõtja puudujääva summa liisinguandjale 5 päeva jooksul liisinguandja poolt liisinguvõtjale vastava arve esitamisest. Kui liisingueseme müügist liisinguandjale laekunud rahasumma ilma käibemaksuta ületab liisinguandja nõudeid, maksab liisinguandja sellise ülejääva osa liisinguvõtjale välja 5 päeva jooksul alates vastava summa laekumisest liisinguandjale.“ Poolte vahel oli seega eraldi kokkulepe liisingueseme müügi kohta. Võlausaldaja pakkus koheselt pärast eeltoodud lepingu ülesütlemist avaldajale võimalust ise liisinguese võimalikult kasulikult maha müüa, mis nähtub võlausaldaja poolt avaldajale 28.12.2017 edastatud ekirjast (lisa 1). Kuivõrd avaldaja ei näidanud kordagi üles tegelikku kavatsust liisingueset mõistliku ajaga müüa, küsis võlausaldaja liisingueseme kohta hindamisakti. Hindamisaktist selgus, et liisinguesemel on tugevad kahjustused, mille parandus läheks maksma 29 090 eurot (lisa 2- Agriland OÜ 18.02.2019 edastatud e-kiri remonditöödest) ning liisinguese ei ole väärt üle 13 000 euro (lisa 3 - 20.02.2019 Agriland OÜ esitatud hinnapakkumine võlausaldajale). Seejärel võttis võlausaldaja 20.02.2019 avaldajaga ühendust ning esitas eeltoodud pakkumise ja andis veelkord võimaluse avaldajal esitada parem pakkumus.
Kuivõrd võlgnik hoidis liisingueseme müügist kõrvale ning liisingueseme müük jäi venima, oli võlausaldaja sunnitud liisingueseme müüma talle parima pakkumise teinud isikule. Pärast liisingueseme müüki ja Maanteeametis vastavate toimingute tegemist reageeris võlgnik ning võlausaldaja esitas talle lõpliku nõude kogusummas 54 904,60 eurot (lisa 5 – võlausaldaja ülesütlemisteade ja e-kiri võlgnevusest avaldajale). Seega on alusetud avaldaja väited, et võlausaldaja ei ole teda teavitanud (hindamistest) ega püüdnud tulla avaldajale igal moel vastu. Avaldaja on püüdnud näidata tegelikke asjaolusid moonutatult ja võlausaldaja nõuet tegelikkusest väiksemana.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Meneltuskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.
6.Saneerimisnõustaja esitas 17. aprillil 2020 taotluse määrata OP Finance AS-i nõude suurus kohtus kindlaks, seejuures ei esitatud menetlusosalised dokumente, mille alusel nõude suurus kindlaks määrata. Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega (VÕS § 367 lg 1). VÕS § 367 lg 3 kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda (vt ka RKTKo 3-2-1-21-17, p 23.1). Liisinguandja peab VÕS § 367 lg-d 1 ja 3 järgi kulutuste hüvitamist nõudes tõendama nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab. Kui kummagi poole esitatud tõenditest ei saa üheselt järeldada tegelikku turuhinda liisinguesemete tagastamise ajal ja kumbki pool ei taotle liisinguesemete väärtuse tõendamiseks ekspertiisi tegemist, saab kohus otsustada hüvitatavate kulude suuruse määramiseks vajaliku liisingueseme turuväärtuse TsMS § 233 lg 2 järgi oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (RKTKo 3-2-1-157-14, p 12).
7.Väljaotsa OÜ esitas liisingueseme väärtuse tõendamiseks järgmised tõendid: 1) liisingulepingu ülesütlemise teade 22. detsembril 2017 (lisa 1); 2) liisingulepingu koos näidismaksegraafikuga (lisa 3); 3) Aren Põdra koostatud 21. oktoobri 2016 hinnang liisingueseme väärtuse kohta (lisa 3 teine osa). Ringkonnakohus märgib, et liisingulepingu ülesütlemise teatest nähtub, et liisinguleping öeldi üles 22. detsembril 2017, krediidi jääk oli sel hetkel 70 746,70 eurot, intress 597,38 eurot, viivis 3483,42 eurot ja muud kulud 1042 eurot. Liisingulepingust nähtub, et liisinguese osteti 84 000 euroga, liisingulepingu lisaks oli
21.oktoobri 2016 hindamisakt, mille koostas Agriland OÜ juhatuse liige Aren Põder. Liisingulepingust selgub veel see, et traktor valmistati 2011. aastal.
21.oktoobri 2016 hindamisakti koostas Aren Põder, kes oli hindamisakti kohaselt OÜ Agriland juhatuse liige. Hindamisakti kohaselt oli traktori hind vähemalt 70 000 eurot ilma käibemaksuta. Hindaja märkis, et kontrolliti seadme välimust ja tehnoseisundit ning leiti, et selle seisukord on hea. Ringkonnakohus märgib, et Aren Põderi hindamisakt koostati enam
kui aasta enne liisingulepingu ülesütlemist, mispärast ei tõenda esitatud hindamisakt traktori väärtust liisingueseme tagastamisel. Väljaotsa OÜ ei ole esitanud tõendeid traktori väärtuse kohta liisingueseme tagastamisel.
8.OP Finance AS esitas traktori väärtuse tõendamiseks järgmised tõendid: 1) liisingulepingu ülesütlemise teade 22. detsembril 2017 (lisa 1); 2) remonditööde pakkumine 9. aprillil 2018 (lisa 2); 3) Agriland OÜ ja OP Finance AS-i 18. ja 20. veebruari 2019 kirjad müügihinna kohta (lisa 3); 4) Väljaotsa OÜ ja OP Finance AS-i 20. kuni 27. veebruari 2019 kirjad traktori müügi kohta (lisa 4).
9.aprilli 2018 remonttööde hinnapakkumisest selgub, et Agriland OÜ 9. aprilli 2018 pakkumuse kohaselt maksab traktori remont 29 090,82 eurot. Hinnapakkumine sisaldab mootori vahetust ja selleks vajalikke tarvikuid ja töö hinda. Tõend tõendab, et 9. aprillil 2018 oli traktoril tehniline rike, mille kõrvaldamise kulu oli 29 090,82 eurot. Väljaotsa OÜ pole tõendanud teistsugust remondi maksumust. Agriland OÜ ja OÜ Finance AS-i 20. veebruari 2019 kirja kohaselt ei ole Agriland OÜ valmis traktorit ostma kallimalt kui 13 000 eurot + km, kuna traktorit ei ole hooldatud. 19. veebruari 2019 kirja kohaselt ei ole traktorit Agriland OÜ-s hooldatud pärast 2016. a. 18. veebruari 2019 kirjast nähtub, et Agriland OÜ ei ole traktorit nõus ostma kallimalt kui 12 000 eurot, kuna traktoril esineb mootoririke. Väljaotsa OÜ ja OP Finance AS-i 20. veebruari 2020 kirjas märkis OP Finance AS, et Väljaotsa OÜ lubas kunagi traktori teha enda kulul korda, kuid ei ole seda teinud ning liisinguandja ei soovi enam hoida traktorit enda omandis. OP Finance AS märkis, et Väljaotsa OÜ võib traktori ise müüa või tuleb nõustuda Agriland OÜ pakkumisega 13 000 eurot. OP Finance AS lisas, et selline hind saavutati läbirääkimiste tulemusel. Väljaotsa OÜ vastas kirjale samal päeval, mil märkis, et ta ei ole unustanud vajadust traktorit müüa ja pidas selle üle läbirääkimise ValueExpert esindajaga, kuid see on aega võtnud. Väljaotsa OÜ leidis, et Agriland OÜ pakkumine 13 000 eurot ei ole sobiv, kuna Agriland OÜ oli ise käigukasti remontija.
22.veebruaril 2019 saatis Väljaotsa OÜ kirja OP Finance AS-le, milles teatas, et on leidnud traktorile ostja 15 000 euroga, misjärel küsis OP Finance AS, kelle koostada müügiarve.
27.veebruaril 2019 küsis OP Finance AS veelkord infot, kelle arve väljastada. Sellega vestlus lõppes. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab eeltoodud vestlus seda, et Väljaotsa OÜ-l oli endal võimalik leida ostja, kes tasuks talle sobiva hinna; samuti seda, et traktori väärtuse suurusjärk oli sel ajal 13 000 – 15 000 eurot. Kuivõrd müük ei õnnestunud kõrgema hinnaga ja kõrgema hinnaga pakkumist ei esitanud ka Väljaotsa OÜ, ei saanud olla traktori väärtus liisingueseme tagastamisel sama, mis see oli 21. oktoobri 2016 hindamisel. Väljaotsa OÜ ei vaielnud esitatud kirjades vastu ka mootoririkkele ja remondivajaduse olemasolule. Kuigi esitatud tõenditest ei saa järeldada tõsikindlalt traktori väärtust selle tagastamise hetkel, pole ringkonnakohtul ka muid tõendeid, millest traktori hinda järeldada. Kuna Agriland OÜ oli valmis traktori ostma 13 000 euroga ja Väljaotsa OÜ leitud isik 15 000 euroga, saab eeldada, et traktori väärtus oli samas suurusjärgus ja see vastab ligikaudu maakohtu kindlaksmääratud nõude suurusele. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.