L K avaldus V V ja E V vastu korterelamu katuselt antennide eemaldamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: L K (isikukood: xxxx; xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Kais (Advokaadibüroo Premium; Hobujaama 4, 10151 Tallinn; Tel: 56 696 800; e-post: [email protected]) Puudutatud isik I: V V (isikukood: xxxx; xxxx); Puudutatud isik II: E V (isikukood xxxx; xxxx); Puudutatud isiku I ja II lepinguline esindaja: Jaanus Krevald (Krevald Õigusbüroo OÜ; Endla 4, 10142 Tallinn; Tel: 53 723 737; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
17.09.2020 ärakuulamine avaldaja L K, tema lepingulise esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais ja puudutatud isiku V V ning tema lepingulise esindaja Jaanus Krevald osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.L K (avaldaja) on xxxx asuva elamu korteri nr xxxx omanik (lisa nr 1 – kinnistusraamatu väljavõte).
2.xxxx korterelamu katusele on alates 2015.a augustist paigaldanud antenne V V (puudutatud isik 1), kes on koos E V’iga (edaspidi puudutatud isik 2) korteriomandi nr xxxx ühisomanikud (lisa nr
2 – kinnistusraamatu väljavõte). Puudutatud isik 1 on alates 18.05.2016 ka korterelamu korteriühistu juhatuse liige (lisa nr 3 – korteriühistute registri andmete väljavõte). Käesoleva avalduse seisuga on katusel vähemalt 6 antenni (lisa nr 4 – foto xxxx katusel paiknevatest antennidest).
3.Puudutatud isikutel 1 ja 2 puudub katusele antennide paigaldamiseks kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriühistu juhatus pannud 01.03.2018.a üldkoosolekul päevakorrapunkti „Jooksvate küsimuste arutelu“ raames hääletusele otsuse antennide seadustamisest ning üldkoosolek võttis vastava otsuse ka 41 poolthäälega vastu (lisa nr 5 – KÜ xxxx 01.03.2018.a üldkoosoleku protokoll, lk-d 1, 6 ja 7). Asjaolu, et antennid on paigaldanud korteri nr xxxx omanik, nähtub ka nimetatud üldkoosoleku protokolli lk-lt 7, kus on lakooniliselt kajastatud antennidega seotud arutelu: „Krt xxxx oli sunnitud antenni kinnitama katuse metallist redeli külge“.
4.Avaldaja hinnangul ei ole antennide katusele paigaldamise lubamist võimalik otsustada üldkoosolekul ühistu liikmete enamuse otsusega, vaid selleks peab olema kõigi korteriomanike kui kinnistu, millel elamu paikneb, kaasomanike nõusolek. Lisaks on korteriühistu üldkoosoleku nö antennide seadustamise otsus ka tühine, sest antennide seadustamise küsimus ei sisaldunud üldkoosoleku kutsel olevas üldkoosoleku päevakorras (vt lisa nr 5 – üldkoosoleku protokoll, lk 1) ning 32 volituse kaudu üldkoosolekul osalenud ja üldkoosolekul otsustatuga nõustunud korteriomanikku ei teadnud, et antennidega seonduvat üldkoosolekul arutama ja otsustama hakatakse. See tähendab, et korteriomanikest ei ole antennide katusel paiknemiseks oma nõusolekut andnud isegi pool korteriomanikest. Päevakorravälistes küsimustes saab otsuseid vastu võtta üksnes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg-s 5 toodud tingimustel. Kui lahutada üldkoosolekul antennide seadustamise poolt hääletanute hulgast maha 32 volitusega antud häält, siis nähtub, et antennide seadustamise poolt oli tegelikkuses vaid 9 korteriomanikku.
5.Avaldaja esitas 06.09.2019 korteriühistu juhatusele (mille liige on ka puudutatud isik 1) nõude antennide eemaldamiseks katuselt, selgitades, et katus on kaasomanike kaasomandis ning sinna antennide paigaldamiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek (lisa nr 6 – avaldaja 06.09.2019 e-kiri korteriühistu juhatusele).
6.Kuivõrd avaldaja nõuet ei täidetud ning avaldaja kirjale ei vastatud, siis edastas avaldaja korteriühistu juhatusele 07.10.2019 järelepärimise, milles palus oma pöördumisele vastata (lisa nr 7 – avaldaja 07.10.2019 järelepärimine korteriühistu juhatusele).
7.15.10.2019 edastas korteriühistu juhatus avaldaja pöördumistele vastuse, millest nähtub, et korteriühistu peab antennide paiknemist katusel õiguspäraseks, sest enamus korteriomanikest on sellega nõus ning tegemist ei ole kaasomandi olulise muutmise ega rikkumisega (lisa nr 8 – korteriühistu juhatuse 15.10.2019 vastuskiri avaldajale).
8.Maja katus, kuhu on paigaldatud puudutatud isiku 1 antennid, kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse ning on seega kõigi korteriomanike kaasvalduses. Igal korteriomanikul on õigus korteriomandi koosseisu kuuluvat kaasomandit kasutada ja seda vallata selliselt, et kasutamine ja valdamine haakuks vastavate hooneosade olemusliku funktsionaalsusega. Avaldaja hinnangul ei kuulu kortermaja katuse olemusliku või loomuliku kasutamise viiside hulka kasutusviis, mille puhul katusele kinnitatakse antenne vms seadmeid. Sealhulgas üks kõnelaustest antennidest on ca 30-meetri pikkuse trossiga kinnitatud xxxx linnale kuuluval maal sõidutee servas kasvava noore kasepuu külge. Maja katuse primaarseks funktsiooniks on maja kaitsmine ilmastiku jm mõjutuste eest, sisekliima tagamine jms. Maja katusele erinevate seadmete paigaldamine muudab lisaks maja välisilmet ning olukorras, kus iga kaasomanik vastavalt oma soovile maja katuse külge hakkab erinevaid seadmeid paigaldama, võib tekkida olukord, kus kogu maja katus on erinevaid seadmeid täis ja maja välisilme ning selle kaudu ka linnapilt on rikutud. Avaldaja on seisukohal,
et katusele antennide paigaldamisega on puudutatud isikud muutnud oluliselt kaasomandis oleva katuse majanduslikku otstarvet.
9.Korterelamu katuselt eemaldati 2010/2011 elamu renoveerimise käigus kollektiivantennide metallist alused. Antennide aluste eemaldamise faktist nähtuvalt oli korteriomanike soov, et maja katusel antenne ei oleks. Lisaks on korteriühistu juhatus märkinud, et antennidega seoses võidakse korteriühistut trahvida (vt lisa nr 5 – korteriühistu üldkoosoleku protokoll, lk 7). Korteriomanike huviks ei saa pidada trahvi tasumist olukorras, kus seda saab lihtsa vaevaga vältida (kohustades korteriomanike ühiseid huve rikkuvat kaasomanikku rikkumist lõpetama).
10.Avaldaja sooviks on, et xxxx korterelamu katuselt eemaldatakse seadmed (antennid koos paigaldustarvikutega), mis sinna ilma korteriomanike vastavasisulise kokkuleppeta on paigaldatud.
11.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) on vastusena avaldaja päringule selgitanud, et antennide paigaldamise puhul muutuvad olemasoleva ehitise omadused oluliselt ning ehitusseadustiku kohaselt on antennide paigaldmiseks vajalik ehitusluba ja kasutusluba. Seda aga käesoleval juhul taotletud ei ole. Ka nimetatud põhjusel on teisel kaasoamnikul alus nõuda antennide eemaldamist.
12.Avaldaja on ka seisukohal, et sõltumata sellest, kuidas tema nõue kvalifitseerida, on avalduse rahuldamine ja avaldaja soovitud eesmärgi saavutamine võimalik nii juhul, kui käsitada antennide katusele paigaldamist kaasomandis oleva katuse või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena, kui ka juhul, kui käsitada seda mitteolulise muutmisena (vt Riigikohtu RKTKm 217-11887, p-d 12-18 ja RKTKo 2-12-24747, p-d 21-30).
13.Korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, millega antakse kaasomandis oleva katuse erikasutusõigus (KrtS § 14 lg 1) puudutatud isikutele. Avaldaja hinnangul saaks antennide katusele paigaldamist otsustada üldkoosoleku otsusega juhul, kui selline õigus antakse kõigile korteriomanikele. Seda aga tehtud ei ole. Seega, hetkel on xxxx korteri omanike kaasomandis olev katus osaliselt korteri nr 36 omanike ainukasutuses ning selleks puudub seaduses nõutav korteriomanike kokkulepe. Teistele korteriomanikele ei ole antud võimalust katust vallata ja kasutada ning sinna seadmeid paigaldada. Korteriomanikke koheldakse ebavõrdselt. Korteriühistu üldkoosoleku 01.03.2018 protokolli väljavõttest nähtub, et vastusena korteri nr xxxx päringule kõikide antennide katusele paigaldamise kohta on juhatus andnud keelduva vastuse: „Krt xxxx. Miks mitte kõiki antenne ei saa panna katusele, et ei rikuks fassaade. Koosoleku juhataja: See pole tehniliselt võimalik.“ (vt 11.12.2019 avalduse lisa nr 5 – KÜ 01.03.2018 üldkoosoleku protokolli väljavõte, p 2. Antennide seadustamine). Katusele pääsemiseks vajalikud võtmed on korteriühistu juhatuse käes (avaldajale teadaolevalt juhatuse liikme E Mi käes), kes saab vastavalt oma suvale otsustada, kas ja kellele ligipääs katusele anda.
14.Korteriomanikud (korteriühistu) ei saa puudutatud isikutelt katuse kasutamise eest tasu (vt 11.12.2019 avalduse lisa nr 5 – KÜ 01.03.2018 üldkoosoleku protokolli väljavõte, p 2. Antennide seadustamine). Arvestades, et korteriühistu majanduslik seis ei ole hea, kahjustab suure korterelamu katuse tasuta kasutusse andmine kõigi korteriomanike huvisid. Kuna korteriühistu majanduslik seis on halb, ei ole korteriomanikel isegi võimalik püstitada küsimust katuse otstarbekama kasutamise teemal, näiteks energiatõhususe tõstmiseks päikesepaneelide abil, soojustagastusega sundventilatsiooni rajamiseks vms. Ka raskendavad need antennid võimalikke päästetöid hädaolukorras.
15.Avaldajal puudub teadmine, mis eesmärgil puudutatud isikud on antennid katusele paigaldanud. Tegemist ei ole korteriühistu ega kõigi korteriomanike huvides antennide paigaldamisega, sest
mingeid hüvesid ei ole sellega majaelanikele enam kui 4 aasta jooksul, mil antennid on katusel olnud, kaasnenud. Puudutatud isikud ega teised juhatuse liikmed ei ole kordagi selgitanud, kelle otsusega ja mis eesmärgil antennid katusele paigaldati. Kuivõrd avaldaja on kuulnud, et puudutatud isik 1 on raadioamatöör, võib oletada, et antenne kasutatakse puudutatud isiku hobitegevuseks.
16.Antennide katusele paigaldamine võib kahjustada ka katust. Iga kinnitus või lisaseade, mis projektiväliselt katusele paigaldatakse, muudab katuse nii ilmastiku- kui ka ajaga kaasnevatele mõjutusetele vastuvõtlikumaks. Avaldajale teadaolevalt ei ole puudutatud isikud taotlenud antennide paigaldamiseks mingeid lubasid ning suure tõenäosusega on puudutatud isik 1 need antennid sinna ise paigaldanud, mistõttu ei ole ka teada, kas ja kuidas võivad antennid ja nende kinnitused kaasomandis oleva katuse tehnilist seisukorda mõjutada. Kui katus peaks antennide tõttu kahjustada saama, tuleb selle parandamise eest tasuda kõigil kaasomanikel ning neile jääks vaid kahju tekitaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kui sellist olukorda annab vältida, ei saa pidada õigustatuks kahju tekitava tegevuse jätkumist lubada ning puudutatud isikutel tuleb antennid katuselt eemaldada ja vajadusel parandada katusele juba tekkinud võimalikud kahjustused.
17.Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut 1 V V’i ja puudutatud isikut 2 E V’i eemaldama xxxx asuva elamu katuselt sinna paigaldatud seadmed (antennid koos paigaldustarvikutega) 1 kuu jooksul alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest.
18.Seoses puudutatud isikute vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. Ei ole teada, kas puudutatud isik 1 järgib amatöörraadioside pidamiseks kehtestatud nõudeid ning kas puudutatud isiku 1 poolt kasutatavad seadmed ja nende abil peetav raadioside vastab rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p 12 nõuetele. Puudutatud isiku 1 poolt kasutatavate seadmete puhul ei ole teada, milline on nende maksimaalne kiirgusvõimsus (ESS 13 lg 32 p 2).
19.Puudutatud isikute poolt nende vastuse lisana nr 2 esitatud fotomaterjalist nähtub, et antennide paigaldamiseks lamekatusele on katusekattematerjalist suured tüüblid läbi surutud. Kui sügavale tüüblid ulatuvad, ei ole teada. Suure tõenäosusega on katusekattematerjal antennide paigaldamise tulemusena saanud kahjustada. Ka käesolevas asjas tõenditeks olevatelt fotodelt on näha, et katusel paiknevate antennide kinnitamise tõttu liftišahti küljes oleva redeli külge, on kõva tuulega lahti loksunud redelikinnitused. Tüübliaukudest ja redelikinnituste lahtiloksunud avadest on ilmselt vesi pääsenud hoone konstruktsioonidesse. Avaldaja ja teised majaelanikud on mitmel korral suures üldkoridoris tundnud liftide juures samasugust niiskuse lõhna, nagu on pärast veeavariid.
20.Kuivõrd sidemastid ja antennid on paigaldatud ilma vajalike lubadeta ning nende kasutamine toimub ilma kasutamiseks nõutava kasutusloata ja igasugused andmed mastide ja antennide kohta puuduvad, siis ei ole pädevad isikud kindlaks teinud, et sidemastid ja antennid on paigaldatud nõuetekohaselt ja turvaliselt. Seega ei saa välistada nende tõttu kahju tekkimist (nt kukub antenn ümber ja kahjustab sellega katust või kukub katuselt alla kas autode või inimeste peale, katusele tekib kahju antenni(de) paigaldusest ja ekspluateerimisest jms).
21.Tõele ei vasta puudutatud isikute väide, nagu ei oleks antennid kaugele näha. Puudutatud isikute poolt oma vastuse lisana 2 esitatud fotomaterjalist on näha, et tegemist on üpriski massiivsete mastidega ning need katavad suure osa katusest, põhimõtteliselt on katus antennirägastikuga valdavas osas kaetud. Antennid on nähtavad nii tänaval liigeldes kui ka kõrvalmajade elanikele, kelle vaadet antennide rägastik kahtlemata häirib. Tross, mis on kinnitatud noore kase külge, on väga hästi nähtav, eriti sügistalvisel ajal härmatisega kaetuna. Kõrgemad linnahoolduse masinad võivad seda trossi seejuures riivata. Samuti on kase kitsamaks pügamine ja sinna trossi kinnitamine suure tõenäosusega kooskõlastamata linnaosa valitsusega. Samuti on trossi
kinnitamine kaasomandis olevale lodžale kooskõlastamata teiste korteriomanikega ja linnaosa valitsusega. Ebaselge on, mis on selle trossi otstarve.
22.Foto raadiojaamast ja vihmaveetoru kõrval asuvast mustusest ei tõenda mitte mingil viisil seadmete, nende paigaldamise ja kasutamise nõuetekohasust.
23.Puudutatud isik väidab, et avaldaja on hakanud kas üksi või koos abilistega katuselt antenne eemaldama. See väide on ebaõige. Avaldajal puudub juurdepääs katusele, seega ei ole tal võimalik ka katusel käia, veel enam sealt midagi eemaldada. Puudutatud isikud väidavad menetlusdokumendi p-s 4.5, et KÜ juhatus ei ole teinud katusele pääsu osas piiranguid, st kõik, kellel on võti, saavad katusel käia. Avaldajale katusele pääsuks võtit antud ei ole ning katusele avaldaja seega ei pääse. Samuti ei tea ta, et ühelgi majaelanikul oleks võti katusele pääsemiseks. Avaldajale teadaolevalt on katuse võtmed olemas üksnes juhatuse liikmetel, kelleks on ka puudutatud isik 1.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUS
24.Puudutatud isikud paluvad avalduse jätta rahuldamata. Avaldaja hinnangul on 03.01.2018.a. üldkoosoleku otsus tühine seonduvalt antennide paigaldamise seadustamisega. Puudutatud isikud selgitavad, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 29 lg 3 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Kuivõrd avaldaja ei ole oma õiguste kaitseks pöördunud vastava hagiga kohtusse nimetatud tähtaega järgides, on avaldaja väide 01.03.2018.a. tehtud otsuse tühisuse või kehtetuse osas alusetu. Korteriühistu nimetatud otsuse hilisem vaidlustamine on käsitatav vastuolulise käitumisena, mis on hea usu põhimõttest tulenevalt Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-16-19017 ka lubamatu. Lisaks pole avaldaja oma algse avalduse esemes ka nimetatud nõuet välja toonud, vaid möönab otsuse tühisust oma avalduse põhjendavas osas. Seega 01.03.2018.a. otsus, millega korteriomanike enamuse poolthäältega otsustati hoone katusele paigaldatud antennide seadustamises, on kehtiv.
25.Hoonete katustele on enam kui sada aastat paigaldatud antenne. Seetõttu kuulub hoone katusele antennide paigaldamine vaieldamatult katuse loomuliku või olemusliku kasutusviisi hulka.
26.Kindlasti ei mõjuta kuidagiviisi linna üldpilti hoone katusel asuvad antennid, kuivõrd paljude hoonete katusele paigaldatakse antenne. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud oleksid kuidagiviisi kahjustanud avaldaja kui kaasomaniku õigusi või ei ole lähtunud hea usu põhimõttest.
27.V V on Xxxx liige ja on tegelenud raadioamatörismiga alates xxxx aastast. Kõrgeima kvalifikatsiooni klassi A omandas V V xxxx aastal, läbides kvalifikatsiooni eksamid, mis olid korraldatud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Vastav sertifikaat on kehtiv kogu maailmas.
28.Avaldaja esitas 29.01.2020.a. menetlusdokumendiga dokumentaalse tõendina Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) seisukoha. Seisukoht puudutab suuremaid antenne, mis on hoonega püsivalt ühendatud ning milliste paigaldamise jaoks on tingimata nõutavad TLPA vastuskirjas mainitud ehitusteatis ja ehitusprojekt. Välisilme muutmine peab olema keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale/vaatlejale tajutav oluliselt, mida 9-kordse korterelamu katusel asuv antenn kindlasti olla ei saa, rääkimata peenikesest vasktraadist korteri rõdult kase külge. Samuti ei ole puudutatud isikud paigaldanud ei SAT-TV taldrikuid ega soojuspumpasid. Puudutatud isiku poolt korteriühistu liikmete enamuse otsusega seadustatud tegevus ei kvalifitseeru ehitise rekonstrueerimise alla ehitusseadustiku tähenduses. Antennid ja muud raadioseadmed ei ole hoonega püsivalt ühendatud ning need on võimalik eemaldada hoonet rikkumata.
29.Avaldaja on seisukohal, et antennide paigaldamine võib kahjustada katust. Puudutatud isiku hinnangul on ilmselgelt avaldaja sellekohane seisukoht põhjendatud teadmatusest, millised antennid ja milliste kinnitustega on katusele paigaldatud. Tutvudes fotomaterjaliga, tuleb asuda seisukohale, et antennide katusele paigaldamine ei kahjusta katust, ei muuda kuidagi ilmastikumõjutustele tundlikumaks ega takista ka võimalikke päästetöid. Sellised avaldaja väited on paljasõnalised. Ühtlasi ei muuda raadioamatööride poolt kasutatavad väikeste mõõtudega Yagi antennid hoone lähedalt vaadates üldmuljet ega riku linnapilti. Maapinnalt 9-kordse hoone katusele vaadates on antennid vaevumärgatavad ega hõlma endas ka satelliittaldrikuid, mida ka TLPA seisukohast lähtuvalt enam rõdudele kinnitada ei lubata.
30.Avaldaja viitab regulatsioonile, mis on sätestatud elektroonilise side seaduses (ESS); majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.03.2005 määruses nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“; Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirjas ja konventsiooni täiendavates eeskirjades, ITU ja CEPT soovitustes; Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu soovitustes, rahvatervise seaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides. Seejärel toob avaldaja esile, et avaldajale ei ole teada, kas puudutatud isikud on eelnimetatud õigusaktides sätestatud nõudeid järginud. Puudutatud isikud siinkohal selgitavad, kui avaldaja soovib väita, et puudutatud isikud ei ole nõudeid järginud, siis on tegemist avaldaja väitega, mille tõendamise koormis lasub avaldajal. Kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik rikub loetletud õigusaktides sätestatud nõudeid, siis on tegemist paljasõnaliste väidetega.
31.Viie aasta jooksul, mil mastid on katusel ligi 40 m kõrgusel, ei ole kordagi juhtunud murdumisi või mingit muud õnnetust. Mast on turvatud nööridest tõmmitsatega ja kinnitatud redeli külge. Traatantenn on valmistatud 2,5 mm vasktraadist, millel on piisav jõuvaru. Teine mast on tavaline 2,5 meetri kõrgune ja 55 mm läbimõõduga duralumiiniumtoru, mis on ostetud Merge.ee internetipoest, kes teada olevalt tarnivad antennide-mastide tarvikud ning on sertifitseeritud müüjad. ECO 7 PLUSS antenn on samuti kolme tõmmitsaga turvatud ja kannatab piisavat tormihooge ja tuuleiilisid. Pole viie aasta jooksul midagi juhtunud. Yagi antennid on kinnitatud väikese tugimasti külge ja nende tuuletakistused on väikesed. Antennide ja mastide korrasolekut kontrollib puudutatud isik 1 vastavalt vajadusele, kuid vähemalt korra kvartalis.
32.Oma tegevuses lähtub puudutatud isik sidepidamise eeskirjades ja määrustest ega kuritarvita neid. Lähtub ka IARU (INTERNATIONAL AMATEUR RADIO UNION) poolt väljaantud lubatud sagedusvahemike kasutuspiiridest. Puudutatud isik töötab sagedustel 1,8MHz - 436MHz, mis on lubatud võimsuste puhul ohutud inimese tervisele. Puudutatud isik kasutab tööstuslikke raadioside seadmeid (firmade YAESU ja FLEXRADIO sertifitseeritud toodang). Tulenevalt asjaolust, et tegemist on tööstuslike seadmetega, mis on läbinud tehnilise kontrolli, siis efektiivne võimsus, seadmete manuaalide järgi ei ületa 20dBW (100W PEP) PEAK EFECTIVE POWER väärtust. Puudutatud isiku poolt kasutatav raadiojaam on tunduvalt nõrgem kui need, mis on samuti lubatud elukeskkonnas kasutamiseks. Lisaks eelnevalt, puudutatud isik ca 80% ajast kuulab eetrit, mitte ei edasta infot raadioeetrisse. Samuti 2018 aastal käis Tehnilise Järelevalve Ameti raadiohäirete osakonna operatiivauto, seoses liftide poolt tekitatud raadiohäiretega mõõtmas ka V V raadiojaama seadmeid ning kõik vastas kehtestatud normidele. Nimetatud ekipaaži koosseisus on pädevad raadioinseneri haridust omavad isikud.
33.Vastuseks katuse kahjustamise väidetele, selgitab puudutatud isik I, et tüüblid on kinnitatud metallist antennimasti alusele, et fikseerida kinnitusriba aukudega alus jäigalt ja liikumatult ventilatsiooni lõõri lamekatuse külge. Liftišahti küljes olevad redelid on keevitatud seinakonstruktsiooni metallplaatide külge ja mingisugust loksu ega seina küljest lahtitulemist pole kunagi esinenud. Niiskuse lõhn tuleb sellest, et vihmavee äravoolutorud on pidevalt umbes. Võib juhtuda, et vesi imbub selle tulemusena kuskilt mujalt maja konstruktsioonidesse. Puudutatud isik
1 korteriühistu juhatuse liikmena puhastab kord kuus või vastavalt vajadusele ka tihedamalt antud äravoolutorude ümbrust.
34.Avaldaja on esitanud ka ebaõige väite, et kellelgi ei ole ligipääsu maja katusele. Piiranguid ei ole ühistu juhatus teinud.
35.Vale on avaldaja väide, et kask, mille küljes on vasktraadist antenn "LONG WIRE ANTENNA", takistab xxxx koristus- ja teenindusautode liikumist. Kõnnitee kohal oleva antenni kõrgus on üle 7 meetri. Samuti on ebaõige väide, et puudutatud isik 1 on püganud kaske, mille küljes on antenni alumine nöörist ots - see ei kujuta puule mingit ohtu.
36.Avaldaja on esitanud fotosid, kus on puudutatud isiku antennid näha osaliselt. Tehtud pole aga fotosid rõdudest, kuhu rõdupiirde külge on kinnitatud SAT antennitaldrikud, neid on kaks tükki. Ühistu koosolekul võtsime vastu otsuse, et neid antenne ka lubatakse. Kuid kui puudutatud isikute vastu on L K esitanud avalduse Harju Maakohtusse raadiosideantennide eemaldamiseks, siis peaks ka SAT antennide paigaldamine olema avaldaja jaoks samuti rikkumine. Millegi pärast ei häiri SAT antennid avaldajat, mis on maapinnalt silmaga paremini nähtavad kui kõrgel katusel asuvad sidemastid. SAT antennide omanike vastu avaldaja ei soovi astuda, sest avaldaja ei taha endale korteriühistus juurde uusi vaenlasi.
37.2020.a. märtsi kuu alguses peale puudutatud isikute 20.02.2020.a. avalduse vastuse saamist on avaldaja kas üksi või abilistega omavoliliselt hakanud puudutatud isiku I paigaldatud antenne ja vajalikke komponente katuselt eemaldama. Eemaldatud on antenni funktsioneerimiseks vajalikud komponendid: kaks traati ja kaabel, kaks haara ehk traadi õlad, mille pikkus oli 40 meetrit ja 40 meetrit ning 1 ots läks xxxx ja xxxx hoone peale. Kuivõrd xxxx peal on ära lõigatud antenni funktsioneerimiseks vajalik traat, siis puudutatud isik I oli sunnitud maha võtma ka traadi, mis läks xxxx hoone külge, sest ühe traadiga ei saa sidemast opereerida. Ära oli lõigatud ka tross, mis läks liftiputka küljes oleva redeli külge. Suur antenn oli maha võetud. Selle asendas V V väikese antenniga, mis on kolmnurga kujuline, mis samuti täidab oma eesmärki.
38.Avaldaja kaebas ka Päästeametisse ning Päästeamet käis 31.03.2020.a. xxxx aadressil kaebuse sisus esitatud etteheiteid kontrollimas ning veendus, et kõik on korras ja ohutu. Käidi hoone katusel ning Päästeamet rõhutas, et paigaldatud antennid ei segaks päästetöid, kui selliste tööde vajadus peaks tekkima.
39.Puudutatud isik V V küsi 2015.a. juhatuse liikmelt V J luba panna katusele oma raadiosideantennid ning seda tegevust juhatus ka lubas, misjärel paigaldas V V sidepidamismastid hoone katusele redelite külge viisil, mis ei takistaks hädaolukorras päästeteenistuse töid. Kuivõrd nii avaldaja kui E R pidevalt juhatuselt küsisid antennide kohta, siis korraldatigi 01.03.2018.a. korteriühistu üldkoosolek, mille käigus võttis üldkoosolek vastu otsuse poolthäälte enamusega V Vle kuuluvate raadiosideseadmete olemasolu lubamiseks kaasomanikele kuuluva kortermaja katusel ehk üldkoosoleku otsusega antennide paigaldamine tagantjärele kiideti heaks ning ükski kaasomanik antud korteriühistu üldkoosoleku otsust ka ei vaidlustanud maakohtus. Tegemist ei olnud sedavõrd olulise otsusega, mille vastuvõtmiseks on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
40.TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. Tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks
on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).
41.Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et: • L K (avaldaja) on xxxx asuva elamu korteri nr xxxx omanik (tlk 6 – kinnistusraamatu väljavõte); • V V (puudutatud isik I) ja E V (puudutatud isik II) on xxxx asuva elamu korteri nr xxxx ühisomanikud (tlk 7 – kinnistusraamatu väljavõte); • enne 2015. a augustit elamu katusel antenne ei paiknenud; • puudutatud isik I on xxxx korterelamu katusele alates 2015.a augustist paigaldanud antenne (tlk 9, 49-58 – fotod), teistele isikutele kuuluvaid antenne hoone katusel ei asu; • puudutatud isik I kasutab xxxx korterelamu katusele paigaldatud antenne isiklikes huvides – need on talle vajalikud raadioamatörismiga tegelemiseks; • puudutatud isikule I on väljastatud amatöörraadiojaama tööluba (tlk 48); • korteriühistu juhatus on 01.03.2018.a üldkoosolekul päevakorrapunkti „Jooksvate küsimuste arutelu“ raames pannud hääletusele otsuse antennide seadustamisest ning üldkoosolek võttis otsuse 41 poolthäälega vastu (tlk 10-22 – KÜ xxxx 01.03.2018.a üldkoosoleku protokoll, lk-d 1, 6 ja 7); • korteriomanikud (korteriühistu) ei saa puudutatud isikutelt katuse kasutamise eest tasu.
42.Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut 1 V V’i ja puudutatud isikut 2 E V’i eemaldama xxxx asuva elamu katuselt sinna paigaldatud seadmed (antennid koos paigaldustarvikutega) 1 kuu jooksul alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu.
43.Avaldaja leiab, et: a. puudutatud isikul I puudub õiguslik alus xxxx asuva elamu katusele antennide paigaldamiseks, kuna i. KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega antennide olemasolu heaks kiideti, on tühine kokkukutsumise nõuete (päevakorra) eiramise tõttu (sh ei saa antennide küsimust otsustada kaasomanike häälteenamusega); ii. puudutatud isikule ei ole antud vastavat elamu katuse erikasutusõigust (eelduseks kõigi korteriomanike kokkulepe); b. xxxx asuva elamu katuse kasutusotstarve ei ole antennide püstitamine ja antennide püstitamisega on elamu katuse majanduslikku otstarvet oluliselt muudetud (eeldab kaasomanike kokkulepet); c. xxxx asuva elamu katusele paigaldatud antennid muudavad maja välisilmet ja rikuvad linnapilti; d. xxxx asuva elamu katusele antennide paigaldamiseks on vaja ehitusluba ning nende kasutamiseks on vaja kasutusluba – lubade puudumine viitab paigaldise ohtlikkusele; e. puudutatud isikule I antud tasuta ainuisikuline õigus katust antennide paigaldamiseks kasutada on vastuolus korteriomanike huvidega (eriti olukorras, kus korteriühistu majanduslik olukord on halb) ning tegemist on korteriomanike ebavõrdse kohtlemisega (sarnase nõusoleku andmisest teistele korteriomanikele on keeldutud); f. antennide paigaldamine on kahjustanud elamu katust ja selle tulemusel elamu konstruktsioone; g. ei ole teada, kas puudutatud isiku I tegevus vastab valdkonda (raadioamatöörlust, sidetehnikat) reguleerivatele nõuetele ja on tervisele ohutu;
h. antennid takistavad päästetööde läbiviimist.
44.Puudutatud isikud vaidlevad avaldaja seisukohtadele vastu ning leiavad, et antennide paigaldis on seaduslik ning avalduse rahuldamiseks alus puudub.
45.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 sätestab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-77-11, p-d 13 ja 14). Tulenevalt eeltoodust, kuulub Järveotsa tee 7 asuva elamu katus kõigi korteriomanike kaasomandisse.
46.Puudub vaidlus, et puudutatud isik I on xxxx korterelamu katusele alates 2015.a augustist paigaldanud antenne. Selleks, et selgitada välja, kas antennide paigaldis on õiguspärane, et tuleb kohaldada antennide paigaldamise ajal kehtinud seadust (RKTKm 2-17-11887/61, p 12). Kohtuni ei ole kuupäevaliselt toodud, millal antennid katusele paigaldatud on, kuid tõenditest nähtuvalt olid antennid katusel olemas juba hiljemalt 2017. a alguses (tlk 82 – avaldaja e-kiri KÜ juhatusele). Seega kuulub kohaldamisele enne 01.01.2018. a kehtinud korteriomandiseadus (KOS). Kohus on menetlusdokumentides menetlusosalistele antud selgitustes viidanud küll kehtivale seadusele (s.o KrtS), kuid käesolevas vaidluses kohaldamisele kuuluvate sätete osas on eelnimetatud seadused sarnased, mistõttu on kohus seisukohal, et KOS kohaldamine ei ole menetlusosalistele üllatuslik ja täiendavate seisukohtade küsimine selles osas ei ole vajalik. Avaldaja avaldus on käsitatav endise olukorra taastamise nõudena AÕS § 89 ja § 74 lg 1 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus korteriomanik on rikkunud teise korteriomaniku omandiõigust, mis ei ole seotud valduse kaotusega, võib viimasel olla korteriomaniku vastu endise olukorra taastamise nõue mh AÕS § 89 alusel (nt RKTKo nr 2-177999/68, p 34; RKTKo nr 3-2-1-13-12, p 12).
47.Avaldaja endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks tuleb AÕS § 74 lg 1 järgi teha kindlaks, kas puudutatud isikud on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Riigikohus on lahendis nr 2-17-11887/61 (p 14) märkinud, et nt õhksoojuspumba paigaldamine on käsitatav omandi tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, mida korteriomanikud võivad kooskõlas KOS § 12 lg-s 2 sätestatuga otsustada häälteenamusega. Õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist analoogse olukorraga ning antennide paigaldamist kortermaja katusele saab samuti käsitleda omandi tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, mida korteriomanikud võivad kooskõlas KOS § 12 lg-s 2 sätestatuga otsustada häälteenamusega. Asjas esitatud tõenditest (tlk 9, 49-58 – fotod) nähtuv antennide paigutus ja kinnitusviis ei anna alust asuda seisukohale, et sellega on xxxx asuva korterelamut või selle katust oluliselt muudetud. Antennid on elamu katusele kinnitatud jaekaubandusest kättesaadavate tarvikutega ning nende eemaldamine ilma asja kahjustamata on ilma suurema pingutuseta võimalik. Seda kinnitab ka asjaolu, et käesoleva vaidluse ajal on teadmata isikud osa antenne katuselt eemaldanud. Kohtu hinnangul ei saa antennide paigaldamist käsitada ka xxxx asuva elamu või selle katuse majandusliku otstarbe olulise muutmisena. Tegemist on jätkuvalt kortermajaga, mis on kasutatav elamiseks ning kortermaja katuse otstarve on jätkuvalt kaitsta korteriomanikke ning kortermaja
konstruktsioone välismõjutuste eest. On üldteada asjaolu, et kortermaja katus on praktikas tavapärane koht, kuhu sidetehnika komponente paigutada. Seega ei ole antennide katusele paigutamiseks vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Kuivõrd antennide paigutamise ajal kehtis KOS, ei analüüsi kohus avaldaja väiteid seoses erikasutusõigusega, mida reguleerib praegusel ajal kehtiv KrtS. Antennide paigaldamise küsimuse saavad korteriomanikud otsustada seega häälteenamusega. KOS § 17 lg 1 sätestab, et häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lähtudes eeltoodust peab kohus analüüsima, kas KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguspärane.
48.Avaldaja märgib, et KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega antennide olemasolu heaks kiideti, on tühine. Kohus leiab, et nimetatud otsuse õiguspärasust tuleb analüüsida otsuse tegemise ajal kehtinud seadustest (KrtS, MTÜS, TsÜS) lähtuvalt. Avaldaja ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust KrtS § 29 lg-s 2 ja 3 sätestatud korras vaidlustanud (s.o nõudnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist). See siiski ei välista avaldaja KrtS § 29 lg 1 vastuväidet, mis põhineb üldkoosoleku otsuse tühisusel, kuna otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. (TsÜS § 38 lg 7). Kuivõrd registrikannet vaidlusaluse otsuse osas tehtud ei ole, siis ei ole tühisusele tuginemine välistatud.
49.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KÜ-l xxxx on 71 liiget, kõnealusel koosolekul osales 51 liiget – kuna kohal ei olnud kõik liikmed, peab kohus analüüsima, kas on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, st on välistatud otsuse kehtetus väheolulise rikkumise tõttu. Avaldaja leiab, et antennide seadustamise küsimus ei sisaldunud üldkoosoleku kutsel olevas üldkoosoleku päevakorras ning 32 volituse kaudu üldkoosolekul osalenud ja üldkoosolekul otsustatuga nõustunud korteriomanikku ei teadnud, et antennidega seonduvat üldkoosolekul arutama ja otsustama hakatakse. Päevakorravälistes küsimustes saab otsuseid vastu võtta üksnes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg-s 5 toodud tingimustel. Kui lahutada üldkoosolekul antennide seadustamise poolt hääletanute hulgast maha 32 volitusega antud häält, siis nähtub, et antennide seadustamise poolt oli tegelikkuses vaid 9 korteriomanikku. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Antennidega seotud küsimus lahendati päevakorra punkti „jooksvate küsimuste arutelu“ all (tlk 10), kusjuures päevakorrast ei nähtu, et antennidega seotud küsimusi üldkoosolekul lahendama hakatakse. Seega asub kohus seisukohale, et antennidega seotud otsuse hääletamine ei olnud selgelt päevakorras kajastatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
Tallinna Ringkonnakohus on 27. august 2020 määruses nr 2-20-2544/47 märkinud järgmist: „KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 1721 ja 296. Riigikohus leidis ÄS viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab otsuse tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15; nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel.“ Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul, ta ei vaielnud vastu sellele, et otsustatakse „antennide seadustamine“ (tlk 13) ja osales hääletamises. Sellises olukorras ei ole tuginemine väitele, et tema suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega (TsMS § 199 lg 1). TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega vaatamata sellele, et päevakorras ei olnud piisavalt selgelt välja toodud, et üldkoosolekul hakatakse otsustama ka „antennide seadustamise“ üle, ei ole otsus avaldaja väljatoodud asjaoludel ja põhjendustel tühine. Vastavat kõrvalekallet ei saa pidada oluliseks rikkumiseks. KrtS § 22 lg 5 esimene lause sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 22 lg 1 näeb samuti ette võimaluse, et hääl antakse esindaja vahendusel. Seega ei oma tähtust ka avaldaja argumentatsioon osas, mis puudutas asjaolu, et osa korteriühistu liikmeid osales üldkoosolekul volitaja kaudu. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I poolt Järveotsa tee 7 asuva elamu katusele paigaldatud antennide olemasolu on tagantjärele heaks kiidetud (TsÜS § 111 lg 1) KÜ Järveotsa tee 7 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsusega.
50.AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust tuleneb, et ka olukorras, kus korteriomaniku tegevus on käsitatav tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 tähenduses ja ühise asja kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi. Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja väiteid selle kohta, kuidas katusele paigaldatud antennid rikuvad kaasomanike õigusi: Avaldaja märgib, et xxxx asuva elamu katusele paigaldatud antennid muudavad maja välisilmet ja rikuvad linnapilti. Kohus märgib, et nimetatud etteheide ei ole objektiivselt hinnatav, samuti ei saa seda käsitada avaldaja või teiste kaasomanike omandiõiguse
50.1
rikkumisena. Kortermaja ei asu miljööväärtuslikus piirkonnas ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et antennide paigutamine maja katusele oleks visuaalsest aspektist keelatud. Avaldaja märgib, et xxxx asuva elamu katusele antennide paigaldamiseks on vaja ehitusluba ning nende kasutamiseks on vaja kasutusluba – lubade puudumine viitab paigaldise ohtlikkusele. Kohus on seisukohal, et vastavad etteheited on asjakohatud. Asjaolu, et xxxx hinnangul on ehitus- ja kasutusloa olemasolu vajalik, ei tähenda, et see ka tegelikkuses nii on. Ajal, mil puudutatud isik asus katusele antenne paigaldama (s.o 2015. a august), kehtinud ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 sätestas, et ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. EhS § 4 lg 3 p 3 sätestab, et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. /.../ Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. EhS § 4 lg 5 sätestab, et tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.
50.2
Eeltoodule tuginedes ei ole kohtu hinnangul antennide katusele paigaldamise näol tegemist ehitamisega (täpsemalt ümberehitamisega), kuivõrd vaidlusalused antennid ei ole käsitatavad kortermaja tehnosüsteemina EhS § 4 lg 3 p 3 ja § 4 lg 5 mõttes. Lisaks ei muuda antennid kortermaja välisilmet olulisel määral (mida tehnosüsteemi ümberehitamine eeldaks). Kuivõrd tegemist ei ole ehitamisega, siis pole vaja ka ehitusluba ega hilisemalt kasutusluba. Avaldaja ei ole tõendanud, et antennide paigaldis oleks ohtlik, mistõttu jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. Puudutatud isik I on kinnitanud, et antennidega seonduvalt puuduvad mistahes intsidendid, mis oleks hoonele või isikutele või nende varale mistahes viisil kahju tekitanud. Avaldaja märgib, et puudutatud isikule I antud tasuta ainuisikuline õigus katust antennide paigaldamiseks kasutada on vastuolus korteriomanike huvidega (eriti olukorras, kus korteriühistu majanduslik olukord on halb) ning tegemist on korteriomanike ebavõrdse kohtlemisega (sarnase nõusoleku andmisest teistele korteriomanikele on keeldutud).
50.3
Kohus on seisukohal, et ka nimetatud etteheide on alusetu. Asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek on häälteenamusega otsustanud anda heakskiidu katusele paigaldatud antennide osas, ei tähenda, et puudutatud isikul I oleks ainuisikuline õigus katust kasutada – see ei välista teiste korteriomanike õigust kaasomandi eset kasutada, vaid üksnes mõnevõrra piirab seda (AÕS § 72 lg 3). Asjaolu, et käesoleval hetkel puudutatud isikult kasutuse eest tasu ei nõuta, ei tähenda, et kasutus oleks ebaseaduslik – seadus ei nõua, et kasutus oleks tasuline. Samuti ei ole tasu edaspidine nõudmine välistatud, kui korteriomanikud vastavalt otsustavad. Puudutatud isiku kasutust ei saa ebaseaduslikuks muuta asjaolu, et väidetavalt on keeldutud kolmandatele isikutele sarnase kasutusõiguse andmisest. Avaldaja märgib, et antennide paigaldamine on kahjustanud elamu katust ja selle tulemusel on välised mõjutused kahjustanud elamu konstruktsioone. Kohus märgib, et mõlemad väited on tõendamata, mistõttu jätab kohus väited tähelepanuta.
50.4
Avaldaja märgib, et ei ole teada, kas puudutatud isiku I tegevus vastab valdkonda (raadioamatöörlust, sidetehnikat) reguleerivatele nõuetele ja on tervisele ohutu. Kohus märgib, et on avaldajale selgitanud, et koormis tuua esile asjaolud ja tõendid, millest nähtub
50.5
puudutatud isiku I tegevuse vastuolu valdkonda (raadioamatöörlust, sidetehnikat) reguleerivate nõuetega ja on terviseohutust reguleerivate nõuetega, lasub avaldajal. Avaldaja on seadusesätteid tsiteerinud, kuid ei ole esile toonud ja tõendanud, et puudutatud isik mõnda neist rikuks. Seega on avaldaja etteheited paljasõnalised ning kohus jätab need tähelepanuta. Avaldaja märgib, et antennid takistavad päästetööde läbiviimist. Puudutatud isikud on märkinud, et Päästeamet käis 31.03.2020 aadressil xxxx kaebuse sisus esitatud etteheiteid kontrollimas ning asus järeldusele, et paigaldatud antennid ei segaks päästetöid, kui selliste tööde vajadus peaks tekkima. Avaldaja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud.
50.6
51.Kuivõrd xxxx asuva elamu katusele paigaldatud antennide olemasolu on tagantjärele heaks kiidetud (TsÜS § 111 lg 1) KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsusega ja kohtu hinnangul ei riku antennide paigaldis avaldaja omandiõigust, on avaldajal antennide suhtes talumiskohustus (AÕS § 89 viimane lause). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotamine
52.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
53.Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
54.Arvestades antud asja menetlust (mh seda, et avaldaja on esitanud puudutatud isikute vastu põhjendamatu avalduse), on asjaolusid arvestades õiglane jätta TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
55.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
56.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks käesolevas kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva lõpplahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.