A.-E.S. avaldus Restart SB OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
ajutise halduri rahuldamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nimetamata
jätmine
ja
määruskaebuse
nende võlausaldaja A.-E.S. (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat R.K, e-post XXX; võlgnik Restart SB OÜ (rk 10935967; asukoht Vasara 52d, 50113 Tartu; e-post [email protected]), lepingulised esindajad vandeadvokaat C.G. ja advokaat M.K, e-post XXX ja XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.-E.S. avalduse alusel Restart SB OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada A.E.S. pankrotiavalduse menetlus.
Rahuldada Restart SB OÜ 21. oktoobri 2020 määruskaebus.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2020 pankrotiavalduse tagamise määrus, millega pankrotiavalduse tagamiseks tsiviilasjas nr 2-20-14362 kohus arestis Restart SB OÜ arvelduskontod Coop Pank AS-s, AS-s LHV Pank, AS-s SEB Pank, BIGBANK AS-s, AS-s Swedbank, AS-s Inbank, Luminor Bank AS-s, Nordea Bank AB Eesti filiaalis, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Folkefinans AS Eesti filiaalis, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalis, AS-s TBB pank, Holm Bank AS-s kokku 82 840 euro ulatuses A.-E.S. kasuks.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-20-14362 Restart SB OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1080 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja kulud).
Välja mõista A.-E.S. Restart SB OÜ kasuks menetluskulud 1080 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A.-E.S. l Restart SB OÜ-le tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Tagastada Restart SB OÜ arvelduskontole nr XXX Advokaadibüroo S.A. poolt Restart SB OÜ eest tsiviilasjas nr 2-20-14362 21. oktoobril 2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot selgitusega „riigilõivu tagastus“.
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pankrotiavalduse tagamise määruse tühistamise osas Tartu kohtutäitur Oleg Sirotinile (e-post [email protected]). Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Pankrotiavalduse tagamise tühistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Vastavalt TsMS § 390 lg 2 teisele lausele koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 määruskaebuse esitamine pankrotiavalduse tagamise tühistamise määruse peale peatab määruse täitmise. Asjaolud
1.A.-E.S. (võlausaldaja) esitas 1. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse Restart SB OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks koos taotlusega pankrotiavalduse tagamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt väljastas võlgnik võlausaldajale XX.XX.XXXX garantiikirja, mille alusel garanteeris võlgnik võlausaldaja ja U.T. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingust tulenevate U.T. kohustuste täitmist summas kuni 85 000 eurot. U.T. oma lepingulist kohustust tagastada võlausaldajale hiljemalt 28. augustil 2020 laen 76 000 eurot koos intressidega 6840 eurot ei täitnud, mistõttu esitas võlausaldaja võlgnikule 15. septembril 2020 nõude garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks summas 82 840 eurot hiljemalt 21. septembril 2020. Võlgnik ei ole käesoleva ajani võlausaldajale garantiikirja alusel ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik vahetult peale laenulepingu lõpptähtaja saabumist
28.augustil 2020 asunud oma vara võõrandama, sh on võlgnik võõrandanud kõik seni liiklusregistris tema nimel olnud sõidukid. Võlgnikul puudub kinnisvara ja võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnikul ka muud sellist vallasvara, mille arvelt oleks võimalik täita garantiikirjast tulenev võlausaldaja nõue 82 840 eurot. Võlausaldajale teadaolevalt puudub võlgnikul käesoleval ajal ka reaalne majandustegevus. Eelnevat arvestades on võlausaldaja hinnangul ilmne, et võlgniku võimalik vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus rahuldas 6. oktoobri 2020 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse tagamise avalduse ja arestis pankrotiavalduse tagamiseks tsiviilasjas nr 2-20-14362 võlgniku arvelduskontod võlausaldaja nimetatud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides kokku 82 840 euro ulatuses võlausaldaja kasuks.
3.Restart SB OÜ vaidles 21. oktoobri 2020 vastuväidetes pankrotiavaldusele vastu, samuti vaidlustas võlgnik pankrotiavalduse tagamise määruse. Vastuväidete kohaselt on ajutise halduri nimetamine antud juhul välistatud, kuna tegemist on ebaselge nõudega. Võlgnik märgib esmalt, et nõude ebaselgust tõendab võlausaldaja nõude sissenõutavuse puudumine. Nimelt omandas võlgniku praegune osanik O.S. võlgniku 4. septembril 2020 toimunud enampakkumisel ja alates 9. septembrist 2020 on võlgniku juhatuse liikmeks I.S. Kuna garantiinõue on võlausaldaja poolt 15. septembril 2020 saadetud võlgniku endisele juhatuse liikmele R.P, mitte I.S. võlgniku registrijärgsele aadressile XXX, puudub võlausaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Lisaks vaidleb võlgnik vastu nii laenulepingu kui garantiikirja kehtivusele, leides, et nimetatud dokumendid on koostatud pahatahtlikult tagantjärele selleks, et taastada enampakkumise eelne olukord, mil võlgniku majandustegevust ja varasid kontrollis endine juhatuse liige R.P. Võlgniku hinnangul viitab nimetatud dokumentide võltsitusele asjaolu, et mõlemad vaidlusalused dokumendid on allkirjastatud omakäeliselt ning väidetav laen 76 000 eurot anti üle sularahas, seda olukorras, kus samad isikud on teised dokumendid allkirjastanud digitaalselt ja raha on makstud panga ülekandega. Lisaks oli laenusaaja U.T. näol
XX.XX.XXXX tegemist võlgniku ainuosanikuga, kelle laenukohustusi võlgnik tagas. Selline tegevus on aga vastuolus äriseadustikus (ÄS) sätestatud laenukeelu põhimõtetega (ÄS § 159 lg-d 3 ja 4), millega pidid nii laenusaaja U.T. võlgniku omanikuna kui võlgniku tolleaegne juhatuse liige R.P. arvestama. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja, kes pankrotiavalduses väidab nagu oleks võlgnik pahatahtlikult asunud end varatuks tegema, on ise koostöös võlgniku endise juhatuse liikme R.P aga ostnud võlgnikult viis sõidukit O.P.T. ning saanud ühe sõiduki tasuta enda ettevõttesse O.V, on ilmne, et võlausaldajal võlgniku vastu väidetavat nõuet tegelikkuses ei eksisteeri. Lisaks eeltoodule märgib võlgnik, et ei ole maksejõuetu, sest võlgnikul on jätkusuutlik majandustegevus (tegevusvaldkonnaks transport, transporditeenuste osutamine ja vahendamine Eesti piires), arvelduskontol on sõidukite müügist laekunud raha ning võlgniku vastu ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeid, mis oleksid suuremad võrreldes võlgniku varaga (võlausaldaja nõuet ei saa ülaltoodud põhjustel arvestada võlgniku kohustuste hulka). Kuivõrd võlgniku hinnangul on tagatud perspektiivitu pankrotiavaldus (võlausaldajal puudub nõue, võlgniku maksejõuetus on põhistamata ning võlausaldaja tegutseb halvas usus koordineeritult koos võlgniku endise juhatuse liikmega võlgniku kahjustamise eesmärgil), tuleb võlgniku määruskaebus rahuldada ja maakohtu 6. oktoobri 2020 pankrotiavalduse tagamise määrus tühistada. Võlgniku arvelduskontode arest piirab käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades võlgniku õigusi põhjendamatult ja lubamatult palju.
4.A.-E.S. vaidles 27. oktoobri 2020 seisukohas võlgniku vastuses ja määruskaebuses esitatule vastu. Võlausaldaja hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldaja on esitanud tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Garantiinõue saadeti garantiikirja p-s 3 märgitud võlgniku e-posti aadressile, mistõttu on võlausaldaja nõue muutunud sissenõutavaks alates 21. septembrist 2020. Kuna võlgnik on garantiinõude saanud kätte kohtumenetluses 20. oktoobril 2020, on võlausaldaja garantiikirjast tulenev nõue võlgniku vastu muutunud igal juhul sissenõutavaks hiljemalt 26. oktoobrist 2020. Siinjuures osutab võlausaldaja, et pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada PankrS § 10 lg 2 p-des 2-5 nimetatud asjaoludel, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. Antud juhul on võlausaldaja pankrotiavalduse esitanud PankrS § 10 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd võlgnik võõrandas 2020. aasta septembris kõik seni liiklusregistris tema nimel olnud sõidukid kolmandale isikule ning alles hiljem O.P.T. ja O.V, omandades need eelnevalt uuesti tagasi võlgniku uue juhatuse liikme kontrolli all olnud firmalt, kellele võlgnik algselt sõidukid võõrandas. Väärad ja paljasõnalised on võlgniku väited nagu oleks garantiikiri ja laenuleping vormistatud nö tagant järgi. Viidatud dokumendid on allkirjastatud nendes toodud kuupäevadel. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, mil viisil viitab dokumentide nö võltsitusele nende omakäeline allkirjastamine ja laenu sularahas üleandmine. 2019. aastal oli majandustegevuses tavapärane lepingute omakäeline allkirjastamine, samuti laenu andmine sularahas. Vaidlusaluste dokumentide omakäeline allkirjastamine võimaldas pooltel üheaegselt teostada kõik vajalikud toimingud. Asjaolu, et laenusaaja U.T. oli võlgniku varasem ainuosanik, ei muuda garantiikirja ja laenulepingut võltsituks ega tühiseks, sest ÄS § 159 lg 4 kohaselt ei too ÄS § 159 lg-s 3 sätestatu (so keeld tagada osaniku poolt võetavat laenu) rikkumine kaasa tehingu tühisust. Pealegi oligi võlausaldaja nõus U.T. sellises suures summas laenu andma mh põhjusel, et viimasele kuulus võlgniku ainuosalus, mis võimaldas tema korraldusel võlgnikul väljastada laenu tagatisena vastava garantiikirja. Eelnevast nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldaja garantiikirjast ja laenulepingust tulenevale nõudele esitanud ühtegi põhjendatud vastuväidet ega tõendit, mis eeldaks võlausaldaja nõude olemasolu tuvastamist hagimenetluses, mistõttu ei esine alust jätta võlgnikule ajutist haldurit nimetamata. Võlgniku väite näol, et tema arvelduskontol on sõidukite müügist saadud 15 000 eurot, on tegemist teadliku valeväitega – asjas esitatud Swedbank AS 7. oktoobri 2020 vastuse kohaselt on võlgniku kontol vaid 6,30 eurot. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, kuidas saab võlgniku pangakontode arest võlgniku väidetavat majandustegevust takistada. Olukorras, kus võlgniku vastu on sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt 82 840 eurot ja võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et
võlgnikule kuuluks mingigi vara või et võlgnikul oleks hetkel mingigi majandustegevus, on ilmne, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
5.Restart SB OÜ 29. oktoobri 2020 vastuväidete kohaselt on võlgnikul majandustegevus ja piisavalt vara enda kohustuste teenindamiseks, mida kinnitab võlgniku pangakonto väljavõte. Võlgnik jääb selle juurde, et võlausaldajal puudub sissenõutavaks muutunud nõue ja võlgniku maksejõuetuse asjaolud on põhistamata.
6.A.-E.S. jääb 30. oktoobri 2020 seisukohas varem avaldatu juurde, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on selge, tõendatud ja muutunud sissenõutavaks, samuti on põhistatud võlgniku maksejõuetus. Olukorras, kus võlgniku kontol on käesoleval hetkel 9206,30 eurot, ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara vähemalt 73 633,70 euro võrra (82 840 – 9206,30), mistõttu on ilmne, et võlgnikul ei ole piisavalt vara oma kõikide kohustuste täitmiseks ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt PankrS § 10 lg-s 1 sätestatust peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaoludele, so võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Võlausaldaja väitel on võlgnik 2020. aasta septembris muutnud end varatuks, võõrandades kolmandatele isikutele muu hulgas kõik endale kuulunud sõidukid, mistõttu võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast (puudub kinnisvara, vallasvara ja aktiivne majandustegevus) tulenevalt ajutine.
8.Kohus leiab, et A.-E.S. pankrotiavalduse alusel tuleb Restart SB OÜ-le jätta ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, so võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja väite kohaselt tuleneb tema nõue võlgniku poolt XX.XX.XXXX väljastatud garantiikirja rikkumisest, so kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist summas 82 840 eurot (tagastamata laen 76 000 eurot ja intress 6840 eurot). Võlausaldaja on 15. septembril 2020 võlgnikule vastava nõude – teha garantiikirja alusel väljamakse hiljemalt 21. septembril 2020 – esitanud, kuid võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole võlausaldaja võlgnikku enda väidetavast nõudest informeerinud, saates garantiinõude võlgniku endisele juhatuse liikmele R.P. Samuti on võlgnik seisukohal, et nii XX.XX.XXXX laenuleping kui 28. augusti 2019 garantiikiri on võltsitud ja tagantjärele vormistatud pärast võlgnikult sõidukite ostmist ning müügihinna tasumist, eesmärgiga võlgnikule makstud raha tagasi saada. Kuna võlausaldaja ise on koostöös endise juhatuse liikmega ostnud võlgnikult viis sõidukit hinnaga 15 000 eurot ja ühe sõiduki saanud tasuta enda ettevõttesse, on tegemist valeväitega nagu oleks võlgnik asunud pahatahtlikult end varatuks tegema. Sõidukite võõrandamine ei tähenda ka seda, et võlgniku majandustegevus oleks lõppenud või et võlgnik oleks majanduslikes raskustes. Võlgnikul on sõidukite müügist laekunud raha ja võlgniku vastu ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeid, mis oleksid suuremad võrreldes võlgniku varaga. Kohus märgib, et võlausaldaja ja võlgniku esitatud väidete ja vastuväidete taustal ei pea kohus ilma täiendava kontrollimiseta võimalikuks lugeda võlausaldajal nõude olemasolu kahtlusteta tõendatuks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on garandil üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu, kuid võlausaldajal nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab kummagi menetlusosalise poolt
täiendavate tõendite esitamist ning nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, tuleb A.-E.S. pankrotiavalduse alusel jätta Restart SB OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja A.-E.S. pankrotiavalduse menetlus lõpetada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 esimene lause sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jättis PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, mistõttu lõppeb võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus, rahuldab kohus võlgniku määruskaebuse ja tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 maakohtu 6. oktoobril 2020 pankrotiavalduse tagamise määruse, millega arestiti pankrotiavalduse tagamiseks tsiviilasjas nr 2-20-14362 võlgniku arvelduskontod võlausaldaja nimetatud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides kokku 82 840 euro ulatuses võlausaldaja kasuks. TsMS § 172 lg 2, § 150 lg 1 p 5 ja § 150 lg 4 alusel tagastab kohus võlgnikule määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot seoses määruskaebuse rahuldamisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodud alusel jätab kohus kõik menetluskulud võlausaldaja kanda.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad võlgniku kulutused õigusabile kokku 2317,70 eurot koos käibemaksuga (võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane). Võlgnikule on osutatud õigusabi kokku 10 tundi keskmise hinnaga 231,77 eurot tunnis koos käibemaksuga. Võlgnik kinnitab avalduses, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Võlausaldaja leiab, et võlgniku menetluskulud on põhjendatud mitte rohkem kui viie tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tunnis. Võlausaldaja palub kohtul hinnata võlgniku esindaja ajakulu ning tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei
saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Võlgnikku esindasid kohtumenetluses vandeadvokaat C.G. ja advokaat M.K. Advokaadibüroost S.A, olles võlgniku lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Viidatud sättes on pandud kohtule kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramisel seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt annab aluse õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasi keerukaks eelkõige TsMS § 175 lg 3, aga osaliselt ka lg 1 tähenduses vajadus süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Samas tuleb arvestada sellega, et asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohtule on esitatud võlausaldaja pankrotiavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Tegemist on hagita menetluses lahendatava asjaga, kus menetlusosalised käesoleval juhul vaidlevad võlausaldaja nõude selguse üle – esitatud on garantiikirja ja laenulepingu võltsituse vastuväide. Antud asjas kohalduvad eeskätt pankrotiseaduse vastavad sätted. Samuti ei ole kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht suur. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud TsMS § 175 lg-s 3 sätestatud eeldus mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu on põhjendatud üksnes ühe esindaja kulude hüvitamine. Kuivõrd vandeadvokaat C.G. on allkirjastanud üksnes 21. oktoobril 2020 esitatud määruskaebuse ja ülejäänud menetlusdokumendid on esitatud advokaat M.K. poolt, lähtub kohus võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel advokaadi tunnitasust. Kohtu arvates ei saa võlgniku esindaja tasu keskmiselt 231,77 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates sisuliselt vandeadvokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Kohtu hinnangul tuleb Tallinnas asuvas advokaadibüroos töötava advokaadi mõistlikuks tasuks pidada 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta (180 eurot tunnis koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates tasust 180 eurot tunnis koos käibemaksuga, kuivõrd võlgnik ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (võlgnikul puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number). Õigusabiteenus maakohtus on eeskätt seisnenud pankrotiavalduse tagamise määrusega tutvumises ning sellele määruskaebuse koostamises ja kohtule esitamises, võlausaldaja pankrotiavaldusele vastuväidete koostamises, lisade komplekteerimises ja kohtule esitamises, võlausaldaja 27. oktoobri 2020 vastusega tutvumises ja sellele seisukoha koostamises ning menetluskulude nimekirja esitamises (kokku 10 tundi). Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/kohtumised hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning võlgniku menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates võlgniku lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlgniku menetluskulude rahalist suurust. Kohtu hinnangul on tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Kuigi võlgniku esindaja on ilmselgelt kulutanud märkimisväärselt aega menetlusdokumentide koostamiseks, lähtub kohus võlgniku menetluskulude rahalist suurust vähendades siinjuures asjaolust, et võlgnik on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumendiga. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud menetlusdokumentidele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus vastaspool ei olnud kohustatud neile vastama (kohus ei ole kohustanud võlgnikku esitama omapoolset seisukohta võlausaldaja 27. oktoobri 2020 vastuväidetele). Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-14362 Restart SB OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1080 eurot (6 tundi × 180 eurot). Nimetatud summa kuulub A.-E.S. Restart SB OÜ kasuks väljamõistmisele.
12.Võlgnik on taotlenud kindlaksmääratud menetluskulude võlausaldajalt väljamõistmist ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgniku taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel võlausaldajalt võlgniku kasuks välja viivise menetluskulult 1080 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.