06. november 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-13248
Tsiviilasi
Z G hagi M Si (S) vastu raha tasumise ja köögimööbli tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
1787,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Z G (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Indrek Repnau
Kostja
M S (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
26.08.2020.a kohtuistung, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista M Silt (S, isikukood xxx) Z G (isikukood xxx) kasuks 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot.
3.Välja mõista M Silt (S, isikukood xxx) Z G (isikukood xxx) kasuks viivis põhinõude 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.09.2018.a (viiendast septembrist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot.
Jätta rahuldamata Z G (isikukood xxx) hagiavaldus M Si (S, isikukood xxx) vastu 395 (kolmesaja üheksakümne viie) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 76,13% (seitsmekümne kuue koma kolmeteistkümne protsendi) ulatuses M Si (S, isikukood xxx) kanda ja 23,87% (kahekümne kolme koma kaheksakümne seitsme protsendi) ulatuses Z G (isikukood xxx) kanda.
6.Välja mõista M Silt (S, isikukood xxx) Z G (isikukood xxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 171,29 (ükssada seitsekümmend üks koma kakskümmend üheksa) eurot ja lepingulise esindaja kulu 936,40 (üheksasada kolmkümmend kuus koma nelikümmend) eurot.
7.Jätta kindlaks määramata Z G (isikukood xxx) lepingulise esindaja kulu 660 (kuussada kuuskümmend) eurot. 1 (9)
8.Jätta kindlaks määramata ja M Si (S, isikukood xxx) kasuks Z Glt (G, isikukood xxx) välja mõistmata M Si (S, isikukood xxx) menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Z G (hageja) esitas 05.09.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse M Si (kostja) vastu kahjuhüvitise tasumise nõudes (tl-d 1-4). Kohus jättis hagi 12.09.2018 käiguta (tl 21). Hageja esitas 15.10.2018 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 31-35). Kohus võttis hagi 12.11.2018 menetlusse (tl 39). Kostja vastas hagile 03.12.2018 (tl-d 41-44). Kohus andis pooltele 27.01.2020 tähtaja tõendite esitamiseks (tl 55). Kostja esitas täiendava vastuse 06.02.2020 (tl-d 6971). Hageja esitas 07.02.2020 täiendavad tõendid (tl-d 82-83). Hageja esitas 11.02.2020 täiendava tõendi (tl 91). Kohtuistung toimus 26.08.2020 (tl-d 116-124). Kostja esitas 22.09.2020 täiendavad tõendid (tl-d 104-106). Hageja esitas 25.09.2020 seisukoha (tl-d 109-110).
2.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu järgmiste asjaoludega. Hagejale kuulub korter asukohaga xxx. Kostjale kuulub korter asukohaga xxx. Kostja korteris toimus 19.03.2017 veeavarii, mille tulemusena sai hageja korter kahjustada. XXX kindlustusseltsi kahjukäsitluse käigus selgus, et kahju tekkimise eest vastutab Xxx OÜ (registrikood xxx). Xxx OÜ väljastas kindlustusseltsile 28.04.2017 hinnapakkumise, mille kohaselt maksab hageja korteris taastamine 3735 eurot. Xxx OÜ suurkliendihaldur edastas 23.05.2017 hagejale hinnapakkumise ja teavitas, et kahjusumma 3735 eurot kantakse kostja pangakontole. Kostjal tekkis kohustus maksta hagejale tekitatud kahju eest 3735 eurot. Hageja avaldas kostjale, et soovib kahjusumma ulatuses korteris remonttööde teostamist Xxx OÜ poolt ning kostja tasuks tööde eest. Kostja nõustus sellega. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt oli kostja kohustatud hageja korteris veeavarii tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimiseks teostama remonttöid Xxx OÜ hinnapakkumises kajastatud mahus ja maksumuses. Kostja oli kohustatud tagama, et remonttööd teostab Xxx OÜ. Kostja tõi hageja juurde remondimehe, keda tutvustas Xxx OÜ töötajana. Hiljem selgus, et tegemist ei olnud Xxx OÜ töötaja, vaid kostja elukaaslasega. Hageja korteris teostati tööd puudustega. Kostja ei nõustunud puudusi kõrvaldama. Parandustööd tehti osaliselt ning praagiga. Selliste parandustööde tegemisel tuleb kasutada sama klassi ja omadustega materjale, mis olid paigaldatud eelnevalt. Suure läbijooksu tõttu kahjustatud aluspõranda konstruktsioon pidi olema demonteeritud ja asendatud, nagu oli fikseeritud OÜ Xxx pakkumises. Antud tööd ei olnud teostatud remonti teostanud isiku poolt. Tööde teostamisel tuleks lähtuda vähemalt materjali tarnija ettekirjutustest. Läbijooksu tõttu remonditööde teostamise esimeseks etapiks oleks kahjustatud materjalide ja aluskonstruktsioonide demontaaž ja konstruktsioonide kuivatamine, vajadusel peaks kasutama niiskusimurit. Puuduste väljaselgitamiseks 2 (9)
tellis hageja ekspertiisi OÜ-lt xxx, mille ehitusspetsialist vaatas hageja korteri üle 18.07.2017 ja koostas 08.08.2017 ekspertarvamuse. Ekspertiisi maksumus oli 180 eurot. Xxx OÜ teatas hagejale, et kahjusumma kanti kostja pangakontole, sest korter kuulub kostjale ja Xxx OÜ-l on õiguslik suhe kostjaga. Hageja esitas ekspertiisiakti 22.09.2017 kostjale ja palus seisukohtade esitamist hiljemalt 27.09.2017. Kostja vastas 28.09.2017 ja õigustas ehituskvaliteedi puudulikkust. Hageja esitas 18.12.2017 kirjaliku nõude taastada hiljemalt 10.01.2018 hageja korteriis veeavariile eelnenud olukord ning hoiatas kostjat, et laseb tööde tähtajaks teostamata jätmisel teha remondi, mille maksumus tuleb hüvitada kostjal. Kostja hageja nõuet hageja määratud tähtaja jooksul ei täitnud. Hageja sõlmis 22.01.2018 Xxx OÜ-ga tööde teostamiseks lepingu. Xxx OÜ teostas tööd ja esitas tööde eest hagejale arved kogusummas 1475 eurot. Xxx OÜ esitas aruande, mille kohaselt oli vaja teha järgmisi töid: eemaldada veeuputuse tõttu kahjustunud materjal, paigaldada materjal, mis on omadustelt sama varasemalt korteris olnud materjaliga, teostada remonttööd kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt, peale tööde avaldaja poolt vastuvõtmist paigaldada tagasi köögimööbel. Kui kostja oleks koheselt korrektselt remonttööd teostanud või oleks puudused ise likvideerinud, ei oleks hageja kandnud kolmanda isiku likvideeritud puuduste eest tasutud kulusid 1475 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1655 euro tasumist (tl-d 32-34). Hageja esindaja avaldas 26.08.2020 kohtuistungil, et hageja ja kostja vahel ei olnud lepingut ning viide lepingule sai hagiavaldusse ekslikult. Kui tapeet oleks seina jäänud, ei oleks selles osas vaidlust olnud. Kõige suurem kahju oli selles, et kostja ei vahetanud aluspõrandat ära, vaid otsustas panna selle laminaadi kahjustuse saanud plaadile. Hageja ei ole aknaid avanud vahetult pärast tapeedi panekut (tl-d 116-123).
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Pooled leppisid kokku, et kostja taastab hageja korteris veeavarii tulemusel tekkinud kahjud. Kostja paigaldas uue laminaatparketi, kleepis tapeedi, teostas värvimis- ja silikoonimistöid, parandas ja taastas köögimööbli. Ehitusmaterjalide ja värvi valik kooskõlastati hagejaga. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja teostab tema korteris taastustöid. Remonditööd teostas ehitusalase haridusega isik, kes töötab ehitusvaldkonnas. Kostja ei saa aru, millele hageja tugineb väites tööd ei ole nõuetekohaselt teostatud. Kostja ei ole nõus hageja poolt läbiviidud ekspertarvamusega. Tapeedi otsad olid lahti tulnud, sest hageja avas peale tapeetimist kohe akna ruumi tuulutamiseks, mille tulemusel tapeedi otsad tulid lahti, sest liim ei jõudnud kuivada. Hagejal ei olnud õigus valida, kes teostab tema korteris remonditööd veekahjustuste eelse olukorra taastamiseks. Kostja täitis hageja ees kõik oma kohustused. Köögimööbel on hagile vastamise ajaks hagejale tagastatud ning paigaldatud. xxx OÜ teostatud tööd olid ebavajalikud ja ei olnud seotud veekahjustuse tagajärjel tekkinud olukorra taastamisega. Eksperdiarvamuse tasu 180 eurot ei saa kostjalt käesolevas kohtumenetluses välja nõud, sest see on hageja kohtuväliselt tellitud ekspertarvamuse tasu. Kostja teostas hageja korteris remonttöid lähtudes heast usust ja kõrvaldas veekahjustuste tagajärjel tekkinud kahjud. Teostas töid lähtudes oma erialastest teadmistest ja oskustest ning vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja oli pärast tööde teostamist kostja tööga rahul ning mingeid pretensioone tal kostja vastu ei esinenud. Hageja on töö vastu võtnud. Kostja ei ole korteriomandi asukohaga xxx ainuomanik. Seega tuleb hagejal oma hagi muuta ning täpsustada, kelle vastu hagi soovitakse esitada (tl-d 42-44). Hageja ja kostja vahel oli suuline leping, millega lepiti kokku remondi tegemises ja taastamises nii, nagu enne oli. Hageja leppis kokku J Giga. Kokkulepe sõlmiti selle pärast, et xxx korteris elab kostja kasuisa. Tema all elab Z G, kes on eakas naine. Kostja võttis selle pärast ühendust hageja pojaga, temaga oli lihtsam suhelda ja ühendust hoida. Kostja leppis kokku, sest oli tekkinud veekahju ning selleks, et kahjud kõrvaldada. xxx korter on neljandal korrusel ja uputas kolm korrust allapoole. Kokku leppisid kostja ja J G leppisime kokku. Kostja ei ole Z Giga rääkinud. Pärast seda, kui kostja leppis kokku J G selles, et hakkab olukorda taastama, võeti ühendust mööblifirmaga. Seejärel vaadati, millise tapeediga taastama hakatakse. Ehituspoes tehti pilte ja saadeti need J G. J G ütles, et tal on ükskõik, et otsustage ise, peaasi, et oleks samades värvitoonides. Pärast tuldi hageja juurde ja kostja näitas talle värvivaliku, et tema valiks välja tapeedi ja laminaadi värvi. Hageja ütles, et põhimõtteliselt võiks seda tapeeti ja seda laminaati. Hageja ütles, et vaadake ise. Laminaadi mõõtude kohta hageja ei öelnud midagi (tl-d 116-123). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa 3 (9)
4.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuulub korteriomand asukohaga xxx (xxx korteriomand). Kohus loeb seetõttu asjaolu tõendamist mittevajavaks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on kostja kantud ühisomanikuna kinnistusraamatu registriossa nr xxx (tl 111). Kohus loeb kinnistusraamatu registriosa väljatrükiga tõendatuks, et kostjale kuulub ühisomanikuna korteriomand asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (xxx korteriomand). Hageja on esitanud väite, mille kohaselt xxx korteriomandis toimunud veeavarii tõttu tekkis xxx korteriomandis kahju, mille suurus oli 3735 eurot. Kostja ei ole veeavarii toimumisele ja hagejale kahju tekkimisele vastu vaielnud ning on seda kinnitanud (tl-d 42, 120-121). Kuivõrd asjaolu ei ole poolte vahel vaidluse all, loeb kohus asjaolu tõendamist mittevajavaks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt valitud isik tegi xxx korteriomandis töid veekahjustuste kõrvaldamiseks. Kuivõrd asjaolu ei ole poolte vahel vaidluse all, loeb kohus asjaolu tõendamist mittevajavaks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas veekahjustused on kõrvaldatud. Hageja on seisukohal, et veekahjustused on kõrvaldamata, sest tööd kahjustuste kõrvaldamiseks on tehtud osaliselt ja praaktööna. Kostja leiab, et ta on täitnud hageja ees kõik kohustused.
5.Kohus leiab, et pooltevahelisele õigussuhtele kohalduvad 19.03.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1, § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 koosmõjus § 15 lg-ga 5, võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-d 127 ja 128. Kohus leiab, et hagist nähtuvalt on kostja rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust kasutada oma korteriomandit selliselt, et hagejale ei teki sellest kahju. Hagist ja kostja vastuses märgitud asjaoludest nähtuvalt on kostja soovinud oma kohustuse rikkumist VÕS § 107 mõistes heastada, kõrvaldades ise hageja korteriomandile tekkinud kahjustused. Kohus on seisukohal, et poolte kokkulepe tööde tegemiseks sõlmiti VÕS § 107 mõistes hagejale tekkinud kahju heastamiseks ning ei kujuta endast töövõtulepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisele tuginemisele on hageja menetluse kestel ka loobunud. Hagist nähtuvalt leiab hageja, et kostjal ebaõnnestus kohustuse rikkumise heastamine, sest veekahjustused kõrvaldati osaliselt ning praaktöödena. Kui VÕS § 107 mõistes kohustuse rikkumise heastamine ebaõnnestub, on kahjustatud poolel õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 ning §-d 127 ja 128 järgi kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima, kas hageja on tõendanud veekahjustuste kõrvaldamata jätmise kostja poolt.
6.Hageja tõendab xxx korteriomandile tekkinud veekahjustusi Xxx OÜ 28.04.2017 hinnapakkumisega (tl 5). Xxx OÜ hinnapakkumisega on tõendatud, et veekahjustuste kõrvaldamiseks oli vaja teha vähemalt järgmised tööd: ripplae paneelide vahetus, köögimööbli demontaaž ja montaaž, uksepalede taastamine, köögimööbli uue karkassi (v.a uksed paigaldus), kahjustunud laminaadi eemaldus, põranda puitlaastplaadi eemaldus, uue puitlaastplaadi paigaldus koos materjaliga, uue laminaadi paigaldus, lae kohtparandused ja värvimine, tapeedi eemaldamine ja seina kohtparandused, uue tapeediga tapeetimine (tl 5). Pooled ei ole vaielnud kahjustuste esinemise ja ulatuse üle. Seejuures on kostja saanud hinnapakkumises märgitud rahasumma 3735 eurot (vt tl 6, Lauri Luige 29.08.2017 e-kiri), mis kaudselt näitab kostja nõustumist hagejale tekkinud kahju suuruse ja ulatusega. Pooled ei vaidle selle 4 (9)
üle, et kostja tegi töid veekahjustuste kõrvaldamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, et kostja ei kõrvaldanud tehtud töödega veekahjustusi. Hageja on soovinud tõendada asjatundja kirjaliku arvamusega kostja tehtud tööde puudusi (tl-d 7-9, ekspertarvamus, töö nr: 2017-94). Kohus on seisukohal, et tõendist nähtuvalt ehitusspetsialist A S hinnangul hageja korteris tehtud töödel puudused järgmised: puudused köögi seinte tapeetimisel (paigaldatud pabertapeetide vuugid on kohakuti lahti; vertikaalne paanide ühendus on teostatud ebakorrektselt; lae joone juures on tapeetide lõikamine teostatud ebakorrektselt; kohakuti on tapeedid kahjustatud); köögi laes esinevad värvimata või laigulised kohad, mis võivad olla seoses vale materjali valikuga või ebakorrektse ettevalmistustööde teostamisega; köögi põranda aluskonstruktsiooni ei olnud demonteeritud. Demonteeriti laminaat koos alusvaibaga. Kahjustatud laminaat oli 8 mm paksune ja klassiga 32, asendatud laminaat 6 mm paksune ja klassiga 23, laminaat eraldub värvilt ja struktuurilt. Põranda loodimiseks on kasutatud paigaldatava laminaadi tükki, mis on vale lahendus. Laminaat on paigaldatud vastu seina, mis vale lahendus, sest paigaldamisel tuleb jätta vahe vähemalt 6-8mm seinast katteni. Kahjustatud uksepiidad ei olnud koridori poolt vahetatud (tl-d 8-9). Kohtu hinnangul on dokumentaalne tõend usaldusväärne ning sisaldab teavet hageja korteris veekahjustuste kõrvaldamiseks tehtud tööde kohta. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks tõendi lugeda ebausaldusväärseks. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub asjatundja poolt kirjalikus arvamuses avaldatud teabe ebaõigsus. Kohus loeb tõendiga hageja väited kostja tehtud tööde omaduste kohta tõendatuks. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostjal ebaõnnestus hageja korteriomandile tekitatud kahju heastamine VÕS § 107 mõistes. Kohus leiab, et kuigi hageja korteri seisukord ei olnud võrreldav värskelt remonditud või uue korteri seisukorraga, ei tähenda see, et võlgniku poolt pakutav heastamine võiks olla madalama kvaliteediga kui keskmine kvaliteet VÕS § 77 lg 1 mõistes. Kostja tehtud tööd keskmisele kvaliteedile ei vastanud. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist.
7.Hageja avaldas, et ta on tellinud Xxx OÜ-lt tööd veekahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja on soovinud oma väiteid tõendada 22.01.2018 arve-ettemaksuga nr 18002 (tl 17), 06.05.2018 arvega nr 18005 (tl 18), 05.05.2018 aruandega (tl-d 18-19), hinnapakkumisega (tl 94) ja kinnitusega (tl 92). Kohus on seisukohal, et aruandest nähtub tööde tegemine Xxx OÜ poolt. Aruandele on lisatud fotod, millest on näha korteris tehtud tööd. Kohtu hinnangul on tööde tegemine aruandega usaldusväärselt tõendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis hageja väited ümber lükkaksid. Kohtu hinnangul on hinnapakkumist ja arveid arvestades usutav, et tööde tegemise maksumus oli 1230 eurot (tl-d 17, 18, 94). Kohus on seisukohal, et veekahjustuse kõrvaldamiseks tehtud kulutused on VÕS § 128 lg 3 mõistes otsene varaline kahju. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel olema põhjuslik seos. Kohus leiab, et Xxx OÜ tehtud tööd olid vajalikud endise olukorra taastamiseks, välja arvatud köögi seinte pahteldamine ja värvimine. Kohus on seisukohal, et seinte pahteldamise ja värvimise maksumusega ei ole võimalik tõendada hagejale tekkinud kahju suurust, sest tegemist ei olnud veekahjustuse eelse olukorra taastamisega. Hageja on tõendanud, et seintega seonduvate tööde maksumus oli 330 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 94). Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja on tõendanud kohustuse rikkumise põhjuslikus seoses olevate kulude suuruse 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja tellitud asjatundja arvamuse kulu 180 eurot kujutab endast VÕS § 128 lg 3 mõistes kahju kindlakstegemiseks tehtud mõistlikku kulu, mis on kohustuse rikkumise põhjuslikus seoses. 5 (9)
Kostja koormus on välja tuua ja tõendada asjaolud, et kostja on kahju heastanud, st taastanud korteriomandi olukorra võimalikult lähedaselt olukorrale, milles see enne veekahjustuse tekkimist oli. Samuti oli kostja koormis tõendada, et hageja on heastamisega rahule jäänud või on tööde puudused tingitud hagejast endast. Kostja on esitanud dokumentaalsed tõendid, mille puhul ta ei ole märkinud, milliseid asjaolusid ning milliste tõenditega kostja tõendada soovib, kuigi kohus on selleks kostjale võimaluse andnud (tl-d 72-79). Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu teave, mis lükkab ümber hageja väited kostja tööde omaduste kohta. Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja töid tegi. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et kostjale tekkisid seoses tööde tegemisega kulutused. Kostja kannab riisikot, et heastamine ei õnnestu. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ja vastuväited ei anna alust hagiavalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks.
8.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja korteriomandi ainuomanik. Hageja esitatud kinnistusraamatu registriosa nr xxx väljatrükist nähtuvalt on ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud M R, A Y, T S, A R ja M S (tl 111). Kostja esitatud pärimistunnistusest nähtuvalt on ühisomanikud M R, A Y, T S, A R ja M S xxx surnud V R kaaspärijateks (tl 107). Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus on seisukohal, et xxx korteriomand on kaaspärijate, kellest üks on kostja, ühisomandis. Kohtu hinnangul ei vastuta kaaspärijast ühisomanik AÕS § 75 lg 1 alusel kolmandate isikute ees võrdeliselt enda mõttelise osa suurusega pärandvara ühisusest, sest kaaspärija on kolmandate isikute suhtes ühisomanik. Kaaspärija mõttelise osa suurus pärandvara ühisusest omab tähendust kaaspärijate vahelistes õigussuhetes, sh pärandil lasuvate kulutuste jaotamisel kaaspärijate vahel (PärS § 151 lg 1). Kohus on eeltoodule vaatamata seisukohal, et võlausaldaja ei esitama asja kasutamisega seotud kahju hüvitamise nõuet ühiselt kõigi kaaspärijate kui korteriomandi ühisomanike vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja nõue põhineb sellel, et xxx korteriomandi omanik on tekitanud hagejale kui xxx korteriomandi omanikule kahju. Kohus tuvastas eelnevalt, et selline kahju on tekitatud ning hagejal on õigus nõuda xxx korteriomandi omanikult kahju 1655 eurot hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 järgi saab raha tasumise kohustuse täitmist nõuda. Seega peavad xxx korteriomandi ühisomanikud hüvitama hagejale tekitatud kahju rahas. Hageja saab nõuda kahju hüvitamist vaid ühe korra. Kohus on seetõttu seisukohal, et kahju hüvitamise kohustus on xxx korteriomandi ühisomanike solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 järgi võib hageja võlausaldajana nõuda kogu kohustuse täitmist ainult ühelt solidaarvõlgnikult. Hageja ongi käesoleval juhul teostanud oma VÕS § 65 lg-st 1 tulenevat õigust ning esitanud kahjuhüvitise maksmise nõude ainult kostja M Si vastu.
9.Kohus tuvastas eelnevalt, et xxx korteriomandi ühisomanikel on solidaarkohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju 1260 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1260 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 395 euro tasumise nõudes rahuldamata. 6 (9)
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 1260 eurot viivise tasumist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest 05.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub VÕS § 113 lg-d 1 ja 2. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1260 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1260 eurot.
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas kostja vastu 1655 euro tasumise nõude. Kohus rahuldas hagiavalduse 1260 euro tasumise nõudes. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 76,13% ulatuses (1260 1655-st on 76,13%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 76,13% ulatuses ja hageja kanda 23,87% ulatuses.
13.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1890 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 15,75 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 225 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 225 eurot. Kohus jättis menetluskulud 76,13% ulatuses kostja kanda. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 171,29 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu ning jälgib, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14; Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 1787,40 eurot ning hagihinnast suuremas ulatuses lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud menetluskulud oluliselt ületada hagihinda.
7 (9)
Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: 28.08.2017 konsultatsioon, ajakulu 1 tund; 28.08.2017 materjalidega tutvumine, ajakulu 1 tund; 28.08.2017 avalduse (päring Xxx OÜ-le) koostamine, ajakulu 30 minutit; 09.09.2017 avalduse (ettepanek kostjale lahendada vaidlus kompromissiga) koostamine, ajakulu 30 minutit; 31.10.2017 kompromissiläbirääkimiste pidamine, ajakulu 1 tund; 18.12.2017 avalduse (tähtaeg kostjale puuduste kõrvaldamiseks) koostamine, ajakulu 30 minutit; 05.09.2018 hagiavalduse koostamine, ajakulu 3 tundi; 15.10.2018 hagiavalduse täiendamine, ajakulu 2 tundi; 04.12.2018 vastusega tutvumine, ajakulu 30 minutit; 27.05.2019 ettevalmistus kohtuistungiks, ajakulu 1 tund; 24.01.2020 ettevalmistus kohtuistungiks, ajakulu 30 minutit; 07.02.2020 kostja vastusega tutvumine, ajakulu 30 minutit; 07.02.2020 taotluse koostamine ja tõendite esitamine, ajakulu 30 minutit; 11.02.2020 taotluse koostamine ja tõendite esitamine, ajakulu 15 minutit; 25.08.2020 ettevalmistus kohtuistungiks, ajakulu 30 minutit; 26.08.2020 osalemine kohtuistungil ajakulu 1,5 tundi; 25.09.2020 seisukoha koostamine, ajakulu 30 minutit; 08.10.2020 kostja tõenditega tutvumine, vastuväite koostamine, ajakulu 30 minutit. Kohtuasja materjalides nähtuvalt esitas hageja hagiavalduse 05.09.2018. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist, mis on tekkinud ajavahemikus 28.08.2017 kuni 18.12.2017. Kohus on seisukohal, et kohtueelselt tehtud toimingud kostjalt võlgnevuse saamiseks ei ole kohtumenetluses kantud menetluskuludeks. Selliste toimingute seonduvad kulud võivad olla hageja kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõistes. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega vajalikud lepingulise esindaja kulud 4,5 tunni ulatuses, mis on tekkinud ajavahemikus 28.08.2017 kuni 18.12.2017 lepingulise esindaja osutatud õigusteenusest. Kohus on seisukohal, et 15.10.2018 hagiavalduse täiendamisega seonduv ajakulu on osaliselt põhjendamatu, sest on tingitud hageja poolt puudustega menetlusdokumendi esitamisest. Puuduste kõrvaldamiseks esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on hagiavalduse täiendamisega seonduv ajakulu põhjendatud ühe tunni ulatuses. Lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemise ajakulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 10,25 tunni ulatuses (15,75-5,5=10,25). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 1230 eurot (ajakulu 10,25 tundi x tunnitasu 120 eurot = 1230 eurot). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinda. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks 1230 eurot. Hageja jätab kindlaks määramata hageja lepingulise esindaja menetluskulud 660 euro ulatuses (1890-1230=660). Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 76,13% ulatuses. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 936,40 eurot (76,13% 1230-st on 936,40).
14.Kostja on menetluses osalenud isiklikult. Kostja ei ole menetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel. Kostja ei ole teinud menetlustoiminguid, millega kaasneb kohtukulude tekkimine. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8 (9)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.