lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18271/13

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 04.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18271/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KRS § 341 lg 1, 2, 4, 5, 51KRS § 34 lg 1, 21AÕS § 330Hüpoteegi lõpetamineAÕS § 642KRS § 35 lg 1KRS § 46 lg 5TsMS § 145Riigilõivu tasumisest vabastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 80Elektrooniline vorm

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-18271/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.04.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-21-2161/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.11.20222-21-18447/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.20212-20-9110/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-18271

Määruse kuupäev

Tartu, 4. november 2020

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksukinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

ja

Tolliameti

kaudu)

Puudutatud isikud Nele Noorkikas ja Imre Noorkikas Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-18271 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, avaldaja) esitas 18. septembril 2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kustutada kinnistusregistriosast nr 8837902
1.novembri 2010. a asjaõiguslepingu nr 2641 alusel kinnistusraamatusse kuuendale järjekohale seatud 25 564 euro 66 sendi (400 000 krooni) suuruse hüpoteegi. Kinnistamisavaldusele oli lisatud kinnisasja omanike Nele Noorkikase ja Imre Noorkikase (puudutatud isikud) digitaalselt allkirjastatud nõusolek hüpoteegi kustutamiseks.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 9. oktoobri 2019. a määrusega kinnistamisavalduse käiguta ja kohustas esitama hüpoteegipidaja ja kinnisasja omanike notariaalselt kinnitatud tahteavaldused hüpoteegi lõpetamise kohta. Määruse põhjenduste kohaselt on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi

2-19-18271 lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek.

3.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 7. novembri 2019. a kandemäärusega nr 1262212019 kinnistamisasjas nr 80294201950 kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna eelviidatud dokumente kinnistusosakonnale ei esitatud.
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes kinnistamisavalduse rahuldada ja kustutada kinnistusregistriosast nr 8837902 kuuendale järjekohale avaldaja kasuks seatud hüpoteek.
5.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule.
6.Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. aprilli 2020. a määrusega kandemääruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamisel eristada õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid) ja hüpoteegi kustutamise avaldust. Neist esimesi reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 ja § 330 ning teist kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 ja § 341. Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes. Avaldaja samastab ekslikult kinnistamisavaldust käsutustehinguga. Nimelt on AÕS § 642 esimese lause kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta, kui seadus ei sätesta teisiti. Praegusel juhul ei tulene eriseadustest teisiti. Lisaks õigustatud isiku, s.o hüpoteegipidaja avaldusele on AÕS § 330 esimese lause kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik nõusolek lõpetamisavalduse tegemiseks). Seega tuleb hüpoteegi lõpetamiseks esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis. AÕS § 642 esimesest lausest tuleneb, et lisaks materiaalõiguslikule käsutusele on õiguse lõpetamiseks vajalik ka hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võib KRS § 34 lg 1 kohaselt esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lg 21). KRS § 341 lg 2 p 2 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vaja esitada hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning sama sätte lg 4 järgi ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (KRS § 341 lg-d 5 ja 51). Seega võib kinnistamisavalduse esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik, kuid sellele tuleb lisada vastavalt kinnisasja omaniku või hüpoteegipidaja nõusolek. Kinnistamisavaldus ja nõusolek kande tegemiseks võivad olla digitaalselt allkirjastatud. Eelnevast tulenevalt ei näe seadus erinevalt kinnistamisavaldusest ette, et õiguse lõpetamise materiaalõiguslik avaldus võiks olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustunud avaldajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata 2(4)

2-19-18271 käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80). Praeguses asjas esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi kustutamiseks koos kinnisasja omanike taotlusega kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks, kuid ei esitanud materiaalõiguslikku avaldust ja nõusolekut (käsutustehinguid) õiguse lõpetamise kohta. Kuna kinnistamisavaldusele olid vajalikud dokumendid lisamata (vt ka KRS § 35 lg 1 p 1), jättis kinnistusosakond kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata (KRS § 46 lg 5).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse tühistada ning saata kinnistamisavaldus maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt sätestab KRS § 34 lg 21, et kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. AÕS § 642 ja KRS § 34 lg 21 koosmõjust tuleneb, et hüpoteegi kustutamiseks tuleb esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus, mis võib olla digitaalselt allkirjastatud. KRS § 341 lg 4 sätestab, et hüpoteegi kustutamiseks hüpoteegipidaja avalduse alusel on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. KRS § 341 lg 5 järgi peab nõusolek olema notariaalselt kinnitatud. KRS § 341 lg 51 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Ka kohtupraktika (nt Riigikohtu 27. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 40, maa- ja ringkonnakohtute praktika) toetab avaldaja seisukohta, et hüpoteegi kustutamiseks piisab digitaalallkirjastatud kinnistamisavaldusest ja puudutatud isiku digitaalallkirjastatud nõusolekust. Notar ei kontrolli allkirja kinnitamisel tehingu sisu, isiku teo- ega otsustusvõimet ega selgita välja isikute tahet, mistõttu ei kaasne allkirja kinnitamisega lisandväärtust. Kuna digitaalallkiri on seotud vaid konkreetse isikuga ning kui kinnistu omanik ja hüpoteegipidaja on nõus hüpoteegi kustutamisega, siis juba seeläbi on kaitstud isikute huvid ning puudub vajadus poolte allkirju notariaalselt kinnitada. Riigikohtu seisukoht on oluline, et saavutada ühtne praktika, milliseid ja mis vormis dokumente on vajalik esitada kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust.
9.Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
11.Avaldaja leiab määruskaebuses, et AÕS §-st 642 ja KRS § 34 lg-st 21 ja § 341 lg-test 4, 5 ja 51 tuleneb, et hüpoteegi kustutamiseks piisab digitaalallkirjastatud kinnistamisavaldusest ja puudutatud isiku digitaalallkirjastatud nõusolekust. Kolleegium avaldajaga ei nõustu.
12.AÕS § 642 esimese lause järgi on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine 3(4)

2-19-18271 kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi teise lause järgi tuleb avaldus anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Lisaks sätestab AÕS § 330, et hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. Kohtud on õigesti leidnud, et hüpoteegipidaja kui õigustatud isiku tahteavaldus ja kinnisasja omanike nõusolekud hüpoteegi lõpetamise kohta pidid olema notariaalselt kinnitatud. See nõue tuleneb sõnaselgelt AÕS § 642 esimesest lausest ja AÕS § 330 esimesest lausest (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579/48, p 16). Kehtiv õigus ei näe ette, et hüpoteegi lõpetamise tahteavaldused (nii avaldus kui ka nõusolek) võiksid olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Tegemist on materiaalõigusliku avaldusega hüpoteegi lõpetamise kohta (hüpoteegi lõpetamise käsutustehing) ja materiaalõigusliku nõusolekuga hüpoteegi lõpetamise kohta, mida reguleerib asjaõigusseadus, mitte menetlusliku kinnistamisavalduse ja nõusolekuga kande tegemiseks kinnistusraamatusse, mida reguleerib kinnistusraamatuseadus.

13.Lisaks materiaalõiguslikule tahteavaldusele ja nõusolekule asjaõiguse lõpetamise kohta tuleb AÕS § 642 järgi asjaõiguse lõpetamiseks (hüpoteegi kustutamiseks) teha kanne ka kinnistusraamatusse. KRS § 34 lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 järgi peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud ning lg 51 järgi loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruse p 40 käsitleb kinnistamisavalduse ja sellele lisatava puudutatud isiku nõusoleku vorminõudeid, mis on sätestatud kinnistusraamatuseaduses.
14.Kuna avaldaja ei esitanud kinnistusosakonnale lisaks kinnistamisavaldusele ja kinnistu omanike digitaalallkirjastatud nõusolekule vajalikke notariaalselt kinnitatud asjaõiguslikke tahteavaldusi, on kinnistamisavaldus jäetud õigesti rahuldamata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.Avaldaja on kautsjoni tasumisest TsMS § 145 järgi vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium