Tööõigus

I. R. esitas 06.03.2023.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning hagiavalduse tööandja vastu.

Tervise Arengu Instituut esitas 13.03.2023.a Harju Maakohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

avalduse

Hageja nõuded ja põhjendused

muud publikatsiooni. Atesteerimiskomisjon tegi kostjale ettepaneku viia hageja akadeemiliselt töölt muule ametikohale. Seoses asjaoluga, et hageja oli rase, andis hageja raviasutuse arst kostjale esitamiseks tõendi, milles kohustati kostjat rasedusest tuleneva seisundi tõttu kergendama hageja töötingimusi ajutiselt või viima teisele tööle või ametikohale üle alates 28.11.2022.a kuni emapuhkuse alguseni alates 18.02.2023.a. Kuivõrd kostja hagejale teist tööd ei pakkunud ja töötingimusi ei kergendanud, siis vormistas hageja raviarst hagejale töövõimetuslehe. 09.12.2022.a edastati hageja e-postile kostja 08.12.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Hageja ei nõustu töölepingu erakorralise ülesütlemisega ning leiab, et see on ebaseaduslik ning seetõttu tühine. Ühtlasi leiab hageja, et avalduses esitatud põhjendused on asjakohatud ja väärad. Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesülemise tühisus, lõpetada tööleping alates 18.02.2023.a TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel 12 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 18 000 eurot (brutos), välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 3285,78 eurot (bruto), välja mõista saamata jäänud töötasu TLS § 35 alusel summas 2508,05 eurot (bruto) ning samuti välja mõista hüvitistelt viivis seadusjärgses määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise. Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.03.2023.a kohtumääruses (dtl 144-146).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 14.02.2012.a tähtajatu töölepingu nr 457, millise kohaselt asus hageja kostja juures tööle teaduriabi ametikohal alates 14.02.2012.a täis tööajaga (dtl 24-26). Lepingut on muudetud 01.06.2013.a (dtl 27), 01.10.2014.a (dtl 28), 26.08.2015.a (dtl 29), 01.01.2016.a (dtl 30), 01.02.2017.a (dtl 31), 01.05.2018.a (dtl 32), 01.02.2019.a (dtl 33), 01.02.2020.a (dtl 34), 01.03.2021.a (dtl 35) ning 01.04.2022.a (dtl 36-37).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 08.12.2022.a erakorraliselt üles öelda. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale nõutavaid hüvitisi, saamata jäänud töötasu ning viivist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud. Hageja sellega ei nõustu.

Kohtule esitatud 08.12.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse nr 3-2/326 kohaselt on kostja öelnud hagejaga 14.02.2012.a sõlmitud töölepingu nr 457 erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alates 14.12.2012.a (viimane tööpäev) (dtl 60-61).

Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega.

Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud (dtl 62-63), seega on nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.

Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, samuti on avaldus sisuliselt alusetu. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte, siis on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja poolt 14.12.2022.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel. Hageja väidetel on tööleping üles öeldud konkreetse mõjuva põhjuseta ning seega ebaseaduslik. Samuti oli hageja töölepingu ülesütlemise ajal rase ning kostja oli sellest asjaolust teadlik. Raseduse tõttu töösuhte lõpetamine on käsitletav hageja diskrimineerimisena. Kostja hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Kostja rõhutab, et töölepingu lõpetamise põhjuseks ei olnud hageja 4

rasedus, vaid asjaolu, et hageja ei läbinud atesteerimist, mis on vajalik akadeemilisel töökohal töötamiseks.

TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Seega tuleneb viidatud lõikest, et seadus annab tööandjale võimaluse töölepingu lõpetamiseks töötajast tuleneval ning mõjuva põhjuse olemasolul. Samuti annab viidatud säte mõjuvate põhjuste näidisloetelu.

Kostja on antud juhtumil sisustanud töölepingu ülesütlemise alusena asjaolu, et atesteerimiskomisjoni 14.11.2022.a koosoleku protokollist nr 3-15/55 tuleneb, et hagejat hinnati teaduri ametikohale mittevastavaks ning esitati tööandjale soovitus kaaluda võimalusel hagejale pakkuda mitteakadeemilist töökohta või töölepingu ülesütlemist töökohale mittesobivuse tõttu tuginedes kõrgharidusseaduse (KHaS) § 34 lg 32 p 1 ja § 35 lg 4 (dtl 60-61).

Kohtule esitatud kostja atesteerimiskomisjoni 13.11.2019.a koosoleku protokollist nr 2 nähtub, et 2019.a otsustati, et hageja vastab nooremteaduri ametinõuetele ning määrati hagejale lühem atesteerimise periood 3 aastat, mille põhjuseks oli hageja vähesed tulemused. Leiti, et kolmeks aastaks tuleb planeerida konkreetsed tööülesanded ja oodatavad tulemused, sh vähemalt ühe 1.1 käsikirja avaldamiseks vastu võtmine, milles ta on esimene autor, ja lisaks kolm muud publikatsiooni. Järgmisel atesteerimisel kolme aasta pärast otsustatakse, kas hageja edutatakse järgmisele karjääriastmele või viiakse üle muule ametikohale (dtl 47). Seega nähtub nimetatud otsusest, mis on järgmise atesteerimise tähtaeg – november 2022.a ning mida hagejal tuli konkreetselt teha, et atesteerimine läbida.

14.11.2022.a atesteerimiskomisjoni otsuse kohaselt ei vasta hageja töötulemused järgmise karjääriastme – teaduri ametikoha nõuetele ning sellest tulenevalt on tehtud ettepanek viia hageja akadeemiliselt ametikohalt muule ametikohale (dtl 53).

Atesteerimine on antud juhul hagejaga läbi viidud 14. novembril 2022.a ning see tähtaeg (november 2022) oli hagejale teada juba novembris 2019.a (dtl 47, 53). Hageja on teatanud enda rasedusest 28.11.2022.a edastades kostjale e-kirja selle kohta, et alates tänasest (28.11.2022.a) on avatud töövõimetusleht kergemale või teisele tööle üleviimiseks (dtl 57, 58).

Kooskõlas KHaS § 34 lg 32 võib tööandja nooremteaduri tähtajalise töölepingu erakorraliselt üles öelda lisaks töölepingu seaduse § 88 nimetatud alustele, kui nooremteadur ei läbi käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud atesteerimist.

Hageja atesteerimist ei läbinud. Puudub vaidlus, et hagejale on viidatud atesteerimiskomisjoni otsus edastatud 17.11.2022.a ning hageja antud otsust vaidlustanud ei ole.

Kooskõlas TLS § 88 lg 2 peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Vaata selles osas ka RKTKo 28.09.2016, 3-2-170-16, punkt 13.

Kohtule esitatud 17.11.2022.a e-kirja kohaselt on arutatud võimalust hageja viia teisele ametikohale (vanemlaborant), kuid sellist vajadust ei ole ega pole ka vaba ametikohta (dtl 403). 5

Hageja on toonud kohtu ette, et temaga töölepingu lõpetamise ajal oli kostjal vaba juhiabi ametikoht, kuid kostja seda tööd hagejale ei pakkunud (dtl 64).

Kostja on kohtu ette toonud, et hageja poolt viidatud juhiabi ametikoha näol ei ole kindlasti tegemist kergema tööga kui hageja siiani on teinud, pigem vastupidi. Kohus märgib, et kuivõrd atesteerimiskomisjon on teinud ettepaneku hageja üleviimiseks akadeemiliselt ametikohalt muule ametikohale, siis oleks kostja pidanud seda ametikohta hagejale pakkuma. Kostja seda ei teinud.

Kohus selgitab, et TLS § 88 lg 2 järgi on seaduse eesmärgiks tagada töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures ja vältida töölepingu lõpetamist (vaata selles osas eelpool viidatud Riigikohtu kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-70-16 punkt 13). Seda enam, et hageja oli pikaajaline töötaja, rase ning varasemalt oli hageja vastanud nooremteaduri ametinõuetele (dtl 47).

Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2025.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-19-9619 punktis 12.1 selgitanud, et TLS § 88 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kaalutlusotsus ning säte näeb ette selged kaalumispiirid nii tööandjale kui ka kohtule. Olukorras, kus tööandja eksib kaalumispiiride vastu, on kohtu ülesanne tagada kaalumispiiridele vastav tulemus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine pole toimunud kooskõlas TLS § 88 lg 1 ja 2, mistõttu tuvastab kohus kostjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse.

Samuti on kostja jätnud täielikult arvestamata antud juhul asjaolu, et hageja on teatanud kostjale enda rasedusest 28.11.2022.a (dtl 57, 58).

TLS § 93 lg 1 järgi ei või tööandja töölepingut rasedaga ega naisega, kellel on õigus saada emapuhkust, ega isikuga, kes kasutab isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kooskõlas TLS § 92 lg 1 tööandja ei või üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada emapuhkust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping ülesöelduks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel järgmistel juhtudel- töötaja on rase või kasvatab alla kolmeaastast last.

Seega eristab seadusandja teatud töötajaid (töötajate esindaja, rase ning isik, kes kasvatab kuni kolmeaastast last), kes vajavad täiendavat kaitset. Sellest tulenevalt on kostja antud juhul rikkunud hagejaga töölepingut erakorraliselt üles öeldes ka TLS § 92 lg 1 p 1, lg 2 p 1, § 93 lg 1 ning sellest tulenevalt on ülesütlemine tühine ka kooskõlas TLS § 104 lg 1.

TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.02.2023.a (dtl 12). Kohus rahuldab hageja taotluse ja lõpetab töölepingu alates 18.02.2023.a.

Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu alates 18.02.2023.a. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg 2 järgse hüvitisena 12 kuu keskmise töötasu ulatuses kostjalt väljamõistmist. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu suuruseks 1500 eurot (dtl 37).

Kuni 16.03.2023.a kehtinud TLS § 109 lg 2 redaktsioon sätestas, et kui kohus või 6

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 17.03.2023.a kehtiv TLS § 109 lg 2 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt kohaldatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 109 lõiget 2 muudeti tööturumeetmete seaduse § 47 punktiga 5. Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse rakendussätetes ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole sätestatud, et alates 17.03.2023.a kehtiv TLS § 109 lg 2 on kohaldatav tagasiulatuvalt. TLS § 109 lg-s 2 märgitud hüvitise maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks 08.12.2022.a, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni 16.03.2023.a kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni. Vaata selles osas ka Riigikohtu 26.06.2025.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-23-6597 punkt 34.

TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Vastavalt TLS § 97 lg 2 p 4 peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 90 päeva, kui töösuhe on kestnud kümme ja enamat tööaastat.

Antud juhtumil ei ole kohtu ette toodud kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks hagejaga töölepingu lõpetamist sedavõrd lühikese (6 päeva) etteteatamisega. Kohus arvestab antud juhtumil ka asjaoluga, et hageja on kostja juures töötanud pika aja vältel. Kohus märgib, et hagejal oli kostja juures tööstaaži üle 10 aasta (dtl 24). Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolu, et kostja oleks hagejale vähem etteteatud aja eest hüvitist tasunud.

Kooskõlas TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 4, kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata on töötajal õigus saada tööandjalt rahalist hüvitist. Avaldaja on 15.04.2025.a taotlenud hüvitise väljamõistmist summas 3285,78 eurot perioodi 15.12.2022.a kuni 17.02.2022.a eest, millise kohaselt moodustab hageja keskmine bruto tööpäevatasu 71,43 eurot (dtl 545). Hageja on kohtu ette toonud, et jäi emapuhkusele alates 18.02.2023.a, millest tulenevalt on hüvitise periood 15.12.2022.a kuni 17.02.2023.a (kaasa arvatud) ehk 46 tööpäeva (dtl 545). Kostja hageja nõudesumma suurusega ei nõustu ja on esitanud arvestusele vastuväiteid (dtl 556-557). Kostja palub juhinduda keskmisest töötasust summas 69,89 eurot tööpäeva kohta (dtl 557).

TLS § 29 lg 8 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 § 2 lg 2 arvutatakse keskmist töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud. 7

Kohus leiab, et õige on hageja poolt kohtu ette toodu, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse tasutud lisatasusid (dtl 66) ning seega pole korrektne kostja poolt arvutatud keskmine töötasu (vaata selles osas https://www.tooelu.ee/et/176/keskmisetootasu-arvutamine). Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 3285,78 eurot (46 x 71,43).

Hageja taotleb kostjalt ka hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel väljamõistmist kogusummas 18 000 eurot (12 x 1500). Kostja hüvitise vähendamist taotlenud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 12 kuu keskmise bruto töötasu ulatuses summas 18 000 eurot (12 x 1500).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel (dtl 1112).

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab, et poolte vahel 14.02.2012.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine alates 14.12.2022.a on tühine, mistõttu lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.02.2023.a ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel 12 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 18 000 eurot (bruto) ning hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 3285,78 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude hüvitistelt summas 18 000 eurot ja 3285,78 eurot viivise väljamõistmiseks alates 30.12.2022.a kuni nõuete kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõuete summa. Hageja nõue TLS § 35 alusel saamata jäänud töötasu summas 2508,05 euro kostjalt väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata hageja nõue antud summalt viivise väljamõistmiseks.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.