A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu pärandvara jagamiseks ning B.B. ja C.C. vastuhagi A.A. vastu pärandvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus A.A. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. oktoober 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad/vastuhagis hagejad): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX) ja C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastuapellant (hageja/vastuhagis kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo, nõustaja Andero Ermel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsus täielikult.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada A.A. hagi ning B.B. ja C.C. vastuhagi osaliselt.
3.Lõpetada A.A., B.B. ja C.C. ühisomand pärandvara hulka X asuvale X kinnistule (registriosa nr X) ja X asuvale X kinnistule (registriosa nr X) ja jagada pärandvara järgmiselt:
3.1.Müüa X kinnistu (registriosa nr X) avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha pärast müügi korraldamist seotud kulude mahaarvamist A.A., B.B. ja C.C. vahel võrdsetes osades. Määrata enampakkumise korraldajaks Tartu tööpiirkonna kohtutäitur.
3.2.Müüa X kinnistu (registri nr X) osa, millel asuvad ehitised (kohtuotsuse lisaks oleval plaanil tähistatud numbriga 4), A.A., B.B. ja C.C. vahelisel enampakkumisel koos enampakkumise võitja kohustusega tasuda kahele ühisomanikule kummalegi 1/3 kinnistu müügihinnast, millest on maha arvestatud müügi korraldamisega seotud kulud. Määrata enampakkumise korraldajaks Tartu tööpiirkonna kohtutäitur.
3.3.Jagada ülejäänud X kinnistu osa (kohtuotsuse lisaks olev plaan) A.A., B.B. ja C.C. vahel reaalosadeks selliselt, et C.C.le jääb kinnistu osa, mis on plaanil tähistatud numbriga 1, B.B.le kinnistu osa, mis on plaanil tähistatud numbriga 2 ja A.A.le kinnistu osa, mis on plaanil tähistatud numbriga 3.
4.Kohustada A.A.t, B.B.d ja C.C.d andma nõusolek ühisomandis oleva X kinnistu jagamiseks ja uute katastriüksuste toimingute tegemiseks vastavalt nimetatud plaanile selliselt, et plaanil numbriga 1 tähistatud kinnistu osa jääb C.C. ainuomandisse, plaanil numbriga 2 tähistatud kinnistu osa jääb B.B. ainuomandisse, plaanil numbriga 3 tähistatud kinnistu osa jääb A.A. ainuomandisse ning plaanil numbriga 4 tähistatud kinnistu osa jääb enampakkumise võitja ainuomandisse.
5.Kohustada A.A.d, B.B.d ja C.C.d andma nõusolek ühisomandis oleva X kinnistu teise jao senise omanikukande kustutamiseks ning uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnistu reaalosade ainuomanikena kinnistusraamatusse A.A., B.B. ja C.C. vastavalt kinnistu jagamise tulemusel uute katastriüksuste moodustamisele (kohtuotsuse lisaks olev plaan).
9.Rahuldada B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus osaliselt ning jätta A.A. vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
11.Käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on X kinnistu plaan kahel lehel, millele on märgitud kinnistu jagamise tulemusel moodustatavate katastriüksuste asukohad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 21.05.2015 kohtule hagi B.B. (kostja I) ja C.C. (kostja II) vastu pärandvara jagamiseks. Hageja lõplik nõue oli järgmine (kolm alternatiivi):
- jätta X kinnistu kostjate kaasomandisse võrdsetes osades. Jagada X kinnistu võrdsetes osades selliselt, et kinnistul asuvad ehitised jäävad hageja ainuomandisse (osad vastavalt 28.03.2019 esitatud joonisele nr 2). - müüa X kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada pärijate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele, s.o igaühele 1/3. Müüa X kinnistu osa, millel asuvad ehitised (X mõttelist osa kinnistust – elamu ja kõrvalhooned, sh majandushoone-küün, abihoone ja grillinurk-varjualune) ja nende alune ning juurde kuuluv maa hageja ja kostja I vahelisel enampakkumisel (kostja II ei ole avaldanud soovi hoone omandamiseks), ostja kohustusega tasuda ülejäänud kahele pärijale ostuhinnast summa, mis vastab nende pärandiosale, s.o kummalegi 1/3. Jagada ülejäänud osa X kinnistust (X mõttelist osa kinnistust) hageja ja kostjate vahel võrdsetes osades (osad vastavalt 28.03.2019 esitatud joonisele nr 1); - jätta X kinnistu kostjate kaasomandisse võrdsetes osades. Müüa X kinnistu osa, millel asuvad ehitised (X mõttelist osa kinnistust – elamu ja kõrvalhooned, sh majandushoone-küün, abihoone ja grillinurk-varjualune) ja nende alune ning juurde kuuluv maa hageja ja kostja I vahelisel enampakkumisel (kostja II ei ole avaldanud soovi hoone omandamiseks), ostja kohustusega tasuda ülejäänud kahele pärijale ostuhinnast summa, mis vastab nende pärandiosale, s.o kummalegi 1/3. Jagada ülejäänud osa X kinnistust (X mõttelist osa kinnistust) hageja ja kostjate vahel võrdsetes osades (osad vastavalt 28.03.2019 esitatud joonisele nr 3). Hagiavalduse kohaselt on 02.10.2014 väljastatud pärimistunnistuse järgi D.D. ja E.E. seadusjärgsed pärijad hageja ja kostjad võrdsetes 1/3 osades. Pärijad ei ole suutnud lahendada erimeelsusi, mis puudutavad pärandvara koosseisu kuuluvate X ja X kinnistute jagamist. Hageja soovib omandada X kinnistu osa, millel asuvad ehitised, ning asuda sinna alaliselt elama. Hagejal on nimetatud kohaga kõige tugevam emotsionaalne side, ta on aidanud hoida hooneid ja nende ümbrust korras ning külastas kõige sagedamini isakodu, seda kuni isa surmani, mil kostjad asusid hagejal hoonete kasutamist takistama. Samuti soovib hageja, et tema omandisse jääks hoonetele juurdepääsu võimaldava tee mõlemal poolel asuv mets. Vastasel juhul on tõenäoline, et kostjad võtavad metsa maha ja hooned jäävad lagedale platsile.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja esitasid 15.06.2015 vastuhagi pärandvara jagamiseks ning pärandiga seoses tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kostjate lõplik nõue pärandvara jagamiseks oli järgmine (kolm alternatiivi): - jätta mõlemad kinnistud kostjate kaasomandisse ja hagejale makstakse hüvitis (114 595,72 eurot, s.o 1/3 pärandvara väärtusest); - jätta X kinnistu kostjate kaasomandisse ning X kinnistu jagada kolmeks osaks, kus hoonetega osa saab endale kostja I, ja kostjad tasuvad hagejale hüvitise 79 379,16 eurot; - jagamine viisil, nagu seda tegi Tartu Maakohus 30.09.2017 otsuses (kostja I omandisse jääb X kinnistu metsaeraldiste ja hoonetega, kostja II omandisse X kinnistu metsaeraldised ning hageja omandisse X kinnistu ja X kinnistu metsaeraldised). Kostjad selgitasid, et X kinnistu maja on kõikidele emotsionaalse väärtusega, kuid elanud on seal ainult kostja I. Mõlemad kostjad osalesid maja ülalpidamises ning abistasid vanemaid maja ja selle ümbruse hooldamisel. Pärast vanemate surma ehk ligikaudu X aastat on hoonete eest hoolt kandnud kostja I. Hageja ei ole pärandvara hooldamises osalenud, kuigi kostjad on hagejalt panustamist palunud. Hagejal on maja 15 km kaugusel X. Hageja eraldis X kinnistust piirneb hageja poja kinnistuga. Kohus peaks lähtuma pärimisseaduse (PärS) § 159 lg-st 1 ning arvestama iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku (s.o kostjate) soove. Kostjal I on X kinnistu suhtes erihuvi – sinna elama asumine. Kostjal I puudub isiklik kinnisvara, millel oleks elamu. Kostjal I on samas piirkonnas maatulundusmaa ja ta soovib asuda elama lähemale oma kinnisvarale. Lisaks soovib kostja I elada lähemal vennale. Kostja II erihuviks on asjaolu, et kostja II rajatud tee üle X kinnistu kostja II koju oleks tema omandis.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. detsembri 2019 otsusega A.A. hagi ning lõpetas A.A., B.B. ja C.C. ühisomandi pärandvara hulka X asuvale X kinnistule (registriosa nr X) ja X asuvale X kinnistule (registriosa nr X) ning otsustas jagada pärandvara selliselt, et: 1) jätta X kinnistu B.B. ja C.C. kaasomandisse võrdsetes osades; 2) müüa X kinnistu osa, millel asuvad ehitised (elamu ja kõrvalhooned, sh majandushooneküün, abihoone ja grillinurk-varjualune), kokku X suurune mõtteline osa kinnistust, millele vastab ca 1,65 ha suurune maa-ala, A.A. ja B.B. vahelisel enampakkumisel koos ostja kohustusega tasuda kahele ühisomanikule nende pärandiosa kohaselt kummalegi 1/3 kinnistu müügihinnast; 3) jagada ühisomand X suurusele mõttelisele osale X kinnistust A.A., B.B. ja C.C. vahel võrdsetes osades järgmiselt, võttes aluseks käesolevale otsusele lisatud X katastriüksuse jagamise plaani:
3.1.A.A. ainuomandisse jääb plaanil sinise värviga tähistatud osa, s.o osa metsaeraldisest nr 1 (1,4 ha) ja nr 8 (0,6 ha) ning metsaeraldised nr 3, 4, 5, 6, 7 ja 10.
3.2.B.B. ainuomandisse jääb plaanil punase värviga tähistatud osa, s.o osa metsaeraldisest nr 8 (0,4 ha) ja metsaeraldised nr 9, 11, 12 ja 13.
3.3.C.C. ainuomandisse jääb plaanil rohelise värviga tähistatud osa, s.o osa metsaeraldisest nr 1 (4,1 ha) ja metsaeraldis nr 2 ning metsaeraldise nr 1 sisse jääv sissesõidutee (tähistatud kollase joonega). Maakohus kohustas B.B.d ja C.C.d andma nõusolekud ühisomandis oleva pärandvara jagamiseks, jagamisega seotud toimingute tegemiseks katastriüksuste moodustamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning asendas nende nõusolekud kohtuotsusega. B.B. ja C.C. vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tühistas Tartu Ringkonnakohus 26.02.2018 otsusega Tartu Maakohtu 30.09.2017 otsuse osas, milles maakohus jagas pärandvara. Seega lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel üksnes pärandvara jagamist. Pärandvara jagamisel kuuluvad kohaldamisele PärS § 152 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätted. Kuna kostjad on X kinnistut soovinud oma kaasomandisse võrdsetes osades, pole alust panna X kinnistut avalikule enampakkumisele ega jätta hageja ainuomandisse. Seega jäävad rahuldamata hageja II alternatiiv ja kostjate III alternatiiv. Lisaks ei pea kohus võimalikuks jätta X kinnistut hagejale vastu tema tahtmist. Nii hageja kui kostja I soovivad saada enda ainuomandisse X kinnistu hoonetega osa ja selle juurde kuuluvat maad. Kohus lähtub PärS § 159 lg-st 3 ning Riigikohtu selgitustest, mille kohaselt on sellises olukorras üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kohus jätab rahuldamata taotlused, milles sisaldub X kinnistu hoonetega osa jätmine hageja või kostja I ainuomandisse või mõlema kostja kaasomandisse, s.o hageja I alternatiiv ning kostjate kõik kolm alternatiivi. Seega vastuhagi jääb rahuldamata. X kinnistu hoonetega osa müüakse hageja ja kostja I vahelisel enampakkumisel ning ostja tasub ülejäänud kahele ühisomanikule kummalegi 1/3 müügihinnast. Ülejäänud osa X kinnistust tuleb jagada hageja ja kostjate vahel selliselt, et kõik kaasomanikud saavad võimalikult võrdse osa varast. Kohtupraktikas on viidatud, et ühisomanike huvid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad ning ühisomanike vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud ühisomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. Nii hagejal kui kostjal I on erihuvi X
kinnistu hoonetega osa suhtes, seda ka PärS § 159 lg 1 mõttes, kuid kohus ei pidanud kummagi huvi niivõrd ülekaalukalt suureks, et sel alusel kinnistu hoonetega osa jagada. Ka ei ole olulist tähendust sellel, et kostjate arvates tuleks arvestada kostjate kui 2/3 pärijate seisukohti PärS § 159 lg-s 1 nimetatud kaaspärijate enamuse soovide arvestamise mõttes. Sisuliselt on X kinnistu hoonetega osa puhul vaidlus kahe pärija vahel ja asjaolu, et kostja II toetab venna saamist elamu omanikuks, ei saa pidada kinnistu jagamisel määravaks. Eelnevast tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja III alternatiiv, mille rahuldamisel on nii hagejale, kostjale I kui kostjale II jääva vara turuväärtused ligikaudu võrdsed. Kostjad on tõstatanud küsimuse seoses kostja II sissesõiduteega, leides, et metsaeraldise nr 4 jagamine hagis taotletud viisil tähendab seda, et kostja II rajatud tee jääb osaliselt hageja kinnistule. Hageja leiab, et tee osa, mis jääb hageja kinnistu piiridesse, mõõdetakse eraldi katastriüksusena välja või liidetakse kostja II maadega. Arvestades, et kostjad ei ole esitanud ühtegi konkreetset taotlust, leidis kohus, et teega seonduv on võimalik lahendada maakorralduslikult ja puudub vajadus sissesõidutee käsitlemiseks kohtulahendi resolutsioonis.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.B.B. ja C.C. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta A.A. hagi rahuldamata ning rahuldada B.B. ja C.C. vastuhagi ning jätta B.B. ja C.C. menetluskulud A.A. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Asjas tuleb kohaldada erinormina PärS § 159 lg-t 1 AÕS § 77 ees, kuna pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid siis, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 3). Pärimisseadus sätestab teisiti, kuna PärS § 159 lg 1 kohaselt pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Kohus leidis ekslikult, et puudub alus rääkida pärijate enamuse tahtest, sest X kinnistu hoonetega osa soovivad ainult kostja I ja hageja. Kostjad on vastuhagis soovinud kogu X kinnistut kaasomandisse. Pärandvara tuleb jagada viisil nagu soovib kaaspärijate enamus. 2) juhul kui õigeks normiks on PärS § 159 lg 3 koostoimes AÕS §-ga 77, siis tuleb pärandvara suunata pärijatevahelisele enampakkumisele. Olukorras, kus kostja II on väljendanud soovi X kinnistu hoonetega osa omandamiseks, ei saa kohus valida lahendust, kus kostja II ei saa enampakkumisel osaleda; 3) ei saa kohus lähtuda ka hageja alternatiivist II, mis samuti eeldab X kinnistu müüki hageja ja kostja I vahelisel enampakkumisel ning X kinnistu müüki avalikul enampakkumisel. Seega on ainuvõimalikud kostjate alternatiivid I ja II, mis lähtuvad pärijate enamuse tahtest ning kinnisasja jagamise maakorralduslikust võimalikkusest; 4) on kohtuotsus põhjendamata ja seda ei ole võimalik täita, kuna kohtu lahendus ei ole maakorralduslikult võimalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-61-12). Seda kinnitavad kaebusele lisatud Maa-ameti 13.01.2020 vastus, X 20.01.2020 vastus ja riiklikult tunnustatud ekspert F.F. 20.01.2020 seisukoht, millised tõendid paluvad apellandid võtta asja juurde. Hageja ei tõendanud, et taotletud jagamise viis on võimalik ning kohus jättis kostjate väited tähelepanuta. Kostja I enampakkumise parima pakkumise korral jäävad kostja I ostetavad kõrvalhooned hageja maaüksuse plaanil eraldise nr 5 sisse. Neile ei ole määratud teenindusmaad. Hageja taotletud viisil kõrvalmaanteest eraldi katastriüksuse moodustamine ei ole võimalik, sest määratlemata on tehnilised tingimused. Hageja ei ole tõendanud, et vajaliku tee laiusega katastriüksuse moodustamine on maakorralduslikult võimalik. Eraldi katastriüksuse
moodustamine tooks kaasa täiendavaid vaidlusi ja kulusid. Kui moodustada eraldi katastriüksus teest, mis viib X taluni, siis tee kõrvale jääb metsariba, millest ei saa maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 6 järgi katastriüksust moodustada. Katastriüksuse piiri määramine mööda metsaeraldise piiri ei taga lihtsaid ja selgeid piire (eraldiste nr 1 ja 6 vahel ja eraldise nr 3 ümber on piir looklev); 5) on kohus rikkunud selgitamiskohustust, kuna on märkinud alles kohtuotsuses, et kostjad oleksid pidanud teega seonduvalt esitama taotlusi. Kostjad olid seisukohal, et jagamine viisil, mis ei võimalda kostjale II juurdepääsu oma kodule, ei ole lubatav.
5.A.A. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ning selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud B.B. ja C.C. kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda, kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohti ei ole asjas põhjendatud kohaldada. TsMS § 163 reguleerib menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral. Poolte esitatud pärandvara jagamise alternatiivid on liialt erinevad selleks, et neist ühe valimisel võiks teha järelduse, et sellisel viisil vara jagamine on ka vastaspoole huvides. Kohtu hinnang on üllatuslik ega ole jälgitav.
6.A.A. vaidleb B.B. ja C.C. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti kohaldanud PärS § 159 lg-t 1. PärS § 159 lg 1 üksnes täiendab AÕS § 77 lg-t 2 tingimustega, millega tuleb lisaks arvestada. PärS § 159 lg 1 koosmõjus AÕS §-ga 77 tähendab seda, et kohus peaks jagama pärandvara, kasutades sellist viisi (üks AÕS § 77 lg-s 2 loetletust), mida soovib enamik kaaspärijatest. Pärast seda tuleb kohtul ikkagi kaalutlusõiguse alusel otsustada, kellele mis ese jääb ja/või kuidas seda kaaspärijate vahel jagada. PärS § 159 lg-d 2 ja 3 sätestavad võrreldes AÕS § 77 lg-ga 2 teisiti (asjade puhul, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks pärandi eset otstarbekalt kasutada, on välistatud kahe pärandvara jagamise viisi kohaldamine); 2) on kohus järginud AÕS § 77 ja PärS § 159 lg 1 nõudeid. Asjas esinevad kaaspärijate enamiku soovid AÕS § 77 lg-s 2 toodud pärandvara jagamise viisi osas, kuid kohus on sellega arvestanud. Asjaolu, et kohus ei jaganud kinnistut sellisteks reaalosadeks nagu soovisid kostjad, ei muuda kohtuotsust ebaõigeks. Kohus peab arvestama kaaspärijate enamiku soove üksnes AÕS § 77 lg-s 2 toodud pärandvara jagamise viisi valikul. See, kuidas vastav pärandvara jagamise viis reaalselt ellu viiakse, otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel. Eksitav on väide nagu oleks kostja II soovinud saada X kinnistu hoonetega osa omanikuks. Samas hageja ei ole vastu, kui kostja II soovib osaleda hoonetega reaalosa enampakkumisel; 3) on X kinnistu reaalosadeks jagamine kohtuotsuses märgitud viisil võimalik. Hageja on seda tõendanud mh X 27.04.2017 seisukohaga. Tee katastriüksus moodustatakse maakorralduslike nõuetega arvestades lähtuvalt kohtu kinnitatud kinnistu jagamise skeemist. Samas on hageja nõus ka teeservituudi seadmisega. Tegemist on sisuliselt avaliku teega ja ei ole põhjust arvata, et tee kasutamisega võivad kaasneda probleemid. Kostjate osundatud metsariba jääb põllu külge. Piirisihid ei pea olema maksimaalse laiusega. Juhul kui enampakkumise võidavad kostjad, siis hoonetega kinnistu moodustatakse selliselt, et see oleks ühtne kinnistu, kuhu kuulub ka eraldis nr 3 ja osa eraldisest nr 5;
4) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kostjad pidid aru saama, et kohus võib rahuldada nõuded selliselt, et võib tekkida vajadus taotleda juurdepääsu määramist. Kui kostjatel on juurdepääsuga probleeme, on neil võimalik esitada vastav nõue sõltumata maakohtu lahendist.
7.B.B. ja C.C. vaidlevad A.A. vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on menetluskulude jätmine poolte kanda kooskõlas kohtupraktikaga. Pärandvara ühisusele kohaldatakse kaasomandi jagamise sätteid. Riigikohus on sedastanud, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1. Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil (3-2-1-70-10, p 14; 3-2-1-138-08, p 12). Riigikohus on leidnud, et kohtud võivad kalduda TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõttest kõrvale siis, kui kaasomandit ei lõpetata üldse või ei esita üks pooltest üldse vastuhagi; 2) on hageja süüdi menetluse venimises ja menetluskulude suurenemises (ekspertiisiks vajalike dokumentide väljaandmisest keeldumine, korduvad valeväited kostjate aadressil).
8.B.B. ja C.C. esitasid vastuseks ringkonnakohtu selgitustele täiendava seisukoha, kus toovad pärandvara jagamiseks välja kolm alternatiivi: Alternatiiv nr 1 – lõpetada pärandvara ühisus selliselt, et nii X kui ka X kinnistu jäävad kostjate kaasomandisse ja kostjad kohustuvad solidaarselt tasuma hagejale 114 595,72 eurot. Alternatiiv nr 2 – kostjad taotlevad uue alternatiivina pärandvara ühisuse lõpetamist ning kaasomandi jagamist viisil, kus X kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja X kinnistu kaasomanike ehk kõigi pärijate vahelisel enampakkumisel. Alternatiiv nr 3 – X kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. X kinnistu osas kohaldatakse jagamise plaani (lisa 2). Jagamise plaani osas on kohalik omavalitsus andnud oma nõusoleku kinnistu jagamiseks (lisa 3). Jagamine sellisel viisil tähendaks seda, et plaanil numbriga 1 märgitud kinnistu jääb C.C. ainuomandisse ning C.C.l on tagatud juurdepääs oma koju ja tema kodule lähimal asuv maa jääb tema omandisse. Plaanil märgistatud maaosad 2 ja 3 lähevad enampakkumisele A.A. ja B.B. vahel, alghinnaga 88 000 eurot. Sellisel viisil jagamine on pärijatele soodsam – kaasomandi osas väljamakstav summa ei oleks sedavõrd suur kui teise alternatiivi puhul. Samuti on tagatud see, et isik, kelle omandisse jääb maja, saab selle ümbruses asuva kinnistu. Samas on olnud hageja paindumatu plaani osas, millega tagatakse C.C.l oma kinnistule juurdepääs viisil, et juurdepääs jääks C.C. kinnistule, mistõttu oleks õigusrahu huvides mõistlikud esimene ja teine alternatiiv. Alternatiiv nr 4 – X kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. X kinnistu osas kohaldatakse jagamise plaani (lisa 2). Jagamise plaani osas on kohalik omavalitsus andnud oma nõusoleku kinnistu jagamiseks (lisa 3). Jagamine sellisel viisil tähendaks seda, et plaanil numbriga 1 märgitud kinnistu jääb C.C. ainuomandisse. Plaanil märgistatud osa 2 läheb enampakkumisele A.A. ja B.B. vahel, alghinnaga 1 euro. Kostjad jäävad kompromissipakkumise juurde tasuda A.A.le 150 000 eurot.
9.A.A. esitas vastuseks ringkonnakohtu selgitustele täiendava seisukoha, milles esitab vastuväite kohtu tegevusele apellantide täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ning palub
jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid – 13.01.2020 kiri nr 11-2/20/117-2; kaart märgetega; X katastriüksuse jagamine X 20.01.2020 kiri nr 4-15/446 ja F.F. seisukoht 20.01.2020 – asja juurde võtmata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et X kinnistu jagamine maakohtu 20.12.2019 otsuses toodud viisil on maakorralduslikult võimalik. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, siis palub vastustaja lahendada asi selliselt, et lõpetada A.A., B.B. ja C.C. ühisomand X ja X kinnistutele ning jagada pärandvara järgmiselt: 1) jätta X kinnistu B.B. ja C.C. kaasomandisse võrdsetes osades; 2) müüa X kinnistu osa, millel asuvad ehitised ja mis on märgitud lisas 3 toodud plaanil numbriga 4 (kogu viirutatud ala) (suurusega 2,0 ha, sh metsaeraldisest nr 1 – 0,05 ha, nr 5 – 0,25 ha ja metsaeraldis 3 – 0,2 ha), A.A., B.B. ja C.C. vahelisel enampakkumisel koos ostja kohustusega tasuda ülejäänud kahele ühisomanikule nende pärandiosa kohaselt kummalegi 1/3 kinnistu müügihinnast; 3) jagada ülejäänud X kinnistu osa A.A., B.B. ja C.C. vahel järgmiselt, võttes aluseks lisas 3 toodud X katastriüksuse jagamise plaani: - A.A. ainuomandisse jääb plaanil sinise värviga tähistatud osa nr-ga 3, s.o osa metsaeraldisest nr 1 (suurusega 1,54 ha), nr 5 (suurusega 2,35 ha), nr 6 (suurusega 0,54 ha) ja nr 8 (suurusega 0,75 ha) ning metsaeraldised nr 4, 7 ja 10; - B.B. ainuomandisse jääb plaanil punase värviga tähistatud osa nr-ga 2, s.o osa metsaeraldisest nr 8 (suurusega 0,25 ha) ja metsaeraldised nr 9, 11, 12 ja 13; - C.C. ainuomandisse jääb plaanil rohelise värviga tähistatud osa nr-ga 1, s.o osa metsaeraldisest nr 1 (suurusega 3,91 ha) ja nr 6 (suurusega 0,06 ha) ja metsaeraldis nr 2 ning metsaeraldise nr 1 sisse jääv sissesõidutee (tähistatud kollase joonega ja numbriga 5). Kohustada A.A.d, C.C.d ja B.B.d tagama X katastriüksuse (X:X:X) jagamise tulemusena moodustatavatele uutele maaüksustele otstarbekad juurdepääsuteed kinnistul asuva X kaudu. Vastustaja selgitab, et poolte vahel ei ole vaidlust, et ka pärast X kinnistu jagamist oleks uutele kinnistutele tagatud juurdepääs samal viisil nagu see toimub praegu ehk X kinnistut läbiva X kaudu. Tulenevalt ülaltoodust saaks kohus määrata, et X kinnistu tuleks jagada kas maakohtu otsuses märgitud viisil või käesoleva menetlusdokumendi lisas 3 toodud alternatiivsel viisil, kuna pooled ei vaidle selle üle, et X katastriüksuse (X:X:X) jagamise plaanil näidatud uute maaüksuste moodustamisel menetlusosalised tagavad juurdepääsud plaanil moodustatavatele maaüksustele, mh juurdepääs on tagatud X ja moodustatava maaüksuse nr 5 kaudu. Juhuks kui kohus leiab, et juurdepääsuteed tuleb määrata kohtuotsusega, esitab vastustaja vastava nõude.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagab hageja ja kostjate ühisomandisse kuuluva pärandvara selliselt, et X kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse pärast enampakkumise kulude mahaarvamist hageja ja kostjate vahel võrdsetes osades ning X kinnistu vastavalt kohtuotsusele lisatud plaanile selliselt, et X kinnistu osa, millel asuvad hooned ja mis on plaanil tähistatud numbriga 4, müüakse hageja ja kostjate vahelisel enampakkumisel koos enampakkumise võitja kohustusega tasude ülejäänud kahele ühisomanikule kummalegi 1/3 kinnistu osa müügihinnast ning X kinnistu ülejäänud osa jagatakse hageja ja kostjate vahel reaalosadeks selliselt, et hagejale jääb kinnistu osa, mis on plaanil tähistatud numbriga 3, kostjale I kinnistu osa, mis on plaanil tähistatud numbriga 2 ja kostjale II kinnistu osa, mis on plaanil tähistatud numbriga 3.
Käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa on X kinnistu jagamise plaan kahel lehel. Kostjate apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostjad kaaspärijad ning nendest igaühele kuulub 1/3 pärandvarast. Pärandvarasse kuuluvad X ja X kinnistu ning hageja ja kostjate vahel on vaidlus pärandvara jagamise viisi osas (eelkõige selles, kellele peaks jagamise tulemusena jääma X kinnistul olevad ehitised ja nende teenindamiseks vajalik maa). Vastavalt PärS § 152 lg-le 3 kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamist täpsustavad PärS § 159 lg-d 1-5 ning PärS § 159 lg-d 2-4 katavad sisuliselt AÕS § 77 sätted, mis reguleerib kaasomandis oleva asja jagamist. Seega tuleb pärandvara jagamisel lähtuda AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud asja jagamise viisidest, arvestades ühtlasi PärS § 159 lg-s 1 märgitud täiendavaid tingimusi (kaaspärija erivajadused ja -huvid, kaaspärijate enamiku soovid, samuti testaatori viimane tahe). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-17 p-s 22 rõhutanud, et kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ega ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Sama lahendi p-s 24 asus Riigikohus seisukohale, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul põhjendatud panna asi või õigus kaasomanike (ühisomandike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad ning kui asja või õigust soovib kaasomanik (ühisomanik) endale, peab kohus arvestama ka hüvitise määraga, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma.
12.Ringkonnakohtu menetluse kestel (sh kohtuistungil) täpsustasid kostjad oma nõuet X kinnistu jagamise viisi osas ning jäid selle juurde, et kõige mõistlikum oleks X kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada pärast enampakkumise kulude mahaarvamist hageja ja kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on nõus X kinnistu jagamisega selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse hageja ja kostjate vahel võrdsetes osades. Kuigi maakohtu menetluses esitasid hageja ja kostjad X kinnistu jagamise osas mitmeid viise, ei selgitanud maakohus välja, milline on kostjate tegelik tahe X kinnistu jagamise osas. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus X kinnistu jagamise osas selliselt, et see jäeti kostjate kaasomandisse võrdsetes osades. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning jagab X kinnistu selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt ning müügist saadud raha jagatakse pärast enampakkumise kulude mahaarvamist hageja ja kostjate vahel võrdsetes osades.
13.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on peamine etteheide maakohtule see, et kohtuotsusega on välistatud kostja II võimalus omandada X kinnistul asuvad ehitised. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad esitanud maakohtule kolm alternatiivi X kinnistu jagamiseks ning selgitamiskohustuse täitmise raames oleks maakohus pidanud tegema selgeks, kas kostja II tahe on välistada võimalus omandada X kinnistu jagamise tulemusel seal asuvad ehitised. Ringkonnakohtu 30.03.2020 kirja alusel täpsustasid kostjad 05.06.2020 vastuses oma seisukohti ning ühe alternatiivina soovisid mõlemad kostjad osaleda pärijate vahelisel X
kinnistu enampakkumisel. Hageja 05.06.2020 vastuse kohaselt ei ole tal vastuväiteid, et X kinnistu ehitiste aluse kinnistu osa enampakkumisel osalevad lisaks talle mõlemad kostjad. Hageja ja kostjad on D.D. ja E.E. seadusjärgsed pärijad võrdsetes osades. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 11 märkis (viitega Riigikohtu praktikale), on ühisomandike huvid ja soovid eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Nimetatud eeldust ei ole hageja ja kostjad menetluse kestel ümber lükanud. Kuna kostjate üheks alternatiivseks sooviks on jagada X kinnistu selliselt, et müüa see pärijate vahelisel enampakkumisel ning hageja on nõustunud X kinnistu ehitiste aluse osa müümisega kõigi kolme pärija vahelisel enampakkumisel, on ringkonnakohtu arvates õiglane ja põhjendatud X kinnistu ehitiste aluse osa müümine hageja ja kostjate vahelisel enampakkumisel. Sellisel juhul on tagatud kõigi pärijate huvide arvestamine võimalikult suures ulatuses. Siinjuures arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et hageja kinnituse kohaselt ei võimalda tema vanus ja varaline seisund osaleda X kinnistu tervikuna või kostjate 05.06.2020 vastuse alternatiivide 3 ja 4 märgitud suuruses kinnistu osade enampakkumisel. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kinnistu ehitiste aluse maa osas on võimalik moodustada eraldi katastriüksus, on võimalik jagada kinnistu selliselt, et kinnistu ehitiste alune osa müüakse hageja ja kostjate vahelisel enampakkumisel ning ülejäänud kinnistu osa jagatakse hageja ja kostjate vahel reaalosadeks. Seejuures on enampakkumise võitjal kohustus tasuda kahele ülejäänud pärijale 1/3 müügihinnast. X kinnistu reaalosadeks jagamisega on nõus nii hageja kui kostjad. X kinnistu ning X kinnistu ehitistega osa enampakkumise viib läbi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks lahend nr 3-2-1-61-12) rõhutanud, et maatükist reaalosa eraldamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. MaaKS § 13 lg 4 kohaselt kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Kinnisasja jagamisel peab olema tagatud selle otstarbekas kasutamine ja majandamine ning MaaKS § 5 lg 2 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel muu hulgas sellest, et oleks tagatud kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasja terviklikkus ja otstarbeks kuju, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine, teede otstarbekas kasutamine. Seega juhul, kui kinnisasja jagamise tulemusena moodustatakse ehitiste aluse kinnistu osast eraldi kinnistu, peavad kõik ehitised jääma ühe katastriüksuse koosseisu, katastriüksuse piirid olema lihtsad ja selged ning vältida tuleb ribasuse tekkimist. Maakohus ei ole nimetatud nõuetega arvestanud (vt maakohtu otsuse aluseks olnud plaan nr 3, IV kd, tl 109). Hageja 05.06.2020 seisukohale lisatud plaan (V kd, tl 10) ei vasta samuti MaaKS § 5 lg-s 2 ettenähtud nõuetele, kuna metsaeraldised ei ole maastikul sirgete piiridega ning metsaeraldise nr 1 sisse jääb sissesõidutee (eraldi katastriüksus). Nimetatud puudustele on juhtinud tähelepanu nii Maa-amet 13.01.2020 vastuses kui X 20.01.2020 vastuses (vt kostjate apellatsioonkaebuse lisa). Arvestades seda, et hageja ja kostjate õigustatud huvidega on kõige enam kooskõlas olukord, kus X kinnistu ehitiste alune osa müüakse hageja ja kostjate vahelisel enampakkumisel ning samas peab eraldi moodustatav katastriüksus vastama maakorralduse nõuetele, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud lähtuda X kinnistu jagamisel kostjate 05.06.2020 vastusele lisatud plaanist 1 ja 2 (IV kd, tl 186 ja 187) ning neid täiendada. Eraldiseisev katastriüksus, millel asuvad ehitised, on võimalik moodustada selliselt, et kinnistut läbiva X kinnistu osadel 1 ja 2 paiknevast nurgast kulgeb piir ülalt alla X jätkuna selliselt, et ehitised jäävad Xst vasakule. Samas peaks kinnistu osadel 1 ja 2 asuv X lõik kuni tee nurgani jääma kinnistu osa 2
koosseisu ja nurgast edasi X kinnistu suunas kinnistu osa 1 koosseisu. Uus ehitistealune katastriüksus tuleb tähistada plaanil numbriga 4. Kinnistu ülejäänud osad tuleb jagada selliselt, et kostjale II tuleb jätta kinnistu osa 1, kostjale I kinnistu osa 2 ja hagejale kinnistu osa 3. Ringkonnakohus leiab, et kinnistu osad 1, 2 ja 3 peavad olema võimalikult võrdse suurusega. Seetõttu tuleb kinnistu osade 2 ja 3 vaheline piir määrata selliselt, et eraldis nr 8 jääb kinnistu osa 3 koosseisu ning kinnistu osade 3 ja 2 vaheline piir määratakse sirgelt võimalikult mööda eraldiste nr 7 ja nr 8 piiri kuni kinnistut läbiva Xni. Edasi kulgeb kinnistu osade 3 ja 2 vaheline piir mööda X-i kuni plaanil (IV kd, tl 186) oleva kinnistu osi 2 ja 3 eraldava piirini. Selliselt suureneb kinnistu osa 2 eraldisete nr 6 ja nr 7 ning osaliselt eraldiste nr 1 ja nr 4 arvelt ning vastavas osas väheneb kinnistu osa 3 suurus. Ringkonnakohtu arvates on kinnistu ülejäänud osa jagamine sellisel viisil põhjendatud eelkõige sellega, et kinnistu osa 1 piirneb kostjale II kuuluva kinnistuga, kostja II on suures ulatuses oma vahenditega remontinud X kinnistut läbiva tee ning kostjal II ja I on omavahel heanaaberlikud suhted. Hagejale kinnistu osa 3 jätmine on põhjendatud lisaks eelnevalt ka sellega, et kinnistu osa 3 piirneb X kinnistu osaga, mis kuulub annaku alusel hageja pojale. Ringkonnakohus leiab, et kinnistu ülejäänud osade sellisel viisil jagamine tagab kõige paremini uute moodustatavate kinnistute otstarbeka majandamise ja kasutamise. Uute kinnistu osade 2 ja 4 piirid on plaanil tähistatud oranži värviga ja sellega eristatavad kinnistu osadest nr 1 ja nr 3. Ringkonnakohus rõhutab, et hageja ja kostjate poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad Maa-ameti ja X seisukohad kinnitavad, et eelmärgitud viisil on võimalik X kinnistut jagada. Muud X kinnistu võimalikud jagamise viisid jätab ringkonnakohus eespool märgitud põhjendusi arvestades tähelepanuta.
14.Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt näiteks lahend nr 3-2-1-104-05, p 7), et kaasomandi lõpetamise ja kinnisasja jagamise kohta tehtud kohtulahend ei asenda kinnistamiseks vajalikke muid dokumente, vaid üksnes jagamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavalduse jagamiseks. Seega tuleb täiendavalt läbi viia jagamiseks vajalikud maakorraldustoimingud ja esitada kinnistamisavaldus jagamise kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus ei saa sellest tulenevalt kohtuotsusega üheselt kindlaks määrata tekkivate kinnisasjade piire. Samas ringkonnakohus märgib, et kohtuotsusele lisatava kinnistu plaani ja selle juurde kuuluva eraldiste plaani alusel saab kindlaks määrata uute kinnisasjade asukohad ja orienteeruva suuruse. Uute kinnisasjade täpsed suurused selguvad pärast maakorraldustoimingute läbiviimist.
15.PärS § 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-104-05 p-s 9 märkinud, et kuna uute kinnisasjade täpsed piirid otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses pärast kaasomandi lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemist, ei ole AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine võimalik kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamisega ühes menetluses. Seega saab kohus võimalike hüvitisnõuete üle otsustada vajadusel eraldi menetluses. Samuti ei ole praeguses menetluses võimalik teeservituudi seadmine (juhul, kui see oleks põhjendatud), kuna ei ole teada, kellele pärijatest jääb enampakkumise läbiviimist uus moodustatav kinnistu, millel asuvad X kinnistu ehitised.
16.KRS § 341 lg 8 kohaselt kohtuotsus kaasomandis oleva kinnistu jagamise kohta saab asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on teinud otsuse kaasomandi (ühisomandi) jagamise ja selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile
kinnistu jagamiseks esitada, sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid, kinnistu jagamisel tuleb KRS § 36 lg 2 kohaselt kinnistamisavaldusele lisada ka katastriüksuse plaani koopia. Seega saab käesolev kohtuotsus asendada vaid kinnisasja jagamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks kohtuotsuses märgitud viisil (TsÜS § 68 lg 5) ning vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
17.Praeguses asjas on nii hageja hagis kui kostjad vastuhagis taotlenud ühisomandi lõpetamist ning pärandvara jagamist. Maakohus lõpetas ühisomandi ja jagas pärandvara. Seega lõpetati ühisomand ja jagati pärandvara eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kelle (kas hageja või kostjate) soovitud viisil ühisomand lõpetati. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahend nr 3-2-1-70-10) asunud seisukohale, et sellistel asjaoludel on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohus on menetluskulud selliselt ka jaganud. Samas on maakohus kohtuotsuse resolutsioonis märkinud, et A.A. hagi rahuldatakse ning B.B. ja C.C. vastuhagi jäetakse rahuldamata. Selline maakohtu otsuse vale resolutsioon on tinginud hageja vastuapellatsioonkaebuse, mille põhjenduste kohaselt hagi rahuldamise korral tulnuks maakohtul kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-t 1. Ringkonnakohtu poolt eelviidatud lahendis (nr 3-2-1-70-10) on rõhutatud, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda sellest, millise menetlusosalise soovitud viisil kohus ühisomandi lõpetas. Seetõttu ei ole õige vastuapellatsioonkaebuse põhjendus ka selles, et kohus oleks pidanud ühisomandi lõpetamise viisi arvestama. Muid põhjendusi vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude jaotusele ei ole esitatud. Vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
18.Seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.