Hageja apellatsioonkaebuse osas 2640 eurot Kostja apellatsioonkaebuse osas 267 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja (töötaja) HP Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 10. juuni 2020. a otsus, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2640 euro väljamõistmiseks kostjalt, jaotas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulud ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 307,20 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 3-8). Saata nimetatud osas tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks. Jätta muutmata maakohtu otsus XX-lt 267 euro väljamõistmiseks AS-i ÜHISTEENUSED kasuks.
2.Maakohtu otsus on jõustunud kostjalt rattaluku lõhkumisega tekitatud kahju hüvitise 123 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmata jätmise osas.
3.Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata XX apellatsioonkaebus.
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lõplikul lahendamisel.
1(9)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.11.2019 esitatud hagiavalduses ja selle täienduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 3060 eurot, mis koosneb 66 leppetrahvinõudest igaüks 40 eurot, sissenõudmiskuludest 30 eurot ja kahju hüvitisest 390 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - kostjale kuulub sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi sõiduk); - hageja teostab parkimiskontrolli Kotka tn 3 parklas korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel; - hageja on teinud kostjale seoses parkimisega hagis nimetatud kolmes parklas (Kotka tn 3, Kaera tn 22 ja Kaarli pst 2) ja kuupäevadel (perioodil 23.09.2016-31.05.2019) 73 korral 40euroseid leppetrahve; - Kotka tn parklas on võimalik parkida parkimisloa olemasolul, samuti külalisel 4h fikseeritud parkimisajaga; - sõidukil puudus parkimisluba Kotka tn parkimiseks, samuti ei olnud fikseeritud parkimise algusaega või oli lubatud parkimisaeg parkimiskella järgi ületatud; - Kaera tn parklas on võimalik parkida fikseeritud parkimise algusajaga piiratud aeg; - sõidukil puudus parkimiskell fikseeritud parkimise algusajaga, samuti ei ole tegemist parkimiskoha omaniku sõidukiga aadressil Kaera tn 22; - Kaarli pst parklas on parkimine tasuline; võimalik on alustada mobiilset parkimist või osta parkimispilet; - sõiduki eest Kaarli pst parklas leppetrahvide vormistamise aegadel parkimistasu makstud ei ole; - hageja parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel; - parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas; - kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot; - leppetrahvikviitungid on pandud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele; - kostja oli leppetrahvide vormistamise aja seisuga sõiduki vastutav kasutaja/omanik; - hageja kandis leppetrahvide sissenõudmisega kulusid 30 euro ulatuses; - kostja tekitas hagejale seoses sõidukile paigaldatud rattaluku vigastamisega kahju 390 eurot.
2(9)
07.05.2020 menetlusdokumendis võttis hageja tagasi nõude 7 leppetrahvi sissenõudmiseks 280 euro ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled ei ole sõlminud hagis märgitud perioodil parkimislepinguid; - hageja ei ole teinud pakkumist parkimislepingu sõlmimiseks, et lepingut saaks lugeda sõlmituks; - hageja ei ole tõendanud, et tal oli õiguslik alus vaidlusalastel aladel leppetrahve nõuda; - materjalidest ja fotodelt ei ole näha, kus täpselt seisab kostja sõiduk ja, et sõiduk oli hagejale kuuluvate parkimistingimuste alas; - hageja ei ole tõendanud, et parkimise ajal olid hageja poolt kehtestatud parkimistingimused ja need olid piisavalt nähtavad; - kostjal on õigus Kotka 3 parkida, kuna tal oli Kotka 3-49 kinnisasja omanikuga sõlmitud 02.03.2016 üürileping, mis andis õiguse kasutada nii korterit kui ka sellele kuuluvat Kotka tn 3 maja territooriumi, sh parkimiseks; - vaidlusalusel perioodil oli kostja sõiduk ka tema sugulaste ja sõbranna kasutuses; - kostja ei ole hageja rattalukku kahjustanud ja hageja poolt esitatud pildil on rattalukk pigem terve; - vähemalt 20.10.2016 ja 27.10.2016 nõuded on hagi esitamise ajaks aegunud; - kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõudeid mõistliku aja jooksul; - hageja pole tõendanud leppetrahvide kättetoimetamist kostjale, sõiduki kojameeste vahele jäetud teatistega ei saa lugeda leppetrahve kättetoimetatuks. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus viitas VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1-2, § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 158 lg 1, § 271. Aegumise väite käsitamisel viitas maakohus TsÜS § 142, § 146 lg 1, § 147 lg 3 ja leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus tuvastas, et kostja sõidukit ei pargitud 23.02.2019, 25.02.2019, 26.02.2019, 07.03.2019 ja 10.03.2019 Kotka tn 3 parklas, kuid pargiti hagis toodud ülejäänud kuupäevadel. Fotodelt ei nähtunud, et tegemist oleks tasuliste parkimisaladega või oleks vajalik parkimisluba ning et nimetatud aladel olid olemas vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimislepingu tingimused. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10. Hageja on küll esitanud tõenditena fotod, millest nähtub Kaarli pst 2 eraparkla märk ja parkimistingimused (dtl 237) ja Kotka tn 3 eraparkla märk ja parkimistingimused (dtl 240-241), kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud fotod seda, et vastavad liiklus- ja teavitusmärgid olid olemas ja selgelt nähtavad ka vaidlusalustel aegadel. Fotodelt ei nähtu, mis ajal on fotod liiklus- ja teavitusmärkidest tehtud ning, et antud hetkel kostjale kuuluv sõiduk parklas pargiks. Hageja esitatud tõenditest on ainult 14.06.2018 (dtl 59) ja 23.09.2016 (dtl 101) parkimisfotodelt näha, et külalistele on parkimine 4 tundi, kuid puudub teave, et teistele isikutele on parkimine lubatud ainult parkimisloa alusel.
3(9)
Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalaste alade puhul oli tegemist tasuliste parkimisaladega, kus paiknesid vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning oli selget lepingu sõlmimise tahet väljendav infotahvel, mis oli lepingu sõlmimise pakkumuseks. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluustele aladele sisenedes, kus on tuvastatud kostja sõiduki parkimine, oleks kostja sõlminud hagejaga lepingud või teinud seda vaid hagejale teada olevatel parkimistingimustel, mida ta oleks nagu väidetavalt rikkunud, mistõttu pole hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Hageja pole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud parkimislepingutes, mille rikkumise korral oleks kostjal tulnud hagejale tasuda leppetrahvi. Leppetrahvi osas viitas maakohus VÕS § 76 lg 1 ja § 100. Kuna pooled ei sõlminud parkimislepingut, ei ole kostja oma kohustust rikkunud. Kahju hüvitise nõude lahendamisel viitas maakohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 1 ja § 104 lg 2, § 127 lg 1, 2 ja 4, § 128 lg 2 ja 3, § 132 lg 1 ja 3 sätestatule. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega (MK seletuskirjaga, fotodega dtl 214-225, 230236) järgmised asjaolud: - kostja sõiduki rattale paigaldati terve (kahjustamata) lukk; - rattalukk oli kinni ja kostja eemaldas selle (dtl 455); - kostja poolt sõidukilt eemaldatud rattalukk oli pärast eemaldamist kahjustatud. Nimetatud asjaoludest järeldas maakohus, et kostja on kahjustanud rattalukku selle sõidukilt eemaldamisel. Kui kostja ei oleks rattalukku eemaldanud, siis ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja ei tõendanud, et tema poolt kahju tekitamine ei ole õigusvastane või ta ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises. Arvega luges maakohus tõendatuks, et rattaluku hind on 267 eurot (dtl 429). Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju, mis vastab samaväärse rattaluku soetamise väärtusele, s.o 267 eurot. Seoses asjaoluga, et poolte vahel parkimislepinguid ei sõlmitud, ei olnud alust rahuldada kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet 30 euro ulatuses (VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 267 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud 92% ulatuses hageja ja 8% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 300 eurot ja kostja omaks 280 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 307,20 eurot. Apellatsioonkaebused
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi parkimistrahvide osas, jaotas menetluskulud ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas tõendid, et sõlmis 28.08.2012 Kotka 3 KÜ-ga lepingu (dtl 418). Hageja on nimetatud kuupäevast alates nendes parklates parkimist korraldanud.
4(9)
Hageja esitas Google väljavõtte, et juba 03.07.2014 oli Kotka 3 sissesõidul liikluskorraldusvahend infotahvliga näha (dtl 297). Kohus leidis, et fotodel ei olnud parkimistingimusi näha. Hageja esitas 23.02.2019 (foto failiteabes on näha foto tegemise aeg) tehtud foto parklasse sissesõidust. Maakohus jättis need hageja tõendid hindamata. Tõenditega soovis hageja tõendada, et parkimistingimused olid leppetrahvide vormistamise ajal parklas olemas. Nimetatud väite tõendamiseks ei pea iga leppetrahvi vormistamisel parkimistingimusi pildistama. Leppetrahvi piltidelt on näha, et sõiduk on parkinud parklas sees, eemal sissesõidul olevatest parkimistingimustest. Kaarli pst 2 parkla sissesõidust oli esitatud 17.02.2019 tehtud foto (foto failiteabes on näha foto tegemise aeg). Samuti on esitatud Kaarli pst 2 parkla teenuse osutamise leping (dtl 423), mis on sõlmitud 01.06.2013. Parkimistingimuste olemasolu parklas on tõendatud, seega sõlmisid pooled kostja sisenedes alale lepingu. Kuna kostja rikkus lepingut, oli hagejal õigus teha leppetrahvi. Vastavalt 23. aprill 2020 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-19-118554 määrati pooltele tähtaeg täienduste, tõendite ja taotluste (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks kuni 07.05.2020 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale) vastamiseks kuni 21.05.2020. Vastustaja tähtaegadest kinni ei pidanud ja esitas 07.05. taotluse tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas tähtaega kuni 21.05.2020. Ka sellest tähtajast vastustaja kinni ei pidanud ja esitas tõendid ja menetluskulude nimekirja 22.05.2020 pärast keskööd. 23. aprill 2020 määrusega anti aega vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale) vastamiseks kuni 21.05.2020. Hagejal polnud võimalik vastavalt sellele tähtajale vastata, kuna vastustaja esitas menetluskulude nimekirja hiljem, kohus võttis hiljem esitatud nimekirja vastu ja ei andnud enam võimalust apellatsioonikaebuse esitajal sellele vastata. Kostja menetluskulude taotlust ei tohtinuks kohus selle hilinemise tõttu vastu võtta. Kohus rikkus menetluskulude tähtajast hiljem vastuvõtmisega hageja õigust esitada menetluskuludele vastuväited. Hageja hinnangul tulnuks jätta menetluskulud kostja kanda, kui ta ilma põhjuseta jättis need õigeaegselt esitamata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 66 tasumata leppetrahvi 2640 eurot ja jätta hagejalt välja mõistmata kostja maakohtu kohtukulud.
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustab otsuse hagi rahuldatud osas. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jagas valesti tõendamiskoormuse ja hindas ebaõigesti tõendeid. Kostja põhjendas ja tõendas, et rattalukk oli kas algusest peale defektne või ebaõigesti kinni pandud (seda võis lihtsalt ehk ilma pingutuseta ära võtta iga tavainimene). Kostja võttis selle suurt jõudu kasutamata rattalt ära. Kostja ei soovinud seda kahjustada. Kostja märkas, et rattalukk ei olnud hästi fikseeritud või oli defektne, sest lukk ei hoidnud üldse kinni ratast. Sedasama kinnitas kohtule 19.05.2020 seletuses kostja endine elukaaslane - MK. Kuna kostja jättis luku samasse kohta (asfaldile), ei saa ta vastutada, kui keegi võis seda pärast kahjustada, st sõita selle peale vms. Kohus jättis kostja väited ja tõendi hindamata. Kostjale pole selgitatud, kuidas saab muul viisil seda tõendada. Kahjustamist pidi tõendama hageja, kui tegemist on väidetavalt tema parklaga, mis on ilmselt varustatud videokaameratega ja tagatud kontrolöridega jms.
5(9)
Selgusetu on, kas vastustaja üldse sai niimoodi õiguslikult tegutseda – panna rattalukku sõidukile kui võõrale varale. Hageja pole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta rattaluku pani. Kostja ei nõustu hageja väitega, et rattalukk oli kahjustatud ja kasutuskõlbmatu. Hageja fotodelt ei nähtu täpselt kahjustusi, vaid on näha, et rattalukk on avatud seisundis. Kohus on eksinud hageja fotode analüüsimisel, kuna nad ei tõenda vara kahjustamist. Jääb ebaselgeks, kas kostjal on õigus taotleda sama praeguses kohtus või paluda näiteks kohtuistungil teha vaatlust või määrata ekspertiisi, et üldse selle tegelikus kahjustamises veenduda. Kostja palub selgitada tõendamiskoormust, et ta saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta, sest talle jääb arusaamatuks, kuidas taolise alusetu etteheide eest end kaitsta. Vastused apellatsioonkaebustele
8.Pooled vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu leppetrahvide väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Nimetatud osas saadab ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus jääb muutmata kostjalt kahju hüvitise väljamõistmise osas. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud kostjalt rattaluku lõhkumisega tekkinud kahju hüvitise 123 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmata jätmise osas. Nimetatud osas on otsus jõustunud. Kuigi kostja märgib apellatsioonkaebuses, et maakohus on temalt mõistnud välja rattaluku eest 240 eurot, on tegemist ilmselt eksitusega ja kostja apellatsioonkaebusest ilmneb kostja soov vaidlustada otsus kogu rattaluku kahjustamise eest väljamõistetud hüvitise osas ehk 267 euro osas. I
11.Maakohus tuvastas ja nimetatu üle puudub vaidlus apellatsioonimenetluses, et hageja tegi kostjale seoses temale kuuluva sõidukiga parkimistrahve perioodil 23.09.2016 kuni 31.05.2019.
12.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Sõiduki paigutamisega tasulise parkimise alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel (tüüp)tingimustel üürileping, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku ruumi (maa-ala) kasutusse andmine (parkimisleping). Maakohus viitas õigesti, et Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
13.Maakohus on jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja pidi tõendama, et parklale viitavad liiklus- ja teavitusmärgid pidid olema olemas ja selgelt nähtavad vaidlusalustel aegadel. Ringkonnakohus mõistab maakohtu seisukohta viisil, et hageja pidanuks tõendama igal trahvi tegemise kuupäeval vastavate märkide olemasolu parkimisalal. Nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud.
6(9)
Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on loogiline eeldada, et hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.
14.Maakohus tuvastas, et kostja sõiduk oli teatud osas väljatoodud aegadel kostja parkimisaladel. Hageja esitas vastuses hagile leppetrahvid koos rikkumise ajal sõidukist tehtud piltidega. Ühtlasi esitas hageja pildid liiklus- ja teavitusmärkidest, mis olid paigaldatud parkimisaladele. Kui kostja väidab, et liiklus- ja teavitusmärgid ei olnud selliselt paigaldatud, oleks ta pidanud oma vastuväiteid tõendama.
15.Maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditest on ainult 14.06.2018 (dtl 59) ja 23.09.2016 (dtl 101) parkimisfotodelt näha, et külalistele on parkimine 4 tundi, kuid puudub teave, et teistele isikutele on parkimine lubatud ainult parkimisloa alusel, mistõttu ei saa hageja nõuet rahuldada. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud hindamata hageja tõendid parkimistingimuste olemasolu kohta Kotka tn 3 territooriumil (dtl 240-241, 297), mis võivad olla viinud maakohtu ebaõigele järeldusele. Fotolt, mis asub dtl-l 240 nähtub parkimistingimuste olemasolu. Kui kohtule ei nähtu fotolt parkimistingimused nende väiksuse tõttu, tuleb anda hagejale võimalus uue parema kvaliteediga tõendi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas vaidlusalaste alade puhul oli tegemist tasuliste parkimisaladega, kus paiknesid vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning oli selge lepingu sõlmimise tahet väljendav infotahvel, mis oli lepingu sõlmimise pakkumuseks.
16.Maakohus ei nõustunud aga hagejaga, et tema esitatud tõenditest nähtuks kostja sõiduki parkimine Kotka tn 3 parklas 23.02.2019, 25.02.2019, 26.02.2019, 07.03.2019 ja 10.03.2019, mistõttu hageja väide kostja sõiduki parkimise kohta eelnimetatud päevadel ei ole tõendatud (dtl 122-131). Nimetatud osas ei ole maakohtu otsus piisavalt põhjendatud. Digitoimikust nähtuvalt on maakohtu märgitud digitoimiku lehed tühjad. Maakohtu otsusest ei selgu, milliseid tõendeid maakohus otsuse tegemisel hindas ja millised asjaolud tõenditelt nähtusid, digitoimikus vastavatel lehekülgedel tõendeid ei nähtu. Kui tõendeid maakohtule nähtuvalt digitoimiku lehtedel ei nähtunud, tulnuks maakohtul esmalt kindlaks teha, miks tõendid sinna üles pole laetud ja kas tegemist võib olla süsteemi veaga, mille eest hageja ei vastuta. Sellisel juhul oleks tulnud anda hagejale võimalus tõendid uuesti esitada. Ringkonnakohtu vastavale küsimusele on Justiitsministeerium 25.10.2020 e-kirjaga vastanud, et tegemist on digitoimiku tehnilise probleemiga.
17.Hageja on leidnud apellatsioonkaebuses, et maakohus ei oleks pidanud asja juurde võtma kostja poolt hilinemisega esitatud täiendusi, taotlusi ja tõendeid.
17.1.Kostja väitis maakohtus, et lisaks temale kasutasid sõidukit kolmandad isikud. Maakohus on jätnud ka nimetatud osas tõendamiskoormuse selgitamata. Riigikohus on märkinud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu tuleb tõendamiskoormist hea usu
7(9)
põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kostjal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta (vt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Kostja poolt hilinemisega esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on mh sõidukit vaidlusalusel perioodil kasutanud kolmas isik MK.17.2. Eelduslikult olukorras, kus kohus pole teinud määrust taotluste rahuldamata jätmise ja tõendite vastu võtmata jätmise kohta, on need tõendid vastu võetud. Nimetatu nähtub ka maakohtu otsusest, millega menetluskulud on kindlaks määratud.
17.3.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud tõendite vastuvõtmisega menetlusnorme oluliselt, sest vastuväited tõenditele saanuks hageja esitada ka apellatsioonimenetluses. Samas on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkunud osas, milles hageja jäeti ilma kostja asendamise või kostja kaasamise võimalusest. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejale apellatsioonimenetluses võimaluse esitada oma seisukohad kostja 21.05.2020 menetlusdokumendis toodud uute väidete, menetluskulude taotluse ja kostja poolt 22.05.2020 esitatud tõendite osas.
17.4.Hageja esitas oma seisukohad apellatsioonimenetluses ja MK kostjana kaasamise taotluse.
17.5.Kostjat ei ole võimalik kaasata apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus peab lahendama asja uuel läbivaatamisel MK kostjana kaasamise taotluse.
17.6.Kuna hageja ei ole selgesõnaliselt loobunud hagist kostja XX vastu, ei lõpeta ringkonnakohus leppetrahvide nõude osas nimetatud kostja osas menetlust.
18.Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta ka hageja nõude vähendamise osas. Hagiavalduse täiendusena pealkirjastatud dokumendis palus hageja eemaldada hagist 7 nõuet. Hageja on selgitanud apellatsioonimenetluses, et soovis nimetatud nõuete osas hagi tagasi võtta. Hagi osalise tagasivõtmise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei olnud saanud Maanteeametilt vastust selle kohta, kes oli nimetatud kuupäevadel sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Tulenevalt hageja selgitusest tuleb maakohtul otsustada asja uuel lahendamisel hageja nõude osas menetluse osaline lõpetamine. II
19.Rattalukuga seonduva kahju hüvitamise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et kostja ei olnud parkimislepingu pooleks nagu kostja on seda väitnud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda.
20.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8(9)
20.1.Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigust nimetatud nõude lahendamisel.
20.2.Kostja või tema elukaaslase hinnang kostja pingutusele rattaluku eemaldamisel on subjektiivne ning sellest ei ole võimalik teha kostja tehtud järeldusi rattaluku defektsuse või ebaõige kinnipanemise kohta. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult kõrvale kostja elukaaslese seletuse vaidluse lahendamisel ja tugines hageja esitatud fotodele.
20.3.Hageja esitatud fotodelt ei ole võimalik kostja soovitud järeldusi teha, sh selle kohta, et lukk ei hoidnud üldse ratast, oli defektne või terve pärast selle eemaldamist. Viimased kaks kostja väidet on omavahel ka loogilises vastuolus, sest kui lukk oli defektne, siis ei saanud see olla terve pärast selle eemaldamist. Kostja pidi oma väiteid tõendama ja tal oli võimalus esitada maakohtule näiteks taotlus vaatluse korraldamiseks või ekspertiisi läbiviimiseks. Arvestades, et kostjal oli õigusteadmistega esindaja, ei pidanud maakohus kostjale selgitama, milliseid tõendid on asjakohased oma väidete tõendamiseks.
20.4.Kostja või tema elukaaslase poolt oleks olnud korrektne võtta hagejaga ühendust ja selgitada välja rattaluku paigaldamise põhjus ning paluda see eemaldada. Asudes ise rattalukku eemaldama, jättes rattaluku parkla territooriumile ja lahkudes seejärel parklast, on kostja võtnud riisiko, et ta ei suuda tõendada oma väiteid ka selle kohta, et luku rikkus keegi kolmas või lukul ei olnud vigastusi kostja parklast lahkudes.
20.5.Hageja pole väitnud, et tema poolt opereeritud parkla oleks varustatud videokaameratega ja seda valvaksid pidevalt kontrolörid. Ka kostja ise pole sellele tuginenud, kostja on seda vaid apellatsioonkaebuses oletanud. Sellise oletuse põhjal ei saa väita, et maakohus oleks asja vääralt lahendanud.
20.6.Õiguse kohaldamise osas märgib ringkonnakohus, et rattaluku paigaldamiseks annab hagejale aluse VÕS § 305 lg 1, mis käsitleb üürileandja pandiõigust.
21.Eeltoodu tõttu puudub alus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. III
22.Maakohus kohaldas leppetrahvide nõude osas osaliselt vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, s.o jagas valesti tõendamiskoormuse, hindas ebaõigesti tõendeid ja ei andnud hagejale võimalust kostja seisukohtadele vastata. Eeltoodud rikkumisi ei ole täies ulatuses võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb asi tühistatud osas maakohtule uueks lahendamiseks saata.
23.Seoses asjaoluga, et hageja ei ole loobunud leppetrahvide nõudest kostja suhtes, ei määra ringkonnakohus maa- ega ringkonnakohtu menetluskulude jaotust ka kahju hüvitamise nõude osas. Menetluskulude määramine oleks ennatlik ja selle suuruse määrab maakohus asja lõplikul lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.