Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
29.10.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-1740
Tsiviilasi
XXe kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 17.01.2020 otsusele täiteasjas nr 194/2018/1331
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja XX (isikukood 38110094723) Puudutatud isik I kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), volitatud esindaja Kai Simpson Puudutatud isik III kohtutäitur Hille Kudu Puudutatud isik IV Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) (registrikood 75034502), volitatud esindaja Janek Lass Puudutatud isik V kohtutäitur Arvi Pink Puudutatud isik VI kohtutäitur Kersti Seisler Puudutatud isik VII Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (registrikood 70008747), volitatud esindaja Krista Jõessar Puudutatud isik VIII Tallinn, Xxxxxxxxx korteriühistu (registrikood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja YY Puudutatud isik IX Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld
Jätta määruskaebuse menetlemisega Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
seotud
menetluskulud
määruskaebus XXe
kanda.
2-20-1740 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, puudutatud isik I) on algatanud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (sissenõudja, puudutatud isik II) avalduse alusel XXe (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 194/2018/1331). Täitedokumendiks on sissenõudja 25.04.2016 vastutusotsus nr 13-7/00632-10 ning nõude sisuks maksuvõlg summas 173 721,52 eurot.
2.Kohtutäitur koostas 01.02.2019 kinnisasja arestimise akti (edaspidi arestimisakt), millega arestis avaldajale kuuluva Tallinnas Xxxxxxxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx; edaspidi kinnistu). Arestimisaktis on kinnistu hinnaks märgitud 172 000 eurot, arvestades asjaolu, et kinnistut jäävad koormama Swedbank AS (puudutatud isik IX) kasuks seatud hüpoteegid.
3.Kohtutäitur koostas 03.12.2019 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja teatise vara allahindamisest. Akti kohaselt on puudutatud isiku I, kohtutäitur Hille Kudu (puudutatud isik III), kohtutäitur Arvi Pingi (puudutatud isik V) ja kohtutäitur Kersti Seisleri (puudutatud isik VI) avalduste alusel ühinenud sundtäitmisega sissenõudjatena Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) (puudutatud isik IV) ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (puudutatud isik VII). Tallinn, Xxxxxxxxx korteriühistu (puudutatud isik VIII) on esitanud kohtutäiturile andmed avaldaja võlgnevuse suuruse kohta koos majanduskavaga. Akti järgi nurjus enampakkumine alghinnaga 172 000 eurot, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ja ei esitatud ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist (TMS § 99 lg 1 p 1). Kohtutäitur selgitas, et avaldajal ja sissenõudjal on võimalik esitada seisukoht vara kordusenampakkumise ja allahindamise osas hiljemalt 13.12.2019.
4.Avaldaja esitas kohtutäiturile 12.12.2019 seisukoha, milles teatas, et ei nõustu kinnistu allahindamisega. Enampakkumisel müüdav kinnistu on väga hea asukoha, seisukorra ja muude omadustega ning sellest tulenevalt on kinnistu väärtus väga kõrge. Kinnisasja seisukord ja kasutusotstarve ning sihtotstarbelise kasutamise võimalikkus on kinnisasja väärtuse hindamisel olulised faktorid. Kinnisasja asukoht omab vahel veelgi olulisemat tähendust, kuna hea asukoht võib kehvas seisukorras kinnisasja väärtust mitmekordistada. Eelneva tõttu ei ole kinnistu hinna vähendamine põhjendatud ainuüksi sellepärast, et esimene enampakkumine nurjus. Kinnisasja hind tuleb Riigikohtu praktikast lähtuvalt määrata vastavalt selle harilikule väärtusele ning väiksemat hinda ei tohi kinnisasja kiirema võõrandamise eesmärgil ega mistahes muudel motiividel määrata. Samad põhimõtted kehtivad ka kinnisasja allahindamisel. Kinnistu allahindamine esimese enampakkumise nurjumise tõttu ei ole mõistlik ega tulemuslik viis täitemenetluse kaudu võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Samal põhjusel kahjustab kinnistu allahindamine ebamõistlikult ka avaldajat.
5.Kohtutäitur koostas 13.12.2019 vara ümberhindamise akti, mille järgi on vara hind pärast ümberhindamist 137 600 eurot. Samal päeval teatas kohtutäitur täitemenetluse osalisi kinnistu kordusenampakkumise läbiviimisest alghinnaga 137 600 eurot.
6.Avaldaja esitas 23.12.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kordusenampakkumise läbiviimisel, milles palus 1) peatada täitemenetlus kaebuse lahendamise ajaks; 2) tühistada 2(8)
2-20-1740 kohtutäituri 13.12.2019 vara ümberhindamise akt või alternatiivselt tühistada 13.12.2019 vara ümberhindamise aktis märgitud kinnistu alghind ja määrata nõuetekohaselt uus alghind; 3) tühistada kordusenampakkumine ja korraldada uus kordusenampakkumine pärast kinnistu alghinna nõuetekohast määramist. Kohtutäituri tegevus kinnistu allahindamisel on õigusvastane. Kohtutäitur alandas 13.12.2019 vara ümberhindamise aktiga kinnistu arestimisaktis märgitud hinda 34 400 euro, s.o 20% võrra. Kohtutäitur ei pea enampakkumise ebaõnnestumise korral müüdavat asja ilmtingimata alla hindama, vaid tegu on kohtutäituri kaalutlusotsusega. Samamoodi on kohtutäituri kaalutlusotsus asja allahindamise ulatus. Kohtutäitur ei ole kinnistu allahindamisel arvestanud ega käsitlenud avaldaja 12.12.2019 seisukohas esitatud põhjendusi. Kohtutäitur arvestas kinnistu allahindamisel vaid kinnistut koormavaid õigusi ja ostuhuvi eeldatavat puudumist, kuigi kinnistut koormavad õigused olid olemas juba kinnistu hinna algsel määramisel. Samuti on arusaamatu, milline on kinnistut koormavate õiguste mõju kinnistu väärtusele. Kohtutäituri põhjendus, et uus alghind ei tähenda, et kinnisasi tingimata selle hinnaga võõrandatakse, ei ole asjakohane. Kui vara alghind on liiga väike, siis isegi kui vara võõrandatakse sellest natuke suurema hinnaga, jääb võõrandamise hind ikkagi tunduvalt väiksemaks kui kinnisasja tegelik turuhind. Kohtutäitur on sisuliselt olematutel põhjendustel alandanud kinnistu hinda peaaegu maksimaalses lubatud ulatuses. Selleks peavad olema väga kaalukad põhjused ja kohtutäitur peab seda igakülgselt põhjendama. Kinnistu niivõrd ulatuslik allahindamine on avaldajale kahjulik, kuna avaldaja vara võõrandatakse sel juhul ebamõistlikult madala hinnaga ja tulemist saab rahuldada vähemate võlausaldajate nõudeid. Selline tegevus ei ole ka kooskõlas võlausaldajate huvidega, millele viitab asjaolu, et sissenõudja kui suurim võlausaldaja leidis 12.12.2019 arvamuses, et kinnistu allahindamise määr võiks olla 10%. Kinnistut ei oleks pidanud üldse alla hindama, kuid kui siiski leida, et kinnistu alla hindamine mingis ulatuses on põhjendatud, tuleb see otsustada nõuetekohaselt.
Kohtutäitur jättis 17.01.2020 otsusega avaldaja 23.12.2019 kaebuse rahuldamata.
Avaldaja 13.12.2019 seisukoht omas vara ümberhindamise protsessis üksnes informatiivset tähendust ning ei olnud kohtutäiturile siduv. Kohtutäitur saab vara ümber hinnata enda poolt vajalikuks peetud määras ka siis, kui osapooled ei avalda allahindamise osas üldse seisukohta või soovivad allahindamist teises määras. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei sea seadus vara allahindamise eelduseks muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist. Enampakkumise nurjumine on piisav põhjus alghinna langetamiseks. Sissenõudja edastas oma tahteavalduse avaldaja vara allahindamiseks ja kordusenampakkumise korraldamiseks 12.12.2019, mis andis kohtutäiturile aluse TMS § 100 lg 5 kohaldamiseks ning kohtutäituril oli kohustus jätkata täitemenetluse vara allahindamise toiminguga. Põhjendatud ei ole korraldada korduvaid enampakkumisi hinnaga, millega varale ostjat ei leidu. Arvestades vara koormavaid õigusi ja ostuhuvi eelnevat puudumist, pidas kohtutäitur põhjendatuks hinnata vara alla 20% võrra. TMS § 100 lg 5 seob vara allahindamise ja selle piirmäära enampakkumise alghinnaga, mitte turuhinnaga. Turuhind kuulus tuvastamisele üksnes vara arestimisel esialgset hinda määrates. Enampakkumise alghinna määramine ei pruugi tähendada vara enampakkumise lõpphinda ning vara turuhind kujunebki 3(8)
2-20-1740 enampakkumise tulemusel. Kui kinnisasja hind on potentsiaalsetele ostjatele soodne, toob see praktikas enampakkumistele rohkem osalejaid, mis lõppkokkuvõttes viib hinnapakkumiste tegemise kaudu kinnisvara hinnataseme tõusule. Ka kordusenampakkumine vara hinnaga 137 600 eurot nurjus, kuna enampakkumisele ei ilmunud osavõtjaid. Kinnistu vastu on küll huvi olemas, kuid kohtutäituri poole pöördunud huvilised avaldasid, et ostuhind 137 600 eurot on ebamõistlikult kõrge. Jääb arusaamatuks, miks peaks jätkama vara müüki hinnaga 172 000 eurot, kui seda ei õnnestunud müüa ka hinnaga 137 600 eurot. Kui avaldaja peab võimalikuks varale ostja leidmist 172 000 euro suuruse hinna juures, puuduvad tal takistused kohtutäiturit sellest teavitada ja rakendada TMS § 102 alusel vara müüki kohtutäituri kontrolli all.
8.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 31.01.2020 kaebuse, milles palus: 1) peatada täitemenetlus; 2.1) tühistada kohtutäituri 17.01.2020 otsus; 2.2) kohustada kohtutäiturit tühistama 13.12.2019 vara ümberhindamise akt või alternatiivselt tühistama 13.12.2019 vara ümberhindamise aktis märgitud kinnistu alghind ning määrama nõuetekohaselt uus alghind; 2.3) kohustada kohtutäiturit tühistama kordusenampakkumine ja korraldama uus kordusenampakkumine pärast kinnistu alghinna nõuetekohast määramist. Kohtutäituri põhjendus avaldaja 12.12.2019 seisukoha informatiivsuse ning hinna alandamisel koormatavate õiguste ja ostuhuvi eeldatava puudumisega arvestamise osas on asjakohatu. Kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel, mh vara allahindamisel TMS § 100 lg 5 alusel, peab olema igal juhul seaduspärane. Kui kohtutäiturile saavad teatavaks asjaolud, mille tõttu tema tegevus on mittenõuetekohane, peab ta muutma oma tegevuse nõuetekohaseks. Kinnistu hind tuleb määrata vastavalt selle harilikule väärtusele, mitte mistahes muudel motiividel. Vara allahindamist ei saa õigustada vaid sellega, et seda nõuavad potentsiaalsed ostjad, kuna nende huvi ongi saada kinnisasi võimalikult madala hinnaga. Kohtutäitur ei ole 17.01.2020 otsuses sisuliselt ühtegi avaldaja etteheidet käsitlenud. Kohtutäitur märkis 17.01.2020 otsuses, et vara turuhind ei oma enam mingit tähtsust, kuna see tuvastati arestimisel esialgset hinda määrates. Samas on kohtutäitur 13.12.2019 vara ümberhindamise aktis välja toonud, et vara turuhind kujuneb enampakkumise tulemusel. Kohtutäitur on seega oma tegevuse põhjendamiseks esitanud vastuolulisi selgitusi. Põhjendamata on kinnistu hinna alandamine kohe 20% võrra, mis on peaaegu maksimaalne võimalik allahindamise määr. Selline tegevus on vastuolus nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvidega. Kohtutäituri põhjendus, et vara ei õnnestunud müüa ka kordusenampakkumisel hinna 137 600 eurot juures, ei ole asjakohane. Avaldajale ei olnud see 23.12.2019 kaebuse esitamise ajal teada ning avaldaja leidis kaebuses, et allahindamine iseenesest on olnud ebaõige. Kohtutäitur ei saa täita talle TMS §-st 8 tulenevat kohustust, juhindudes üksnes seaduse sõnastusest, vaid peab arvestama ka seaduse mõtet, täitemenetluse asjaolusid ning selle osaliste huve ja õigusi. Kohtutäituri tegevus on mittenõuetekohane ka põhjusel, et kohtutäituri 17.01.2020 otsus ei ole tähtaegne. Kuna kaebuse läbivaatamine toimus 06.01.2020, oli TMS § 217 lg-st 3 lähtuvalt viimane päev otsuse tegemiseks 16.01.2020.
9.Harju Maakohus rahuldas 03.02.2020 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 194/2018/331 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 4(8)
2-20-1740
10.Harju Maakohus keeldus 06.02.2020 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest kaebuse resolutsiooni p-des 2.2 ja 2.3 märgitud nõuete osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning võttis kaebuse menetlusse resolutsiooni p-s 2.1 märgitud nõude osas.
11.Puudutatud isik IV taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. Kinnistu allahindamine 20% võrra on põhjendatud, kuna kohtutäitur on hinna määramisel ja selle ümberhindamisel lähtunud TMS § 100 lg-st 5. On võimalus, et hind tõuseb enampakkumisel osalejate poolt tehtud pakkumiste tulemusel.
12.Sissenõudja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega. Kohtutäitur ei ole vara alla hindamisel seotud sissenõudja ega võlgniku pakutava hinnaga ning uue hinna määramine TMS § 100 lg 5 piirides on kohtutäituri diskretsioon. Ka kordusenampakkumine 20% madalama hinnaga nurjus ostuhuvi puudumise tõttu. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et kui enampakkumisel oleva asja alghind on tegelikust turuhinnast oluliselt madalam, tõuseb selle tegelik müügihind enampakkumise käigus. Kohtutäitur on alandanud kinnistu hinda õiguspäraselt ega ole väljunud kaalutlusõiguse piiridest. Madalam alghind tagab suurema ostuhuvi ja kõrgema müügihinna, viies ka sissenõudjate võlanõuete kiiremale ja suuremas ulatuses täitmisele.
13.Puudutatud isik IX teatas vastuses, et kuivõrd tema kasuks seatud hüpoteegid ei kuulu arestimisakti ega enampakkumise teadete kohaselt vara võõrandamise korral kustutamisele, ei sekku ta käesolevasse vaidlusesse.
14.Puudutatud isik III vaidles vastuses kaebusele vastu. Asja allahindamist TMS § 100 lg 5 alusel kordusenampakkumise jaoks tuleb eristada asja hindamisest TMS § 74 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt ei sea seadus vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamine, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Kohtutäitur on hinnanud vara alla TMS § 100 lg-s 5 sätestatud määras.
15.Puudutatud isik VII teatas vastuses, et ei osale kaebuse läbi vaatamisel, kuna kinnisasja ümberhindamine ja enampakkumise määramine on kohtutäituri ametitegevus, millele hinnangute andmine on kohtutäituri ja kohtute pädevuses.
16.Kohtutäitur taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes oma 17.01.2020 otsuses toodud põhjenduste juurde. Kohtutäitur on toiminud kooskõlas seadusega. Kohtutäiturile tuleb vara allahindamise õigus TMS § 100 lg-st 5 ning asjaolust, et eelmine enampakkumine nurjus. Kohtupraktikast tulenevalt on enampakkumise nurjumine piisav alus vara alghinna langetamiseks. Avaldaja mittenõustumine kohtutäituri 17.01.2020 otsusega ei muuda seda ebaseaduslikuks. Kohtutäitur on vara allahindamist asjakohaselt põhjendanud. Kuivõrd vara enampakkumine on senini ebaõnnestunud ostupakkumiste puudumise tõttu, on ilmne, et senine hind oli liiga kõrge. Asjaolu, et kohtutäitur tegi otsuse 17.01.2020, mitte 16.01.2020, ei muuda seda sisult ebaõigeks. Avaldaja ajab segamini kinnisasja hindamise selle arestimisel (TMS § 74) ja kinnisasja hinna alandamise enampakkumise nurjumisel (TMS §-d 99 ja 100), mis on erineva sisu ja tähendusega menetlustoimingud. Esimesel juhul arvestatakse vara hindamisel selle turuhinda, teisel juhul aga alandatakse eelnevalt nurjunud enampakkumisel müüdava vara alghinda uue 5(8)
2-20-1740 enampakkumise läbiviimiseks, eesmärgiga tekitada müüdavale varale ostuhuvi ning müüa vara võlanõuete täitmise eesmärgil. Vara hinna alandamisel ei saa enam määrata uut turuhinda.
17.Puudutatud isik V vaidles vastuses kaebusele vastu. Kohtutäitur ei ole eksinud TMS § 100 lg-s 5 sätestatu vastu. Kuna esimesel enampakkumisel ei olnud ühtegi osavõtjat, alandas kohtutäitur kinnistu hinda õiguspäraselt, jäädes seejuures kaalutlusõiguse piiridesse.
18.Harju Maakohus jättis 27.02.2020 määrusega kaebuse rahuldamata, tühistas 03.02.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri tegevus kinnisvara allahindamisel ja vastavasisulise akti koostamisel ei ole õigusvastane. Kohtutäitur ei ole rikkunud seadusest tulenevaid täitemenetluse eesmärgipärase ja otstarbeka läbiviimisega seotud kohustusi ega TMS § 100 lg-t 5. Kohtutäitur on järginud hinna alandamisel kehtivat korda, küsides seisukohti ja pidades kinni seaduses sätestatud allahindamise määrast. Kohtutäitur on viidanud põhjendatult TMS §-le 102, mille alusel on avaldajal võimalik leida varale ostja, kes on nõus selle soetama 172 000 euro eest. Hinna alandamise aluseks saab olla asjaolu, et esmane enampakkumine on nurjunud eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Asjaoludest nähtuvalt on nurjunud ka alandatud hinnaga kordusenampakkumine. TsMS § 4771 lg-st 2 ja § 386 lg-st 4 juhindudes kuulub 03.02.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamisele. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.
19.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 16.03.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 09.04.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
20.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldus või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus on üldsõnaliselt märkinud, et ei tähelda kohtutäituri tegevuses rikkumisi ning põhjendab seda vaid ühes lühikeses lõigus. Avaldaja ei nõustu maakohtu vastavate põhjendustega ning peab neid ebapiisavaks. Maakohus ei ole arvestanud enamikke avaldaja kaebuses esitatud seisukohti, rikkudes oluliselt kohtulahendi põhjendamise kohustust. Avaldaja palub arvestada tema väiteid kinnistu omaduste kohta, mille maakohus on jätnud täielikult arvestamata ja nendega arvestamata jätmise põhjendamata. Maakohus ei selgitanud, kas ja kuidas mõjutavad kinnisasja omadused, sellel lasuvate õiguste varasem arvestamine ning kohtutäituri alusetud eeldused kinnistu allahindamist. Kohtutäitur jättis vara allahindamisel täielikult põhjendamata, miks on põhjendatud vara allahindamine koguni 20% ulatuses. Põhjendamiskohustuse täitmata jätmine on vajalik, et kontrollida kohtutäituri tegevuse sisulist õiguspärasust ning selle täitmata jätmine on oluline rikkumine. Kohtutäitur ei käsitlenud 17.01.2020 otsuses peaaegu ühtegi avaldaja etteheidet. Maakohus ei ole käsitlenud seda, et kohtutäituri 17.01.2020 otsus oli nõuetekohaselt põhjendamata. 6(8)
2-20-1740 Kohtutäitur on vara allahindamisel arvestanud ainult võimalike ostjate huvide ja soovidega, mis on vastuolus seaduse ja Riigikohtu juhistega. Kinnistu ülikiire ja ulatuslik allahindamine kahjustab nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Maakohtu viide TMS §-le 102 on asjakohatu. Kohtutäitur ei tohi kinnisasja allahindamisel tegutseda õigusvastaselt ja põhjendada seda sellega, et kui avaldaja soovib, saab ta kinnistu ise TMS § 102 järgi kohtutäituri kontrolli all müüa.
21.Puudutatud isik IX teatas vastuses, et kuivõrd tema kasuks seatud hüpoteegid ei kuulu arestimisakti ega enampakkumise teadete kohaselt vara võõrandamise korral kustutamisele, ei sekku ta käesolevasse vaidlusesse ega esita määruskaebusele sisulist seisukohta.
22.Sissenõudja vaidleb vastuses määruskaebusele vastu, jäädes oma maakohtu menetluses esitatud vastuse juurde.
23.Puudutatud isik IV vaidleb vastuses määruskaebusele vastu, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.
24.Kohtutäitur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
26.Avaldaja on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses olnud seisukohal, et kinnistu hinda ei oleks tohtinud kordusenampakkumisel üldse alla hinnata või vähemalt mitte 20% ulatuses. Sealjuures on avaldaja tuginenud eelkõige sellele, et kinnistu on väga heade omadustega ja selle väärtus on väga kõrge ning liiga väikse alghinna korral on oht kinnistu müügiks alla turuhinna, mis kahjustab nii avaldajat kui ka sissenõudjaid. Käesoleval juhul otsustas kohtutäitur viia läbi kinnistu kordusenampakkumise, kuna seda nõudis sissenõudja (TMS § 100 lg 1). TMS § 100 lg 5 teine lause andis kohtutäiturile õiguse otsustada, kas ja mis ulatuses (kuni 25%) kinnistut võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga alla hinnata ning pani kohtutäiturile kohustuse küsida allahindamise kohta eelnevalt avaldaja ja sissenõudja seisukohta. Riigikohus on leidnud, et seadus seab vara allahindamise ainsaks eelduseks kordusenampakkumise korraldamise, st eelmise enampakkumise nurjumise eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu (vt Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-183-14, p 15). Kohtutäitur andis nii avaldajale kui ka sissenõudjale võimaluse esitada vara allahindamise osas seisukoht. Avaldaja oli seisukohal, et vara ei tuleks alla hinnata ning sissenõudja soovis vara allahindamist 10% ulatuses. Kohtutäitur on põhjendatult leidnud, et ta ei olnud vara allahindamisel seotud ei avaldaja ega ka sissenõudja seisukohaga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5106 ja 30.01.2019 määrus tsiviilasjas 7(8)
2-20-1740 nr 2-17-4310). Kohtutäitur võis seega kinnistu alla hinnata sõltumata sellest, et avaldaja sellega ei nõustunud, ja ka suuremas määras, kui soovis sissenõudja. Kohtutel on võimalik sekkuda kohtutäituri diskretsiooniotsusesse üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud selgelt diskretsioonipiire, mh jätnud arvestamata diskretsiooniotsuse tegemiseks olulised asjaolud. Antud juhul seda kohtutäiturile ette heita ei saa. Kohtutäitur ei pidanud kinnistut TMS § 100 lg 5 alusel alla hinnates hakkama uuesti analüüsima kinnistu hariliku väärtusega seotud asjaolusid nagu selle asukoht ja muud omadused. Kohtutäitur oli arestimisakti koostades kooskõlas TMS §-ga 74 kinnistu harilikku väärtust juba hinnanud ning enampakkumine nurjus, kuna algselt määratud hinna juures ei olnud kinnistule ostuhuvilisi. Tekkinud olukorras oli igati põhjendatud kinnistu hinna alandamine TMS § 100 lg 5 alusel, mille peamiseks eesmärgiks ongi ostuhuvi tõstmine. Märkida tuleb, et praeguseks on teada, et ka alghinna alandamine 20% võrra ei toonud kaasa ostuhuvi ja kordusenampakkumine nurjus, mis viitab selgelt sellele, et alghinna alandamist 20% võrra ei saa pidada ülemääraseks. Nii võlgniku kui ka sissenõudjate huvides on see, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada müüdava vara hinda juba pärast esimest enampakkumist, selmet jääda lootma vara müügile algselt määratud hinnaga. Kohtutäitur on osutanud põhjendatult ka asjaolule, et enampakkumise alghind ei tähendada automaatselt enampakkumise lõpphinda, mis kujuneb enampakkumisel osalejate poolt tehtud pakkumiste tulemusel.
27.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.
28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Nimetatud säte laieneb ka teenistujatele, keda on volitatud menetluses esindama riiki või kohalikku omavalitsust. Ringkonnakohtu menetluses on puudutatud isikute II, IV ja IX nimel seisukohti esitanud töötajad või teenistujad ning aset ei ole leidnud menetlustoiminguid, mille tulemusel saanuks tekkida sõidukulusid. Puudutatud isikud III ja V-VII ei ole ringkonnakohtu menetluses menetlusdokumente esitanud ega ühestki menetlustoimingust osa võtnud. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad puudutatud isikutel hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.