lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8480/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-8480/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8480

Kohtuasi

N.C hagi Q.W vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2025 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) N.C (isikukood XXX), lepingulised esindajad Sofja Pevzner- Belošitski ja Jelena Karžetskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta N.C 24.07.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.06.2025 tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada N.C apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2025 tagaseljaotsus kaasomandi lõpetamise nõude lahendamise osas (resolutsiooni p-d 2–3 ning vastavas osas resolutsiooni p-d 1 ja 5) ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks seisus, milles see oli enne tagaseljaotsuse tegemist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-24-8480 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.N.C (hageja) esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule Q.W (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada Tallinnas Õismäe tee 72-2 asuva korteriomandi kaasomandi, jättes korteriomandi hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks omandi kaotamise eest välja hüvitist 18 500 eurot ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks 909,62 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 20.06.2025 tagaseljaotsusega hagi ja kohustas kostjat andma korteriomandi hageja omandisse üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks tahteavalduse tingimusel, et hageja on maksnud kostjale omandi kaotamise eest 18 500 eurot (resolutsiooni p 2). Maakohus määras, et kui hageja ei maksa kostjale hüvitist 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest, kaotab eelnevalt määratu õigusjõu ja selle alusel ei saa tahteavalduste andmist nõuda (resolutsiooni p 3). Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 909,62 eurot (resolutsiooni p 4) ning jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 5). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, millega maakohus lahendas hageja kaasomandi lõpetamise nõude (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue hagiavalduses taotletu kohaselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kohtuotsus täidetav, sest hageja ei saa seda täita kohtu pakutud viisil. Kostja oli menetluses passiivne ning talle toimetati kohtudokumendid kätte postkasti jätmisega. Hagejal ei ole kostjaga kontakti ega kostja pangakontonumbrit, mistõttu ei saa hageja maksta kostjale hüvitist 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Seega kaotab otsus kaasomandi lõpetamise nõude lahendamise osas õigusjõu ning hageja ei saavuta hagi rahuldamisega soovitud eesmärki. Hageja ei saa hoida raha notari deposiitkontol, sest see on tasuline teenus ja notar ei anna selleks ilma teise isiku nõusolekuta luba. Maakohus väljus hageja nõude piiridest ja tegi otsuse nõude kohta, mida hageja ei ole esitanud. Maakohus ei võinud kohtuotsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest. Maakohus ei arutanud hagejaga omandiõiguse ülemineku ja hüvitise tasumise

2

2-24-8480 sidumise küsimust. Kui maakohus oleks küsinud hagejalt selle kohta seisukohta, ei oleks hageja seda toetanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses, samuti hagimenetluses valitsevat dispositiivsuse põhimõtet viisil, mis toob endaga vältimatult kaasa vaidlustatud osas tagaseljaotsuse tühistamise. Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja TsMS § 657 lg 2 järgi läbivaatamiseks esimese astme kohtule ega saa teha ise uut tagaseljaotsust. Seda arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab vaidlustatud osas maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus tagaseljaotsuse resolutsiooni formuleerides hageja esitatud nõude ja taotluste piiridest ning rahuldas hagi viisil, mida hageja ei olnud taotlenud. Hagimenetluses kehtib dispositiivsuse põhimõte, mis hõlmab TsMS § 4 lg 2 järgi mh hageja õigust otsustada menetluse eseme, sh hagieseme üle, samuti taotluste esitamise üle. Selleks tuleb TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hagejal hagiavalduses mh märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Seejuures võib kohus hagimenetluses otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva määrata TsMS § 445 lg 1 järgi kindlaks üksnes poole taotlusel. Seda arvestades tuli maakohtul lahendada hageja nõue vastavalt hagiavalduses esitatud hageja väljendatud taotlusele. Hageja taotles hagiavalduses sisuliselt kaasomandis oleva korteriomandi jätmist tema ainuomandisse kohustusega maksta kostjale selle eest hüvitist. Seejuures ei ole hageja palunud kohtul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi, korda ega tähtaega. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamisel võib küll olla mõistlik rahalise hüvitisnõude ja omandi üleandmise nõude täitmise sidumine, kuid kohtuotsust on iseenesest võimalik täita ka ilma tahteavalduste asendamist ja nõuete täitmise sidumist puudutavate korraldusteta (RKTKo 13.01.2020, 2-15-9117, p 12). Juhul, kui maakohus leidis, et hageja nõude rahuldamiseks võib olla täitmise viisi, korra või tähtaja määramine mõistlik ja otstarbekas, tulnuks maakohtul juhtida esmalt sellele hageja tähelepanu ja selgitada välja, kas hageja soovib vastava taotluse esitada. Ilma vastava taotluseta ei olnud maakohtul õigust rahuldada hagi hageja taotletust erineval viisil. Seda tehes rikkus maakohus hagimenetluses kehtivat dispositiivsuse põhimõtet ning ühes sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sest ei võimaldanud hagejal avaldada täitmise viisi, korra ja tähtaja määramise osas seisukohta. Tegemist on sellise rikkumisega, mis tõi selgelt kaasa ebaõige kohtulahendi, sest kohtuotsuse resolutsioon ei vasta hageja taotletule. Arvestades hageja apellatsioonkaebuses märgitut, mille kohaselt ei oleks ta ka vastava selgituse korral soovinud määrata kohtu pakutud täitmise viisi, korda ja tähtaega, tuleb maakohtu tagaseljaotsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks seisus, milles see oli enne tagaseljaotsuse tegemist.

3

2-24-8480

7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et hagejal ei ole võimalik maakohtu tagaseljaotsusega saavutada taotletud eesmärki, märgib kolleegium järgmist. Riigikohus on leidnud, et kinnisomandi tasu eest võõrandamisel saab vastastikuse täitmise VÕS § 110 lg 5 järgi korraldada eesmärgipäraselt ning mõlema poole huve tasakaalustavalt selliselt, et võõrandajast kostjat kohustatakse andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning omanikuvahetust väljendava kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused üksnes tingimusel, et hageja on tasunud kostjale kinnisasja ostuhinna või kui kostja satub ostuhinna vastuvõtmisega viivitusse. Kui kohus rahuldab hagi VÕS § 110 lg 5 alusel vastunõude täitmise tingimusega, on tegemist TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega. Sellisel juhul saab kinnistusosakond kinnistusraamatus kannete tegemiseks lugeda kohtulahendist tulenevad kostja tahteavaldused tehtuks, kui hageja avalduse alusel on lahendi täitmiseks alustatud täitemenetlust ning kohtutäitur annab selles täitemenetluses kinnituse hageja (sissenõudja) ostuhinna tasumise kohustuse täitmise kohta. Hageja saab esitada kinnistusraamatu pidajale kohtutäituri õiendi koos nõuetekohase kinnistamisavaldusega, tema enda notariaalselt tõestatud tahteavaldusega asjaõiguslepingu sõlmimiseks (AÕS § 641 ja § 120 lg 1), kohtulahendiga, millega asendati kinnisasja müünud isiku tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnisasja omaniku muutumise kohta kinnistusraamatu kande tegemiseks, ning andmetega, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist (KrS §-d 34–35). Kohtulahendis tahteavalduse asendamise eeldusena ettenähtud rahasumma saab anda hoiule ka notarile (notariaadiseaduse (NotS) § 35 lg 3). Omandajal tuleks rahasumma hoiustada ilma endale selle tagasivõtmise õigust jätmata ning seadmata mistahes lisatingimusi sellele, et notar saaks hoiustatu üle anda asjaomase kohtulahendi järgi raha saama õigustatud isikule. Notari juures hoiustamise korral tuleb hoiustajal kinnistusosakonnale esitada kohtutäituri väljastatud õiendi asemel notari väljastatud hoiustamiskviitung, millest hoiustamise alusena nähtub selgelt, et raha hoiustati selle kohtuotsuse täitmiseks, millega kohustati kostjat andma tahteavaldused hagejalt lahendiga väljamõistetud rahasumma tasumise vastu. Notari väljastatud hoiustamiskviitung on piisav dokumentaalne tõend, mis võimaldab kinnistusosakonnal veenduda kohtuotsusega määratud kande tegemise eelduste täidetuses (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410, p-d 20–23). Eeltoodu kohaselt on hagejal iseenesest võimalik saavutada hagis taotletud eesmärk, s.o korteriomandi ainuomanikuks saamine ka maakohtu määratud täitmise viisi kohaselt, kuid ei ole välistatud, et see seab hageja mõnevõrra halvemasse õiguslikku positsiooni, kuna näeb hagejale ette hüvitise tasumiseks suhteliselt lühikese tähtaja ning võib tuua endaga kaasa täiendavaid kulusid. Lisaks tuleb arvestada, et selline täitmise kord on vajalik eelkõige kostja õiguste ja huvide kaitseks, sest hoiab ära omandiõiguse ülemineku, kui kostjale ei ole hüvitist makstud. Siinses menetluses ei ole aga kostja oma õiguste ja huvide kaitseks samme astunud ning hageja ei pea kostja kaitseks vajalikku täitmise viisi kohtult tingimata taotlema. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja