Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
29.10.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-20759 XX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse otsustele täiteasjas nr 022/2019/5637
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (puudutatud isik): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja juurde Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 17.06.2020 e-kirjale lisatud täiteasja nr 022/2019/5637 täitetoimiku ärakiri. Jätta tõendina asja juurde võtmata XX 03.02.2020 määruskaebusele lisatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 16.12.2019 vastus ja tagastada see XX-le.
2.Jätta Harju Maakohtu 29.01.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
1.XX (avaldaja) esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 29.08.2019 tasu väljamõistmise otsuse, 02.09.2019 keelumärke
2-19-20759 seadmise otsuse, 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti ning 16.12.2019 vastuse peale täiteasjas nr 022/2019/5637, milles palus need tühistada. Avaldajat teavitati 17.09.2019, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg lõpeb 02.12.2019. Avaldaja viibis 17.09.2019 ja viibib tänaseni vahi all, mistõttu ta ei saa enda pangakontole ligi ning palus kohtutäituril arvestada enda pangakontolt vabatahtlikuks täitmiseks maha 211 eurot. Avaldaja taotluse osas ei võetud seisukohta, mistõttu ei ole avaldajal olnud võimalik seda vaidlustada. Avaldaja ei ole kohtutäiturit telefonitsi kätte saanud. Avaldaja on teinud mõistlikke pingutusi, et võlgnevust tasuda, kuid see ei ole temast sõltumatutel asjaoludel õnnestunud. Avaldaja soovib jätkuvalt tasuda võlgnevuse vabatahtlikult.
2.Maakohus jättis 03.01.2020 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et enne kohtusse pöördumist tuleb täitemenetluse osalisel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades kaebuse kohtutäiturile (TMS § 217 lg 1). Avaldajal tuleb selgitada, millal ta vaidlustas 29.08.2019 tasu väljamõistmise otsuse, 02.09.2019 keelumärke seadmise otsuse, 03.12.2019 arestimise akti ning 16.12.2019 vastuse; samuti kas ja millal lahendas kohtutäitur eelnimetatud otsustuste kohta esitatud kaebused ning millal avaldaja neid lahendavad otsused kätte sai. Maakohus palus avaldajal puuduste kõrvaldamisel märkida ka sissenõudja andmed.
3.Avaldaja esitas 14.01.2020 täiendava vastuse, milles märkis, et kohtutäituri 16.12.2019 vastus ongi kohtueelne menetlus. Avaldaja palus nõuda kohtutäiturilt välja kõik asjassepuutuvad dokumendid, kuna ta esitas kohtutäiturile oma vaidlustused käsitsi ja tal ei ole nende koopiaid. Sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus.
4.Kohtutäitur palus jätta kaebus menetlusse võtmata. Avaldaja esitas 12.12.2019 taotluse vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti tühistamiseks. Kuna täiteasjas ei olnud nõue pangakonto arestimise tulemusel tasutuks saanud, jättis kohtutäitur 16.12.2019 vastusega võlgniku taotluse rahuldamata. Võlgnik ei ole kohtutäituri 16.12.2019 vastuse peale kaebust esitanud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on seega läbimata ja kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Võlgniku pangakontodelt ei ole käesoleva ajani nõude katteks laekumisi olnud.
5.Harju Maakohus keeldus 29.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 3 alusel ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel tuleb enne kohtusse pöördumist esitada kaebus kohtutäiturile ja kui kohtutäitur kaebuse lahendab, saab kaebust lahendanud otsuse vaidlustada kohtus (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1). Avaldaja esitas kohtutäiturile arestimise akti tühistamise taotluse, mille kohtutäitur jättis 16.12.2019 rahuldamata. Avaldaja ei ole kohtutäituri 16.12.2019 otsustust kohtutäituri juures vaidlustanud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on seetõttu läbimata ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 29.01.2020 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2(6)
2-19-20759 Vaidlustatud määruses on märgitud, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, kuid kohtutäituri 16.12.2020 vastus ongi kohtueelne menetlus. Sealjuures ei ole nimetatud vastuses viidatud kaebeõigusele ning selles ei sisaldu otsust taotluse kohta.
Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Kohtutäitur on avaldajale kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda selgitanud nii talle isiklikult kätte toimetatud täitmisteates kui ka vara kinnipeetava isikuarvel arestimise aktis. Kohtutäiturimäärustiku § 20, mis sätestab täitetoimingut kajastavate aktide koostamise nõuded, menetlusosaliste avaldusele ja selgitustaotlusele vastamisele vorminõudeid ette ei näe. Maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust selle rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest, kuid teinud seda osaliselt ebaõigel alusel. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.
9.Kuna asja materjalide hulgas ei olnud kohtutäituri 29.08.2019 tasu väljamõistmise otsust, 02.09.2019 keelumärke seadmise otsust ja 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti ning avaldaja 26.11.2019 kirja kohtutäiturile, palus ringkonnakohus kohtutäituril 09.06.2020 kohtunõudes esitada täitetoimiku ärakiri. Kohtutäitur esitas täitetoimiku ärakirja 17.06.2020 kirjaga. Kuna täitetoimiku ärakiri omab asja lahendamisel tähtsust, võtab ringkonnakohus selle kooskõlas TsMS § 238 lg-ga 1 asja juurde. Avaldaja on määruskaebusele lisanud kohtutäituri 16.12.2019 vastuse. Kuna see sisaldub ka täitetoimiku ärakirja koosseisus, jätab ringkonnakohus tõendi asja juurde võtmata ja tagastab selle avaldajale.
10.Täitetoimiku ärakirjast nähtuvalt koostas kohtutäitur 29.08.2019 täitmisteate (dtl 67-68) ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (dtl 66), mis toimetati avaldajale kätte 05.09.2019 (dtl 69 ja 72). Kohtutäitur tegi 02.09.2019 keelumärke seadmise avalduse (ärakiri avaldajale dtl 71), mis on täitetoimikus sisalduva väljavõtte kohaselt avaldajale kättetoimetatud (dtl 70). Avaldaja palus 09.09.2019 kirjas (dtl 73) pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega, kuna avaldajal on küll olemas rahalised vahendid sissenõudja nõude rahuldamiseks, kuid tal ei ole võimalik nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul kinnipidamisasutuses viibimise tõttu täita. Kohtutäitur pikendas 17.09.2019 vastusega (dtl 74) sissenõudja nõusolekul vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 02.12.2019. Avaldaja saatis kohtutäiturile 26.11.2019 kirja (dtl 84; kirjal oleval templil ei ole kirja kättesaamise aeg loetav, kohtutäituri väitel sai ta selle kätte 03.12.2019), milles andis märku, et on endiselt vahi all ja ei saa nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täita, kuid andis kohtutäiturile loa ja volituse võtta enda pangakontolt maha täitmisel olev summa. Kohtutäitur koostas 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti Riigi Tugiteenuste Keskusele (dtl 78-79) ja rahalise nõude arestimise akti Maksu- ja Tolliametile (ärakiri avaldajale dtl 80) ning 04.12.2019 vara kontol arestimise akti Swedbank AS-le (ärakiri avaldajale dtl 82-83). Avaldaja saatis kohtutäiturile 06.12.2019 kirja (dtl 86; kohtutäitur sai selle kirjal oleva templi järgi kätte 12.12.2019), milles palus tühistada kohtutäituri vara 3(6)
2-19-20759 kinnipeetava isikuarvel arestimise akti, kuna avaldaja on omapoolsed lubadused ja kohustused õigeaegselt täitnud ning pärast täitmisel oleva nõude suuruse summa pangakontolt mahaarvamist puudub avaldajal võlgnevus. Kohtutäitur vastas 16.12.2019 avaldaja 03.12.2019 ja 12.12.2019 kirjadele (dtl 87), et kuivõrd avaldaja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasunud, edastas kohtutäitur korraldused arestide kohaldamiseks, kuid nende tulemusena ei ole kohtutäituri ametialasele kontole laekumisi toimunud.
11.Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 29.08.2019 tasu väljamõistmise otsuse, 02.09.2019 keelumärke seadmise otsuse, 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti ning 16.12.2019 vastuse peale. Samas ei ole avaldaja enda ja kohtutäituri kohtueelsest kirjavahetusest nähtuvalt esitanud kohtutäiturile enne maakohtusse pöördumist kaebust 29.08.2019 tasu väljamõistmise otsuse ja 02.09.2019 keelumärke seadmise otsuse peale. Nende osas on seega maakohus keeldunud õigesti avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Märkida tuleb, et avaldaja ei ole esitanud ka ühtegi põhjendust kohtutäituri 29.08.2019 tasu väljamõistmise otsuse ja 02.09.2019 keelumärke seadmise otsuse tühistamiseks. Lisaks ei ole avaldaja ei kohtutäiturile ega kohtule esitanud kaebust 03.12.2019 rahalise nõude arestimise akti ega 04.12.2019 vara kontol arestimise akti peale, mistõttu ei tule nende õiguspärasust käesolevas asjas kontrollida.
12.Küll aga on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas avaldaja on kohtueelse menetluse läbinud 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti osas, mh kas avaldaja oleks pidanud kohtutäiturile esitama kaebuse ka kohtutäituri 16.12.2019 vastuse peale. Kohtutäitur ei ole oma 16.12.2019 vastust avaldaja 06.12.2019 kirjale vormistanud otsusena ega käsitanud selles avaldaja 06.12.2019 kirja kaebusena. Kohtumenetluses on kohtutäitur selgitanud, et jättis 16.12.2019 vastusega avaldaja taotluse vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti tühistamiseks rahuldamata ning kuna avaldaja selle peale kohtutäiturile kaebust ei esitanud, on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Avaldaja on seevastu pidanud oma 06.12.2019 kirja ja kohtutäituri 16.12.2019 vastust kohtueelse menetluse läbimiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja 06.12.2019 kiri on käsitatav kaebusena kohtutäituri 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti peale TMS § 217 lg 1 mõttes. Avaldaja 06.12.2019 kirjast nähtub avaldaja selge tahe vaidlustada kohtutäituri 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akt ning selles sisalduvad ka põhjendused arestimise akti tühistamiseks. Asjaolu, et kohtutäitur ei käsitanud avaldaja 06.12.2019 kirja kaebusena ega järginud selle läbivaatamisel TMS § 217 lg-te 3-5 nõudeid, ei anna alust asuda seisukohale, et avaldaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt nt Riigikohtu 12.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 19; 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13; 13.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). Avaldaja ei pidanud seega esitama kohtutäiturile veel eraldi kaebust kohtutäituri 16.12.2019 otsuse peale. Kohtutäituri 16.12.2019 vastust saab pidada puudustega otsuseks avaldaja 06.12.2019 kaebuse suhtes, mille vaidlustamiseks võis avaldaja esitada TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse maakohtule.
4(6)
2-19-20759
13.Eelnevast lähtuvalt ei saanud maakohus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel keelduda avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest osas, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti ja kohtutäituri 16.12.2019 vastust. Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest nimetatud osas tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel perspektiivituse tõttu. Nimelt seisneb avaldaja ainus etteheide selles, et ta on omapoolsed kohustused õigeaegselt täitnud, kuna tal olid pangakontol piisavad rahalised vahendid täitmisel oleva nõude rahuldamiseks ning ta andis kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja sees loa arvestada raha oma pangakontolt nõude katteks maha. Selle tulemusel ei oleks aga olnud võimalik saavutada sissenõudja nõude täitmist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kuna kohtutäitur ei saanud sellega ligipääsu avaldaja rahalistele vahenditele. Kohtutäituril ei ole õigust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgniku suhtes täitetoiminguid teha, sh võlgniku pangakontot arestida. See tähendab, et isegi juhul, kui avaldaja pangakontol olid olemas rahalised vahendid täitmisel oleva nõude rahuldamiseks, puudus kohtutäituril võimalus neid sealt ise vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul nõude katteks kätte saada. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et tegelikult on ebaõige ka avaldaja väide, mille kohaselt olid tema pangakontol olemas rahalised vahendid nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Seda kinnitab nii asjaolu, et pärast avaldaja pangakonto arestimist nõude katteks laekumisi ei toimunud, kui ka avaldaja pangakonto väljavõte perioodi 28.07.2019 – 27.01.2020 osas (dtl 8990). Avaldaja andis kohtutäiturile loa võtta oma kontolt maha täitmisel olev summa 26.11.2019 kirjas ja vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 02.12.2019, kuid selle ajavahemiku sees avaldaja pangakontol raha ei olnud.
14.Kuna maakohus on avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud, kuid teinud seda osaliselt ebaõigel alusel, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 koosmõjus jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu põhjendusi, mis puudutavad kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohtutäituri 03.12.2019 vara kinnipeetava isikuarvel arestimise akti ja 16.12.2019 vastuse osas.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
16.Avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Avaldaja on seega tasunud riigilõivu enam summas 35 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 alusel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
17.TMS § 218 lg 3 kohaselt võib kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale üldjuhul esitada määruskaebuse. Sama sätte kolmanda lause järgi ei või määruskaebust esitada, kui 5(6)
2-19-20759 täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet. Kuivõrd praeguses asjas täidetakse täitemenetluses rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot (mh ei ole tegemist elatisenõudega), ning ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.