Rediem Capital AB hagi M.U vastu põhivõla 288 euro 2 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
357 eurot 59 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 5593104697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M.U (isikukood XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 328 eurot 15 senti.
3.Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude (328 euro 15 sendi) täieliku täitmiseni määras 24,15% aastas.
4.Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule järgmiselt: Kuupäev
5.Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas.
6.Jätta menetluskulud hagi M.U kanda.
7.Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 400 eurot.
8.Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (400 eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717308901.
11.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 9. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.U-lt (kostja) 895 euro 46 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 26. veebruaril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
2.Hageja palub 15. aprillil 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks põhivõlgnevus 288 eurot 2 senti (kuni osamakseni 10.aprill 2025) ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude (288 euro 2 sendi) täitmiseni viivis 24,15% aastas. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnev ja lepingujärgne viivis 24,15% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja 7. mail 2023 krediidikontolepingu nr 715645113, mille alusel sai kostja soetada kauba. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10. novembri 2023 osamaksest kuni 10.augusti 2025 osamakseni summas 328 eurot 15 senti. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluses on märgitud, et varasemas menetluses info, et kostja ei ela aadressidel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx-i. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja kohtute infosüsteemis märgitud e-posti aadressil xxx, millelt vastused puuduvad. Rahvastikuregistris märgitud e-posti aadress xxxkohta on kohtute infosüsteemis märge 11. detsembril 2024 meiliaadressi ei leitud. 4. juuli 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Rahvastikuregistris märgitud telefoni numbri xxxxxxx kohta on kohtute infosüsteemis märge 27. august 2024 “hel kohtusse vale isik, ei tunne võlgnikku“. Aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on 12. juunil 2025 tähtsaadetis tagastatud hoiutähtaja möödumisega. Rahavastikuregistris on nimetatud aadress märgitud kehtetuks alates 1. juulist 2025. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. juulil 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 22. juulil 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. augustiks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei nõua hageja intressi ja nõuab üksnes tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist. Ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, 3
saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist. Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h; 169 eurot tund käibemaksuta). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 140 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Hageja lepinguline esindaja kulu on seega 240 eurot (2x120). Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 400 eurot (140 + 20 + 240). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). 4