Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2020. a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-20-12001
Tsiviilasi
Rävala Büroohoone AS avaldus Neticom OÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 7. oktoober 2020. a Võlausaldaja/avaldaja: Rävala Büroohoone AS (registrikood 10179460, asukoht Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (epost [email protected]) Võlgnik/puudutatud isik: Neticom OÜ (kehtetud nimed Aktsiaselts Neticum, Aktsiaselts Dora Systems; registrikood 10650512, asukoht Maakri 19/1-43, 10145 Tallinn, e-post xxx); juhatuse liikmed J. R. (isikukood xxx) ja S. P. (isikukood xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik ( e-post [email protected])
Resolutsioon 1.Jätta rahuldamata Rävala Büroohoone AS avaldus Neticom OÜ ajutise halduri nimetamiseks.
Lõpetada tsiviilasja 2-20-12001 menetlus.
Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Rävala Büroohoone AS kanda.
4.Välja mõista Rävala Büroohoone AS-lt menetluskulud summas 1 410 eurot Neticom OÜ kasuks.
5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Rävala Büroohoone AS-l tasuda Neticom OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 410 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruse jõustumisel tagastada Rävala Büroohoone AS-le 31.08.2020. a
Rahandusministeeriumi tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiit summas 1 500 eurot. Väljamakse teostada Rävala Büroohoone AS arveldusarvele EExxxSwedbank AS-is. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Pankrotiavaldus ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule on esitatud Rävala Büroohoone AS avaldus Neticom OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik 2018. a aprillis laenulepingu, millega avaldaja laenas võlgnikule kokku 4 000 eurot. Kirjalikku lepingut ei vormistatud, millest tulenevalt ei ole kajastatud kokkulepet laenu tähtaja osas. Seega on laenatu käsitletav tähtajatu laenulepinguna. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi, VÕS § 397 lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Võlgnik ei teinud seda ei 2018. a ega 2019. a lõpus. Lisaks selgusid mitmed muud asjaolud, mis viitasid võlgniku maksejõuetusele ning 12.06.2020. a ütles võlausaldaja võlgnikuga laenulepingu erakorraliselt üles, tuginedes VÕS § 196 lg 1 ja VÕS § 399 lg 1 p 2, mis sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vastav summa paluti tasuda hiljemalt 15.06.2020. a. Märgitud ülesütlemisavaldusele võlgnik ei reageerinud, mistõttu esitas võlausaldaja 05.08.2020. a võlgnikule pankrotihoiatuse.17.08.2020. a e-kirjas vastas võlgnik, et võlausaldaja poolt sissenõutava laenu summas 4 000 eurot tagastamise tähtajaks sai laenu väljastamisel kokkulepitud 31.12.2023. a ja intressi määraks 2% aastas, kusjuures intressid kuuluvad tasumisele koos põhisummaga 31.12.2023. a. Võlausaldaja märgib, et sellist kokkulepet ei eksisteeri ei tähtaja ega intressi osas. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole ning võlausaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse, määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus
2.OÜ Neticom vastuse kohaselt on pankrotiavaldus põhjendamatu, OÜ Neticom sisuline vastuväide on toodud OÜ Neticom 17.08.2020 vastuses P. K.le (vt pankrotiavalduse lisa 13). Nimelt on laenu väljastamisel kokku lepitud selle tagastamise tähtajas 31.12.2023 ja intressi määraks 2% aastas, kusjuures intressid kuuluvad tasumisele koos põhisummaga 31.12.2023. a. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindaja ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning Neticom OÜ vastuväidetega leiab, et Neticom OÜ ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõuetele põhjendatult vastu kuna võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
4.PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 05.08.2020. a esitas võlausaldaja võlgnikule nõude tasuda 4 000 eurot hiljemalt 17.08.2020. a (I kd tl 153). Neticom OÜ sai pankrotihoiatuse kätte ja esitas sellele 17.08.2020. a vastuväited.
5.Võlgniku vastuväite kohaselt puudub avaldajal sissenõutavaks muutunud nõue Neticom OÜ vastu. Laenulepingus oli laenusumma tagastamise tähtaeg kokkulepitud 31.12.2023. a ja
intressi määr oli 2% aastas, kusjuures intressid kuuluvad tasumisele koos põhisummaga 31.12.2023. a (I kd tl 155).
6.Võlausaldaja poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et Neticom OÜ on saanud 2018. a aprillis sõlmitud tähtajatu suulise laenulepingu alusel 4 000 eurot. Võlausaldaja väitel on ta laenulepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna võlgnik ei ole täitnud intressi tasumise kohustust (I kd tl 150). Laenulepingut tõendavate dokumentidena on avaldaja esitanud maksekorraldused (I kd tl 6, 7).
Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja leiab, et tema nõue Neticom OÜ vastu on sissenõutavaks muutunud 18.08.2020. a. Võlausaldaja hinnangul võlgnik valetab ja on tegelikkuses juba pikemat aega maksejõuetu.
Kohus võlausaldaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul 2018. a laenulepingu sõlmimise asjaolude kindlakstegemine lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja laenulepingut kohtule esitanud ei ole ning väidab, et see oli suuline tähtajatu laenuleping. Kohtu hinnangul on võlausaldaja väited jäänud käesolevas menetluses tõendamata, ühestki võlausaldaja poolt kohtule esitatud tõendist ei saa järeldada, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga. Võlgniku väitel oli kokkulepe selle kohta, et nii põhisumma kui intressid kuuluvad tasumisele 31.12.2023. a. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt asuda 2018. a tehingut tõlgendama pankrotimenetluses, ilma tehingut teinud isikute tegelikku tahet välja selgitamata.
10.Võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik valetab ning teeb raskeid juhtimisvigu (PankrS § 10 lg 2 p 3), on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole pankrotiavaldus esitatud PankrS § 2 sätestatud eesmärki silmas pidades. PankrS § 10 lg 6 kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlgnikul piisavalt vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks, kuid võlgnik ei tasu raha Rävala Büroohoone AS-le selleks, et Priit Kotkas selle arvelduskontolt endale võtaks.
11.Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu 2018. a laenulepingule ning tuvastama tehingu teinud isikute tegeliku tahte, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
12.Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik Neticom OÜ ajutist haldurit nimetada.
Menetluskulude jaotus
13.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Neticom OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb Neticom OÜ õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1 410 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nimekirjast nähtub, et Neticom OÜ kasutas esindaja teenust kokku 11,75 tundi.
16.Võlausaldaja kasutas lepingulise esindaja teenust 6 h 45 minutit ning palub võlgnikult välja mõista õigusabikulud summas 1 012,50 eurot, lisandub riigilõiv 300 eurot. Võlausaldaja vaidleb Neticom OÜ menetluskuludele täies ulatuses vastu, kuna Neticom OÜ taotlused on kohus jätnud rahuldamata. Advokaadi ainus soovitus oma kliendile on olnud see, et isik peaks jätkama valetamist.
17.Kohus, tutvunud Neticom OÜ taotlusega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning ka olulisusega Neticom OÜ jaoks.
18.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik osutanud Neticom OÜ-le õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
20.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 11,75 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku summas 1 410 eurot. Nimetatud summa tuleb avaldajalt PankrS § 15 lg 6 alusel Neticom OÜ kasuks välja mõista. Neticom OÜ on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda Neticom OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.