Tallinna Linnavalitsuse (Kesklinna Valitsuse kaudu) avaldus YY kinnises hoolekandeasutuses viibimise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.04.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna Linnavalitsus (Kesklinna Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Anna Petrova Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. aprilli 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta YY määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud (sh tõlkekulud) Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna Linnavalitsus (Kesklinna Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 24.03.2020 Harju Maakohtule avalduse YY (puudutatud isiku) kinnises hoolekandeasutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt on praeguses asjas 17.04.2019 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga tuvastatud, et puudutatud isikul esineb raske kroonilise kuluga psüühikahäire püsikululine paranoidne skisofreenia, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. 29.01.2020 kohtumisel avaldas puudutatud isik, et soovib lahkuda Valkla Kodust oma armastatu X juurde, kes elab Tallinnas. X ei ole puudutatud isikut kunagi Valkla Kodus külastanud, kuna see võib puudutatud isiku sõnul takistada nende ühinemist ja abiellumist. Lisaks avaldas puudutatud isik, et tema ema on elus ja alles on ka kunagine kodu Tallinnas, kuhu ta asub peale kehtiva kohtumääruse lõppemist X-ga elama. Olemas olevat ka kindel töökoht Rannamõisa teel, tulevase tööandajaga olevat kokkulepe sõlmitud. Tegelikult on puudutatud isiku ema surnud ja puudutatud isiku koduks olnud korter on võõrandatud 2019. a jaanuaris. 31.01.2020 esitas puudutatud isik avaldajale pöördumise, milles soovib loobuda eestkostest ja sotsiaalteenustest, mida hooldekodus osutatakse. Puudutatud isiku hinnangul on ta iseseisev inimene, ta soovib taastada oma töövõime, avaldab valmisolekut töötada ettevõtjana. Korduvalt kinnitab, et ei ole nõus avatud hooldekoduga, kuhu teda suunatakse peale kehtiva kohtumääruse lõppemist. Puudutatud isik nõuab vabadust. Haiguskriitika puudumise tõttu ei kasuta puudutatud isik iseseisvalt toetusravi, millest tulenevalt vajab ta pidevat järelevalvet kontrollitud keskkonnas. Ravita jäämisel puudutatud isiku psüühikahäire süveneb, mistõttu võivad vallanduda psühhootilistest elamustest tulenevalt ebaadekvaatne ja agressiivne käitumine. Puudutatud isik on rehabilitatsioonispetsialistile avaldanud, et ei näe ravimitest kasu ja kardab ravimeid võtta. Puudutatud isikul esinevad erinevad hirmud, mis tema veendumuste kohaselt tulenevad ravimitest. Ta on keeldunud koostööst kohaliku omavalitsuse esindajatega ja kinnitas korduvalt, et ei soovi asuda elama avatud tüüpi hoolekandeteenusele. Puudutatud isik elab ilmselgelt luulumaailmas, sest tema ema ei ole elus, tal pole korterit ja X ei eksisteeri päriselus. Ta ei tule iseseisvalt toime ning tal puudub sotsiaalne tugivõrgustik. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja valmisolek kasutada toetusravi, millest tulenevalt vajab pidevat juhendamist ja järelevalvet kontrollitud keskkonnas. Puudutatud isik on korduvalt keeldunud vaba tahte alusel nn avatud tüüpi hooldekodusse teenusele minemisest. Sellest lähtuvalt ei ole muude abinõude rakendamine võimalik. Eeltoodut arvestades leiab avaldaja, et puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine kohtumääruse alusel on põhjendatud.
2.Maakohus määras 26.03.2020 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Maakohus määras puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise.
3.Kohtule 06.04.2020 esitatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00 RHK-10 järgi), mis on hõlmatav nimetusega vaimuhaigus ning mille tõttu ei suuda puudutatud isik kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isik vajab psüühikahäirest tulenevalt pidevat psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isikul puudub haigustaju, ta ei mõista ravi vajadust ning ravita jäämisel tema tervislik seisund halveneb ja psühhoos ägeneb. Puudutatud isik ei ole raskest psüühikahäirest tulenevalt võimeline iseseisvalt toime tulema ja igapäevaelu
2(6)
korraldama, mistõttu vajab ta ööpäevaringset erihoolekande teenust tugevdatud järelevalvega kinnises asutuses. Puudutatud isik võib olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise, sest uuritaval puudub haigustaju ja ravita jäämisel käitub ta ettearvamatult ning võib seetõttu olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele. Puudutatud isik ei ole raskest psüühikahäirest tulenevalt võimeline oma tahet avaldama.
4.Puudutatud isikule määratud esindaja ei vaidle avalduse rahuldamisele vastu. Puudutatud isiku raviks on oluline keskkond ja järelevalve. Ta vajab jätkuvalt hoolekandeteenuseid, pidevat kontrolli ja järelevalvet pakkuvat elukeskkonda, et tagada võimalike vajalike ravimite tarvitamist. Ta ei ole võimeline toime tulema väljaspool hoolekandeasutust. Puudutatud isik on varasemalt olnud ohtlik eelkõige kaaskodanike suhtes (rünnanud ema, raviarsti). Puudutatud isikul ei ole olnud viimase aasta jooksul ühtegi juhtumit, kui isik oleks olnud otseselt argessiivne. Samas kinnitavad kohtule avaldaja poolt esitatud puudutatud isiku kirjad, et isikul on vaatamata aastasele ravile kinnises asutuses ulatuslikud luulud, sh lembeluul. Kuigi ta on praegu nõustunud ravimeid kasutama ja lubanud seda teha ka kinnisest asutuses viibimise lõpetamisel, on varasemast olemas dünaamika ravimite mittevõtmise ja isikute vahetu ründamise ja ähvardamise osas. Kuna puudutatud isikul on välja kujunenud lembeluul seoses pruudi X-ga, siis nende eluplaanide luhtumisel võib esindaja hinnangul olla vägivaldse käitumise muster korduv.
5.Sotsiaalkindlustusameti tõi oma arvamuses välja, et puudutatud isikul on tuvastatud raske puue ning puuduv töövõime kehtivusega kuni 11.03.2023. Puudutatud isikul on diagnoositud püsikululist paranoidset skisofreeniat. Valkla Kodus viibimise ajal on tema seisund püsivalt psühhootiline. Puudutatud isik on arstile avaldanud vägivaldseid mõtteid töötajate ja kaashoolealuste suhtes, tal on pidev hirmutunne. Tema psüühikahäire on ajas süvenenud; haigusteadlikkus on puudulik; ta ei suuda püsivalt analüüsida keskkonda, mõista selle toimimise reegleid ega reageerida ümbritseva suhtes adekvaatselt (ta usub, et teised tahavad talle halba); ta on võimetu tajuma enda käitumisega kaasnevaid tagajärgi (ravimite mitte võtmine); kestev on tema kalduvus muutuda agressiivseks olukordades, mis on tema jaoks liiga stressimahukad (ta mõtleb vägivaldseid mõtteid). Seetõttu on püsivalt olemas kõik tegurid, et puudutatud isik võib tema suhtes ebasoodsas olukorras käituda ohtlikult endale või teistele. Ära ei ole langenud puudutatud isiku nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas 16.04.2020 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks ning pikendas puudutatud isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üheks aastaks, s.o kuni 16.04.2021. Kohtul on alust arvata, et puudutatud isik on hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral nii käesoleval ajal kui ka lähemas tulevikus ohtlik nii endale kui teistele. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul on lembeluul. Avalduse lisana esitatud kirjast avaldajale nähtub, et puudutatud isiku käitumine on siiani ettearvamatu. Valkla Kodu iseloomustusest nähtub, et isik on passiivne, omaettehoidev, tal esinevad ajutised hirmuhood. Puudutatud isik kirjutab sageli arusaamatu sisuga kirju erinevatesse ametkondadesse. Psühhiaater dr KK arvamuse kohaselt on puudutatud isik püsivalt psühhootiline, ta on avaldanud vägivaldseid mõtteid töötajate ja kaashoolealuste suhtes, tal
3(6)
esinevad sagedased hirmutunded, et teda jälitatakse ja soovitakse halba. Ekspertiisiaktist on nähtav ka dünaamika ravimite mittevõtmise ja agressiivsuse vahel. Sellise mustri kordumine on tõenäoline. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit ega ravivajadust ning tal puudub täielikult haiguskriitika. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa ravivajadusest aru ja tema tervislik seisund ravita jäämisel halveneb märgatavalt ning isik võib käituda psühhootiliste elamuste ajel ettearvamatult ja ebaadekvaatselt olles ohtlik isendale ja ümbritsevatele. Muude abinõude kasutamine ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik. Seega on põhjendatud avalduse rahuldamine. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku Valklas viibimise tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole sedavõrd haige nagu teised seal viibivad isikud. Valklasse paigutamise põhjusena tõi puudutatud isik välja tüli raviarst dr. V-ga, kelle peale ta pahandas ja keda ta ründas. Sellised juhtumid ei kordu, sest enne raviarstiga toimunud konflikti ta ravimeid ei kasutanud. Nüüd kasutab puudutatud isik ravimeid kogu aeg, sest ravi on siiski vajalik. Terviseprobleemina nimetab psühhoosi, mida on vaja ravida. Hirme, hääli jm sellist puudutatud isik eitab. Ei pea end vägivaldseks isikuks. Lähedastest nimetab pruuti X, kelle juurde suundub kohe peale Valka Kodust vabanemist. XX aadressiks nimetab XXX ja sellel aadressil plaanib puudutatud isik koos X-ga elama hakata. X ei ole teda Valklas külastanud, sest nii lepiti kokku. Puudutatud isiku sõnul on tema ema elus, kuigi talle öeldi mitu aastat tagasi, et ema suri. Puudutatud isik nägi ema aasta tagasi enne Valklasse paigutamist Raplas. Valklas häirib puudutatud isikut see, et vabadust ei ole. Tööd teeb puudutatud isiku hea meelega, sh ka Valklas viibides. Puudutatud isik on veendunud, et Valklast vabanedes asub ta koheselt tööle. Mingeid vägivallajuhtumeid Valklas puudutatud isiku sõnul ei ole esinenud. Puudutatud isik on seisukohal, et tema paigutamine tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse erihoolekandele veel üheks aastaks ei ole põhjendatud. Puudutatud isik on veendunud, et on võimeline toime tulema väljaspool hoolekandeasutust. Kui isikule on vajalik tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkond, siis selleks peab olema isiku ohtlikkus lähitulevikus kindel. Kaebaja ei ole enda sõnul ohtlik ei enda ega teiste suhtes. Varasema kohtupraktika kohaselt on isiku erihoolekande puhul kinnises asutuses oluline hinnata võimalikke alternatiive. Puudutatud isikul ei ole olnud viimase aasta jooksul ühtegi juhtumit, kui isik oleks olnud otseselt argessiivne. Tema kirjad, millised viitavad isikul esinevale lembeluulule, ei tõenda isiku ohtlikkust. Puudutatud isik on nõustunud ravimeid kasutama ja lubanud seda teha ka kinnisest asutuses viibimise lõpetamisel. Kaebaja on nõus teenusega avatud hoolekandeasutuses, nt Paldiskis. Menetluse edasine käik
8.Avaldaja on arvamusel, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine on põhjendatud, sest esineb reaalne oht teiste isikute tervisele ja turvalisusele.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Avaldaja, ekspert dr PT ja AS Hoolekandeteenused (Valkla Kodu) esitasid ringkonnakohtu küsimustele vastused.
4(6)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21).
12.Tingimused, mille kõigi üheaegse täidetuse korral paigutatakse täisealine isik kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust tema nõusolekuta, on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1. Viidatud sätte kohaselt peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Samad eeldused peavad olema täidetud ka kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisel (TsMS § 5391 lg 1 esimene lause).
13.Seda, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ei ole määruskaebuses vaidlustatud.
14.Puudutatud isik on määruskaebuses tuginenud sellele, et ta ei ole endale ega teistele ohtlik. Maakohus ei ole puudutatud isiku ohtlikkust kui kinnisesse asutusse paigutamise üht eeldust nõuetekohaselt tuvastanud ja oma järeldusi põhjendanud, jättes sidumata need konkreetsete asjaoludega. Maakohus ei ole põhjendanud, kas ja kuidas saab tuvastatud asjaolude põhjal järeldada, et puudutatud isik on lähitulevikus pigem kindlasti kui tõenäoliselt ohtlik endale ja teistele. Ohtlikkuse jaatamiseks ei piisa üksnes asjaolust, et puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu; tal esinevad ajutised hirmuhood; ta on avaldanud vägivaldseid mõtteid töötajate ja kaashoolealuste suhtes; ta ei suuda hinnata ravivajadust ning puudub haiguskriitika. Kohtul tuleb oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete asjaoludega, ning kirjeldada, milles isiku ohtlikkus väljendub: st tuleb eristada, kas inimene on ohtlik endale ja/või teistele, ning selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks esineb reaalne oht vägivalla kasutamiseks) (vt ka RKTKm nr 2-15-3662, p 14, 14.1-14.3).
15.Kolleegiumi hinnangul on kinnitamist leidnud puudutatud isiku võimalik ohtlikkus teiste isikute suhtes. Ekspert (psühhiaater) selgitas, et puudutatud isik ei tarvita iseseisvalt ravimeid ja katkestab määratud ravi. Ravi katkestamisel ägeneb psühhoos ning puudutatud isik muutub psühhootiliste elamuste ajel vägivaldseks lähedaste ja abi osutajate suhtes. Ravi katkestamisele järgnevad psühhoosi ägenemised on olnud põhjuseks 23-le hospitaliseerimisele (dtl 430). Puudutatud isik on ähvardanud tappa raviarsti (dtl 94, 130, 131, 430). 28.03.2019 ründas puudutatud isik ootamatult raviarsti, lüües teda selja tagant rusikaga pähe (dtl 132, 430). Raviarsti löömist on puudutatud isik tunnistanud oma kirjas kohtule (dtl 362). Avaldaja esitas tõendina kohtule kaks kirja, mis olid avaldajale saadetud pärast maakohtu 16.04.2020 kohtumäärust, millega maakohus rahuldas avaldaja avalduse puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks. Nendes kirjades ähvardab puudutatud isik Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajaid MP, KT ja AP tervisekahjustuste tekitamisega. Maakohus kuulas seoses määruskaebusega puudutatud isiku isiklikult ära 29.06.2020. Puudutatud isik ei osanud Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajatele ähvarduskirjade saatmist selgitada (dtl 323). Arvestades, et puudutatud isik on varem füüsilise vägivallaga ähvardamisel selle täide viinud, siis on praegusel juhul kolleegiumi
5(6)
hinnangul alust karta, et puudutatud isik võib ähvardused teatud osas täide viia. Seetõttu on nende asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et puudutatud isik võib lähitulevikus pigem kindlasti kasutada füüsilist vägivalda ja olla seetõttu teistele ohtlik, kui puudutatud isiku ravi katkeb ja tekib psühhoosi ägenemine. Ravimite mittetarvitamist on puudutatud isik avaldanud ka kohtule saadetud kirjas (dtl 360, 373). Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise eeldused ära langenud.
16.Maakohtule (sh augustis 2020 saadetud kirjast ehk pärast määruskaebuse esitamist) ja avaldajale saadetud kirjadest nähtub, et puudutatud isik ei ole nõus avatud tüüpi hooldekodusse minema (dtl 223, 358, 371, 389, 391). Ekspert (psühhiaater) selgitas kohtule, et puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik muude abinõude kohaldamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise, sest isikul puudub haigustaju ja ravisoostumus ning ravita jäämisel psühhoos ägeneb, mille tagajärjel isik käitub agressiivselt ja ettearvamatult. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku ohtlikkust teistele võimalik vältida muul viisil kui kinnisesse asutusse paigutamise teel. Raviskeemi järgimine on haiguskriitika puudumise tõttu võimalik üksnes järelevalve all. Seetõttu ei ole võimalik ka TsMS §-i 540 rakendamine. Ka avaldaja ja AS Hoolekandeteenused (Valkla Kodu) on avaldanud, et puudutatud isiku paigutamine avatud tüüpi hooldekodusse ei oleks efektiivne.
17.Eeltoodust nähtuvalt ei ole puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused ära langenud. Puudutatud isiku viibimine kinnises asutuses on vajalik, kuna tal ei ole kujunenud haiguskriitikat. Korduva füüsilise vägivallaga ähvardamise (praegusel juhul Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajate suhtes) võib puudutatud isik täide viia.
18.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese aluse alusel puudutatud isikule riigi õigusabi osutamisega seotud kulud ja tõlkekulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.