Kostja: A. T., isikukood XXX Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi A. T. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. T.-lt (A. T., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel 29.05.2024 sõlmitud krediidilepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 984,87 eurot, intress 100,40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis alates 04.02.2025 kuni 14.08.2025 summas 56,55 eurot, s.o kokku 1171,82 eurot.
3.Mõista kostjalt A. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis alates 15.08.2025 kuni põhinõude summas 984,87 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületa põhivõlga (s.o 984,87 eurot).
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 280 eurot ning mõista nimetatud summa A. T.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-25-8713
6.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ning seisukohad
1.Hageja esitas kohtule 04.06.2025 hagiavalduse A. T. vastu IPF Digital AS ja kostja vahel 2 (5)
2-25-8713 25.01.2020 sõlmitud krediidilepingust nr 4708291 ja 29.04.2024 krediidilimiidi suurendamise lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 984,87 euro, intressi 100,40 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 36,40 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. 25.01.2020 sõlmitud krediidilepingu nr 4708291 alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 500 eurot ning 29.04.2024 krediidilimiidi suurendamise lepingust nr XXX tulenevalt 1000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 1224,49 eurot ning lepingu kehtivuse ajal perioodil 25.01.2020-03.02.2025 tegi kostja tagasimakseid kokku summas 1331,27 eurot, millest 239,62 eurot krediidiandja arvestas põhiosa katteks, 1046,17 eurot intresside katteks, 0,48 eurot viiviste katteks ja 45 eurot teenustasude katteks. Vastavalt lepingu XXX punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, s.o 41,88 % aastas. Hageja arvestab intressi alates 07.11.2024 summalt 984,87 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni s.o kuni 03.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 100,40 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.06.2025 VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista viivise summas 36,40 eurot. Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles esialgne krediidiandja lepingu üles 03.02.2025 ning loovutas nõuded hagejale 13.02.2025. Kostja vastuväited ning seisukohad
2.Kohus toimetas hagi, 05.06.2025 hagi täpsustuse ja 06.06.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte tähtitudpostiga 29.07.2025. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o 12.08.2025 ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
4.Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 444 lg 3).
5.Hageja taotles hagi p-s 33 juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Kostja hagile tähtaegselt s.o 12.08.2025 vastust esitanud ei ole.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 25.01.2020 krediidilepingu nr 4708291 ja 29.04.2024 krediidilimiidi suurendamise lepingust nr XXX. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
7.Krediidilimiidi suurendamise leping sõlmiti 29.05.2024 ning sel ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitus krediidi kulukuse määr 51,78% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
8.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja kontrollis kostja regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel, kehtivate 3 (5)
2-25-8713 maksehäirete puudumist. Hageja tuvastas, et kostja sissetulekud on 781 eurot ja laenukohustusi 75 eurot kuus. Kostja majapidamiskuludena arvestas hageja 200 eurot kuus. Hageja on kogutud andmeid kogumis analüüsinud ning tuvastanud kostja krediidivõimelisuse, s.o võimekuse maksta hagejale igakuist minimaalset kuumakset 40 eurot. Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale kätte veel 459 eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).
9.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29.05.2024 sõlmitud krediidilepingust nr. XXX tuleneva põhinõude 984,87 eurot, intressi 100,40 eurot, sissenõudmiskulu 30 ja sissenõutavaks muutunud viivise alates 04.02.2025 kuni 14.08.2025 summas 56,55eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
13.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
14.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks 4 (5)
15.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
16.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.