lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-123599/7

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-123599/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
WorkFor.EU OÜ14243385(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-123599

Tsiviilasi

WorkFor.EU OÜ hagi XXi vastu 1654 euro 82 sendi saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. augusti 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

WorkFor.EU OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus

Hageja WorkFor.EU OÜ (registrikood 14243385), seaduslik esindaja Marko Kalev Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 26. augusti 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta WorkFor.EU OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1.WorkFor.EU OÜ (hageja) esitas 18. juunil 2020 Pärnu Maakohtule XXi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1654,82 eurot. Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite.
2.Hageja esitas 25. augustil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1654,82 eurot. Hagi kohaselt on kostja Xxxxxxxx kodanik, kellega hageja sõlmis 8. augustil 2019 töölepingu. Eesti Vabariik väljastas kostjale pikaajalise viisa ajavahemikuks 5. november 2019 kuni 28. oktoober 2020. Kostja lahkus 2. juunil 2020 omavoliliselt ehitusobjektilt Yyyyyyyys. Hageja nõuab kostjalt sellega seoses leppetrahvi ja omastatud asjade väärtuse hüvitamist
3.Maakohus keeldus 26. augusti 2020. a määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldus ei allu Harju Maakohtule. Maakohus lähtus kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrusest nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ (edaspidi Brüssel I määrus). Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte sõlmitud käsunduslepingust, mille sisuks oli erinevate tööde tegemine hageja näidatud objektidel. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt täitis kostja käsundit Yyyyyyyy Vabariigis. Seega ei allu esitatud hagi Eesti Vabariigi kohtule. Ka juhul, kui käsitada hagi aluseks olevat käsunduslepingut töölepinguna, ei allu vaidlus Eesti Vabariigi kohtule. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht Yyyyyyyy Vabariigis. Brüssel I määruse art 20 lg 1 kohaselt võib tööandja algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus. Eesti Vabariigi ja Xxxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Xxxxxxxx õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja elukoht Xxxxxxxxs, kostjal ei ole Eesti Vabariigis registreeritud elukohta. Ka seetõttu ei allu hagiavaldus Eesti Vabariigi kohtule.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Maakohus pole asja materjalidega tutvunud. Kohus on juba poolte õigussuhte valesti sisustanud. Hageja tugines hagis töölepingule, mitte käsunduslepingule. Töölepingu järgi on töö asukohaks Eesti Vabariik. Seadus lubab lähetada ajutiselt töötajaid, kes on pärit kolmandatest riikidest 90 kalendripäevaks 180 päeva jooksul Euroopa Liidu sees. Kostja lähetus algas 13. märtsil 2020. Asjas ei ole esitatud dokumenti, millest nähtuks, et kostja on registreerinud enda elukoha Yyyyyyyys. Hageja on esitanud hagiavalduse juures PPA teatise, millest tulenevalt on Kostja töökoht Xxxxxxxxxx Tallinn. Kostja on isikukoodi taotluses oma elukohaks märkinud Ppppppppppp ja Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud A1-s numbriga SKAxxxxxxxx VVVVVVVVVV. Mõlemad aadressid asuvad Eesti Vabariigis. Kostja on pidevalt töötanud välismaalaste seaduse (VMS) alusel Eesti Vabariigis. Arveldusarve OÜ taotles perioodiks 27. märtsist 2018 kuni 17. detsembrini 2018 LTR-i, mille PPA rahuldas. Hagiavalduse lisa 2 kohaselt on LTR registreeritud 19. septembrist 2019 kuni 26. oktoobrini 2020. Kostja ei ole lahkunud Euroopa Liidust. Seega on kostja elukoha lugemine Xxxxxxxxs olevaks meelevaldne. Kui kolmanda riigi isikule on väljastatud töötamise luba Eesti Vabariigis siis isik töötab ja elab Eesti Vabariigis. Kostja pole oma Yyyyyyyy Vabariigis elamise väidet põhistanud ühegi dokumendiga. Kui määruskaebus jäetakse rahuldamata õõnestab see kolmandatest riikidest pärit töötajatelt kahjude sissenõudmist ja vaidluste lahendamist, sest ebamõistlik on eeldada, et Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, kes on võtnud Eestisse tööle töötaja peab vaidlusi lahendama aadressil „kkkkkkkkkk “
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, kuid leiab, et maakohus on seejuures ekslikult tuginenud Brüssel I määrusele. Seetõttu tuleb maakohtu määrusest vastavad põhjendused välja jätta. Õige on maakohtu viide Eesti-Xxxxxxxx õigusabilepingu art 21 lg-le 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et Eesti-Xxxxxxxx õigusabilepingu järgi ei allu vaidlus Eesti kohtule.
8.Brüssel I määruse art 73 lg 3 kohaselt ei mõjuta Brüssel I määrus kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad Brüssel I määrusega reguleeritud küsimusi. Seega enne Brüssel I määruse kohaldamist tuleb kontrollida, kas kohtualluvust ei reguleeri mõni varem sõlmitud kahepoolne leping. Praeguses asjas kohaldub Eesti-Xxxxxxxx õigusabileping, mis on sõlmitud enne määruse nr 44/2001 Eesti suhtes jõustumist, kuivõrd kostja on Xxxxxxxx kodanik.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Hageja on ise välja toonud, et kostja viibib Eestis pikaajalise viisa alusel. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt on viisa välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise õiguslik alus. Viisa ei ole aluseks Eestis püsivaks elamiseks. Seega viitab asjaolu, et kostja viibib Eestis viisa alusel, et kostjal ei ole Eestis elukohta. Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada ka seda, et kostja oleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 3 mõttes asunud Eestisse elama tahtega muuta enda elukoht Eestisse. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tõi kostja välja, et tegelikult töötas ta Yyyyyyyys. Seda asjaolu on kinnitanud ka hageja ise hagis, kus hageja on lisaks märkinud kostja aadressiks Yyyyyyyy aadressi. Samuti on kostja vastuväites toonud välja, et tal on perekond Xxxxxxxxs. Seega olukorras, kus kostjal pole seaduslikku alust Eestis elamiseks, kostja töötas Yyyyyyyys, tema elukoht on rahvastikuregistri järgi Xxxxxxxxs, kus kostja väitel on ka ta pere, pole põhjust järeldada, et tegelikult on kostja elukoht siiski Eestis. Asjaolu, et kostja on suhtluses Eesti riigiametitega esitanud kontaktaadressidena erinevaid Eestis asuvaid aadresse ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. On ilmselge, et Eestis viibides ja Eesti ametiasutustega suheldes on kostja kontaktaadressina märkinud Eesti aadressi. Sellest ei saa järeldada, et tegemist oleks kostja elukohaga. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kostja erinevatele ametiasutustele antud aadressid ei kattu, vaid on erinevad. Samuti ei kinnita kostja elukohta Eestis asjaolu, et ta on ka varem lühiajaliselt Eestis töötanud. Kostja varasema Eestis viibimise ja praeguse viibimise ajaline vahe on hageja esitatud dokumentide põhjal enam kui üheksa kuud. Kohtul pole põhjust arvata, et kostja oleks sel ajal ebaseaduslikult Eestis elanud.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et asjaolu, et maakohus on poolte sõlmitud lepingut ekslikult nimetanud käsunduslepinguks, mitte töölepinguks, ei muuda maakohtu määruse lõppjäreldust valeks. Eesti-Xxxxxxxx õigusabileping ei näe ette erisusi kohtualluvuses sõltuvalt sellest, kas tegemist on käsundus- või töölepinguga. Määruskaebuses toodud väide, et kostja töökoht oli Eestis on vastuolus hageja enda poolt hagis väljendatuga, mille kohaselt töötas kostja Yyyyyyyys. Asja lahendust ei mõjuta ka asjaolu, et hageja väitel on tema jaoks ebamõistlikult kulukas lahendada vaidlus Yyyyyyyys või Xxxxxxxxs. Tegemist ei ole asjaoluga, mis võimaldaks kõrvale kalduda Eesti jaoks kehtiva välislepingu sätetest.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3 (4)
12.Kuna tsiviilasja hind on alla 2000 euro, on tegemist TsMS § 405 järgi lihtmenetluses menetletava hagiga. TsMS § 666 lg-te 1 ja 2 kohaselt lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
13.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja