Asjaõigus › Omandiasjad

2-20-8877 Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Uxxx Lxxxxxx esitas 17.06.2020 hagi Kxxxxx Mxxxxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse võrdsetes osades (1/2) kinnistu registriosa numbriga 558835 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Hageja pakkus kostjale kohtuväliselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jaotatakse poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osadele. Kostja ei pidanud avaliku enampakkumise korraldamist otstarbekaks, kuid ei esitanud enda alternatiivseid pakkumisi kaasomandi jagamise viisi osas. Kumbki pooltest ei soovi saada kinnisasja ainuomanikuks. Pooled ei saavutanud kaasomandi lõpetamisel ja kaasomandis oleva asja jagamisel kokkulepet. Hageja palus poolte kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja võõrandamisest saadud raha jagatakse võrdselt poolte vahel ära. Tegemist on ühe õiglasema ning eelistatuima kaasomandi lõpetamise viisiga. 17.07.2020 esitas kostja vastuse, milles avaldas, et ei saa aru taotlusest kaasomandi lõpetamise viisi osas, sest hagis pole märgitud, kuidas toimub hinna määramine. Hageja oli pöördunud kostja poole 04.06.2020 ettepanekuga lõpetada kaasomand hagis märgitud viisil ning selgitas, et tuleks tellida kinnistu hindamiseks ekspertiis ning kaasomanikud peavad selle tegemise ühiselt tasuma. Kostja omakorda küsis hagejalt lisaselgitusi hinna määramise osas. Hageja ei andnud lisaselgitusi ning pöördus selle asemel kohtusse. Kui hageja oleks kohtuväliselt andnud lisaselgitusi, oleks kostja ka nõustunud hageja ettepanekuga. Kostja esitas 11.08.2020 vastuse pärast kohtu 27.07.2020 selgitavat kirja ning avaldas, et nõustub haginõuetega. Kostja teatas, et hageja ei nõustunud tema 20.07.2020 kompromissettepanekuga, mille kohaselt võiks kaasomandi lõpetada kaasomanike kokkuleppel kinnistu müümise teel, avaldades sellekohase müügikuulutuse ja pannes kinnistu müüki. 12.10.2020 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tema soov oli müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja kostja on kohtuväliselt ja kohtumenetluses olnud seisukohal, et selline viis ei ole otstarbekas. Arvestades poolte tausta, ei oleks läbirääkimised kuhugi viinud. Kostja teatas, et tema huvi kinnistu ise müümise ettepaneku tegemisel oli, et kaasomandi lõpetamine toimuks otstarbekalt ja oleks kaasomanikele kasulik. Kostja sõnul on aga hageja eesmärk olnud kohtumenetluse algatamine. Poolte vahel on ka teisi kohtumenetlusi. Hageja on esitanud mitmeid kirju kaasomandi lõpetamise viiside osas ning need on vastuolulised hagis märgituga. Kostja soovis enne teada, mida ta üldse hakkab õigeks võtma. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-20-8877 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi kirjalikult õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb poolte kaasomandi kinnisasja (registriosa nr 558835 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond) suhtes lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võõrandamisel saadud raha tuleb jagada poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osadele ehk võrdselt 1/2 osades. 25.06.2020.a määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus kandis hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale kinnistu mõttelisele osale eelmärke hageja kasuks tsiviilasjas 2-20-8877 esitatud kaasomandi lõpetamise nõude tagamiseks ning märkuse järgmise sisuga: Tsiviilasjas nr 2-20-8877 on UxxxxLxxxxxx esitanud Kxxxxx Mxxxxxxxx vastu nõude xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hagi tagamise eesmärk oli tagada kaasomandi lõpetamise nõuet ning lihtsustada kohtulahendi täitmist. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning sellest tulenevalt on kohus hagi rahuldanud, ei ole lahendi täitmise tagamine vajalik. Poolte vahel puudub vaidlus kaasomandi lõpetamise ja selle viisi suhtes. Kohtulahend on jõustumisel sundtäidetav. Kohtu hinnangul tuleb hagi tagamine tühistada käesoleva otsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, peaks menetluskulud jätma kostja kanda. Kostja võttis üsna menetluse alguses hagi õigeks. Hagi õigeksvõtt annaks aluse jätta menetluskulud omakorda hageja kanda vastavalt TsMS §168 lg 6. Kohtu hinnangul tuleb käesolevalt kohaldada menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, eelkõige TsMS § 162 lg-t 4 (TsMS kommenteeritud väljaanne I, lk 795 p 3.5 d). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes TsMS § 162 lg-ga 1 võimaldab TsMS § 162 lg 4 kaaluda vaid poole kulude enda kanda jätmist. Arvestades poolte käitumist nii enne kohtumenetlust kui menetluse ajal ning lähtudes eelviidatud TsMS § 162 lg 4 sätestatud menetluskulude üldise õiglase jaotamise põhimõttest, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lisaks eelpool toodule arvestab kohus ka sellega, et kostja oleks ilmselt nõustunud kaasomandi lõpetamisega enne kohtumenetlust, kui hageja oleks oma eesmärke ja jagamise viisi parmini selgitanud ning mitte ajanud kostjat segasusse kinnisasja hinna määramise küsimuses. Kohus leiab, et kostja ei andnud põhjust hagi esitamiseks, vähemalt mitte koheselt. Kuigi kompromisspakkumises hageja lubas läbirääkimiste nurjumisel kohtusse pöörduda, esitas ta hagi ilma sisulisi läbirääkimisi pidamata. Kohus leiab, et ebaõiglane oleks jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja ei andnud alust hagi esitamiseks. Menetluskulusid pole võimalik jätta ka hageja kanda, sest kostja ei võtnud hagi kohe õigeks. Samas on kostja algusest peale olnud nõus kaasomandi lõpetamisega, segadus on olnud vaid selle viisi osas. Kõike eeltoodust arvesse võttes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/

2-20-8877 Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.