Õunase Ehituse Osaühingu hagi M. Z.i vastu kahju hüvitamise nõudes (M. Z.i taotlus Õunase Ehituse OÜ töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 41/498/20)
Kohtuistungi toimumise aeg
03. september 2020.a.
Menetlusosalised
Hageja:
Õunase Ehituse OÜ (RK 10161661, Kiviõli tee 51, Lüganuse, Lüganuse vald)
2.Välja mõista M. Z.ilt Õunase Ehituse OÜ kasuks kahju hüvitis 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot.
1(8)
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Õunase Ehituse OÜ esitas 28.02.2020.a. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse M. Z.i vastu, milles nõudis töötajalt hooletuse tõttu tekitatud kahju summas 1956 euro väljamõistmist.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 30.03.2020.a. otsusega Õunase Ehituse OÜ nõuded osaliselt: mõistis välja M. Z.ilt OÜ Õunase Ehituse kasuks kahjuhüvitise TLS § 74 lg 2 alusel summas 824 eurot.
3.M. Z. esitas maakohtule taotluse vaadata Õunase Ehituse OÜ töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (so mõista töötajalt tööandja kasuks välja hooletuse tõttu tekitatud kahju summas 1959 eurot) hagimenetluse korras hagina.
4.05.05.2020.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja luges Õunase Ehituse OÜ töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (TVLS § 58 lg 5).
ÕUNASE EHITUSE OÜ HAGI
5.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses (hagiavalduses) palub Õunase Ehituse OÜ välja mõista M. Z.ilt töötaja hooletuse tõttu Õunase Ehituse OÜ-le tekitatud kahju 1956 eurot (aluseks on OÜ V koostatud hinnapakkumine, millest on maha arvatud hüvitatud summa 308 eurot).
6.M. Z. töötas Õunase Ehituse OÜ-ga 08.03.2019.a sõlmitud töölepingu alusel frontaallaaduri juhi ametikohal kuni 31.12.2019.a. 21.09.2019.a. täitis M. Z. talle antud töökohustusi ning lükkas frontaallaaduriga Liebherr 556, reg nr.ga xxx, mille ees oli ca 7 meetri pikkune aunastamise roop, AS S kuuluvas 5. laos väetist maast ülespoole kokku. Eelnevalt oli M. Z.it juhendatud, kuidas tuleb väetist lükata, kui kõrgele ja kui kaugele seinapaneelidest. M. Z. aga enda hooletuse tõttu ei pannud tähele ega käinud vaatamas, kui kaugele ta materjali lükkab. Selle tulemusena oli ta lükanud väetist sandwich seinapaneelide peale ja seda mitmes kohas. Kuna see väetissort oli raske, siis andsid kaks seinapaneeli järele ja pressisid koos väetisega välja (õue), kolmas paneel on veidi deformeerunud kuid see aeti sirgeks. AS S töötaja märkas seinapaneeli muljumist, kohale kutsuti turvapatrull. Turvapatrulli poolt fikseeriti juhtum, tehti fotod ning lasti M. Z.il kirjutada seletuskiri juhtunu kohta. M. Z.il olid olemas load vastava kategooria laaduriga töötegemiseks, juht oli kaine. AS S esitas OÜ V hinnapakkumise seina taastamiseks maksumusega 2264 eurot (+ käibemaks). Töötaja ja tööandja leppisid kokku, et tööandja katab 1/3 ulatuses seina taastamise kulu ehk 764 eurot ja Z. tasub ülejäänud summa ehk 1500 eurot osade kaupa kuude lõikes. 2(8)
Mõne aja pärast lahkus Z. töölt, põhjendades, et leidis tasuvama töö. Z. tasus kahju hüvitamiseks 308 eurot. Mõne aja möödudes võttis tööandja töötajaga ühendust ning viimane teatas, et ta ei tasu enam võlga ja et kahju peaks hüvitama ettevõtte tegevuse vastutuskindlustus. Hageja nõuab M. Z.ilt kahju hüvitamist 2264 – 308= 1956 eurot.
M. Z.I VASTUVÄITED
7.M. Z. ei nõustu Õunase Ehituse OÜ nõudega. Töövaidluskomisjoni otsuse p. 9 on ekslikult loetud tõendatuks, et kostja tunnistas oma süüd, viidates kosja 21.09.2019.a seletuskirjale. Selles seletuskirjas tunnistas kostja oma viga. Töövaidluskomisjon ei selgitanud välja, millist viga kostja tunnistas. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2). TLS § 16 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lisaks oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
8.TTOS § 13 lg 1 p 13 järgi on tööandja kohustatud korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe. Töötaja ei nõustu Õunase Ehituse OÜ hagis toodud väitega, et töötaja oli juhendatud, kuidas tööd tuleb teha. Hagis esitatud väide, et töötajal on vastava kategooria juhiload ja ta oli kaine, ei kinnita asjaolu, et töötaja oli vastavasisulise töö tegemiseks ettevalmistatud ja teda oli juhendatud. Kuigi hageja on oma avalduses kinnitanud, et kostjat oli juhendatud, kuidas tuleb väetist lükata, kui kõrgele ja kui kaugele seinapaneelidest, siis ükski tõend seda asjaolu ei kinnita. TTOS § 133 lg 2 kohaselt korraldab tööandja töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eeltoodust tulenevalt oleks tööandja pidanud töötajat enne frontaallaaduriga väetise laadimist juhendama ning läbi viima ohutustehnika instruktaaži. Hageja tööandjana jättis töötaja tööle lubamisel ise täitmata temale seadusega (TTOS) pandud kohustused.
9.Kostja on seisukohal, et kogu vastutus juhtunu eest lasub hagejal endal, sest tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärg ei saabunud seetõttu, et töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, vaid seetõttu, et tööandja rikkus TTOS-ga temale pandud kohustusi. Kahjunõude esitamisel ei ole hageja tõendanud, et töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust või et töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut. Samuti ei ole 3(8)
esitatud tõendeid, et poolte vahel oli kokkuleppe, mille kohaselt töötaja on nõus kahju hüvitama. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamata, nõude aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kostja lisab, et hageja esitas kahjunõude tõendina OÜ V hinnapakkumise ning S AS arve summas 2716,80 eurot ja kaks tööde-vastuvõtmise akti. Aktidel puudub tööde üleandja allkiri ning on alust arvata, et aktid on tehtud tagasiulatuvalt. 03.09.2020 toimunud kohtuistungil juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et oma nõude tõendamiseks oleks hageja võinud esitada maksekorralduse, millest nähtuks, et hageja on temale S AS-i poolt esitatud arve tasunud. Maksekorraldust hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et S AS oleks kolmanda isikuna kahju üldse kandnud, sest hageja ei ole esitatud tõenditega välja toonud, et S AS oleks V OÜ-le vastavalt hinnapakkumisele midagi tasunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Õunase Ehituse OÜ hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Õunase Ehituse OÜ esitas 28.02.2020.a. Tööisnpektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse M. Z.i vastu, milles nõudis töötajalt hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamist summas 1956 eurot (tl 39). Töövaidluskomisjon rahuldas 31.03.2020.a. otsusega Õunase Ehituse OÜ nõuded osaliselt ja mõistis välja M. Z.ilt Õunase Ehituse OÜ kasuks kahjuhüvitise 824 eurot (tl 39-41).
13.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Õunase Ehituse OÜ ei ole kohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas TvLS § 58 lg 3 alusel (töövaidluskomisjon mõistis välja kahjuhüvitise osaliselt 824 euro ulatuses, Õunase Ehitus OÜ taotles avalduses 1956 euro hüvitise väljamõistmist). Seega rahuldamata jäetud osas (1132 eurot) on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. M. Z. esitas maakohtule taotluse vaadata Õunase Ehituse OÜ esitatud avaldus (kahjunõudega 1956 eurot) läbi hagina. Vastavalt TvLS § 58 lg 4 saab kostja esitada taotluse Õunase Ehituse OÜ töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas (vt Riigikohtu 04.03.2015.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14 p 10, TvLS seletuskirja kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega kohtusse pöördumise regulatsioon ei muutunud).
14.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 08.03.2019.a töölepingu, mille kohaselt M. Z. töötas Õunase Ehituse OÜ-s frontaallaaduri juhi ametikohal (tl 22-25). 4(8)
21.09.2019.a. täitis kostja M. Z. talle antud töökohustusi ning lükkas frontaallaaduriga Liebherr 556, reg nr.ga xxx TE, AS S kuuluvas 5. laos väetist maast ülespoole kokku, mille tulemusena said kahjustada AS S seinapaneelid (tl 19, 26-31). OÜ V esitas S AS-le hinnapakkumise nr 1568/09, mille kohaselt on seina taastamise kulu 2264 eurot (+ käibemaks 452 eurot, koos käibemaksuga 2716) eurot (tl 20, 72). Hageja nõuab kostjalt töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on tekkinud kahju sellises suuruses, mille hüvitamist nõutakse, kas kostja vastutab tekitatud kahju eest ja kas kostja oli kahju tekitamises süüdi. Tööandja leiab, et töötaja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu (ei jälginud kuhu ja kuipalju väetist ladustab). M. Z. on seisukohal, et tööandja ei ole tõendanud töötaja vastutust, süüd ega kahju suurust.
15.Töötaja tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja süü kahju tekkimisel (TLS § 72 , VÕS § 127 lg 4). Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt on töötaja vastutuse eelduseks töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja töötaja süü olemasolu kohustuse rikkumisel. Süülise vastutuse eritingimus tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 104, mille alusel vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt võib hooletuseks lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Lõigete 4 ja 5 alusel on raskeks hooletuseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Töötaja hoolsuse määra hindamise aluseks on TLS § 16. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2). Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15 p 12).
16.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 74 on erisäte VÕS § 115 jj, mis tulevad kohaldamisele ulatuses, milles TLS § 74 ei sätesta erisusi. TLS § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures 5(8)
töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tulenevalt TLS § 76 lg 1 kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib tööandja lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda TLS § 74 alusel.
17.21.09.2019.a. täitis kostja M. Z. oma tööülesandeid ning lükkas frontaallaaduriga Liebherr 556 kolmandale isikule (AS S) kuuluvas 5. laos väetist, selle käigus said kahjustada AS S seinapaneelid. 21.09.2019.a. antud seletuskirjas tunnistas M. Z. oma viga (tl 19). Töövaidluskomisjon on oma otsuses leidnud, et seletuskirjas öelduga tunnistas töötaja oma süüd (tl 41). 03.09.2020 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostja tunnistas seda viga, et asus tööd tegema ilma, et teda oleks eelnevalt juhendatud ja et oleks läbi viidud ohutustehnika instruktaaž (tl 66 pöördel). Kohus ei nõustu kostja esindaja tõlgendusega. Kostja ise märkis kohtuistungil, et sel hetkel ei olnud tal kahtlust, et toimunu võiks kellegi teise põhjustatud olla (tl 67). Kohus on seisukohal, et seletuskirja andes, võttis M. Z. omaks, et seinapaneelide kõverus / paigalt nihkumine on tekkinud tema tegevuse tulemusena (oma süü tunnistamine). Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et töötaja nõusolekul (tl 67) on tema töötasust kinni peetud 308 eurot kahju hüvitamiseks. Isegi kui nõustuda kostja esindaja arvamusega, et töötaja pandi fakti ette, mistõttu on kaheldav, kas seda saab nõusolekuks pidada, ei ole töötaja ka töötasust kinnipidamist vaidlustanud. Töötaja kinnitas kohtuistungil, et kinnipidamine toimus tema nõusolekul (tl 67). Kohus on seisukohal, et M. Z. on oma süüd tunnistanud.
18.Kostja leiab, et kahju tekitamise eest on käesoleval juhul vastutav tööandja ehk Õunase Ehituse OÜ kuivõrd hageja ei ole millegagi tõendanud, et töötaja oleks enne tööle asumist läbinud mingisugusegi ohutustehnika instruktaaži (tl 66 pöördel). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 133 lg 2 kohaselt korraldab tööandja töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga selles, et töötaja väljaõpe / juhendamine on käesoleval juhul nõuetekohaselt dokumenteerimata. Hageja ei ole tõendanud, et töötaja oleks enne tööle asumist ja/või ka töötamise ajal läbinud vastava väljaõppe. Kuigi hageja väitis, et esmane juhendamine töötaja töölevõtmisel toimus, puudub ka selle osas töötaja allkirjaga kinnitus. M. Z. kinnitas küll kohtuistungil, et tööle asumisel H. Õ. mingil määral teda juhendas ja ka vahetuse vanem suusõnaliselt, kuid töötaja leidis, et juhendamine oli puudulik (tl 67)
6(8)
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tööandja ei ole tõendanud seda, et on töötajale töö tegemiseks piisava väljaõppe / juhendamise taganud. Samas arvestab kohus ka seda, et M. Z. oli intsidendi toimumise ajaks töötanud hageja juures ca 6 kuud, seega omandanud selle aja vältel vähemalt esialgsed teadmised ja oskused, mis on vajalikud antud ametikohal tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. M. Z.i selgituste kohaselt pidi ta selleks, et väetist mahuks rohkem lattu, lükkama väetist roobiga üles, seal on teatud kõrguseni betoonsein ja edasi on juba sandwich seinapaneelid (tl 67) M. Z. kinnitas ka seda, et teoorias teadis ta, millised töövõtted peavad olema ja millise piirini väetist lükkama (tl 67) Eeltoodust tulenevalt oli M. Z. teadlik sellest, millise piirini tohib ta väetist lükata. Hageja selgituse kohaselt seisnes töötaja hooletus selles, et ei jälginud piisavalt tihti (iga poole tunni tagant) et ta liiga kõrgele väetist ei lükkaks seina peale (tl 68 pöördel). Kahju ei tekkinud sellest, et töötaja ei teadnud väetise voolavusest, vaid asi oli selles, et lükkas lihtsalt roobiga väetise vastu seina ja sein purunes. Kohus arvestab TLS § 16 lg 1 ja § 74 lg 2 rakendamisel alljärgnevat: Vähemalt esmane juhendamine oli toimunud; töötaja töötas tööandja juures ca pool aastat (suhteliselt lühikest aega), omandas eelduslikult esialgsed teadmised ja oskused, kuid oli konkreetsel ametikohal suhteliselt kogenematu töötaja, mistõttu oli ka risk võimalike eksimuste tekkimiseks suurem kui kogenud töötajal. Tööandjapoolne ebapiisav juhendamine suurendas kohtu hinnangul riskide realiseerumise võimalusi. Kohus nõustub, et ka töötaja ei järginud piisavalt hoolikalt tööprotsessi ning piisava hoolikuse ja tähelepanelikkuse juures oleks kahju tekkimine olnud välditav (seega rikkus töölepingu p 2.6). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. Z. vastutab hooletuse tõttu kohustuse rikkumise ja sellega põhjustatud kahju eest (TLS § 76 lg 2, TLS § 74 lg 2, VÕS § 127 lg 4 ), kuid arvestades tööandja ebapiisavat / puudulikku juhendamist, töötaja töötamise aega, leiab kohus, et töötaja ja tööandja vastutuse määr kahju tekkimises on 50% : 50%.
19.Hageja on tekitatud kahju ja selle suuruse tõendamiseks esitanud OÜ V 25.09.2019.a hinnapakkumise nr 1568/09 S AS-ile (tl 20), Õunase Ehituse OÜ-le koostatud AS S 01.10.2019 arve nr 191264 summas 2 716,80 eurot (koos km-ga) (tl 21), OÜ V 09.01.2020 teostatud tööde akti nr 1135/01 (tl 73), OÜ V 16.01.2020 teostatud tööde akti nr 1138/02 (tl 74). Kostja on seisukohal, et kahju ja selle suurus on tõendamata, samuti ka asjaolu, et hageja on kahju AS-le S kandnud /hüvitanud või et S AS oleks kolmanda isikuna kahju üldse kandnud, sest hageja ei ole esitatud tõenditega välja toonud, et S AS oleks V OÜ-le vastavalt hinnapakkumisele midagi tasunud. Tulenevalt VÕS § 132 lg 3 1. lausest kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus möönab, et OÜ V 09.01.2020 ja 16.01.2020 teostatud tööde aktidel (tl 73-74) puudub tööde üleandja allkiri, samas ei kinnita allkirja puudumine seda, et töid pole tehtud. Kohus nõustub ka sellega, et AS S arve ja OÜ V hinnapakkumine ei tõenda taastamistööde eest tasumist (maksekorraldus puudub). Üldjuhul peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. 7(8)
Kohus nõustub, et hageja esitatud tõendid ei tõenda remonditööde eest makstut, kuid Riigikohus on VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel selgitanud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud ( vt Riigikohtu 16.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 12) Seevastu hageja esitatud tõenditelt on võimalik tuvastada millised konkreetsed tööd tuleb asja taastamiseks teha / tehti, millised on tellitud, materjalide maksumus ning eeltoodu on hageja nõude rahuldamiseks piisav.
20.Kohus leidis, et töötaja hooletu tööülesannete täitmisega on tööandjale põhjustatud varaline kahju ning tööandja ja töötaja on asjaolusid arvestades (nii töötajapoolset hooletut tööülesannete täitmist kui tööandjapoolset hooletut kohustuste täitmist töötaja juhendamise / väljaõppe osas) vastutavad kahju eest 50% : 50 % (vt otsuse p 18). TLS § 15 lg 1 ja 16 lg 1 peab töötaja täitma oma tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt, samasuguse kohustuse sätestab tööandjale TLS § 28 lg 1. Kohus on seisukohal, et pooltel tuleb kanda tekkinud kahju osas solidaarvastutust VÕS § 65 alusel ja tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist (TLS § 76 lg 1 ja 2, § 74) . Tekitatud kahju on 2264 eurot, siis arvestades poolte vastutuse määra 50 % : 50% on kummagi poole osa 1132 eurot. M. Z.ilt on kinni peetud kahjuhüvitisena 308 eurot, seega tuleb tasuda 1132 -308 = 824 eurot.
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Õunase Ehituse OÜ kahju hüvitamise nõude M. Z.i vastu summas 824 eurot. Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 162 lg 4 sätestatule ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.