Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
21. oktoober 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-16110
Tsiviilasi
Pärt Eriksoni ja Robert Eriksoni avaldus avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. juuli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldajad: Pärt Erikson (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Robert Erikson (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood 10788733), lepinguline esindaja Kaido Tori Puudutatud isik: Tartu (registrikood 80206448)
Kolgata
Baptistikogudus
Puudutatud isikud: Tartu linn, J. Liivi tn 8 korteriühistu (registrikood 80016417),
Vaike Kaldemäe (isikukood XXXXXXXXXXX), Maris Keermann (isikukood XXXXXXXXXXX), Reio Pedak (isikukood XXXXXXXXXXX), Helen Kruuse (isikukood XXXXXXXXXXX), Inger Kraav (isikukood XXXXXXXXXXX), Mai Toom (isikukood XXXXXXXXXXX), Avo Ennok (isikukood XXXXXXXXXXX), Helen Ennok (isikukood XXXXXXXXXXX), Eike Ellen Ennok (isikukood XXXXXXXXXXX), Marvi Kamm (isikukood XXXXXXXXXXX), Mare Kinkar (isikukood XXXXXXXXXXX), Mai Palmipuu (isikukood XXXXXXXXXXX), Raivo Mõttus (isikukood XXXXXXXXXXX), Rutt Kakum (isikukood XXXXXXXXXXX), Martin Grünberg (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine esindaja vandeadvokaat Li Uiga
Jätta Tartu Maakohtu 9. juuli 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kanda.
4.Rahuldada X korteriühistu, Vaike Kaldemäe, Maris Keermanni, Reio Pedaku, Helen Kruuse, Inger Kraavi, Mai Toomi, Avo Ennoki, Helen Ennoki, Eike Ellen Ennoki, Marvi Kammi, Mare Kinkari, Mai Palmipuu, Raivo Mõttuse, Rutt Kakumi ja Martin Grünbergi taotlus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt X korteriühistule, Vaike Kaldemäele, Maris Keermannile, Reio Pedakule, Helen Kruusele, Inger Kraavile, Mai Toomile, Avo Ennokile, Helen Ennokile, Eike Ellen Ennokile, Marvi Kammile, Mare Kinkarile, Mai Palmipuule, Raivo Mõttusele, Rutt Kakumile ja Martin Grünbergile hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt X korteriühistu, Vaike Kaldemäe, Maris Keermanni, Reio Pedaku, Helen Kruuse, Inger Kraavi, Mai Toomi, Avo Ennoki, Helen Ennoki, Eike Ellen Ennoki, Marvi Kammi, Mare Kinkari, Mai Palmipuu,
Raivo Mõttuse, Rutt Kakumi ja Martin Grünbergi kasuks solidaarselt välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 216 eurot (sh käibemaks).
6.Välja mõistetud menetluskulude summadelt tuleb Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil tasuda X korteriühistule, Vaike Kaldemäele, Maris Keermannile, Reio Pedakule, Helen Kruusele, Inger Kraavile, Mai Toomile, Avo Ennokile, Helen Ennokile, Eike Ellen Ennokile, Marvi Kammile, Mare Kinkarile, Mai Palmipuule, Raivo Mõttusele, Rutt Kakumile ja Martin Grünbergile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Pärt Erikson ja Robert Erikson (avaldajad) esitasid 16. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule avalduse, milles palusid määrata neile kuuluva X (registriosa nr 1384703) asuvale kinnistule (X kinnistu) juurdepääs avalikult kasutatavalt X teelt (tee nr 7950160) üle Vaike Kaldemäele, Maris Keermannile, Reio Pedakule, Helen Kruusele, Inger Kraavile, Mai Toomile, Avo Ennokile, Helen Ennokile, Eike Ellen Ennokile, Marvi Kammile, Mare Kinkarile, Mai Palmipuule, Raivo Mõttusele, Rutt Kakumile ja Martin Grünbergile (puudutatud isikud) kuuluva kinnistu aadressil X (katastritunnus 79507:022:0010) (X kinnistu) järgmiselt: määrata X kinnistu igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele – X teele – jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga vastavalt avalduse lisaks 1 oleval plaanil punasega märgitule. Samuti palusid avaldajad kohustada puudutatud isikuid andma tahteavalduse neile kuuluva kinnistu registriosa kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev: X kinnistu igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud avalduse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga. Avaldajad palusid ka kohustada X kinnistu igakordset omanikku tasuma talumiskohustuse ja teehoolduse eest X kinnistu igakordsele omanikule 166 eurot kalendriaastas hiljemalt jooksva aasta 5. jaanuariks. Alternatiivselt palusid avaldajad määrata X kinnistule juurdepääs üle X (registriosa nr 4590103) paikneva kinnisasja (X kinnistu), mis kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (puudutatud isik; RKAS) või üle X (registriosa nr 50703) asuva kinnisasja (X kinnistu), mis kuulub Tartu Kolgata Baptistikogudusele (puudutatud isik; baptistikogudus). Menetluskulud palusid avaldajad jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.
2.X kinnistuga seotud puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ning palusid kohtul kaaluda alternatiivseid võimalusi X kinnistule juurdepääsu määramisel, alternatiivselt
nõustusid võimaldama X kinnistule juurdepääsu X kinnistu kaudu X kinnistul asuva tee pikendamisena.
3.Baptistikogudus vaidles avaldusele vastu osas, milles paluti määrata X kinnistule juurdepääs X kinnistu kaudu.
4.RKAS nõustus avaldusega osas, milles paluti määrata X kinnistule juurdepääs üle X kinnistu. RKAS palus jätta menetluskulud avalduse rahuldamise korral solidaarselt puudutatud isikute kanda ning avalduse rahuldamata jätmise korral solidaarselt avaldajate kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus rahuldas 9. juuli 2020. a määrusega avalduse ning määras X kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt X tänavalt üle X kinnistu järgmiselt: määrata X kinnistu igakordse omanike kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele – X tänavale – jalgsi ja mootorsõidukitega täismassiga kuni 3500 kg X kinnistu sissesõiduväravast kuni X piirini üle X kinnistu parkimisala elumaja ja kuuri vahelt lühima võimaliku sirge trajektoori kaudu. Juurdepääsu laiuseks määras kohus vähemalt 3 meetrit. Sama määrusega kohustas maakohus X kinnistuga seotud puudutatud isikuid andma tahteavalduse kinnistu kohta avatud registriosa kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev: X kinnistu igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus juurdepääsuks X tänavale jalgsi ja mootorsõidukitega täismassiga kuni 3500 kg X kinnistu sissesõiduväravast kuni X piirini üle X kinnistu parkimisala elumaja ja kuuri vahelt lühima võimaliku sirge trajektoori kaudu. Juurdepääsu pindalaks määras kohus vähemalt 3×35 meetrit. Samuti kohustas maakohus X kinnistu igakordset omanikku tasuma määruse alusel seatud talumiskohustuse eest X korteriühistule vähemalt 66 eurot kalendriaastas jooksva aasta 5ndaks jaanuariks arve alusel. Tasu suurus arvutatakse X kinnistule kohaldatava maamaksu alusel proportsionaalselt juurdepääsuks kasutatava ala suurusega (3m × 35m = 105m2). Maakohus kohustas ka X kinnistu igakordseid omanikke kandma juurdepääsu ala hooldusega seotud kulusid proportsionaalselt kasutatava ligipääsu pindlaga X korteriühistule esitatavate arvete alusel. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus, lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, leidis, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt avaldus küll rahuldatakse, kuid sisuliselt uut juurdepääsu ei määrata. Avaldajad ja nendega seotud isikud on kasutanud sama juurdepääsu teed X kinnistu kaudu, mille osas tehakse õigusselgust loov kohtumäärus. X kinnistu omanikud on aastaid tasu nõudmata ja takistusi tegemata lubanud oma kinnistut kasutada pääsemiseks X kinnistule avalikult teelt. Mõistliku, heas usus ja heanaaberliku suhtumise korral oleks tulnud käesolevas asjas küsimus lahendada kohtuvälisel kokkuleppel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isik RKAS palub 24. juulil 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis RKAS menetluskulud tema enda kanda ning teha uus määrus, millega jätta RKAS menetluskulud X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud RKAS menetluskulud palub RKAS jätta samuti X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arusaadavalt ja veenvalt põhjendanud, miks on õiglane ja põhjendatud jätta RKAS menetluskulud tema enda, mitte X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Asjakohaseks ega piisavaks põhjenduseks ei saa pidada maakohtu seisukohta, et mõistliku, heas usus ja heanaaberliku suhtumise korral oleks asi tulnud lahendada kohtuvälisel kokkuleppel. RKAS-ile jääb arusaamatuks, kuidas ta oleks saanud mõjutada X kinnistuga seotud puudutatud isikuid ja avaldajaid ajaloolise ja tavapärase juurdepääsutee osas kohtuväliselt kokku leppima või muul moel kohtumenetlust ja sellega kaasnenud menetluskulusid vältida. RKAS ei ole ka esitanud põhjendamatut taotlust, väidet ega tõendit.
7.X kinnistuga seotud puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus RKAS-i kanda. Kuivõrd sisuliselt jäi kehtima faktiline olukord, millele X kinnistuga seotud puudutatud isikud ei oleks vastu olnud, ei ole õiglane jätta menetluskulusid nende kanda. Samuti ei ole nad esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid ega tõendeid. Kohtule esitatud avalduse sisu oli palju laiem (seoses plaanitavate ehitustöödega) kui faktilise olukorra säilitamine, millisena kohus asja lahendas. X kinnistuga seotud puudutatud isikud vaidlesid vastu raskesõidukitega läbimisele üle nende kinnistu ja leidsid, et alternatiivid on selleks paremad lahendused. Seega ei ole kohtulahend tehtud nende kahjuks. Määruse põhjendustega mittenõustumine ei ole kohtulahendi tühistamise aluseks.
Avaldajad on seisukohal, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
Baptistikogudus määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
12.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. RKAS on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega jäeti RKAS-i menetluskulud tema enda kanda. Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud, sh on määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldajate, X kinnistuga seotud puudutatud isikute ja baptistikoguduse menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 466 lg 3).
13.Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
13.1.Maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud RKAS menetluskulud jätma X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda (kelle kahjuks lahend tehti). RKAS-i arvates on maakohtu määratud menetluskulude jaotus ebaõiglane ja põhjendamatu, sest RKAS ei saanud kuidagi mõjutada avaldajat ja X kinnistuga seotud puudutatud isikuid kohtuväliselt kokku leppima.
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb TsMS § 172 lg 1 esimesest ja teisest lausest kohtule ulatuslik kaalutlusruum menetluskulude jaotamisel. Kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda ning menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid RKAS-i poolt taotletud viisil jaotada. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. Maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja menetluse käigust. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu RKAS-i määruskaebuses esitatud seisukoht, et tema kui puudutatud isiku menetluskulud peaksid jääma X kinnistuga seotud isikute (st teiste menetluses osalenud puudutatud isikute) kanda. RKAS menetluskulude jätmist teiste puudutatud isikute kanda ei õigusta ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja X kinnistuga seotud puudutatud isikud ei saavutanud kohtuväliselt kokkulepet, mistõttu pöördus avaldaja kohtu poole. Vastasel juhul muutuks TsMS § 172 lg-s 1 sätestatu sarnastes asjades suuresti sisutühjaks, sest reeglina on menetlusosalised teinud enne kohtusse pöördumist pingutusi vaidlusküsimuse kohtuväliseks rahuldamiseks.
Lähtudes eelmärgitust, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
15.Kuivõrd määruskaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel RKAS-i (määruskaebuse esitaja) kanda.
15.1.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.2.X kinnistuga seotud puudutatud isikud esitasid 12. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid kokku 360 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Puudutatud isikute esindaja vandeadvokaat L. Uiga on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: tutvus määruskaebusega ja koostas vastuse (lokku 2 tundi 30 minutit).
Puudutatud isikud kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning nad ei ole käibemaksukohustuslased (TsMS § 174 lg 10).
15.3.Avaldajad ei ole määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitanud.
15.4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole baptistikogudus määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
15.5.RKAS leiab 19. oktoobril 2020 esitatud seisukohas, et X kinnistuga seotud puudutatud isikute määruskaebemenetluses kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. RKAS palub määrata menetluskulusid kindlaks mitte suuremas summas kui 81 eurot 95 senti.
15.6.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning X kinnistuga seotud puudutatud isikute poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks mitte rohkem kui 1 tund 30 minutit. Vaidlus menetluskulude jaotamise üle määruskaebemenetluses ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on X kinnistuga seotud puudutatud isikute esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (lisandub käibemaks) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.7.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus X kinnistuga seotud puudutatud isikute apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 216 eurot (sh käibemaks) (144 eurot × 1,5 tundi) ning mõistab nimetatud summa RKAS-lt X kinnistuga seotud puudutatud isikute kasuks solidaarselt välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda väljamõistetavate menetluskulude kindlaksmääramisel ainult määruskaebuse eesmärgist saavutada esimeses kohtuastmes kantud menetluskulude 81 eurot 95 senti hüvitamine. Määruskaebuse esitamisel pidi RKAS arvestama, et selle menetlemisega seoses võib tekkida teiste menetlusosaliste kulude hüvitamise kohustus, sh suuremas ulatuses kui 81 eurot 95 senti.
15.8.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt X kinnistuga seotud puudutatud isikute taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist. VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
15.9.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.