Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

xxx (registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1993). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus (viimane ülevaatus on tehtud 02.05.2008.a.) ja liikluskindlustus, sõidukil on enne ajutise pankrotihalduri kasuks seatud käsutamise keelumärget veel 16 erinevat kohtutäiturite kasuks seatud käsutamise keelumärget, millest esimene keelumärge on seatud 15.05.2007;  xxx (registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1982). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus (andmed tehnoülevaatuse kohta puuduvad) ja liikluskindlustus, sõidukil on enne ajutise pankrotihalduri kasuks seatud käsutamise keelumärget veel 12 erinevat kohtutäiturite kasuks seatud käsutamise keelumärget, millest esimene keelumärge on seatud 06.09.2011. R H kinnitas ajutisele pankrotihaldurile suuliselt, et nimetatud sõidukeid ei eksisteeri enam ja ka 29.09.2020 ajutisele pankrotihaldurile edastatud e-kirjas teatas R H ajutisele pankrotihaldurile, et tal vara ei ole. R H on vastutavaks kasutajaks xxx (reg.märk xxx), mille omanik on xxx. Nähtuvalt Maksuja Tolliameti vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele R H 2020.a. maksustatavat tulu saanud ei ole. R H ei ole esitanud 2017, 2018 ja 2019.a. eest residentsist füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Kas R Hil on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui haldur esitab võimaliku pankrotimenetluse jooksul R Hi tuludeklaratsioonid. Tulenevalt eeltoodust R Hil ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat likviidset vara ei ole. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 72551,26 eurot. R Hi vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 24 aktiivset täitemenetlust. Maksejõuetuse põhjus on vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda olematut sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta.

Kuna R H on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud laste ülalpidamiskohustuse rikkumise eest, R Hil on tasumata elatise võlg vähemalt 25 808 eurot, siis on üheks maksejõuetuse põhjuseks ka kuriteo tunnusega tegu. 09.04.2019.a. on koostatud notariaalne nõude loovutamise leping, millega R H loovutab oma nõuded summas 73 542,93 eurot S I vastu, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2018.a. otsusest tsiviilasjas 2-16-12328, M B. Seega on R H loobunud oma ainsast varast ühe võlausaldaja kasuks. Ajutine haldur taotleb, pankroti väljakuulutamisel kohustada R Hit kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev, kohustada R Hi enne vande andmist koostama ja esitama kohtule ja pankrotihaldurile nimekirja oma varadest ja kohustustest ning anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile R Hi tuludeklaratsioonid. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1080 eurot. 30.09.2020 istungil avaldaja esindaja ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja esindaja esitas taotluse, et kuna deposiit on kulude tagamiseks, siis avaldaja on nõus maksma tagatist aga võimalusel määrata tagatis selliselt, et maksta see osade kaupa. Ajutine haldur loobub taotlusest, et määrata deposiiti tasumiseks 2500 eurot, vaid esialgul määrata kohtudeposiiti 1500 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist kui panktoimenetluse kulutuste katteks tasutakse kohtu deposiiti nõutav rahasumma. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 72551,26 eurot, kuid teadaolev likviidne vara puudub. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse üheks põhjuseks tuleb pidada ka kuriteo tunnusega tegu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd avaldajad on kohtu deposiiti esimese osamakse pankrotimenetluse kulude katteks tasunud. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed igakuise sissetuleku kohta ning pangakontode väljavõtted. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1080 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu summas 1080 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.