lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-13491/20

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-13491/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2340
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13491

Tsiviilasi

H M hagi M Mi (M) ja M Ia (I) vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ning tehingu alusel saadu üleandmise nõudes. Hagi läbivaatamata jätmine ja hagi tagamise tühistamine, kirjalik menetlus Hageja: H M (isikukood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Erko-Andreas Roosik (e-post: [email protected]); Kostja I: M M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Kostja II: M I (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx).

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Resolutsioon

1.Jätta H M hagi M Mi ja M Ia vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ning tehingu alusel saadu üleandmise nõudes läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis kinnistusraamatu registriossa nr x (katastritunnus x) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale M Iale (isikukood x) kuuluvale kinnisasjale asukohaga x, eelmärke ja märkuse H M (isikukood x) kasuks järgnevalt: - eelmärge tsiviilasjas nr 2-20-13491 esitatud 03.09.2020 sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks; - märkus: tsiviilasjas nr 2-20-13491 on H M esitanud nõude M Mi ja M Ia vastu 03.09.2020 sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistu omandi üleandmiseks.

Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.
Kustutada hagi tagamise korras M Iale kuuluvale kinnisasjale seatud eelmärge ja märkus kinnistusraamatust.
4.Jätta H M menetluskulud solidaarselt M Mi ja M Ia kanda. M Mi ja M Ia menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Rahuldada H M avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista M Milt ja M Ialt solidaarselt välja H M kasuks 1617,60 eurot, millest 1317,60 eurot on lepinguliste esindajate kulud ja 300 eurot on riigilõiv.
7.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M Mil ja M Ial solidaarselt tasuda H Mle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1617,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Jätta rahuldamata H M menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1303,20 euro osas.
9.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte ja edastada peale käesoleva määruse jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1.Harju Maakohtu menetluses on H M (hageja) hagi M Mi ja M Ia (kostjad) vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ning tehingu alusel saadu üleandmise nõudes.
2.07.10.2020 teavitasid kostjad kohut, et võlgnevus on kohtutäiturile tasutud.
3.13.10.2020 menetlusdokumendis esitas hageja taotlused võtta vastu H M hagi tagasivõtmise avaldus tsiviilasjas nr 2-20-13491 ning jätta H M hagi tsiviilasjas nr 2-20-13491 läbi vaatamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna antud tsiviilasjas on käimas eelmenetlus, ei ole kostjate nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-20-13491 H M hagi M Mi ja M Ia vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ning tehingu alusel saadu üleandmise nõudes läbi vaatamata.
5.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 17.09.2020 määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks. Kohus kandis hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatu registriossa nr x (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale M Iale kuuluvale kinnisasjale asukohaga X alevik, x vald, Harju maakond, eelmärke ja märkuse H M kasuks. Kohus jättis käesoleva määrusega hagi läbi vaatamata. Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tagamine tuleb tühistada.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja palub jätta H M menetluskulud solidaarselt M Mi ja M Ia kanda ning mõista M Milt ja M Ialt solidaarselt H M kasuks lepingulise esindaja kulud 2620,80 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot. Lisaks on hageja palunud mõista M Milt ja M Ialt solidaarselt H M kasuks välja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja on märkinud, et kostjad on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Hagi esitati 16.09.2020. Kostjad teavitasid 07.10.2020 vastuses, et kostja I kandis esimese osa võlgnevusest oma Swedbank arveldusarvele 02.10.2020 ning kohtutäitur võttis summa oma valdusesse. Ülejäänud osa võlgnevusest tasuti 06.10.2020. Kostjad palusid hageja esindajate taotluse menetluskulude nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda. Kostjatele jääb arusaamatuks hageja menetluskulude nõue, kuna hageja esindaja Erki Fels esitas kostjale 1 ise e-posti teel 05.10.2020 ettepaneku tasuda kõik võlgnevused ühe maksena ja kokkuvõttes lõpetada tsiviilvaidlus kompromissiga, mistõttu jäävad üldjuhul kohtukulud ja menetluskulud osapoolte endi kanda. Kostja I tasus 06.10.2020 kahes jaos kogu täitemenetluses sissenõutava summa, seega ei olnud kostjal I kohustust ja ta ei oleks ka saanud kompromisslepet hageja esindajaga sõlmida. Samas on kostjad seisukohal, et hageja saavutas kostjatega kompromissi, sest hageja/sissenõudja nõude rahuldas kostja I täies ulatuses juba kohtueelses menetlus. TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et hageja nõuded tulenesid Harju Maakohtu 06.03.2020 otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2020 otsusest. Harju Maakohtu 06.03.2020 otsusega mõisteti M Milt (kostja I) H M (hageja) kasuks välja otsese varalise kahjuna 513,70 eurot, viivist alates 14.05.2019, mittevaralise kahjuna 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1094,11 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2020 otsusega jäi Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus muutmata ning kostjalt I mõisteti täiendavalt välja apellatsioonimenetluses hagejale tekkinud menetluskulu summas 907,20 eurot. Hageja nõuded kostja I vastu on hagi esitamise seisuga so 16.09.2020 2984,95 eurot. Hageja avalduse alusel algatati kostja I suhtes täitemenetlus nr 031/2020/947. Seisuga 16.09.2020 ei olnud täitemenetluses hageja nõuet rahuldatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja nõue täidetud järgmiselt: 02.10.2020 on kohtutäituri kontole tasutud 2433,34 eurot ja 06.10.2020 1213,20 eurot, kokku 3646,54 eurot. 12.10.2020 lõpetati täitemenetlus kostja I suhtes. Kohus selgitab, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Hindamisel saab lähtuda peamiselt sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 795). Hageja pöördus hagiga kohtu poole 16.09.2020, hageja nõue rahuldati 02.10.2020 ja 06.10.2020. Seega saavutas hageja kostja I tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Eeltoodut ei väära ka kostjate väide, et pooled saavutasid kompromissi, kuna hageja esindaja pöördus kostjate poole ettepanekuga lõpetada vaidlus kompromissiga ja kostja I on võlgnevuse tasunud. Kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingut kinnitamiseks esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-20-13491 saab analoogia korras kohaldada TsMS § 165 lõike 1 esimest ja lõike 3 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.

7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-134-16, p 56). Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega menetluskulusid kokku 2484 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh lepinguliste esindajate kulud 2184 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Hageja lepingulised esindajad on sooritanud kohtus järgmised õigusabitoimingud: Kuupäev 14.09.2020

16.09.2020

Tegevus Aeg (h) Kinkelepinguga tutvumine. Täituri kirjaga tutvumine. 0,8 Kirjavahetus. Dokumendi koostamine: hagi M Mi ja M Ia vastu kinkelepingu ja 7,5 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tagasivõitmiseks. Hagi tagamise taotlus. Suhtlus kohtutäituriga. Hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine. 1,7 Suhtlus kliendiga. Dokumentide edastamine kohtule. Hagi ja hagi tagamise koostamine. Suhtlus kliendiga. 1,5

17.09.2020

Kohtumäärustega tutvumine.

0,5

17.09.2020 05.10.2020 08.10.2020

Kohtumäärustega tutvumine ja kliendile edastamine. Kiri kohtutäiturile. Kompromissiettepanek M Mile. Nõupidamine. Võlgniku ettepanekuga ja täituri kirjaga tutvumine. Vastuse koostamine ettepanekule. Võlgniku hagi vastusega tutvumine. Edasise tegevuse analüüs. Suhtlus kohtutäituriga seoses võlgniku väitega võla tasumise kohta ja küsimus viiviste tasumisest. Suhtlus kliendiga. Hageja 07.10.2020 seisukohaga ja lisadega tutvumine. Suhtlus kohtutäituriga asjaolude kontrollimiseks. Analüüs. Taotluse koostamine Harju Maakohtule hagi tagasivõtmiseks. Menetluskulude nimekirja koostamine.

0,5 1,3

15.09.2020

16.09.2020

09.10.2020

13.10.2020

0,9

2,5

Kokku 18,2 tundi summas 2184 eurot. Hagejal on hagiavalduse koostamiseks kulunud kokku 11,5 tundi (toimingud 14.09.202016.09.2020). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud toiminguid pidada mõistlikeks ning põhjendatud menetluskulu tekkimise hüvitamise kohustust loovateks toiminguteks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule hagiavalduse 16.09.2020. Hagi pikkuseks oli 7 lehekülge. Hagiavalduses on esile toodud faktilised asjaolud (ca 0,5 lehekülge), õiguslik põhjendus (ca 2 lehekülge), hagi tagamise avaldus (ca 1 lehekülg) ja menetluslikud küsimused (ca 0,5 lehekülge). Hageja hagiavalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi

koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4 tundi, arvestades muuhulgas, et hageja esindajad ei pidanud selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga ning tegemist ei olnud ka õiguslikult keeruka vaidlusega. Eeltoodud kulu hulka loeb kohus ka kliendiga ja kohtutäituriga konsulteerimise ajakulu. Samuti on hageja lepingulised esindajad tutvunud kohtu 17.09.2020 määrustega. Nimetatud kuupäeval vormistas kohus kaks määrust, so võttis hagi menetlusse ja rahuldas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus leiab, et eeltoodud määrustega tutvumise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 0,5 tundi. Kohus märgib, et 05.10.2020 sooritatud õigusabitoimingutest jääb selgusetuks kulu nõupidamisele, st kuidas ja kellega on hageja esindajad nõu pidanud ning kuidas see kulu seondub käesoleva tsiviilasjaga. Kohus eeltoodud kulu põhjendatuks ei loe. Kohtutäiturile ja kostjale I kirjade edastamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul kokku 0,25 tundi (15 minutit). Kohus leiab, et hageja 08.10.2020 ja 09.10.2020 sooritatud õigusabitoimingud kokku 1,9 tundi on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele hageja taotletud ulatuses. 13.10.2020 suhtles hageja kohtutäituriga ja esitas kohtule hagi tagasivõtmise avalduse pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2,5 lehekülge). Hinnates muuhulgas eeltoodud dokumendi sisu ja pikkust, leiab kohus, et antud kuupäeval sooritatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud hageja märgitud ulatuses so 2,5 tundi. Võttes arvesse hageja lepinguliste esindajate teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 9,15 tunni (4 + 0,5 + 0,25 + 1,9 + 2,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et eeltoodud tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt mõista hageja menetluskulud välja käibemaksuga. Kohtule esitatud taotluses on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja õigusabikulude suuruseks kujuneb 1317,60 eurot (9,15 h x 120 eurot/h + käibemaks). Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 250 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot, kokku 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kokku kujuneb hageja menetluskulude suuruseks 1617,60 eurot (1317,60 + 300). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1303,20 eurot (2920,80 – 1617,60).

8.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepingulised esindajad esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

9.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja