lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-12596/4

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-12596/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-12596

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi C.C., D.D., E.E., F.F. ja G.G. vastu tuvastusnõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustajad (kostjad): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), D.D. (ik: XXXXXXXXXXX), E.E. (ik: XXXXXXXXXXX), F.F. (ik: XXXXXXXXXXX) ja G.G. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja F.F.

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.A.A. ja B.B. (hagejad) esitasid 31.08.2020 maakohtusse C.C., D.D., E.E., F.F. ja G.G. (kostjad) vastu hagi, milles paluvad tuvastada, et hagejate, F.F., E.E., C.C. ja D.D. vahel 19.05.2020 sõlmitud leping (edaspidi 19.05.2020 leping) pealkirjaga „Kaasomanike kokkulepe kinnisasja valdamise ja kasutamise kohta ning kaasomandi osalise lõpetamise kokkulepe ja kinnistamisavaldus“ on kehtiv ning see ei muutu tühiseks G.G. täisealiseks saamisel. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele, C.C.le, D.D.le, E.E.le ja F.F.le kaasomanikena kinnisasi X. F.F. on talle kuuluva kaasomandiosa suhtes eelpärija ning selle järelpärijaks on alaealine G.G., kes saab pärijaks täisealiseks saamisel. 19.05.2020 sõlmitud lepingu p-s 3.1 selgitas notar, et lepingu tagajärjed mõjutavad järelpärija õigusi, mistõttu järelpärimise tingimuse saabumisel, milleks on G.G. saamine täisealiseks, võivad notariaalaktis sõlmitud kokkulepped olla tühised. Notar soovitas F.F.l pöörduda kohtusse G.G. nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Samas punktis sisaldub kokkulepe, et leping sõlmitakse edasilükkava tingimusega selliselt, et see jõustub pärast nõuetekohase jõustunud kohtu nõusoleku notarile esitamist. F.F. pöördus kohtu poole avaldusega alaealise G.G. nimel tehingu tegemiseks, kuid Tartu Maakohus jättis 17.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7290 avalduse menetlusse võtmata. Kohtu hinnangul on kinnistu omanik täisealine piiramata teovõimega eelpärija ning ta saab teha tehingu ilma kohtu nõusolekuta. Maakohtu määrus on jõustunud. Selleks, et tagada 19.05.2020 lepingu kehtivus, esitavad hagejad tuvastusnõude, et kohus tuvastaks, et leping on kehtiv ning see ei piira ega välista järelpärija õigusi.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 22. septembri 2020 määrusega A.A. ja B.B. hagi C.C., D.D., E.E., F.F. ja G.G. vastu tuvastusnõudes menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hagejate kanda. Määruse kohaselt võib eelpärija pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 1 järgi käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Järelpärimise tingimuse saabumisel tehingu heaks kiitmine või mitte heaks kiitmine on järelpärija seadusest tulenev õigus. Hagi esitamisega soovitakse etteulatuvalt välistada G.G.l oma seadusest tuleneva õiguse kasutamine. Sellisel eesmärgil ei peaks riik andma õiguskaitset ning kohus keeldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldust menetlusse võtmast. Kui 19.05.2020 leping ei jõustu, kuna lepingus märgitud edasilükkav tingimus jääb saabumata, on kinnistu kaasomanikel võimalik sõlmida uus leping ilma sellise tingimuseta. Eelpärija on

praegu õigustatud käsutustehingu tegemiseks, sh ka kinnistu kasutuskorra kokkuleppimiseks ja korteriomandite seadmiseks. Küll aga peavad tehingu pooled arvestama võimalusega, et järelpärimise tingimuse saabumisel võib tehing osutuda tühiseks, kui järelpärija tehingut heaks ei kiida ja tehing järelpärija õigusi piirab. Tehing on tegemise ajal kehtiv ning tehingu tühisusele saab järelpärija tugineda alles pärimiseks vajaliku tingimuse saabumisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A.A. ja B.B. esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 määruse tühistamist ning Tartu Maakohtu kohustamist võtma A.A. ja B.B. hagi menetlusse teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole G.G.l järelpärimise tingimuse saabumisel õigust tehingut heaks kiita või sellest keelduda. PärS § 48 lg-st 2 tuleneb, et eelpärija tehtud kinnisasja käsutustehing on tühine üksnes siis, kui tehing piirab või välistab järelpärija õigusi. Olukorras, kus tehinguga ei ole järelpärija õigusi piiratud või välistatud, on tehing kehtiv ka ilma järelpärija heakskiiduta. Kohus ei ole selgitanud, millest tuleneb järelpärija õigus käsutustehing pärast järelpärimise tingimuse saabumist heaks kiita. Tegemist ei saa olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg-st 2 tuleneva õigusega, kuna eelpärjal on PärS § 48 lg 1 kohaselt õigus käsutada pärandvara hulka kuulvaid esemeid ning valitseda pärandvara PärS § 52 lg 1 järgi heaperemehelikult. PärS § 53 lg 1 kohaselt ei vastuta eelpärija pärandvara väärtuse vähenemise eest, kui ta on vara heaperemehelikult valitsenud. Tegemist ei ole ka TsÜS § 11 lg-s 1 või § 129 lg-s 1 sätestatud olukordadega. PärS § 48 lg-st 2 tuleneb, et eelpärija tehtud käsutustehingu kehtivuse hindamisel peab kontrollima üksnes seda, kas tehinguga on piiratud või välistatud järelpärija õigusi. Sellest tulenevalt ei ole hagiavaldusega võimalik välistada järelpärija seadusest tulenevat õigust 19.05.2020 lepingut heaks kiita, kuna selline õigus järelpärijal puudub. Hagejate eesmärgiks on tuvastada, kas kaasomanike sõlmitud leping on kehtiv ka järelpärimise tingimuse saabumisel, st G.G. täisealiseks saamisel. See on oluline selleks, et vältida pärast järelpärimise tingimuse saabumist olukorda, kus hagejad on teinud enda kaasomandiosa eraldamiseks kulutusi, kuid kaasomanike vaheline leping on PärS § 48 lg 2 tõttu tühine, kuivõrd piirab või välistab järelpärija õigusi. Tegemist on legitiimse tuvastushuviga, mistõttu maakohtul puudus õiguslik alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult keeldunud hagejate tuvastushagi menetlusse võtmisest.
5.Asja materjalidest nähtuvalt selgitas notar 19.05.2020 kokkuleppe sõlmimisel, et kuna üks kaasomanikest F.F. on eelpärija, tuleb eelpärijal pöörduda kohtusse nõusoleku saamiseks järelpärija nimel tehingu tegemiseks. PKS § 131 lg 1 ja § 187 lg 1 p 1 kohaselt on vajalik kohtu eelnev nõusolek, kui soovitakse käsutada alaealisele kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PärS § 48 lg-le 2 pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi.

19.05.2020 lepingu p-dest 2.14.1, 2.14.2 ja 2.15.1 nähtub muu hulgas kaasomandi jagamine ja selle tulemusel 540 m2 suurusega iseseisva kinnistu moodustamine. C.C., D.D., E.E. ja F.F. andsid nimetatud toimingute ja tööde tegemiseks A.A.le ja B.B.le oma nõusolekud ja volitused. 19.05.2020 lepingu p 2.16 kohaselt kinnistu jagamisel ning kaasomandi osalisel lõpetamisel kaasomanikud üksteisele mingeid hüvitisi või kompensatsioone seoses kaasomandi lõpetamisega ei maksa. Nimetatud lepingu punktidest nähtub, et tegemist on kinnisasja käsutamisega ning kuna üks lepinguosaline on eelpärija, on notar õigesti leidnud, et F.F.il tuleb pöörduda kohtusse järelpärija nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Õiguskindluse tagamiseks on kohtu eelnev nõusolek tehingu tegemiseks vajalik ning kohus saab eelpärija avalduse läbivaatamisel kontrollida, kas 19.05.2020 tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Järelpärija G.G. on sündinud 2007. aastal. PärS § 48 lg-s 2 sätestatu ja õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus veel ca viis aastat valitseks selgusetus seoses X kinnistu kasutamisega. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohus on põhjendamatult keeldunud 17.06.2020 määrusega TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmast F.F. avaldust alaealise nimel tehingu tegemiseks (tsiviilasi nr 2-20-7290). Ringkonnakohus selgitab, et F.F.il on vaatamata Tartu Maakohtu 17.06.2020 määrusele õigus esitada maakohtule avaldus nõusoleku saamiseks alaealise nimel tehingu tegemiseks.

6.Maakohtu vaidlustatud (22.09.2020) määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt tingis hagiavalduse esitamise Tartu Maakohtu 17.06.2020 määrus, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast F.F.i avaldust nõusoleku saamiseks alaealise nimel tehingu tegemiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohane õiguskaitsevahend on kohtult nõusoleku saamine alaealise nimel tehingu tegemiseks ning nimetatud asjas ei saa menetlusosalisteks olla teised X kinnistu kaasomanikud.
7.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja